Kriminaalasi nr 1-10-10819 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg
- veebruaril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-10819 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Asja läbivaatamise kuupäev 07.02.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aare Priske elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aare Priske, isikukood 36603180295 Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Aare Priske tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aare Priske elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aare Priske mõisteti süüdi Harju Maakohtu 31.08.2010 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus 2 päeva. Karistuse kandmise algus 21.06.2010 ja lõpp 18.08.
- Kinnipidamisasutuses Aare Priske kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub kinnipeetav elama aadressil xxx so xxx Kinnipeetaval on keskharidus ja elektriku eriala. Karistuse kandmise ajal on töötanud RKAS AS lukksepana, enne seda oli tööl AS Vanglatööstus keevitajana. Vabaduses töötanud väidetavalt mitteametlikult, ametlikult töötas viimati
- aastal 2 kuud Koerus puiduettevõttes xxx. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. 13.01.2011-01.08.2011 töötas Viru Vangla pesumajas. Alates 03.11.2011 töötab Viru Vangla avavanglaosakonnas majandustöödel. Ajavahemikul 01.
- - 21.10.2011 õppis puidupingitöölise eriala, kuid katkestas õpinguid seoses ümberpaigaldamisega avavanglasse. 01.03.2011-24.05.2011 osales sotsiaalprogrammis „Igapäevane valik“ ning 13.09.2011-22.11.2011 – taastava õiguse programmis „Tee“. Enne vangistust tarvitas narkootikume 3-4 korda nädalas. Vangla ei toeta Aare Priske ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Aare Priske tulevasse elukohta on tehniliselt elektroonilise valve seadmete paigaldamine võimalik, kuid arvestades sealseid kriminaalkorras karistatud elanikke ning ühiselamu-tüüpi maja eripärasid ei pruugi olla tagatud seadmete turvalisus. Ka välistab elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord § 4 lg 3 võimaluse elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks elukohta, mis on ajutine. Ei ole otstarbekas paigaldada elektroonilise järelevalve seadmeid elukohta, mis on ajutised (turvakodu või varjupaika või muud kohta, kus kriminaalhooldusalune peatub ajutiselt või juhuslikult). Väga lühikeseks võib jääda antud elamispind ka juhul kui A. Priske ei leia sobivat töökohta ega suuda seetõttu tasuda eluruumi üüri. Vabaduses Aare Priske on töötanud mitteametlikult, kuid sõltuvuste tõttu püsivat töökohta ei olnud. Sissetulekut on hankinud enamasti mitteametlikult töötades, lisasissetulekut hankinud ebaseaduslikult. Töökoht vabaduses puudub. Täitetoimiku andmetel on A. Priskel olulisi võlgnevusi A. Priske´t on kriminaalkorras karistatud korduvalt – KrK § 139 lg 2 p 2,3; § 141´2 lg 13; KarS § 215 lg1; § 424; § 199 lg 2 p 4,8; § 200 lg 2 p 4,7,9; § 215 lg 2 p 1,3; §
- Käesolevat karistust kannab KarS § 184 lg 2 p 2 alusel. Väärteo korras on teda karistatud korduvalt. (Liiklusseadus; NPAS § 15´1). Teda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Vabaduses tarbinud alkoholi tsüklitena, alustas teismelisena. Alkoholijoobes muutub ta vägivaldseks ja on ohtlik teistele. Kinnipeetav on rikkunud eelnevalt
(2007)elektroonilise järelevalve tingimusi – lõikas võru läbi. Vestluses tookordse kriminaalhooldusametnikuga on väitnud, et elektrooniline järelevalve tekitas temas nii tugeva psühholoogilise surutise, et ei suutnud seda taluda. Elektroonilise järelvalvega kaasneb suurem vastutus ja kohustus, millega kinnipeetav hakkama ei saanud. A. Priske poolt on toimepandud korduvad kuriteod - mis näitab isiku väljakujunenud negatiivset suhtumist seadustesse ja nende täitmisesse. Varasemat käitumist iseloomustab tema riskiv ja hoolimatu elustiil, ükskõiksus. Kinnipeetaval puudub toetav sotsiaalne võrgustik ning tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Aare Priske taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Aare Priske tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aare Priske isikut iseloomustavad andmed tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale ei ole võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Aare Priske on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Vanglakaristust kannab korduvalt. Varem on teda karistatud isiku- ja varavastase ning narkokuritegude eest, kuid paranemise teele ta ei asunud ning taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab karistust raske esimese astme narkokuriteo eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (karistatud väärteokorras NPALS § 15-1 alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Aare Priskel puudub vabaduses ka elukoht, mis oleks sobiv elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks, mis teeb võimatuks ennetähtaegse vabanemis elektroonilise järelevalve alla. Varem on Aare Priske olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus sest ta rikkus elektroonilise järelevalve tingimusi – lõikas võru läbi. On väitnud, et elektrooniline järelevalve tekitas temas nii tugeva psühholoogilise surutise, et ei suutnud seda taluda. Elektroonilise järelvalvega kaasneb suurem vastutus ja kohustus, millega kinnipeetav hakkama ei saanud. Varasemat käitumist iseloomustab tema riskiv ja hoolimatu elustiil, ükskõiksus. Peale seda vabaduses puudub kinnipeetaval toetav sotsiaalne võrgustik ning tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad teda negatiivselt mõjutada. Ülaltoodust võib järeldada, et kinnipeetav ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Aare Priske puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Karistusaja lõpuni on veel ligi 1,5 aastat, mis on vägagi pikk aeg. Arvestades Aare Priske poolt toime pandud kuriteo ohtlikust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Aare Priske vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma