Obsah (9)

§ 184§ 68§ 74§ 75§ 57§ 58§83§126§ 56

1-11-2938 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juulil 2011.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-11-2938 / 10230107572 / Kohtukoosseis

§ 184

lg.2 p.1 järgi üldmenetluses Taavi Pern Kaitsja Mart Sikut SÜÜDISTATAV: KALVI ALTMETS -Elukoht ja aadress: XXX isikukood : 36811234918 , kodakondsus: EV , haridus: põhiharidus ,emakeel: eesti keel töökoht - OÜ Ö ja OÜ KG, karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: 01.09.

1. a KrK § 140 lg 1, § 139 lg 2 p 3 ja § 195 lg 2 alusel vabadusekaotusega 3 aastat. Karistus kantud ning kustunud. Väärteokorras karistatud rahatrahvidega, rahatrahvid tasutud Tõkend:vahistamine alates 09.09.
2. a, vabastatud kautsjoni vastu 07.06.2011.a., kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON Mõista Kalvi Altmets süüdi

§ 184

lg.2 p.1 järgi ning karistada 4(nelja) aastase vangistusega.

§ 68lg.1 alusel eelvangistuse aeg 09.09.2010.a.

kuni 07.06.2011.a. s.o.8(kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva lugeda karistuse hulka ja kandmisele kuulub 3 (kolme) aasta , 3 (kolme) kuu ja 2(kahe) päevane vangistus.

§ 74

lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata 3(kolme) aasta, 3 (kolme) kuu ja 2(kahe) päevast vangistust täielikult täitmisele, kui Kalvi Altmets ei pane 3(kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all

§ 75

lg.1 p.1-5 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi , mille kohaselt süüdimõistetu kohustub:1) elama oma alalises elukohas XXX 2) ilmuma 1 kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kri-minaalhooldusosakonda registreerimisele;3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elu-kohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 135 lg.7 p.1 alusel makstud kautsjon 10197.-eurot (kümme tuhat ükssada üheksakümmend seitse eurot ) kohtuotsuse jõustumisel tagastada kautsjoni tasunud EA’le ( arve nr. XXXXXXXXXXXX SEB ). 05.10.2010.a. Harju Maakohtu määrusega arestitud sularaha summas 905.- eurot, mis leiti K. Altmetsa elukohast XXX ning mis on antud hoiule Põhja Prefektuuri finantsbüroo kassasse , kuulub tagastamisele , kuna pole tõendatud, et raha on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. KrMS § 126 lg.2 alusel aadressil Tallinn XXX ära võetud 500 kroonine rahatäht , mille omanikku ei ole tuvastatud ning milline on Politsei- ja Piirivalveameti finantsbüroos, kanda riigi omandisse kui peremehetu vara. Asitõendid Narkootiline aine – pulbrid - jäetud keemiaosakonda, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Narkootiline aine – hašiš - jäetud keemiaosakonda ,- kuulub kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Narkootiline aine (ekspertiisiakt nr AN-995-10/3338) – pulbrid pakendites 1 ja 11 jäetud keemiaosakonda – kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-998-10/3343 tagastatud minigrip kilekotid (2

1. tk)ja salvrätikud (2 tk); narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-999-10/3344 tagastatud minigrip kilekotid (2 tk), kilekott kirjaga Depremin ja kapslid neljas kilekotikeses (ei sisalda narkootilisi ega psühhotroopseid aineid); narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-99510/3338 tagastatud minigrip kilekotid (9 tk), salvrätikud (2 tk), tühi taskurätikute (Zewa Softis) pakend ja tualettpaberi tükk; narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-996-10/3339 tagastatud minigrip kilekott, mis asuvad pakendatult ja pitseeritult kriminaalasja materjalide juures, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. 09.09.2010 Kalvi Altmets kinnipidamisel ära võetud Zewa Softis pabertaskurätiku pakk taskurätikutega (9
2. tk)ja mobiiltelefon Nokia 5030c-2 IMEI 356074036054281, milles Tele 2 kõnekaart abonentnumbrile 58435885 asuvad pakendatult ja pitseeritult kriminaalasja materjalide juures, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Läbiotsimisel 09.09.2010 aadressil Tallinn XXX ära võetud kasutamata minigrip kilekotid järgmiselt: läbipaistev kilekott, milles 14 minigrip kilekotti; minigrip kilekott, milles omakorda 84 kasutamata minigrip kilekotti; minigrip kilekott, milles omakorda 100 kasutamata minigrip kilekotti; minigrip kilekott, milles omakorda 106 kasutamata minigrip kilekotti ja minigrip kilekott, milles omakorda 46 kasutamata minigrip kilekotti (pakend nr 7); minigrip kilekott, milles 3 kasutamata minigrip kilekotti (pakend nr 9), minigrip kilekott, 2 milles 76 kasutamata minigrip kilekotti (pakend nr 10) ja minigrip kilekott, milles omakorda 66 kasutamata minigrip kilekotti (pakend nr 18) asuvad pakendatult ja pitseeritult kriminaalasja materjalide juures, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. ekspertiisiobjektid – ühes kilekotikeses olevad pulbritega kapslid (3.1-3.9) – ära kasutatud ja hävinenud ekspertiisi käigus . Läbiotsimisel 09.09.2010 aadressil Tallinn XXX ära võetud turvakaamera LCD mudel nr AIO-400 SED0606RRT00017 koos akulaadijaga- tagastada kohtuotsuse jõustumisel Tallinn XXX hoone omanikule. Salvestised: Videosalvestis ühel DVD-R plaadil – 09.09.2010 aadressil Tallinn XXX toimunud läbiotsimisest mahuga 1,0 GB asub pakendatult ja pitseeritult ühes ümbrikus kriminaalasja materjalide juures (ümbrik nr 1)- jätta kriminaalasja juurde; Läbiotsimisel 09.09.2010 aadressil Tallinn XXXtehtud fotod ühel CD-R plaadi (228 objekti) – (lisa läbiotsimisprotokolli juurde) asub pakendatult ja pitseeritult ühes ümbrikus kriminaalasja materjalide juures (ümbrik nr 2)- jätta kriminaalasja juurde; Videosalvesti kõvaketteast tehtud varukoopia (DUR BACKUP) 09.09.2010 ajavahemikust 15:21 kuni 15:50 ühel CD-R plaadil mahuga 700MB, millest omakorda lindistatud vajalik videolõik - 09.09.2010 ajavahemikul kell 15.21 kuni 15.24 ühel CD-R plaadil mahuga 65,7MB (lisa asitõendi vaatlusprotokolli juurde) asuvad pakendatult ja pitseeritult ühes ümbrikus kriminaalasja materjalide juures (ümbrik nr 3)- jätta kriminaalasja juurde; Materjalid Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo politseianalüütik Rein Pärnasalu poolt 01.07.2010 koostatud ettekande juurde ühel CD-R plaadil mahuga 12,4 MB asub pakendatult ja pitseeritult ühes ümbrikus kriminaalasja materjalide juures (ümbrik nr 4)- jätta kriminaalasja juurde; Üks DVD plaat koos kontrollarvude ja informatsiooniga (lisa 01.02.2011 koostatud jälitusprotokolli juurde) asub pakendatult ja pitseeritult ühes ümbrikus kriminaalasja materjalide juures- jätta kriminaalasja juurde. Mõista Kalvi Altmets’lt välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1 alusel sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 695,05 eurot (kuussada üheksakümmend viis eurot ja 05 eurosenti ), erinevate ekspertiiside maksumus kokku 2437.53 eurot( kaks tuhat nelisada kolmkümmend seitse eurot, 53 senti). Menetluskulud tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, viitenumber 2800049777 või Swedbangas nr 221023778606, viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ Kalvi Altmets , 1-11-2938 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks . EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 15. juulil 2011.a., motiveeritud kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kättesaadav 02. augustil 2011.a. alates kella 14.00. SÜÜDISTUS 3 Kalvi Altmets’a süüdistatakse selles, et tema omandas täpselt tuvastamata ajast kuni 09.09.2010. a tuvastamata kohas ja isikult grupis tuvastamata isikutega edasiandmise eesmärgil suures koguses erinevaid narkootilisi aineid – mefedrooni, amfetamiini ja hašišit. Omandatud narkootilisi aineid hoidis K. Altmets grupis tuvastamata isikutega kuni kinnipidamiseni 09.09.2010. a, kell 21.14 Tallinnas, aadressil XXXning andis korduvalt Tallinnas aadressil XXXja teistel tuvastamata aadressidel tuvastatud ja tuvastamata isikutele edasi. Nii andis ta 09.09.2010. a Tallinnas, aadressil XXX P L edasi kaks minigrip kilekotti kokku 2,30 grammi mefedroonhüdrokloriidi sisaldava pulbriga (puhtal kujul narkootilist ainet 0,51 grammi), mis P. L kinnipidamisel 09.09.2010. a, kell 15.30 temalt leiti ja ära võeti. Tallinnas, aadressil XXX 09.09.2010. a teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära kokku 1,37 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (pulbris 0,19 g amfetamiini); kaheksa minigrip kilekotti kokku 6,26 grammi mefedroonhüdrokloriidi sisaldava pulbriga (pulbris 0,87 grammi mefedrooni) ja 5,14 grammi hašišit. Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja hoidmisega isikute grupis, samuti narkootilise aine edasiandmisega pani Kalvi Altmets toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine. Süüdistatav Kalvi Altmets kinnitab, et süüdistus on arusaadav , kuid ennast süüdi ei tunnista. On nõus kohtuistungil ütlusi andma. Oma viimases sõnas süüdistatav Kalvi Altmets väidab, et tal ei ole midagi kahetseda, ta ei ole seda kuritegu sooritanud, kui oleks sooritanud, siis kindlasti kahetseks. See, et kuulub mootorrattaklubisse , ei kohusta teda toime panema kuritegusid. See on samasugune klubi nagu golfiklubi, rotariklubi. Sellel mingeid lisakohustusi ei ole. See ei tee temast kurjategijat. Tema ei saa võtta vastutust teiste inimeste tegude eest. Tema pole seda kuritegu sooritanud, milles prokurör teda süüdistas. Prokurör avakõnes leiab, et kuigi Kalvi Altmets kohtueelsel menetlusel ennast süüdi tunnistanud ei ole , siis kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid, sealhulgas jälitusmenetluse toimingud ja muud menetlustoimingud ning ekspertiisidega kogutud tõendid kinnitavad Kalvi Altmetsa osalemist narkootiliste ainete ebaseaduslikust käitlemises ja narkootilise aine edasiandmist tunnistajale. Süüdistatava kaitsja leiab, et Kalvi Altmetsa süü ei ole asjas tõendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei viita Kalvi Altmetsa poolt narkootikumide käitlemisele. Lõpliku hinnangu süüdistusele annab kohtulike vaidluste käigus peale tõendite avaldamist ja tunnistajate ärakuulamist. Süüdistatava Kalvi Altmets kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta kahel töökohalÖ OÜ baarmanina ja KG limusiinijuhina . Töötasu oli tema sõnul umbes 15 000 krooni. Ö OÜ-s töötas umbes 3 aastat, limusiinijuhina maist 2010.a. Oma tulude puudumise kohta 2008 ja 2009 aastal seletab, et ju siis ei olnud tulusid, abikaasa olevat tulud deklareerinud, tema sellega ei tegelenud. XXXTallinn on klubi hoone, üürileping on ühe firma nimel, ei ole isiklik elukoht. See on tavaline avalik mootorrattaklubi nimega Mer-cenaries. Mootorrattaklubi kasutab seda hoonet vist alates 2009.a. või 2008 .a. Hoone kuu-lub tegelikult mingile eraisikule, nime ei ole küll meeles. Mootorrattaklubil on momendil 6 liiget . 4 Klubis käib kuu jooksul umbes 100-150 inimest ,need on klubiliikmete külalised.Ainult klubiliikmetel on õigus külalisi sisse lasta. Selles majas on ka ööbimiseks toad, saun, pesuruum. Kalvi Altmetsa väitel ei ole ta kunagi XXX hoones näinud narkootikume, ega mingeid muid esemeid, mis viitaksid narkootikumide käitlemisele. Samuti on klubi põhikirjas punkt, mis keelab narkootikumide tarvitamise. Klubiliikmed, kes on mingil moel seotud narkootikumidega heidetakse klubist välja.Tutvuse kohta P L seletab Kalvi Altmets, et P L oli tema hambaarst, käis L juures kusagil neli kuud 2010.a. suvel Pirita TOP ho-tellis. Tuttavaks said mingil mootorratta üritusel. Hambaarsti ajad lepiti kokku sõnumi või telefo-nikõnega. Eraeluliselt on P L kohtunud paaril korral.Kui P. L viis lapse tennise trenni Tondi tennisekeskusesse, siis tuli Varese tn kohvikusse kohvi jooma, tegi aega pa-rajaks niikaua kui laps oli trennis. Mingitel muudel põhjustel ta XXXkäinud ei ole. Kalvi Altmets mäletab, et P L käis ka

1. septembril 2010.a. XXXkohvi joomas. Teisi kuupäevi ei mäleta, aga
2. septembrit 2010.a. mäletab. Üldse on XXXvõimalik kõikidel, kes kohvi tahavad, kohvi ka saada, sest neil on seal baariruum ,kus on olemas kõik, mis ühes baaris olema peab. P L käis XXXainult kohvi joomas.Baaris on tavaline kohviautomaat , on vaja vajutada nuppu, ja kohv tuleb, loomulikult tuleb vesi ja kohvioad ka automaati panna. Arvab, et kohv valmib umbes 3 sekundiga, pole kunagi aega mõõtnud.Koh-viube hoitakse automaadi juures ja köögis. Kalvi Altmets mäletab, et 20.juulil
3. a. käis P. L XXXsamuti kohvi joomas ja kuna teda ennast kohal ei olnud, siis andis korraldu-se, et tema kohvikarbist tuleb kohvi võtta, kuna neil on igaühel isiklik kohv ning kuna sellel kohvikarbil on võluvad pildid peal, siis nimetas ta seda võlukarbikeseks. Veel selgitab Kalvi Altmets, et kui P. L 9.septembril 2010.a. XXXkäis, siis viibisid nad baariruumis, tema oli baarileti taga, nad ajasid juttu, P. L jõi kohvi ning rohkem mitte midagi ei toimunud. Baarilett on tavaline lett, seal on kokteilikõrred, salvrätid, suhkrutoos,lusikad ja muud asjad Eitab, et andis P L üle mingeid esemeid. Samuti ei oska Kalvi Altmets vastata, kuidas võis P. L käes olnud salvrätikule sattuda tema DNA, võib-olla seetõttu, et tema pani salv-rätid baariletile. Narkootiliste ainete kohta, mis XXXhoonest erinevatest kohtadest leiti, ei oska midagi öelda. Kõikidel külalistel, kes XXX majas käivad, on võimalik neid ruu-me, kust narkootikume leiti, kasutada. Endal igasugune suhe narkootikumidega puudub.Suure hulga kasutamata minigrip kile-kottide kohta annab Kalvi Altmets seletuse, et neid kasuta-takse mootorratastega sõitmisel dokumentide, raha ja mobiiltelefoni pakkimiseks.Iga mees kasutab sõidul 3 kilekotti.Elukohast leitud 905.-euro kohta seletab, et see on auto müügist saadud raha ning vahetas selle eurodeks, kuna käis Leedus autosid ostmas. Tunnistaja AS kohtuistungil antud ütluste kohaselt on süüdistatav Kalvi Altmets talle nii tuttav kui ka sõber .Tunnistaja sõnul elab ta Varese 30, kui viibib Eestis, põhiliselt resideerub Soomes. On ka mootorrattaklubi Mercenaries liige. Viibis klubis ka 09.09.2010.a. kui toimus läbiotsimine ja ka tema juurest leiti mingi kotike, kui see oli kokaiin, siis oli tema oma. Väidab, et kui mööda linna mitte kinniste silmadega jalutada, siis võib narkootikume igast ööklubist saada.Motoklubis narkootiliste ainete tarvitamise kohta väidab, et see on iga-ühe personaalne asi, kas tarvitatakse või ei tarvitata. Keegi ei ole seda kuskil leti peal püramii-dis hoidnud ega müünud. Kalvi Altmetsa kohta ei oska öelda, kas tal on kokkupuuteid narkootikumidega või mitte, igatahes koos narkootikume tarvitanud ei ole.Klubisse on ligipääs klubiliikmetele, omal vastutusel võib tuttavaid kutsuda.Ise tarvitab narkootikume , kui pidu on, kuid millist narkootikume tarvitab, sellele jätab vastamata. XXXleitud minigrip kilekottide kohta ei oska midagi öelda, samuti ei tunne enda väitel P L , on nime küll kuul-nud, kuid isiklikult ei tunne ega tea millised on P L ja Kalvi Altmetsa vahelised suhted. Tunnistaja AS väitel ei vaja ta mootorrattaga sõitmisel minigrip kilekotte. Tunnistaja P L kohtuistungil antud ütluste kohaselt on Kalvi Altmets tema tuttav ning kuna K.Altmets sõidab mootorrattaga ja tema sõidab mootorrattaga, nii mootorratturid tutta-vaks 5 saavad.Omavahel suhtlevad niipalju kui võimalik ja nii vähe kui vajalik, suvel mootorratturid suhtlevad tihedamini, on mõnikord klubist läbi läinud. On kohtunud K.Altmetsaga üritustel, koos on õlut joonud, kohvi käinud joomas nende klubis. Klubis on käinud umbes 35 korda, täpselt ei mäleta. Enda sõnul käis viimati Kalvi Altmetsa juures klubis 2010.a. septembri alguses. On käinud klubis ainult kohvi joomas, kui on tegemistes mingi auk tekkinud, mingeid esemeid ei ole K.Altmetsa käest saanud. Kohvi joovad Altmetsaga klubis või siis linnas kohvikus.Motoklubis saab kohvi II korruse baarist, kohvi valmistatakse tavaliselt, Kalvi Altmets valab kohvi kannust ja tema joob tavaliselt ühe tassi, mille joomiseks kulub vahel 5 minutit, vahel joob kiiresti kohvi ära, võib-olla 20 sekundiga. Ei mäleta telefonikõnelust 20.juulil 2010.a, kuid, kui tahtis midagi kätte saada, võis see olla mõni mootorratta jupp.Juttu võlukarbikesest ei mäleta ega tea midagi sellisest jutust.Sms kohta, mille ta saatis Kalvi Altmetsale , kus palus kaasa võtta hambaarsti vastuvõtule kohv , seletab, et see võis tähendada röntgenipildi kaasavõtmist.
4. septembri 2010.a. kohtumise kohta Kalvi Altmetsaga seletab, et tal tekkis 2 tunnine ajaline auk linnas ja siis läks klubisse Kalvi Altmetsa juurde.Jõi seal kohvi, tavaliselt üle ühe tassi ei joo, võib olla jõi kaks, need olid väiksed tassid.Kohvi jõi II korruse baaris, kus kohvi antakse.Midagi Kalvi Altmets talle ei andnud, jõi kohvi , ajasid paar sõna juttu.Võib-olla võis salvrätti endale taskusse panna, täpselt ei mäleta. Kui Varese tänavalt ära sõitis, peeti ta Kristiine Keskuse juures politsei poolt kinni ,kinnipidamise hetkel oli kaasas rahakott, mobiiltelefon. Kinnipidamisel leiti talt 2 pabertaskurätikut, mille sees oli 2 minigrip pakendit pulbrilise ainega, ei oska midagi öelda ja ei tea, mis aine seal oli. Seletab, et sellega seoses tehti talle trahv, relvaluba võeti ära, käis ütlusi andmas.Karistati teda vist narkootiliste ainete seaduse rikkumise alusel. Karistamisotsust vaidlustanud ei ol, kuna enda väitel ei julge ühtegi trahvi vaidlustada. Eitab ,et teaks midagi Kalvi Altmetsa seostest narkootikumidega, ise ei tarvita samuti narkootikume ,kusagil 10 aastat tagasi proovis.Selgitades , miks kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud tunnistaja ütlustes on vastuolu , see tuleneb tunnistaja väitel sellest, et oli šokis ja teda ähvardati 48 tunnise kinnipidamisega. Samuti ei võimaldatud talle koheselt advokaati ning kuna oli kaks väikest last kodus ja naine haige, siis oli nõus igale poole alla kirjutama. Tunnistaja MT kohtuistungil antud ütluste kohaselt on Kalvi Altmets talle sõber. Nad on ühest mootorratta klubist Mercenaries , mis asub XXXTallinn.Tunnistaja keeldub ütlemast, kui suur on klubi liikmete arv. Klubisse oli sissepääs klubi liikmetel ja nende tuttavatel.Võimalus oli klubi liikmetel ja tuttavatel seal ka ööbida, pidusid korraldada.Iga kuu käis seal inimesi .Kas klubi ruumides narkootikume tarvitati, seda tunnistaja ei tea. Ise on narkootikume proovinud , kuid seda, kas klubist oli võimalik saada mingisuguseid uimasteid ,ta ei tea. M. T selgitab , et minigrip kilekotte tarvitati mootorrattaga sõitmisel dokumentide ja raha hoidmiseks. Kalvi Altmetsa võimalikku suhet narkootiliste ainetega ei tea, ei ole temaga koos tarvitanud narkootikume ega tema käest narkootikume saanud. XXXmaja koristamine ja valve oli graafiku alusel ning graafik oli koostatud klubi liikmete vahel. Valve oli 1-2 korda nädalas. Tunnistaja sõnul puudus majas külalistel ligipääs I korrusel olevasse koosolekuruumi. Mootorrattaklubi suhtumine narkootilistesse ainetesse oli negatiivne , üldiselt oli keelatud tarvitada narkootikume. Siis järgnes klubist väljaheitmine. Eitab, et tunneb P L nimelist isikut. Hinnates vahemaad väravast klubi hooneni ja sealt II korruse baarini, arvab ,et see on vist kokku kusagil 30 m. Seletab, et kohvi tehti baaris elektrilise kohvikannuga, kõik kulutused, mis olid seoses külatustega, kaeti klubi liikmete arvelt. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid : 6 KrMS §118 ja §115 sätestatud jälitustoimingute protokoll (tl. 5-8)telefonikõnede salvestustega. 13.07.2010.a 2 kõnet, 14.07.2010.a. sõnum P. L K.Altmetsale, 20.07.2010.a. kokku 3 kõnet K.Altmetsa ja P. L vahel, 24.07.2010.a. 2 kõnet P. Lelt K.Altmetsale,06.09.2010.a. 1 kõne P L Kalvi Altmets’le ja
5. septembril 2010.a. 2 kõnet ja 1 sõnum P L ja Kalvi Altmetsa vahel. P L’e kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl. 15-16), kinnipidamisel äravõetud esemete kirjeldus, teiste esemete hulgas leiti teksapükste vasakust taskust 2 tk. pabertaskurätikut, milles mõlemas kokku 2 tk. minigripp pakendit valge pulbrilise ainega. Narkootilise aine ekspertiisakt nr AN-998-10/3343 (tl. 26-28), mille kohaselt ekspertiisiks esitatud pulber massiga kokku 2,30 g sisaldab mefedrooni (hüdrokloriidina). Mefedroonhüdrokloriidi sisaldus on 29 % ,seega on pulbris 0,51 g mefedrooni. Asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisa - fototabelid (tl. 29-31), protokollis on vaadeldud P. Le kinnipidamisel ära võetud esemeid s.o. valget värvi pabertaskurätik, mille vahel minigrip kilekott mõõtmetega 4x7,5 cm (fototabelil märgitud nr.1) ja valget värvi pabertaskurätik, mille vahel minigrip kilekott mõõtmetega 4x7,5 cm (fototabelil märgitud nr.2.) Tõend Kalvi Altmetsa maksustatava tulu kohta (tl. 52), millest nähtub, et Kalvi Altmets 2008.a. ja 2009.a. tuludeklaratsiooni ei esitanud. Kahtlustatava Kalvi Altmetsa kinnipidamise protokoll (tl. 53-54), millest nähtuvalt võeti kinnipidamisel Kalvi Altmetsalt jope taskust sisselülitatud mobiiltelefon Nokia, milles kõnekaart ja salvrätikute kinnine pakend Zewa, super-soft. Tallinnas, XXXläbiotsimisprotokoll koos sinna juurde kuuluvate skeemidega (tl. 56-58; 5960).Läbiotsimisprotokollis kajastuvad läbiotsimisel leitud objektid. Asitõendi vaatlusprotokoll koos sinna juurde kuuluvate lisadega (videosalvestis) (tl. 61-64) varjatud jälgimine 09.09.2010.a. kell 15:20 XXXasuva maja juures.Videosalvestis kohtuistungil vaadatud. Asitõendi vaatlusprotokoll koos sinna juurde kuuluvate fototabelitega. (tl. 65-76), kus on vaadeldud läbiotsimisel 09.09.2010.a. aadressil Tallinn XXXära võetud esemeid, muuhulgas mobiiltelefoni Nokia 5030c-2 ,milles Tele 2 kõnekaart koos telefoni kõnekaartis oleva informatsiooniga. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr AN-999-10/3344 (tl. 79-81)ekspertarvamuse kohaselt mini-grip kilekotis leidub mefedrooni jälgi (pakend nr.2), lahtiselt pakendis olev pruun tahke aine massiga 5, 14 g on kanepist valmistatud hašiš, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2 % (pakend nr. 3) ; minigrip kilekotis leidub mefedrooni ja kokaiini jälgi (pakend nr.8) Narkootilise aine ekspertiisiakt nr AN-995-10/3338 (tl. 84-86)ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud beež pulber massiga 1,37 g pakendist nr. 1 sisaldab amfetamiini (sulfaadina). Amfetamiinsulfaadi sisaldus on 19%, seega on pulbris 0,19 g amfetamiini; valge pulber massiga kokku 6,26 g pakendist nr. 11 sisaldab mefedrooni (hüdrokloriidina). Mefedroonhüdrokloriidi sisaldus on 18 %, seega on pulbris 0,87 g mefedrooni. DNA ekspertiisiakt nr GE-1114-10/3337 (tl. 87-93)DNA analüüsi tulemuste alusel arvab ekspert, et p.2 pabersalvrätikust nr.2 (milles oli minigrip kilekott pulbrilise ainega; ümbrik nr. 1, II määrus) võetud proovist (proov A104648) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult.Saadud tulemuste alusel ei saa välistada P L’lt ja Kalvi Altmets’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 7 Asitõendi vaatlusprotokoll koos selle juurde kuuluvate fototabelitega (tl. 94-98), kus on vaadeldud hallikat värvi tualettpaberi tükki (katkine) ja minigrip kilekotti mõõtmetega 6x9,5 cm. Ning Zewa Softis pabertaskurätikute pakki (fototabel nr.4) Harju maakonnas, aadressil Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Torni tee 2/1 asuva elamu läbiotsimisprotokoll koos sinna juurde kuuluvate fototabelitega (tl. 99-100; 102-103)Läbiotsimisega leiti garderoobis paremat kätt jääva riiuli alt neljandalt riiulivahest karp kirjaga Harley-Davidson, milles sularaha – 1x 100 EUR, 15x 50 EUR, 2x 20 EUR, 1 x10 EUR, 1x 5 EUR. Üleminspektor R. Pärnasalu ettekanne ja selle juurde kuuluvad panga päringud-vastused (tl 165-178) , milles on Kalvi Altmetsa deklareeritud tulude loetelu alates 2008.a kuni 2010.aastani ning kajastatud informatsioon, mis puudutab üleminspektori arvamust Kalvi Altmetsa kontole kantud sularaha kohta. Prokurör kohtuvaidlustes leiab, lähtudes kohtuistungil uuritud tõenditest, et K. Altmets on toime pannud

§ 184lg 2 p 1 tunnustega kuriteo.

Hoolimata asjaolust, et K. Altmetsa kuriteokaaslasi eeluurimisel tuvastada pole õnnestunud, ei saa jätta kõrvale telefonikõnedes kajastatut, millede kohaselt ei tegelenud K. Altmets narkootiliste ainetega mitte üksi, vaid koos teiste isikutega. Nimetatud isikute tuvastamiseks eraldati käesolevast kriminaalasjast materjalid eraldi menetlusse. Kalvi Altmetsale karistuse mõistmisel tuleb tulenevalt

§-s 56 sätestatust võtta arvesse nii kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvesse võttes

§ 57sätestatud ei ole K.

Altmetsa karistust kergendavaid asjaolusid. Hoolimata asjaolust, et kohtuistungil uuritud tõendid viitavad K. Altmetsale kui narkokuriteo toimepannud isikule, on süüdistatav eitanud kuriteo toimepanemist ning seega välistanud ka igasuguse kahetsuse toimepandud teo osas. Arvestades menetluse käigus kogutud tõendeid tuleb järeldada, et K. Altmets pani kuriteo toime

§ 58p1 sätestatud raskendavatel asjaoludel s.o omakasu ajendil.

Omakasu ajendi tuvastamine isikute süüd raskendava asjaoluna ei eelda omakasu ajendi nimetamist isikutele esitatud süüdistuses, kuid K. Altmetsale esitatud süüdistuses endas on talle ette heidetud juba narkokuritegudega tegelemist just isikliku kasu saamise eesmärgil. Tulenevalt kohtuistungil avaldatud K. Altmetsa varalise seisu analüüsist puudub K. Altmetsal alates 2008. a igasugune ametlik sissetulek. Muude tulude kohta esitas süüdistatav kohtuistungil suulisi väiteid, kuid enda väidete kinnitamiseks tõendid puudusid. Tulenevalt varalise seisu analüüsi osaks olevast pangakontode analüüsist on K. Altmets hoolimata sissetulekute puudumisest suutnud teha pangakontodelt märkimisväärseid tehinguid. Seega on loogiline järeldada, et lähtudes eeltoodust pidi K. Altmetsal olema muu, mitteametlik tuluallikas. K. Altmetsa kinnipidamise järel leiti ja võeti ära mefedrooni, amfetamiini ja hašišit koguses, millest piisab joobe tekitamiseks ligi 60 inimesele. K. Altmetsa puhul pole tuvastatud, et ta narkootikume tarvitab, seega lähtudes kohtuistungil uuritud tõenditest on põhjendatud arvamus, et nii suure koguse narkootikume omandab ametliku sissetulekuta isik ainult ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil. K. Altmets on püüdnud enda tegevust maksimaalselt salastada. Nii rääkis ta telefoni teel narkootikumidest konspireeritult, samuti üritas narkootikume edasi andes varjata enda bioloogilise materjali jälgi salvrätikuid kasutades. Samuti hoidis K. Altmets tabamisriski vähendamiseks narkootilisi aineid väljaspool enda kodu. Seega pidi K. Altmets tegutsema läbimõeldult ning tema objektiivset käitumist arvestades, ka kogemust ilmutades. 8 Samuti tuleb K. Altmetsale karistuse mõistmisel arvesse võtta õiguskorra kaitsmise huvisid. Narkokurjategijate karistamise õiguskorra kaitsmise huvides teeb oluliseks ka asjaolu, et nimetatud isikud rikastuvad vahendeid valimata teiste inimeste tervise arvel. Arvestades menetluse käigus kogutud tõendeid, süüd kergendavate asjaolude puudumist ning karistust raskendavate asjaolude olemasolu palub prokurör K. Altmets süüdi mõista

§184

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ning karistada

§ 184

lg 2 p 1 sanktsiooni miinimumist kõrgema karistusega s.o 5 aasta pikkuse vangistusega. Tema karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibimise aeg alates 09.09.2010. a – 07.06.2011. a. Lisaks eelnevale palub prokurör kohaldada

§83’2 lg 1 sätestatud laiendatud konfiskeerimist K.

Altmetsa elukohast leitud sularaha suhtes. Tulenevalt

§83

’2 lg 1 konfiskeerib kohus osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Narkokuritegude olemuseks on kriminaaltulu teenimine. K. Altmets ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit töökoha vm sissetuleku olemasolu kohta. Tema elukohast leiti ja võeti ära sularaha summas 905 eurot. Tulenevalt

§83

’2 lg 1 ei kohaldata laiendatud konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvelt.

sätestab seega vara laiendatud konfiskeerimisel ümberpööratud tõendamiskoormise, mis tähendab, et isik, kelle vara konfiskeerimist taotletakse, peab ise esitama tõendid selles, et vara on saadud õiguspäraselt. Vastupidisel juhul eeldatakse, et vara on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega lasub vara konfiskeerimise küsimuse otsustamisel tõendamiskoormus vara legaalse päritolu kohta K. Altmetsal. K. Altmets ütlused sularaha päritolu kohta on paljasõnalised ning süüdistatav ei ole kohtule andnud võimalust enda väiteid kontrollida. Kuigi K. Altmetsa väitel on olemas objektiivsed dokumendid, mis kinnitavad sularaha saamist tema väidetud viisil, ei ole K. Altmets hoolimata mitmetest võimalustest taotlenud nende tõendite lisamist kriminaalasja materjalidele. Olukorras, kus K. Altmets on käitunud vastupidiselt enda väidetule, ei saa tema ütluseid sularaha päritolu tõendavate dokumentide olemasolu kohta pidada usaldusväärseteks. Kohaldades

§126

lg 2 konfiskeerida peremeheta vara - aadressilt XXXleitud 500-kroonine kupüür - riigituludesse. Aadressilt XXXäravõetud turvakaamera võib tagastada hoone valdajale. Kaitsja leiab, et Kalvi Altmetsa süü narkootiliste ainete käitlemises, mis on kvalifitseeritud

§ 184lg.2 p.1 järgi ei ole tõendmaist leidnud.

Süüdistus on pinnapealne ja oletuslik. Süüdistuse formuleering on oletuslik - tuvastamata kohas, tuvastamata isikutelt. Kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses ei ole suudetud teha kindlaks , kuidas ja kust jõudsid narkootilised ained Varese 30,mida politsei 09.09.2010 läbiotsimisel hoonest leidis. Prokuröri süüdistuskõne baseerub oletustel ja telefonikõnede analüüsil, nägemused, mis tegelikult ei ole kaitsja arvates faktiliste materjalidega sobitatavad. Need on oletused, kahtlused mida aga paraku ei saa pöörata süüdistatava kahjuks. Selleks peaks olema tõenditepagas, mis kindlalt lubaks väita Kalvi Altmetsa süüd. 09.09. 2010.a tõepoolest leiti mõned grammid mefedrooni, mõned grammid hašišit. Need tõepoolest asetsesid XXXhoones erinevates kohtades peidetuna. XXXei olnud Kalvi Altmetsa elukoht, need oli motoklubi ruumid, mida renditi eraisikult ning enne oli seal paiknenud hotell. Seal olid peoruumid, kaminasaal, saun, toad ööbimiseks.Hoonet külastasid terve rida sellesama mootorrattaklubi liikmeid,samuti külalised Isikute arv oli suhteliselt suur. Tunnistaja ASon avaldanud, et viibis seal tihti. Peaasjalikult elab Soomes, kuid kui käis Eestis, siis kasutas seda ka enda eluko-hana. XXXoli motoklubi majandada. Seal oli korraldatud pidev valve. Valvet korraldasid klubi liikme vastavalt graafikule igapäevaselt, valves oli üks klubi liige korraga, klubi peremees ei olnud Kalvi Altmets. Ükski ekspertiis ei ole tuvastanud, et Kalvi Altmets puutus leitud narkooti-kumide 9 pakenditega kokku. Ühes ekspertarvamuses, m ka prokurör on osutanud ,mille kohaselt siis on väidetud, et saadud tulemuste alusel ei saa välistada kõikide bioloogiliste materjalide sisaldumist segaproovis ja p.2 kus on ekspert samamoodi tuvastatud, et pabersalv-rätilt võetud proov ei saa välistada P L t ja Kalvi Altmetsalt pärineva bioloogilise ma-terjali sisaldust. Sellega ei ole aga tuvastatud ,et Kalvi Altmetsa bioloogiline materjal oleks sealt leitud, ekspert ei ole välistanud, kuid ei ole ka öelnud, et oleks leitud Kalvi Altmetsalt pärineva bioloogilist materjali. Kalvi Altmets oli baaris, tal oli puutumus selle kohaga, siis ei ole imekspandav, kui salvrättidel oleks olnud tema DNA. Teised tõendid mida prokuröri poolt analüüsiti, nagu ei oleks olnud Kalvi Altmetsal sissetulekut, töökohta, et ta ei ole deklareerinud oma ametlikku tulu 2008, 2009, siis sellele ei saa vastu vaielda , ta ei ole oma tulu deklareerinud. Tegelikkuses on tal kaks töökohta OÜ Ö ja KG limusiinijuhina. Sissetulek on tal olnud 15 000 krooni kuus, mida ta kohtule sel-gitas. Kodust leitud raha oli auto müügist saadud raha. See 900 eurot ei olnud ka summa, mi-da ei oleks võinud isikul kuidagi olla. Ta on pereinimene, tal on 3 aastane laps, naine. Leiab, et tegemist ei ole summaga, mida saab ilmtingimata seostama kuritegevusega ja konfiskeeri- da. Kalvi Altmetsa süüd tõendavaid tõendeid selles asjas sisuliselt ei ole. Süütuse presumtsioon sätestab, et kõik kahtlused tuleb lugeda süüdistatava kasuks. Tegemist on oletusliku süüdistusega, mis ei ole kohtuistungil tõendamist leidnud ja Kalvi Altmets tuleb õigeks mõista. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistajad, süüdistatava, tutvunud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega leiab, et Kalvi Altmets’a süü

§ 184lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o.

narkootilise aine mefedrooni edasiandmises P. L ning grupis tuvastamata isikutega narkootiliste ainete hoidmises aadressil Varese 30, Tallinn , on tõendamist leidnud.

§ 184

lg.2 p.1 sätestab kriminaalvastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise ,valdamise, edasiandmise , vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest grupis.Seega tuleb esmalt tuvastada, kas läbiotsmisel XXXleitud narkootilise aine kogus on suur s.t. kas on täidetud

§ 184

koosseis.Kohus leiab, et ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur . Narkootilised ained amfetamiin, mefedroon ja kanep ja selle töötlemisproduktid (nt hašiš ja marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ja sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest, mefedrooni puhul 0,9 grammist narkootilisest ainest ning hašiši puhul 1 grammist narkootilisest ainest. Tuvastatud ja tõendatud on see, et

1. septembril
2. a külastas P L Tallinnas, aadressil XXXasuvat hoonet, kus kohtus Kalvi Altmetsaga , seda ei eita kumbki isik. Kriminaalmenetluse käigus pealtkuulatud telefonikõnedest nähtub, et P. L ja K. Altmetsa kohtumise eesmärgiks oli
3. septembril 2010.a. „kahe kohvi“ saamine. Tuginedes kohtuistungil uuritud tõenditele saab aga järeldada, et tegelikkuses oli eelnimetatud telefonikõne eesmärgiks kahe doosi narkootilise aine mefedrooni vahendamine K. Altmetsalt P. L s.o narkootiliste ainete edasiandmine ühelt isikult teisele. P L kinnipidamisel peale XXXjuurest 10 lahkumist leiti tema taskust 2 pabertaskurätikut, milles mõlemas oli kokku 2 mini-gripppakendit valge pulbrilise ainega, mis narkootilise aine ekspertiisakti kohaselt sisaldas mefedrooni (hüdrokloriidina ). Kuigi nii P. L kui K. Altmetsa ütluste kohaselt kohtusid mõlemad isikud 09.09.
4. a tegelikkuses seetõttu, et P L soovis Kalvi Altmetsaga kohvi juua, saab tegelikult kogu-tud tõendeid hinnates järeldada, et tunnistaja P. L kui süüdistatava K. Altmetsa ütlused kohtumise asjaolude kohta ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja P. Le ütluste usaldusväärsusesse suhtub kohus kriitiliselt ning see tõend tuleb tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. P Le poolt kohtuistungil antud ütlused on vastuolus kohtueelsel menetlusel 09.09.
5. antud ütlustega. P L kuulati kinnipidamisel 09.09.
6. a üle kahtlustatavana, Kohtuistungil ei suutnud P L usaldusväärselt selgitada, miks ta andis kahtlustatavana ülekuulamisel kohtuistungil antud ütlusega võrreldes kardinaalselt erinevaid ütlusi. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-06) on asutud seisukohale, et kui isiku kohtueelses menetluses antud ütlused lahknevad diametraalselt ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. P. Le selgitused erinevatel menetlusetappidel antud erinevate ütluste andmise asjaolude kohta ei ole eluliselt usutavad ja seetõttu tuleb P. Le ütlused juba ainuüksi nendes esinevate vastuolude tõttu jätta tõendina kõrvale. Isegi juhul, kui P Le kohtuistungil antud ütluses ei esineks vastuolusid kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, tuleb kohtu arvates nendesse ütlustesse suhtuda kriitiliselt , seda ainuüksi nende sisust lähtuvalt. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-74-05 kajastatud seisukoha kohaselt on vajalik ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel piirduda mitte üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste tõenditega, vaid oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Esmalt pole usutav tunnistaja väide selle kohta, et ta soovis 09.09.
7. a K. Altmetsaga kohtuda kohvi joomise eesmärgil. Kuigi P. L ja K. Altmets räägivad telefonikõnedes ja saadetud sõnumites kohvist, võib pealtkuulatud telefonikõnedest teha järelduse, et sõnaga „kohv“ tähistati midagi muud, vaid neile teadaolevat. Mingilgi moel ei ole eluliselt usutav P Le väide, et sõna „kohv“ võis tähendada hoopis röntgenipilte .Samuti ei ole kuidagi usutav, et hambaarsti juurde võetakse kaasa „kohvi“. 09.septembril 2010 . a paneb K. Altmets telefonikõneluse põhjal „kohvi sooja“ juba 30 minutit varem . Kalvi Altmetsa kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli baaris kohviautomaat, kus nupule vajutades sai kohvi mõne sekundiga. Ühe tõendina selle kohta , et tegelikkuses oli tegemist millegi muu kui kohvi saamisega XXXhoonest oli 09.09.2010.a. toimunud varjatud jälgimine ,samuti XXXturvakaamera vahendusel fikseeritu.
8. septembril 2010.a. soovib telefonivestluse kohaselt P. L K. Altmetsalt saada „kahte kohvi“, mida Kalvi Altmets 30 minutit enne Lega kohtumist juba „sooja panema asub“, kulub P L väidetavaks kahe kohvi joomiseks varjatud jälgimise protokollis, ka turvakaamera salvestise kohaselt koos auto parkimisega ning autosse tagasitulekuga kõigest 1 minut, 13 sekundit. Arvesse võttes XXXläbiotsimisprotokolli lisaks olevatel skeemidel kajastatud ruumide paigutust, samuti arvesse võttes süüdistatava ja tunnistaja P. L väidet selles, et kohvi joodi II korruse baariruumis, pidi reaalseks 2 tassi kohvi joomiseks jääma aega vaid mõned sekundid. P L peeti samal päeval
9. septembril 2010.a. peale XXXlahkumist Kristiine keskuse juures kinni ning tema juurest leiti ja võeti ära kaks salvrätikut, milledes oli kaks minigrip kilekotti kokku 2,3 grammi mefedrooniga. P L väitis kohtuistungil, et tegemist salvrätikutega, mille ta juhuslikult XXXbaariletilt kaasa võttis ,teadmata, et salvrätikute sees on narkootiline aine. P 11 Le käitumine temalt narkootilise aine leidmise järel kogu süüteo menetlemise ajal annab tunnistust sellest, et ta sai XXXKalvi Altmetsa käest narkootilist ainet kahes minigrip kilekotis ning mõlema isiku tegevus oli teadlik narkootilise aine käitlemine. Tulenevalt kohtuistungil uuritud DNA ekspertiisi aktist nr. GE-1114-10/3337 pabersalvrätikust nr.2 (milles oli minigrip kilekott pulbrilise ainega) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult.Saadud tulemuste alusel ei saa välistada P L’lt ja Kalvi Altmets’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.DNA ekspertiisis enam kasutatud mõistete ja sõnastuste selgituste p. 17 kohaselt tähendab mõiste- isiku DNA sisaldumist ei saa välistada – segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Kohtupraktika kohaselt on üldteada asjaolu, et kurjategijad üritavad tabamisriski minimaliseerida ning omavahel rääkides teatud keelatud teemasid käsitleda šifreeritult , seda eriti narkokuritegude puhul, kus kuritegu toimepanevad isikud ei räägi kunagi telefoni vahendusel narkootikumidest avalikult. Ka kohtupraktikas on nõustutud seisukohaga, et jälitustoimingutega saadud infot ei tohi tõlgendada ainult kajastatud info sisu järgi (nt pealtkuulatud telefonikõnede sisu järgi), vaid edastatud infot tuleb hinnaga kontekstis teiste kogutud tõenditega (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11). Seetõttu hinnates K. Altmetsa ja P. L vahelisi telefonikõnesid koos teiste kogutud tõenditega – varjatud jälgimise tulemuste, turvakaamera salvestisel kajastatu, P. L kinnipidamisel tuvastatu ning kriminaalasjas läbiviidud ekspertiiside tulemusega, tuleb asuda seisukohale, et sõna „kohv“ tähendab tegelikkuses narkootilist ainet . Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-16-04 märkinud, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära. On üldteada asjaolu, et narkokuritegude puhul on tegemist raskete peitkuritegudega ja seetõttu on alust eeldada, et nimetatud kuritegude toimepanijad püüavad oma tegevust igati varjata, sh. ka omavahelistes telefonikõnedes. Lisaks eelnevale tuleb tulenevalt kohtupraktikast pealtkuulamise protokolli kui tõendi hindamisel arvesse võtta arvesse vestluse toimumise üldist tausta ning vestluse üldist konteksti (3-1-1-10-11). Seega tuleb ka pealtkuulatud telefonikõnedele anda hinnang kooskõlas teiste kogutud tõenditega, samuti anda hinnang pealtkuulatud telefonikõnedes edastatud info usaldusväärsusele. Pealtkuulatud telefonikõnedest tulenevalt ei andnud P L soovi korral „kohvi“ mitte ainult Kalvi Altmets, vaid teised , tundmatud isikud. Seega käitles K. Altmets aadressil XXXhoiul olevaid narkootilisi aineid grupis teiste isikutega. 13.07.10, kell 14.39 on salvestatud telefonikõne,kui ka 20.07.
10. a salvestatud telefonikõne vahendusel tuvastatav, et nendel päevadel pidi narkootilise aine P L edasi andma K. Altmetsa asemel keegi teine isik, kes selle ajal XXXhoones oli. Arvestades asjaolu, et P. L pidi 09.09.
11. a kohtuma K. Altmetsaga narkootikumi mefedrooni kättesaamiseks aadressil Varese 30, on loogiline järeldada, et eelnimetatud aadressi kasutati muu hulgas ka narkootiliste ainete hoidmiseks. Kui Kalvi Altmets kandnuks narkootilisi aineid pidevalt endaga kaasas, poleks olnud mingit vajadust omavahelisteks kohtumisteks Varese
12. See, et narkootikume anti üle eelpoolnimetatud aadressil, näitab, et Kalvi Altmetsa poolt narkootiliste ainete üleandmine ei olnud juhuslikku laadi. Seda, et XXXmaja näol oli tegemist asukohaga, kus hoiti edasiandmiseks mõeldud narkootikume, kinnitavad ka eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise tulemused. Nii leiti ja võeti XXXaadressilt erinevaid narkootilisi aineid – sh. 5,14 grammi hašišit, 1,37 grammi 12 amfetamiini ja kaheksa minigrip kilekotti kokku 6,26 grammi mefedrooni sisaldava pulbriga. Tulenevalt XXXläbiotsimisprotokollist ja asitõendi vaatlusprotokollis kajastatust leiti eelnimetatud aadressilt ka hulgaliselt tühjasid minigrip kilekotte. Seejuures on oluline märkida, et vastavalt asitõendi vaatlusprotokollidele olid P. Le juurest leitud, samuti aadressilt XXXleitud mefedroonipakid samasuguste mõõtmetega – 4x7,5 cm minigrip kilekottides , samuti samasugustes pabertaskurättides. Asjakohane on märkida, et ka K. Altmetsa enda juurest leiti just samasugune pabersalvrätikupakk nagu XXXhoonest. Seega viitab ka K. Altmetsa juurest kinnipidamisel leitud asitõend kaudselt tema seotusele XXXhoonest leitud narkootiliste ainete käitlemisega. Seega viitavad eelmainud asitõendid kaudselt asjaolule, et P. L sai mefedrooni just aadressilt Varese
13. Kohus leiab, et kuna kinnipidamise hetkel puudus Kalvi Altmetsal ametlik sissetulek, oli tal ka vajadus kuidagi raha teenida. Arvestades pealtkuulatud telefonikõnesid ning nendes väljendatud K. Altmetsa korraldusi, oli K. Altmetsal koos tuvastamata isikutega kontroll XXXhoitud narkootiliste ainete üle – seega tuleb K. Altmetsa pidada eelnimetatud aadressilt leitud suure koguse hašiši ning muude leitud narkootikumide valdajaks. Kuigi K. Altmetsa väidete kohaselt on XXXhoonet saanud kasutada sajad inimesed, näitavad pealtkuulatud telefonikõned seda, et narkootiliste ainete edasiandmise üle on kontroll olnud K. Altmetsal. Asjaolu, et XXXaadressilt leiti ka hulgaliselt tühjasid minigrip kilekotte, tõendab narkootiliste ainete valdajate soovi tegeleda narkootiliste ainete edasiandmisega. Olukorras, kus omandatud narkootilisi aineid soovitakse omada vaid kohapealseks tarvitamiseks, puudub vajadus minigrip kilekottide omandamiseks. Kuigi K. Altmetsa ütluste kohaselt kasutatakse XXXleitud minigrip kilekotte dokumentide jm esemete pakkimiseks, tuleb tema sellekohastesse väidetesse suhtuda kriitiliselt. Eluliselt on usutav küll dokumentide pakendamine suuremõõtmelistesse minigrip kilekottidesse viisil, mida kirjeldas tunnistaja A. Saadvee – tema sõnul kasutatakse dokumentide pakkimiseks minigrip kilekotte mõõtmetega 10x15 cm. Kahtluse alla tuleb aga seada K. Altmetsa väide, mille kohaselt ta pakib enda kirjeldatud esemeid muude mõõtmetega minigrip kilekottidesse. Nii on leitud narkootilised ained, kui ka narkootiliste ainete jäägid olnud pakitud minigrip kilekottidesse mõõtmetega 4x7,5 cm s.o kilekotid, mida leiti XXXhoonest sadades. Asitõendi vaatlusprotokollides kajastatut arvesse võttes võib välistada, et vähemalt selliste mõõtmetega kilekotte kasutatakse K. Altmetsa kirjeldatud esemete pakkimiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et narkootilise aine hašiši puhul tekitab kümnele inimesele joobe juba 1 gramm narkootilist ainet . Narkootilise aine mefedrooni puhul on tuvastatud, et nimetatud narkootikum oli pakendatud eraldi kokku 10 pakiks, milledest 2 leiti P Lelt kinnipidamisel, ülejäänud 8 pakki leiti aadressilt Varese
14. Narkootilise aine pakendamine nimetatud viisil viitab selle pakendaja tahtlusele pakkida ainekogused eraldi vähemalt doosi kaupa, kuivõrd väiksema ainekogusena kui joovet tekitava kogusena, pole mõtet narkootilist ainet eraldiseisvalt pakendada. Nii piisanuks nii hašišist kui mefedroonist 10 inimesele joobe tekitamiseks juba eraldivõetuna, aga kindlasti ainekoguseid liites. Seega valdas K. Altmets grupis teiste, tuvastamata isikutega suures koguses narkootilisi aineid. Karistuse mõistmine. Vastavalt toimepandule tuleb Kalvi Altmets’a karistada.Karistuse mõistmisel Kalvi Altmetsale peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus asub seisukohale, et puhtsüdamlik kahetsus puudub kui süüdistatav ei ole temale etteheidetavaid tegusid omaks võtnud. Antud juhul süüdistatav eitas täielikult kuriteo toimepanemist , karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu ajend. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada 13 süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kalvi Altmets on küll korra varem kriminaalkorras karistatud, kuid see oli 25 aastat tagasi, seega oleks nii ammusele karistamisele viitamine asjakohatu. Kalvi Altmets’le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Kalvi Altmets’a edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Kalvi Altmets ei ole isikuks, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik.

§ 184

sanktsioonin on vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt tuleb kaaluda ainult sanktsioonina vangistuse pikkust ning selle kohaldamise viisi. Ka on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 31-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis , kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.

§ 184

puhul tuleb silmas narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Kalvi Altmets käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära

§ 184mõttes , kuid seda mitte väga suures määras.

K. Altmetsa kinnipidamise järel leiti ja võeti ära mefedrooni, amfetamiini ja hašišit koguses, millest piisab joobe tekitamiseks ligi 60 inimesele Kohus leiab, et Kalvi Altmets’a suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vangistuse sanktsiooni alammäära lähedasena , arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et Kalvi Altmets on senini sisuliselt elanud seaduskuulekat elu. Samas leiab kohus, et olles eeluurimise ajal viibinud veidi üle 8 kuu vahi all , võib ülejäänud karistuse osas kohaldada

§ 74lg.1 ja lg.3 sätteid s.t.

et tingimisi jäetakse vangistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata, määrata aga katseaeg maksimummääras s.o. 3 aastat. Tähtajalise vangistuse kohaldamine tingimisi annab Kalvi Altmetsale sisuliselt võimaluse korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt kandmata jäänud osa täitmisele pööramise.On isiku enda sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka otsustus vabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. Kohtunik Rahvakohtunikud 14