← Eesti

1-12-123/3

Obsah (6)§ 297§ 293§ 288§ 16§ 56§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuaril 2012. a Tartus kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-12-123 Kohtukooss

§ 297

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laas Süüdistatav Olga Zadumova isikukood: 47712212730; elukoht: XXX Varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Olga Zadumova

§ 297lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, so 540 (viissada nelikümmend) eurot. Kr

MS § 180 lg 1 alusel sisse nõuda Olga Zadumovalt menetluskuludena riigituludesse sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 16 (kuusteist) eurot 37 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel

  1. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Otsuse vabatahtlikuks täitmiseks on aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks rahalise karistuse summa ja menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus 1 sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ja kaitsja nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esita, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Olga Zadumovat süüdistatakse selles, et tema olles OÜ Dikholm juhatuse liige, ajavahemikul 03.03 - 07.03.2008.a. lubas OÜ Dikholm teise juhatuse liikme A.L. nõusolekul Põhja maksuja tollikeskuse sissenõudmise üldmenetluse osakonna vanemspetsialist V.V. , kes oli OÜ Dikholm järelevalveametnik maksude ajatamise taotluse lahendamisel ja kes koostas 04.02.
  2. a otsuse OÜ Dikholm maksuvõlgade ajatamise kohta, kingituseks koduhooldussüsteemi Kirby Sentria Mini turuväärtusega vähemalt 10 000 krooni. 07.03.
  3. a Silikaadi 11, Võru andis A. L nõusolekul OÜ Dikholm töötaja A.A. vahendusel V.V. koduhooldussüsteemi vastutasuna selle eest, et ta kohtles OÜ-t Dikholm maksuvõlgade ajatamise taotluse lahendamisel kliendisõbralikult, mh ei arestinud OÜ Dikholm arvelduskontosid ning et ta kohtleks OÜ-t Dikholm kliendisõbralikult ka edaspidi. Seega pani Olga Zadumova toime

§ 297lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

ametiisikule vara lubamise ja andmise vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud ja on alust arvata, et ta ka edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo ning seaduslikult jättis teo toime panemata ja on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata ka edaspidi. II Prokuröri ettepanek Prokurör palub

§ 297

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada Olga Zadumovat rahalise karistusega 50 päevamäära (1 päevamäär on 169 krooni ehk 10,80 eurot), s.o. 540 eurot. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Süüdistusakti on 05.01.

  1. a kätte saanud Olga Zadumova kaitsja ning 06.01.
  2. a tema elukohas ema A.B. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Käesolevas kriminaalasjas on prokuratuur kriminaalasja süüdistusakti saatnud kohtusse ettepanekuga lahendada kriminaalasi käskmenetluses. Käskmenetluse erisusi arvestades 2 lahendab kohus kriminaalasja kirjalikus menetluses prokuratuuri poolt esitatud tõendite alul, kuid tõendite hindamisel tuleb arvestada samade põhimõtetega, mis kehtivad üldmenetluses. Kohus ei saa lugeda tõendiks A.L. tunnistajana ja kahtlustatavana antud ütlusi, kuna prokuratuur on tema suhtes kriminaalmenetluse 02.01.
  3. a oma määrusega lõpetanud KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel ning A.L. on kasutanud oma õigust kahtlustatavana ütluste andmisest keelduda KrMS § 34 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus on oma otsuse nr 3-1-1-58-11 p-s 10.6 öelnud: „Sarnaselt KrMS § 71 lg-le 2 põhineb ka § 34 lg 1 p-s 1 sätestatud ütluste andmisest keeldumise alus PS § 22 lg-st 3 tuleneval enese mittesüüstamise privileegil (nemo tenetur se ipsum accusare). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu
  4. aprilli
  5. a otsuses asjas nr 3-1-1-119-09 väljendatud seisukoha järgi rajaneb ka endisest kaassüüdistatavast või -kahtlustatavast tunnistaja õigus ütluste andmisest keelduda enese mittesüüstamise privileegil (vt viidatud otsuse punkt 21).“ Kuna A.L. puhul on käesoleval hetkel tegemist nn eristaatusega tunnistajaga, kelle suhtes on samas kriminaalasjas menetlus lõpetatud, siis tal on kohtumenetluse käigus õigus keelduda ütluste andmisest asjaolude kohta, mis süüstaksid ka teda ennast. V.V., kelle suhtes on samuti kriminaalmenetlus antud kriminaalasjas prokuratuuri määrusega lõpetatud, on aga kahtlustatavana otsustanud jätkata ütluste andmist ning seega kohus saab tema kahtlustatavana antud ütlusi tõendina kasutada, kuna ta on vabatahtlikult oma õigusest loobunud. Pistise andmise koosseisu puhul on tegemist

§ 293

sätestatud pistise võtmisele vastanduva koosseisuga, mille objektiivse koosseisu sisustamisel tuleb pöörduda

§ 293

lg 1 sätestatud koosseisutunnuste juurde.

§ 297

sätestatud pistise andmise objektiivse koosseisu täitmiseks peab pistise andja ametiisikule või temaga seotud kolmandale isikule lubama või andma vara või muu soodustuse vastutasuks selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, või on seaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. Süüdistus

§ 297lg 1 järgi on tõendatud järgnevate kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Maksu-ja Tolliameti (edaspidi MTA) Põhja Maksu- ja Tollikeskuse sissenõudmise üldmenetluse osakonna vanemspetsialisti ametijuhendiga (tl 17-18) on leidnud tõendamist, et V.V. oli pistise andmise ajal ametiisik

§ 288lg 1 mõttes.

V.V. poolt MTA distsiplinaarmenetluse käigus esitatud maksekorraldusega nr 1063 (tl 55) ja Kirby Sentria Mini 2071085214 eest esitatud arve-saatelehega nr 2953 (tl 60), V.V. arvelduskonto väljavõttega (tl 83-88), OÜ Dikholm arvelduskonto väljavõttega (tl 131-139), OÜ Dikholm pankrotihalduri Heli Peetsmanni ütlustega (tl 167-168), V.B. ütlustega (tl 182183), Olga Zadumova ütlustega (tl 204-207) ja V,V ütlustega (tl 193-196 ning 240-242) on leidnud tõendamist, et V.V. tasus tolmuimeja komplekti eest turuhinnast madalama hinna (5000 krooni) ning sai seeläbi muu soodustusena käsitletava tolmuimeja komplekti. 04.02.2008. a vanemspetsialist V.V. poolt tehtud otsusega OÜ Dikholmi maksuvõla ajatamiseks (tl 23-25), MTA infosüsteemi Telleri väljavõtetega (tl 36-51) ja V.V. ütlustega (tl 193-196 ning 240-242) on leidnud tõendamist, et V.V. on oma ametiseisundit kasutades ajatanud OÜ Dikholm maksuvõla. 3 E.V. ütlustega (tl 174-175), K.V. ütlustega (tl 176-178), A.A. ütlustega (tl 179-181), Olga Zadumova ütlustega (tl 204-207) ja V.V. ütlustega (tl 193-196 ning 240-242) on leidnud tõendamist, et A.A. andis OÜ Dikholm juhatuse liikme Olga Zadumova käsul V.V. koduse presentatsiooni käigus üle tolmuimeja komplekti Kirby Sentria Mini. Olga Zadumova ütlustega (tl 204-207) on leidnud tõendamist, et Olga Zadumova soovis OÜ Dikholm juhatuse liikmena teha V.V. naistepäevaks kingituse vastutasuks selle eest, et V.V. oli OÜ Dikholmi maksuvõlaga tegeledes OÜ Dikholm vastu meeldiv ja suhtus OÜ-sse Dikholm leebemalt – proovides oma ametiseisundit kasutades aidata ja päästa OÜ-t Dikholm raskest olukorrast. Süüdistatav Olga Zadumova pani eeltoodud pistise andmise toime

§ 16lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna ta andis MTA ametnikule V.V.

, kes oli tema äriühingu järelevalveametnik, tolmuimeja turuhinnast oluliselt odavamalt selle eest, et maksuametnik oli tema äriühingu maksuvõla sissenõudmisele mõistev ning lootis sellist endale soodsamat V.V. ametialast tegevust ka edaspidi. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et Olga Zadumova pani tahtlikult toime

§ 297

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametiisikule soodustuse andmise vastutasuks selle eest, et V.V. suhtus ja ka edaspidi suhtuks oma ametiseisundit kasutades maksuvõla sissenõudmisel temasse leebemalt. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja Olga Zadumova süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtu seisukoht karistuse laadi ja suuruse kohta

§ 297

lg-s 1 ettenähtud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Olga Zadumova on kriminaal- ja väärteokorras karistamata (tl 229). Tema karistust kergendavaid ja raskendavaid

§-des 57 ja 58 ettenähtud asjaolusid ei ole. Arvestades Olga Zadumova tegu ja seda, et teda pole eelnevalt süütegude toimepanemise eest karistatud, on Olga Zadumovat võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Arvestades Olga Zadumova süü suurust – soovides algselt kinkida, kuid V.V. vastupanu tõttu võimaldas V.V. osta turuhinnast oluliselt odavamalt tolmuimeja, soovides sellega tänada V.V., et ta ajatas OÜ Dikholmi maksuvõla ning mõjutada V.V. edaspidi OÜ Dikholmi maksuvõla ajatamisel suhtuma OÜ Dikholmi tegevusse leebemalt – leiab kohus, et prokuröri ettepanek karistuse osas vastab Olga Zadumova süü suurusele, mõjutab Olga Zadumovat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus Olga Zadumovale

§ 297lg 1 järgi karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära.

4

§ 44

lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

§ 44

lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Teatise kohaselt (tl 226) oli Olga Zadumova 2008. a keskmine päevasissetulek 169,92 krooni. Eesti krooni käibeloleku ajal kehtinud

§ 44

lg 4 kohaselt arvestati päevamäärasid täiskroonide täpsusega, seega on Olga Zadumovale mõistetava rahalise karistuse suuruseks 540 eurot. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot), määratud kaitsjale makstud tasu 57,52 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 16,37 eurot. Eelnimetatud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel sisse nõuda Olga Zadumovalt. Ingeri Tamm Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.