← Eesti

1-10-2963/69

Obsah (20)§ 22§ 200§ 114§ 74§ 199§ 69§ 68§ 424§ 320§ 65§ 212§ 64§ 84§ 21§ 32§ 33§ 56§ 57§ 58§ 831

Kriminaalasi nr 1-10-2963 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20 juuni 2011. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-2963 (09260103468) Kohtu koossei

§ 22

lg 3 –

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi; Nikolai Grohovski süüdistus

§ 114

p 1, 5 järgi; Enn Tuuma süüdistus

§ 114

p 1, 5 ja § 212 lg 1 järgi Anneli Hinto Süüdistatav NIKOLAI Kriminaalasi GROHOVSKI Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, viibib vahistatuna Tartu Vanglas, Eesti Vabariigi kodanik, isikukood 35701184916, emakeel mustlaskeel, eesti keel, 5-klassi haridusega, ei tööta, kriminaalkorras karistatud seitsmel korral: 1) 16.06.1999.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 alusel rahatrahviga 1080 krooni; 2) 29.11.2000.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel tingimisi vabadusekaotusega 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud, moorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Karistus liidetud Tartu Maakohtu 06.11.2002 otsusega mõistetud karistusega; 3) 22.11.2001.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 176 2 alusel arestiga 20 päeva; 4) 06.11.2002 Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3,31 ,4 alusel vangistusega 1 aasta, lõplikuks karistuseks

§ 74

lg 5 alusel vangistus 1 aasta 6 kuud; 5) 27.04.2007 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 199lg 2 p 4 alusel tingimisi vangistusega 5 kuud katseajaga 2 aastat.

Karistus liidetud hilisema Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 21.04.2008 otsusega; 6) 21.04.2008 karistatud Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt 1

(22)

§ 199

lg 2 p 4,8 alusel, lõplikuks karistuseks

§ 69

lg 1 alusel ühiskondlikult kasulik töö 344 tundi, 7) 01.12.2010 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi rahalise karistusega 400 päevamäära, s.o 20000 kr.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o kaks päeva vangistust, kandmata rahaline karistus 394 päevamäära, s.o 19700 kr. väärteokorras karistatud 35-l korral, tõkendina kohaldatud vahistamist alates 24.09.2009. a Kaitsja Süüdistatav Vandeadvokaat Toomas Alp ENN TUUM Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, viibib vahistatuna Tartu Vanglas, Eesti Vabariigi kodanik, isikukood 36511224924, emakeel-eesti keel, keskharidusega, ei tööta, kriminaalkorras karistatud viiel korral: 1) 14.05.2004 Järva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 5 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 28.10.2004 Järva Maakohtu poolt

§ 424alusel rahalise karistusega 12 000 krooni; 3) 06.05.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt Kr

K § 140 lg 2 p 1,2 alusel rahalise karistusega 8326 krooni; 4) 15.03.2007 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt

§ 320

alusel tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 18 kuud; 5) 01.12.2010.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 300 päevamäära rahalise karistusega, s.o 15000 kr.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o kaks päeva vangistust, kandmata rahaline karistus 294 päevamäära, s.o 14700 kr. väärteokorras karistatud 18-l korral, tõkendina kohaldatud vahistamist alates 09.10.2009. a Kaitsja Süüdistatav Advokaat Aivar Kello SERGEI TŠOLOKJAN Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, isikukood 35711132739, emakeel vene keel, keskharidusega, ei tööta, kriminaalkorras karistatud seitsmel korral: 1) 29.11.1996.a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel vabadusekaotusega 2 aastat; 2) 17.08.1998.a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel vabadusekaotusega 8 kuud; 3) 22.09.2000.a. karistatud Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 3 aastat. Karistus liidetud hilisema Jõgeva Maakohtu 11.06.2002 otsusega; 4) 11.06.2002.a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3; 202 5 lg 3 alusel vangistusega 1 aasta 10 kuud lõplikuks karistuseks 2

(22)

§ 65

lg 1 alusel vangistus 2 aastat 4 kuud; 5) 25.06.2004 Jõgeva Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4,8 alusel tingimisi vangistusega 5 kuud katseajaga 2 aastat.

Karistus liidetud hilisema Viljandi Maakohtu 28.03.2005 otsusega; 6) 28.03.2005.a. Viljandi Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,8 alusel vangistusega 1 kuu, lõplikuks karistuseks

§ 65lg 2 alusel vangistusega 6 kuud; 7) 04.11.2008.a.

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 424

alusel vangistusega 2 kuud ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; väärteokorras karistatud 6-l korral; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Nikolai Grohovski

§ 200

lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Nikolai Grogovski eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada tema karistuse algust alates 23. septembrist 2009.a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 2 alusel tuleb Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-10-14787 Nikolai Grohovskile

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud rahaline karistus 400 päevamäära, s.o 20000 krooni, millest kandmata 394 päevamäära, viia täide iseseisvalt. 2. Süüdi tunnistada Enn Tuum

§ 212lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Enn Tuum

§ 114

p 1, 5 järgi ja karistuseks mõista 14 (neliteist) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaritustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest Enn Tuumale mõista 15 (viisteist) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Enn Tuuma eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada tema karistuse algust alates 07. oktoobrist 2009.a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 2 alusel tuleb Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-10-14787 Enn Tuumale

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 15000 krooni, millest kandmata 294 päevamäära, viia täide iseseisvalt. 3. Õigeks mõista Sergei Tšolokjan süüdistuses

§

§ 22lg 3 - § 200 lg 2 p 7, 9 järgi.

4. VÕS § 1043 ja § 137 lg 1, 2 alusel mõista välja xxxxxxxx kasuks kuriteoga tekitatud kahjud, mis tasuda kannatanu a/a-le 1101797017: 1) 504 (viissada neli) eurot 90 senti solidaarselt Nikolai Grohovskilt ja Enn Tuumalt; 2) 489 (nelisada kaheksakümmend üheksa) eurot 56 senti Enn Tuumalt. 5.

§ 84

alusel nõuda Enn Tuumalt riigituludesse 3029 (kolm tuhat kakskümmend üheksa) eurot 41 senti, s.o Ergo Kindlustus AS-lt kuriteoga saadud vara, mille hüvitamist kannatanu ei soovi. 6. KrMS § 180 lg 1, 2 alusel sisse nõuda Nikolai Grohovskilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti; 2) paljunduskulu 29 (kakskümmend üheksa) eurot 16 senti; 3

(22)3) kaitsetasu 214 (kakssada neliteist) eurot 74 senti kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 1, 2 alusel sisse nõuda Enn Tuumalt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti; 2) paljunduskulu 29 (kakskümmend üheksa) eurot 16 senti; 3) kaitsetasu 2062 (kaks tuhat kuuskümmend kaks) eurot 31 senti kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest; 4) surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 434 (nelisada kolmkümmend neli) eurot 60 senti; 5) ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus 1022 (üks tuhat kakskümmend kaks) eurot 59 senti; 6) isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 (kuuskümmend üks) eurot; 7) tunnistajatele xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx KrMS § 178 alusel väljamakstud kulude katteks 57 (viiskümmend seitse) eurot 55 senti. KrMS § 180 lg 1, 2 alusel sisse nõuda solidaarselt Nikolai Grohovskilt ja Enn Tuumalt menetluskuludena riigituludesse: 1) DNA ekspertiiside maksumus 7511 (seitse tuhat viissada üksteist) eurot 54 senti; 2) jäljeekspertiiside maksumus 460 (nelisada kuuskümmend) eurot 16 senti; 3) tunnistajatele xxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxx KrMS § 178 alusel väljamakstud kulude katteks 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot 32 senti; 4) postikulu 29 (kakskümmend üheksa) eurot 27 senti. Menetluskulude tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks
  1. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Sergei Tšolokjani menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on: 1) paljunduskulu 29 (kakskümmend üheksa) eurot 16 senti; 2) kaitsetasu 4066 (neli tuhat kuuskümmend kuus) eurot 47 senti kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb Sergei Tšolokjani menetluskulud jätta riigi kanda.
  3. Asitõendid – 1 sokk, suitsukoni, ukseklaas, „Fanta” pudel, pruun rahakott, metallkarp, pappkarp, võti, viinapudel „Katjuša”, 4 ümbrikku, käekott, telefon, poolik õllepudel, poolik viinapudel „Katjuša”, tikutoos, DNA proovid (pakendid 15, 22, 23, 28, 57, 29, 30, 33, 34, 35, 36, 37, 45, 46, 47, 52, 53, 56), mis antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi akt nr 2433 alusel, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Asitõendid - pluus, dressipüsid, särk, aluspüksid, sokk, rinnahoidja, rätikusarnane ese, DNA proovid (pakendid 21.1, 25.1, 26.1, 27.1, 39.1, 41.1, 42.1, 43.1, 44.1, 18.1, 19.1, 57.1-57.11, 5.1, 12.1, 13.1, 14.1), mis antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi akt nr 2467 alusel, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Asitõendid – 4 viinapudelit „Katjuša“, kollane kruus, valge kruus, puhvetkapi klaas, 8 pakki Vene maksumärkidega sigarette „ Prima Nevo”, 23 pakki Vene maksumärkidega sigarette „Leningrad”, poolik pakk Vene maksumärgiga sigarette „Leningrad”, mis on antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi akt nr 2464 alusel, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 4
(22)Asitõendid - valge riie, nöörijupp, minigripp kott, plastikust voolik, juuksepuhmakad (pakendid 2, 8, 9), jalatsijälje fragment tõmmiskilel, sinise-valgekirju riie, surnukehalt lõigatud küüned, sinise-valgetriibuline riie, jalatsijälje fragment želatiinkilel, jalatsijälje fragment paberil, punase servaga töökindad, sinise servaga töökindad, üksik punase-mustalillatriibuline töökinnas, üksik valge siniste mummudega töökinnas, musta värvi töökindad, klaaspurk, mis on antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi akt nr 2551 alusel, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Asitõendid - 1 paar saapaid ja 1 paar spordijalatseid ADIDAS, mis on antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi akt nr 2551 alusel, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Nikolai Grohovskile. Asitõendid – 1 paar spordijalatseid NIKE, mis on antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi akt nr 2551 alusel, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Enn Tuumale. Asitõenditeks tunnistatud 2 hot.ee postkasti väljatrükki, maksekorraldus nr 1, laenuleping AMV 270/209, maksekorraldus, avaldus ERGO kindlustusele asuvad kriminaaltoimikus asitõendi vaatlusprotokolli juures I köide t.l 222-229, tuleb KrMS § 126 lg 4 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
  1. Nikolai Grohovski ja Enn Tuuma suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise järel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates
  2. juulist 2011.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK KOHTUS I Süüdistused Nikolai Grohovskit süüdistatakse selles, et tema isikute grupis koos Enn Tuumaga ning Sergei Tšolokjani kaasaaitamisel (kes teades röövimise kavatsusest, juhatas xxxxxxxxxxxxxxxx juurde)
  3. augusti ööl vastu
  4. augustit 2009.a. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul, raha röövimise eesmärgil, pani toime 77-aastase xxxxxxxxxxxxx tahtliku tapmise piinaval ja julmal viisil, mis seisnes selles, et välisukse klaasi eemaldamise ning eemaldatud klaasi avast uksehaagi avamise teel, tungis koos Enn Tuumaga xxxxxxxxxxxxx elamusse, kus magamistoas hakkas nõudma xxxxxxxxxxxxxxx raha, samaaegselt otsides ja leides köögis nagis rippuvas käekoti rahakotist 950 krooni, kuivõrd leitud summa neid ei rahuldanud, tungis peidetud raha asukoha teada saamiseks xxxxxxxxxxxxxxx kallale ja peksis jõhkralt nii seisvas, kui selili lamavas asendis olevat vanemaealist kannatanut xxxxxxxxxxxxxx jalgade ja rusikatega näkku, rindkeresse, ülaalajäsemetesse, mille käigus xxxxxxxxxxxxx hooga paiskus vastu toas olevaid esemeid, julma peksmise ja piinamise käigus kannatanult teada saades, et raha asub peidetuna maja ees puuriidas, lohistas kannatanu kaela asetatud ja selja tagant sõlme seotud riidega, tugevajõuliselt taha paremale üles tõmmates, magamistoast läbi elutoa, köögi ja koridori maja hoovi. Seejärel jätkasid hoovis 5
(22)kannatanu xxxxxxxxxxxxxxpeksmist ja juustest tugevajõulist lohistamist, eesmärgiga tekitatud vigastustest põhjustatud valu ja piinade all kannatavat xxxxxxxxxxxxx sundida ette näitama puuriida sees halgude taga olevat peidikut, milles olevast klaasist kohvipurgist õnnestus leida ja röövida vähemalt 7900 krooni. Kokku saadi röövimise käigus võõrast vara vähemalt 8850 krooni. xxxxxxxxxxxxxxx pikaajalist suurt valu, kauakestvaid füüsilisi vaegusi ja rasket psüühilist läbielamist põhjustava piinava ja julma peksmise ja lohistamisega, mille tagajärjel kannatanu suri, väljendas oma kuritegeliku käitumisega hoolimatust inimelu suhtes ja tekitas tahtlikult kannatanule järgnevad värsked vigastused: kehatüve kinnine tömp trauma; parema III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XI ja XII roide murd alanevalt rangluu keskjoonest kuni lülisamba keskjooneni IV-V ja VIII roide kaksikmurdudega, vasaku III, IV, V, VI roie murd rangluu keskjoonel ja VII, VIII, IX, XI , XII roide murd abaluujoonel verevalumitega kõiki murdusid ümbritsevates kudedes; maksa parema sagara rebendi; verevalumid maksaväratis, mõlemas kopsus, keskseinandis ning paremal pool kõhukelmetaguses ruumis ja vahelihase kupli eesservas; nahaalused verevalumid rindkere ees-ja vasakul pool külgpinnal, seljal nimme-ristluupiirkonnas, vasakul pool õlal-abaluu kohal, mõlemal pool puusadel; verikõht; pea kinnine tömp trauma: parempoolne kõvakelmealune verevalum, põrutushaav paremal pool suuesikus ülahuule limaskestal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemal pool näol ning paremal pool juustega kaetud peanahal kuklakiirupiirkonnas; kaela kinnine tömp trauma: verevalumid vasakul pool kaelalihaste ülaosas, nahaalused verevalumid mõlemal pool kaela eespinna ülaosas, vasakul pool külgpinna keskosas, nahamarrastused paremal pool kaela tagapinna keskosas ja vasakul pool külgpinna ülaosas; mõlema ala- ja ülajäseme kinnine tömp trauma: nahaalused verevalumid mõlemal õla-küünarvarrel, labakäel, reiel, säärel ning pöial; nahamarrastused vasakul küünarliigesel ning mõlemal küünarvarrel. Ulatuslik kehatüve tömp trauma roiete hulgimurdude, maksa parema sagara rebendi ja mõlema kopsu põrutusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline šokk ja äge kopsude-südamepuudulikkus, mis põhjustasid xxxxxxxxxxxxx surma, mida omakorda soodustas mehhaaniline lämbus. Seega Nikolai Grohovski pannes toime piinaval ja julmal viisil tapmise, mis oli seotud röövimisega, pani toime

§ 114p 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Enn Tuuma süüdistatakse selles, et tema isikute grupis koos Nikolai Grohovskiga ning Sergei Tšolokjani kaasaaitamisel (kes teades röövimise kavatsusest, juhatas xxxxxxxxxxx maja juurde)

  1. augusti ööl vastu
  2. augustit
  3. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe külas xxxxxxxxxxxxx kinnistul, raha röövimise eesmärgil, pani toime 77- aastase xxxxxxxxxxxxx tahtliku tapmise piinaval ja julmal viisil, mis seisnes selles, et välisukse klaasi eemaldamise ning eemaldatud klaasi avast uksehaagi avamise teel, tungis koos Enn Tuumaga xxxxxxxxxxxxx elamusse, kus magamistoas hakkas nõudma xxxxxxxxxxxxxxt raha, samaaegselt otsides ja leides köögis nagis rippuvas käekoti rahakotist 950 krooni, kuivõrd leitud summa neid ei rahuldanud, tungis peidetud raha asukoha teada saamiseks xxxxxxxxxxxxxxx kallale ja peksis jõhkralt nii seisvas, kui selili lamavas asendis olevat vanemaealist kannatanut xxxxxxxxxxxxxxxjalgade ja rusikatega näkku, rindkeresse, üla-alajäsemetesse, mille käigus xxxxxxxxxxxx hooga paiskus vastu toas olevaid esemeid, julma peksmise ja piinamise käigus kannatanult teada saades, et raha asub peidetuna maja ees puuriidas, lohistas kannatanu kaela asetatud ja selja tagant sõlme seotud riidega, tugevajõuliselt taha paremale üles tõmmates, magamistoast läbi elutoa, köögi ja koridori maja hoovi. Seejärel jätkasid hoovis kannatanu xxxxxxxxxxxxx peksmist ja juustest tugevajõulist lohistamist, eesmärgiga tekitatud vigastustest põhjustatud valu ja piinade all kannatavat xxxxxxxxxxxxxd sundida ette näitama puuriida sees halgude taga olevat peidikut, milles olevast klaasist kohvipurgist õnnestus leida ja röövida vähemalt 7900 krooni. Kokku saadi röövimise käigus võõrast vara vähemalt 8850 krooni. xxxxxxxxxxxxxxx pikaajalist suurt valu, kauakestvaid füüsilisi vaegusi ja rasket psüühilist läbielamist põhjustava piinava ja julma peksmise ja lohistamisega, mille tagajärjel kannatanu suri, väljendas oma kuritegeliku käitumisega hoolimatust inimelu suhtes ja tekitas tahtlikult kannatanule järgnevad värsked vigastused: kehatüve kinnine tömp trauma; parema III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XI ja XII roide murd alanevalt rangluu keskjoonest kuni lülisamba keskjooneni IV-V ja VIII roide kaksikmurdudega, vasaku III, IV, V, VI roie murd rangluu keskjoonel ja VII, VIII, IX, XI , XII roide murd abaluujoonel verevalumitega kõiki murdusid 6

(22)ümbritsevates kudedes; maksa parema sagara rebendi; verevalumid maksaväratis, mõlemas kopsus, keskseinandis ning paremal pool kõhukelmetaguses ruumis ja vahelihase kupli eesservas; nahaalused verevalumid rindkere ees-ja vasakul pool külgpinnal, seljal nimme-ristluupiirkonnas, vasakul pool õlal-abaluu kohal, mõlemal pool puusadel; verikõht; pea kinnine tömp trauma: parempoolne kõvakelmealune verevalum, põrutushaav paremal pool suuesikus ülahuule limaskestal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemal pool näol ning paremal pool juustega kaetud peanahal kukla-kiirupiirkonnas; kaela kinnine tömp trauma: verevalumid vasakul pool kaelalihaste ülaosas, nahaalused verevalumid mõlemal pool kaela eespinna ülaosas, vasakul pool külgpinna keskosas, nahamarrastused paremal pool kaela tagapinna keskosas ja vasakul pool külgpinna ülaosas; mõlema ala- ja ülajäseme kinnine tömp trauma: nahaalused verevalumid mõlemal õlaküünarvarrel, labakäel, reiel, säärel ning pöial; nahamarrastused vasakul küünarliigesel ning mõlemal küünarvarrel. Ulatuslik kehatüve tömp trauma roiete hulgimurdude, maksa parema sagara rebendi ja mõlema kopsu põrutusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline šokk ja äge kopsudesüdamepuudulikkus, mis põhjustasid xxxxxxxxxxxxx surma, mida omakorda soodustas mehhaaniline lämbus. Seega Enn Tuum pannes toime piinaval ja julmal viisil tapmise, mis oli seotud röövimisega, pani toime

§ 114p1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle Enn Tuuma süüdistatakse selles, et tema 07.04.2009.a. eesmärgiga välja petta koduse vara kindlustushüvitist, kasutades vahendliku toimepanijana oma ema -xxxxxxxxxxxxx, kelle ta viis ERGO kindlustuse AS-i Järvamaa osakonna Türi kontorisse, et sõlmida 26.03.2009.a. sõlmitud Kodu koguriskikindlustuslepingu nr xxxxxxxxxmuutmise kokkuleppe, millega xxxxxxxxxxxxkindlustusvõtjana kindlustas lisaks elamule ka abihoone s.o sauna koguriskikindlustusega kindlustussummale 150 000 krooni, milline kokkulepe hakkas kehtima alates 07.04.2009.a., seejärel juba 13.04.2009 kella 03.28 paiku puhkes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saunas tulekahju, mille järgselt 16.04.2009 täitis Enn Tuum avalduse kindlustushüvitise saamiseks 450 000 krooni suuruses summas, seejärel 10.07.2009.a. esitas Enn Tuum ema xxxxxxxxxxxxxpoolt allkirjastatud avalduse korstna (15000 kr), soemüüri (20000 kr), 2 pliidi (10000 kr), saunakerise (10000 kr), 2 veepaagi (8000 kr), saunalava (5000 kr), dušikabiini (4500 kr), laua ja toolide (3000 kr), elektrisüsteemi (25000 kr), kanalisatsiooni (15000 kr), 2 kruuvpingi (30000 kr), telfri ja elektrimootori (10000 kr), höövlite, peitlite(15000 kr), kirvevarte (5000 kr), käsitöönduslike lauakomplektide ja puidust kirstude/karpide (90 000 kr) hüvitamiseks kokku 341000 krooni suuruses summas, seejärel 22.07.2009 esitas Enn Tuum ERGO Kindlustuse AS-le oma ema xxxxxxxxxxxx poolt allkirjastatud esemete täiendava nimekirja - 4 Fiskars kühvlit kokku 1000 kr, 2 naelapüstolit 34 IKH kokku 11000 kr, 2 mutrikeerajat IKH 9510 kokku 9000 kr, automaatne suruõhu voolik MAV2A 3300 kr, 2 gaasiga naelapüstolit IKH9921 20885 kr, 200 liitrit Pinotex Classikut hinnaga 16160 kr, 250 liitrit puidulakki 2170 kr, 200 liitrit puidu värvi hinnaga 5200 kr, 4 maalri ämbrit kokku 580 kr, 1 kuivkäimla komplekti hinnaga 929 kr, 200 punutud korvi kokku 29000 kr, pneumotrelli hinnaga 32400 kr, muruniiduki hinnaga 9499 kr, 20 suverehvi kokku 32400 kr, 2 seinalampi 316 kr, 1 peegli 2683 kr, trimmeri, kõrglõikuri, hekilõikuri, 2 pikendusjuhtme kokku 30000 kr, 8 mootorsae Husqvarna, kokku 94800 kr, sooviga, et kindlustus hüvitaks kindlustusjuhtumi summas 150000 krooni, milliseid esemeid nimetatud kogustes ja süüdistatava poolt nõutud summas ei olnud tulekahju hetkel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saunas. Seega Enn Tuum kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise teel pettis välja ERGO Kindlustuse AS-lt 47 400 krooni ja püüdis välja petta 87 600 krooni koduse vara kindlustushüvitist. Seega pani Enn Tuum toime

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Sergei Tšolokjani süüdistatakse selles, et tema 06.08.2009.a. öösel vastu 07.08.2009.a. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe külas, olles teadlik Nikolai Grohovski ja Enn Tuuma kavatsetusest toime panna röövimise, pani toime sellele kaasaaitamise, mis seisnes selles, et tema, eelneval kokkuleppel Nikolai Grohovskiga juhatada Nikolai Grohovski ja Enn Tuum 7

(22)xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs üksikuna elava 77- aastase xxxxxxxxxxxxx maja juurde, et seal majja tungida ning röövida xxxxxxxxxxxxxxx sularaha, istus 06.08.2009.a. Enn Tuuma poolt renditud veoautosse Ford Transit reg nr 765 ARZ ning juhatas teed Nikolai Grohovskile ja Enn Tuumale oma elukohast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külast xxxxxxxxxxxxx elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külla, millise nõuande ja juhatustega osutas vaimset kaasabi Enn Tuuma ja Nikolai Grohovski poolt toime pandud kuriteole, mille tagajärjel Enn Tuum ja Nikolai Grohovski panid raha röövimise eesmärgil toime xxxxxxxxxxxxx tahtliku tapmise piinaval ja julmal viisil. Seega Sergei Tšolokjan pannes toime röövimisele kaasaaitamise, pani toime

§ 22lg 3 - § 200 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuste juurde, leidis, et need on kohtuistungil uuritud tõendite põhjal leidnud täielikult tõendamist. Prokurör palus süüdistatavad vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Sergei Tšolokjan ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, väites, et tema ei olnud teadlik, et võidakse minna kedagi röövima või tapma ja kellelegi kaasabi ei osutanud. Ta sõitis vaid kaasa, et näidata õiget teeotsa Nikolai Grohovskile, kust saab sõita endise veinitehase juurde, kust kaassüüdistatavad tahtsid bussile kütet varastada. Sergei Tšolokjani kaitsja leidis, et esitatud süüdistus ei ole kohtuistungil uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Tõendatud on, et Sergei Tšolokjan juhatas kaassüüdistatavatele, kust saaks naftat varastada, kuid selles osas süüdistust esitatud ei ole ja Sergei Tšolokjan tuleks seega õigeks mõista. Nikolai Grohovski ei tunnistanud samuti ennast esitatud süüdistuses süüdi. Ta oli käinud küll süüdistuses märgitud ajal xxxxxxxxxxxxx elukohas koos Enn Tuumaga, kuid tema ei ole kannatanut peksnud. Sel ajal, kui tema köögis otsis asju, mida võiks varastada, oli Enn Tuum teises ruumis ja siis ta kuulis, et seal oli vist veel keegi, kes kisas. Kas Enn Tuum kannatanut peksis ta ei tea, kuna ei näinud. Kohe, kui ta kuulis, et majas on inimene, kutsus ta Enn Tuuma ära ja nad läksid minema. xxxxxxxxxxxxx maja köögis olnud kotist leidis ta 900 krooni, mille ta ära võttis ja hiljem andis osa Enn Tuumale. Nikolai Grohovski kaitsja leidis, et esitatud süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Nikolai Grohovski oli küll sündmuskohal ja pani toime varguse, kuid tema kellegi suhtes vägivalda ei kasutanud. Kohale minnes puudus tal teadmine, et majas keegi elab ja kui selgus, et teises toas on inimene, et tema suhtes vägivalda kasutatakse. Kaitsja arvates on tegemist täideviija ekstsessiga ja Nikolai Grohovski poolt toimepandu tuleks kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Enn Tuum ei tunnistanud ennast süüdi kummaski esitatud süüdistuses.

§ 114

p 1, 5 järgi esitatud süüdistuse osas selgitas ta, et ei ole xxxxxxxxxxxxx elukohas üldse käinud ja ei oska selgitada, miks Nikolai Grohovski selliseid ütlusi annab, justkui nad oleks koos sealt metalli otsimas käinud.

§ 212

lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas keeldus Enn Tuum ütlusi andmast, kuid enda süüd selles süüdistuses ei tunnistanud. Kaitsja leidis, et Enn Tuuma süü ei ole kohtuistungil uuritud tõendite põhjal tõendamist leidnud. Selliseid tõendeid, mis kinnitaks tema kohalolekut xxxxxxxxxxxxx elukohas või tema suhtes vägivalla kasutamist, kohtule esitatud ei ole. Kindlustuskelmuse osas ei ole samuti kaitsja arvates kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis Enn Tuuma süüd tõendaks. Kaitsja palus Enn Tuum mõlema süüdistuse järgi õigeks mõista. III Kohtu poolt tuvastatud asjaolud III.I Nikolai Grohovski ja Enn Tuuma süüdistus

§ 114p 1, 5 järgi ja Sergei Tšolokjani 8

(22)süüdistus

§ 22

lg 3 - § 200 lg 2 p 7, 9 järgi kohtuistungil uuritud tõendite põhjal on leidnud kohtus tuvastamist järgmine: 06. augustil 2009.a sõitsid Nikolai Grohovski ja Enn Tuum viimase poolt eelnevalt OÜ-st Autokaare renditud valge kaubikuga Ford Transit reg nr 765 ARZ (I kd t.l 184 03.08.2009.a sõlmitud rendilepingu nr 110 koopia) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxere külla, kus elab Sergei Tšolokjan. See on tõendatud nii süüdistatavate Enn Tuuma ja Nikolai Grohovski, kui ka Sergei Tšolokjani ning tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustega kohtuistungil, et Grohovski ja Tuum saabusid õhtul hilja valge kaubikuga tunnistaja ja Sergei Tšolokjani elukohta. Süüdistatavate liikumist Paidest Jõgeva maakonda kinnitab ka Nikolai Grohovski ja Enn Tuuma kasutuses olnud mobiiltelefonide kõnedeeristuse analüüs (II kd t.l 136-137 jälitusprotokoll). Süüdistatavate ja tunnistaja xxxxxxx ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et Tšolokjani elukohas viibiti üsna lühikest aega. Nikolai Grohovski ja Sergei Tšolokjan käisid vahepeal õues suitsu tegemas ja siis tegi Nikolai Grohovski juttu metalli vargusest. Konkreetsemalt oli ta küsinud xxxxxxxxxxxxxxx elukoha, kus nad olid koos varem käinud kütust varastamas, kohta, et kas Tšolokjan teab, kas seal midagi on. Hiljem oli juttu ka sellest, et oleks vaja sõidukile kütust varastada. Kohtuistungil uuritud tõendite põhjal ei ole alust väita, et Nikolai Grohovski ja Sergei Tšolokjani omavahelises vestluses oleks olnud juttu röövima või tapma minekust, vaid jutt oli vargusest/avalikust vargusest. Kuigi kohtuistungil tõusetus küsimus, mida tähendab süüdistatavate poolt kasutatud venekeelne väljend „agrablenije“, jäid mõlemad süüdistatavad selle juurde, et kasutasid seda varguse, mitte röövimise tähenduses (t.l 162 IV kd). Täpsemalt selgitades (t.l 163 pöördel IV kd) viitasid nad ka, et sõna „agrablenije“ all mõtlevad nad olukorda, kus minnakse vargile ja võib ka vahele jääda, kuid mitte vägivalla kasutamist, s.o näiteks tegu KrK § 140 järgi. Röövimise väljendina oleks nad omavahelises vestluses kasutanudki väljendit „§ 141 panema“. Edasi nähtub süüdistatavate ja tunnistaja xxxxxxx ütlustest, et veidi aja pärast süüdistatavad lahkusid Enn Tuuma kasutuses olnud valge kaubikuga Sergei Tšolokjani elukohast. Sergei Tšolokjan ja Nikolai Grohovski ütlustest nähtub, et Tšolokjan läks teistega kaasa, et näidata xxxxxxxxxxs asuva vabriku asukohta, mille juurest saaks kütust varastada. Süüdistuse kohaselt näitas Tšolokjan aga, kus asub xxxxxxxxxxxxa elukoht. Kohtuistungil kinnitas Sergei Tšolokjan, et nad sõitsid küll kõik koos xxxxxxxxxxxxa elukohast mööda, kuid teed sinna ei juhatanud mitte tema, vaid Nikolai Grohovski. Miks sealt mööda sõideti, ei osanud Tšolokjan selgitada. Tema pidi ette näitama vaid xxxxxxxristi, et teised süüdistatavad sealt valesti ei sõidaks ja xxxxxxxxxxxxxxxxxu ei satuks, kui nad koju tagasi sõidavad.xxxxxxx ristist edasi sõites möödutigi ka kannatanud majast. Umbes 300 m hiljem oli Grohovski lasknud auto ringi pöörata ja nad sõitsid tagasi, et Tšolokjan saaks näidata, kus asub vabrik, mille juurest taheti autole kütust varastada. Jõudes xxxxxxxkülla, Sergei Tšolokjan näitaski teistele, kuidas edasi xxxxx külla sõita, kus pidi kõneks olnud vabrik asuma. Ise ta kaasa minna ei tahtnud, ta lahkus bussist ja läks jalgsi läbi metsa koju. Nikolai Grohovski ja ka Enn Tuum on kinnitanud, et Sergei Tšolokjan kirjeldatud kohas teiste juurest lahkus ja nemad sõitsid kahekesi edasi. Nikolai Grohovski ütlustest kohtuistungil nähtub, et neil puudus vajadus selleks, et Tšolokjan kannatanu elukohta ette näitaks, kuna ta teadis, kus see asub – nad olid varem koos seal vargil käinud. Kui prokurör seadis selle kahtluse alla, kuna Grohovski ütluste olustikuga seostamisel ei osanud kohe õiget teeotsa kätte näidata, siis süüdistatav selgitas kohtus, et eeluurimise ajal ta lihtsalt ei tahtnud sinna maja juurde uuesti sõita, kuna seal oli inimene tapetud ja siis esialgu väitiski, et ta ei tea, kus maja asub. Hiljem juhatas ta menetlejad ikkagi õigesse kohta. Süüdistatava taoline põhjendus on eluliselt usutav, ei ole millegagi ümber lükatud ja on kooskõlas ka ütluste olustikuga seostamise protokollis fikseerituga, kust nähtub (t.l 161-166 I kd), et ta juhatas menetleja peale esialgset puiklemist sündmuskohale. Edasise kohta on Nikolai Grohovski kohtuistungil ütlusi andes selgitanud, et nad sõitsid Enn Tuumaga tagasi xxxxxxxxxxxxx elukoha juurde, kus jätsid kaubiku tee äärde ja ise läksid jala maja juurde. Nad kavatsesid kõigepealt varastatava kraami kokku panna ja alles siis auto maja juurde ajada, kuna auto võib maja juures tähelepanu äratada. Kõigepealt olid nad Enn Tuumaga vaadanud maja juures olnud kõrvalhoonetesse ja siis sisenenud majja. Selleks oli Enn Tuum eemaldanud 9

(22)kaasas olnud kruvikeerajaga välisuksel klaasi ja siis avanud seestpoolt haagi. Ka majas hakkasid nad asju otsima, mida saaks varastada. Mõlemal olid neil Tuumaga käes töökindad. Kohus leiab, et Nikolai Grohovski kohtuistungil antud ütlusi saab siiamaani kulgenud sündmuste kohta lugeda usaldusväärseks. See tähendab selles osas, mis puudutab 06.08.2009.a xxxxxxxxxxxx elukohta minekut - kellega ja kuidas ning miks kohale mindi. Need on kooskõlas muude asjas kogutud ja kohtu poolt eelnevalt nimetatud tõenditega ning nende tõepärasust ei ole kohtuistungil kahtluse alla seatud. Selle kohta aga, kuidas sündmuskohal tegutseti peale majja sisenemist, on Nikolai Grohovski ütlustes olulised vastuolud kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohtueelsel uurimisel on süüdistatav kirjeldanud asju täpsemalt, teadnud, kus ja kuidas asjad paiknesid ning ka seda, kes ja kuidas xxxxxxxxxxxxxx peksis. Kohtuistungil Nikolai Grohovski selgitas, et ta osades ruumides ei käinud ega tea, mis seal oli või toimus. Vastuolu on ta selgitanud asjaoluga, et ta oli eeluurimise ajal šokis ning nüüd on saanud järele mõelda, mistõttu kohtuistungil saab ta anda õigeid ütlusi. Kohus leiab, et selline põhjendus ei ole asjakohane. Isiku väide, et algselt kirjeldas ta sündmusi ja igaühe osa nendes täpsemalt ning teadis anda ütlusi asjade ja inimeste paiknemise kohta ruumides, oli tingitud tema šokiseisundist, ei ole eluliselt usutav. Nagu ka see, et alles põhjaliku järelemõtlemise tulemusena ütlusi andes, mäletab ta vähem konkreetseid asju, mistõttu kohtus antud ütlused peaksid olema õiged. Selliste ütluste andmine võib olla kantud hirmust kaassüüdistatava ees ja soovist vähendada tema süüd. Eelnevast tulenevalt loeb kohus Nikolai Grohovski kohtuistungil antud ütlused xxxxxxxxxxxxx elukoha ruumides toimunu kohta ebausaldusväärseks ja jätab need kõrvale. Küll aga leiab kohus, et kogumis koos teiste kohtuistungil uuritud tõenditega on xxxxxxxxxxxxx tapmise asjaolude tuvastamisel arvestatavaks tõendiks jälitusprotokoll t.l 156-166 II kd, mis kohtuistungil avaldati ja mis sisaldab Nikolai Grohovski kirjeldust toimunust. Jälitustoimingu aluseks on Tartu Maakohtu esimehe D. Kiidjärve 18.09.2009.a luba nr 103-2009. Jälitustoiming on viidud läbi Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi arestimaja kambris 23.09.2009.a kuni 08.10.2009.a ja 12.10.2009.a kuni 21.10.2009.a, kui seal viibisid kinnipeetavana kahtlustatav Nikolai Grohovski ning kinnipeetav xxxxxxxxx. Salvestatud on nende omavaheline vestlus. Kohtuistungil selgitas Nikolai Grohovski, et jälitusprotokollis kajastatu ei ole tegelik kirjeldus sellest, mis sündmuskohal toimus, vaid nad kambrikaaslasega arutasid, mida võiks uurimisel või kohtus rääkida. Tõepoolest on jälitusprotokollist näha, et Nikolai Grohovski ja xxxxxxxxx on muuhulgas arutanud ka, mida võiks uurijatele rääkida ja kuidas parem oleks, nii Grohovskile endale, kui ka Enn Tuumale. Samuti nähtub, et Nikolai Grohovski on mures selle pärast, mida võiks rääkida Enn Tuum uurijatele või kas ta üldse räägib ning ka selle pärast, millised võiksid olla tagajärjed, kui Tuum saab teada, et Grohovski on tema kohta ütlusi andnud. Kuid sellised arutlused on muust jutust eristatavad (II kd tl 156 pöördel trakk 1135; t.l 157 trakk 1167 esimene lõik alates 07:07; t.l 158 trakk 1168 algus kuni 05:28; t.l 158 pöördel-159 trakk 1169; t.l 160 pöördel trakk 1394; t.l 161 trakk 1395; t.l 162 pöördel trakk 1184). Samas on jälitusprotokollis nii eelpool märgitud trakkides, kui ka lisaks neile eristatavad salvestised, milles Nikolai Grohovski räägib konkreetselt toimunust, mitte ei arutle, kuidas võiks rääkida. Nikolai Grohovski rääkis kambris muuhulgas ka asjadest, mida menetlejad veel ei teadnud ega saanud seega ka kuidagi mõjutada Nikolai Grohovskit või temaga kambris koos olevat isikut selliseid asju rääkima (näiteks, et raha oli kohvipurgis ja peidetud puuriida vahele, või palju seda raha oli või kuidas konkreetselt oli majja sisenetud). Asjaolu, kuidas ta sai seda teada, kui pole selliste asjadega vahetult kokku puutunud, Nikolai Grohovski ristküsitlusel selgitada ei osanud. Jälitusprotokollis sisalduva osas võib tõusetuda ka küsimus sellest, et Nikolai Grohovski poolt Enn Tuuma osas räägitu võiks olla rõõn, kuid kohus leiab, et käesolevalt ei ole ka see põhjendatud. Jälitustoimingu teostamise ajal Nikolai Grohovski ei tea, et tema suhtes jälitustoimingut läbi viiakse ja teda pealt kuulatakse kambris. Seega puudub tal põhjus anda ütlusi kellegi vastu või läbi teise isiku tegevuse enda süüd vähendada. Veelgi enam, protokollist nähtub, et tegelikkuses arutleb ta selle üle, kuidas Enn Tuuma süüd vähendada ja kas uurijale või prokurörile ütlusi andes oleks võimalik Enn Tuuma üldse kuidagi kõrvale jätta. Kõike eeltoodut arvestades leiabki kohus, et jälitusprotokollis sisalduva saab võtta kogumis teiste tõenditega aluseks kohtuotsuse tegemisel, tuvastamaks, kes ööl vastu 07.08.2009.a xxxxxxxxxxxxa 10
(22)elukohas viibisid ja samuti selles osas, milline oli kellegi roll. Nii selgub Nikolai Grohovski vestlusest kambrikaaslasega (II kd t.l 156 trakk 1078, t.l 158 pöördel trakk 1168), et ta käis süüdistuses märgitud sündmuskohal koos xxxxxx elava eestlase, Enn Tuumaga. Kambrikaaslane on pakkunud kaaslaseks ka mustlast, kuid Nikolai Grohovski on selle versiooni või, et oli veel keegi (nimetab sõber Sergeid) peale tema ja Enn Tuuma, korduvalt välistanud (II kd t.l 156 trakk 1078, t.l 164-165 trakk1217, t.l 166 trakk 1107). Edaspidi sündmusi kirjeldades räägib Nikolai Grohovski järjekindlalt sellest, et ta käis kohal koos Ennuga (Enn Tuumaga). Sama kinnitas Nikolai Grohovski ka kohtus ütlusi andes, selles osas, millised kohus luges usaldusväärseks. Edasi, sarnaselt istungil antud ütlustega usaldusväärseks loetud osas, kirjeldab Nikolai Grohovski kambrikaaslasele ka jälitusprotokollis fikseeritud salvestistel, et kannatanu elukohta mindi varastama, ta teadis, et see on tühi maja ja see, et majas keegi elab, selgus alles siis, kui nad olid majja sisenenud (II kd t.l 156 pöördel trakk 1134). Majja sisse said nad ukse kaudu, mille avamiseks oli Enn Tuum kõigepealt võtnud ukse aknal klaasi eest ja siis selle kaudu ukse seestpoolt haagist lahti teinud (t.l 160 pöördel-161 trakk 1394; t.l 157 pöördel trakk1167). Majas sees toimunu kohta on jälitusprotokollist näha, et kannatanut peksis Enn Tuum. Selle kohta on Nikolai Grohovski kasutanud väga erinevaid väljendeid: II kd t.l 156 pöördel trakk 1134 „..peksis teda, peksis teda surnuks“ ja edasi xxxxxxxxxxxüsimusele, et kas läks teda kohe peksma, vastas „..mm-mh, väljapressima“; t.l 157 pöördel trakk 1167 lõpp „jalgadega peksis teda“; t.l 160 trakk 1075 „..see tagus hästi. ..tagus surnuks“. Asjaolu kohta, kuidas ja kas Enn Tuum kannatanut juustest tiris, ei ole Nikolai Grohovski osanud midagi ütelda, kuigi sellest on korduvalt juttu olnud. Ta on selgitanud, et ei näinud kuidas juustest tiris ja ei tea kuidas sattusid kannatanu juuksesalgud puuriida juurde, kuna tema otsis teistes tubades (II kd t.l 162 trakk 1166), kuid kui tema toast välja tuli, oli Enn kannatanuga köögis (t.l 164 trakk 1217). Nikolai Grohovski enda tegevuse kohta sündmuskohal nähtub, et tema kannatanu peksmisest osa ei võtnud, vaid keelas Enn Tuuma. Ta on korduvalt sellest kambris rääkinud: II kd t.l 156 pöördel trakk 1134 „… Mina teda ei puutund, ei puutund ka teda“; t.l 157 pöördel trakk 1167 alates 11:37 „..Ja ma ütlesin ka talle, et ära peksa teda…,aitab“; t.l 158 trakk 1168 alates 05:28 „..aga mina ei pannud üldse kätt külg külge talle..“; t.l 159 pöördel trakk 1075 „.. ma ei ole kurat teda puutund üldse sõrmeotsaga kah“; t.l 160 trakk 1389 „..ma ütlesin talle ära peksa teda, aita, lähme minema siit, ta ei öelnud midagi“; t.l 165 trakk 1310 „..nii ta teab väga hästi, et mina ei peksnud seda inimest..“; t.l 166 trakk 1099 lõpp „..kõrval ma ei olnud, aga noh ta võib öelda, et ta teadis kõike, kuulis..“ . xxxxxxxxxxxxx elukohast leitud ja äravõetud raha kohta on Nikolai Grohovski kambris rääkinud järgmist: II kd t.l 157 pöördel trakk 1167 alates 11:37 kambrikaaslase küsimusele, et mis ta siis teadis, et tal kuskil raha olemas on, et nõuab, vastas Grohovski „..ma ütlesin, et saime 900 krooni, aga seal puude juures oli purk maas…, ..puuriidast me võtsime purgi ja raha välja“. Samas trakkis küsimusele, et palju raha oli, vastab „üle seitsme tonni“. Puuriidast raha leidmise kohta on t.l 159 II kd trakk 1169 Nikolai Grohovski arutlenud, kuidas võiks rääkida ja siis öelnud „ütlen nii nagu oli siis… ja nii oligi..läksin sinna puude juurde ma ütlesi, leidsin üles, davai tõmbame minema..“. Veel on Nikolai Grohovski selgitanud, et xxxxxxxxxxxxx majas, samal ajal, kui Enn Tuum kannatanut peksis, tegeles tema otsimisega. Kohe ei mindud ära, kui märgati, et keegi on majas, vaid tegutseti edasi. Selle kohta on salvestised t.l 156 pöördel II kd trakk 1134, t.l 160 trakk 1389. Korduvalt on Nikolai Grohovski selgitanud, et asjaolu, et kannatanu ära suri, kuulis ta alles hiljem, et kui nemad xxxxxxxxxxxxxxelukohast lahkusid, siis tema teada oli kannatanu veel elus. Jälitusprotokollis kajastatud Nikolai Grohovski kirjeldustega selle kohta, kuidas ja kui põhjalikult kannatanu majas asju otsiti, on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusel tuvastatu ja protokollis talletatu (t.l 1-17 I kd, täpsemalt lk 9-14) ning kannatanu xxxxxxxxxxütlused kohtuistungil, millistest nähtus, et majas olid asjad kõikides tubades ja ka köögis laiali paisatud, asju riiulitest ja kappidest välja tõmmatud jne. Asjaolu, et Nikolai Grohovski viibis ka erinevates tubades, s.h käis ka toas, kus kannatanu esialgselt viibis, kinnitab kaudselt sündmuskohalt leitud jalatsijälg (t.l 90-97 I kd sündmuskoha täiendava vaatluse protokoll), mis eksperdi arvamuse kohaselt (t.l 65-84 II kd) võis 11
(22)olla jäetud Nikolai Grohovskil jalas olnud ja hiljem tema elukoha läbiotsimisel ära võetud spordijalatsiga ADIDAS (t.l 126-130 I kd läbiotsimisprotokoll). Eelnevaga on leidnud kohtuistungil tõendamist, et peale seda, kui Nikolai Grohovski ja Enn Tuum xxxxxxxxxxxxxmajja sisenesid, teostasid nad majas põhjalikku otsimist. Kui avastati, et ühes toas on inimene, s.o xxxxxxxxxxxxx, hakkas Enn Tuum teda peksma selleks, et saada teada, kus kannatanul raha on. Peksmise käigus õnnestus kannatanult teada saada, et raha on peidetud õues puuriida vahele, purgi sisse. Lisaks peksmisele on ta kannatanut tirinud ka juustest ning vedanud või tõmmanud kaelas olevast rätist. Peksmise tagajärjel sai kannatanu hulgaliselt vigastusi, mis on fikseeritud laiba lahangul surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis (t.l 45-60 I
  1. kd)ja ekspert on andnud arvamuse, et vigastused on tekitatud korduvatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemetega (näiteks kängitsetud jalg, rusikad või mõni muu sarnane ese) vastu kannatanu nägu, rindkeret ja üla-alajäsemeid; osad vigastused võivad olla tekkinud hooga paiskumisest/kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömp esemeid ja pindu. Kaela piirkonna vigastused on tekitatud tugevajõulisel tõmbamisel kaelas olnud rätikust taha paremale üles. Kõik vigastused on tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul enne surma ja suremisprotsessi käigus. Arvestades vigastuste paiknemist ja tekkmehhanismi ning sündmuskohal esinenud vaadet, on eksperdi arvates alust arvata, et vigastused on tekitatud nii kannatanu seisvas kui ka selili lamavas asendis, kusjuures on tõenäoline, et kaela ning selja nimme-ristluupiirkonna vigastused on tekitatud selili lamava kannatanu lohistamisel tõmmates kaela seotud rätikust. Samuti ei saa välistada, et marrastused-verevalumid küünarvartel ja labakätel on saadud enesekaitse käigus näkku ja rindkeresse suunatud löökide tõrjumisel. Eelnev on kooskõlas jälitusprotokollis talletatud ja kohtu poolt usaldusväärseks loetud Nikolai Grohovski kirjeldusega, et Enn Tuum peksis kannatanut korduvalt ja jalgadega ning oli liikunud (ei tea kas vedanud või tassinud) kannatanuga ühest ruumist teise. Ekspertiisiaktis tuvastatuga on kooskõlas ka Grohovski selgitus selle kohta, et tema arvates kannatanu veel elas, kui nad xxxxxxxxxxxxx elukohast lahkusid - ekspert on andnud arvamuse, et on tõenäoline, et peale kõigi vigastuste tekitamist tekkis kannatanul teadvusekaotus ning peale kõigi vigastuste tekitamist võis kannatanu elada lühemat aega, mis võib olla mõõdetav maksimaalselt 15-30 minutiga. Eksperdi poolt tuvastatud surma aeg, s.o orienteeruvalt mitte rohkem kui 16-20 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal (sündmuskohavaatlus kohtuarsti osalusel toimus 07.08.2009.a alates kella 13-st), langeb kokku ajaga, kui Nikolai Grohovski ja Enn Tuum sündmuskohal viibisid. Eksperdiarvamuse kohaselt xxxxxxxxxxxxx surma põhjuseks oli ulatuslik kehatüve tömp trauma roiete hulgimurdude, maksa parema sagara rebendi ja mõlema kopsu põrutusega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline šokk ja äge kopsude-südamepuudulikkus. Surma saabumist võis soodustada mehhaaniline lämbus, mida kinnitavad täppverevalumid vasaku silma sidekestal, kaelaelundite pigistusest. Kõik vigastused on tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul enne surma ja suremisprotsessi käigus. Enn Tuuma ütlused selle kohta, et tema xxxxxxxxxxxxx elukohas pole käinud ega talle süüks arvatavat tegu toime pannud, ei ole usaldusväärsed, kuna need pole kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega ning kohus jätab need kõrvale. Enn Tuum selgitas kohtuistungil, et peale Sergei Tšolokjani autost lahkumist sõitsid nemad koos Nikolai Grohovskiga kohe tagasi xxxxxxxxx Selline ütlus on vastuolus eelpooltoodud Nikolai Grohovski ütlustega kohtuistungil kohtu poolt usaldusväärseks loetud osas. Samuti jälitusprotokollides talletatud informatsiooniga, mida kohus on eespool käsitlenud. Süüdistatava Grohovski ütlusi selle kohta, et kohe ei sõidetud tagasi xxxxxxxx, vaid viibiti ka kannatanu elukohas, kinnitavad kaudselt ka sündmuskohalt tuvastatud jälg, mis võis olla jäetud Nikolai Grohovski elukohast äravõetud spordijalatsiga (t.l 90-97 I kd t.l 65-84 II kd, t.l 126-130 I
  2. kd)ning sündmuskohalt leitud sõlme seotud riidelt saadud DNA, mille kohta ekspert on andnud arvamuse, et ei saa välistada Nikolai Grohovskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist saadud segaproovis. Asjaolu, et Enn Tuuma ega rohkem ka Nikolai Grohovski DNA-d sündmuskohalt ei leitud, on põhjendatud Nikolai Grohovski ütlustega selle kohta, et kuna nad läksid varastama eelkõige metalli, olid neil käes töökindad, mistõttu ilmselt ka bioloogilist materjali sündmuskohale oluliselt ei jäänud. Lisaks nähtus jälitusprotokollist Nikolai Grohovski selgitustest, 12
(22)et sündmuskohal käitusid nad võimalike jälgede jätmise osas küllaltki ettevaatlikult – isegi suitsukonid võtsid kaasa (t.l 163 pöördel II kd trakk1190 lõpuosa). Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Sergei Tšolokjanile esitatud süüdistus ei ole kohtuistungil tõendamist leidnud. Uuritud tõenditest ei nähtu, et Sergei Tšolokjan oleks olnud teadlik, Enn Tuuma ja Nikolai Grohovski kavatsusest minna konkreetselt xxxxxxxxxxxxx elukohta. Tal oli küll juttu Grohovskiga võimalikust metallist, mis kannatanu elukohas võiks olla või kas sealt oleks midagi võtta, kuid ei olnud konkreetselt juttu sellest, et seda kindlasti minnaksegi sel korral varastama. Vastupidi, juttu oli hoopis sellest, et ei maksa vargust toime panna. Kohtus ei ole leidnud tõendamist, justkui oleks üldse räägitud röövimisest nagu on kirjas süüdistuses, vaid tõendatud on, et juttu oli võimalikust vargusest/avalikust vargusest. Isegi kui oleks süüdistatavate vahel eelnevalt juttu olnud xxxxxxxxxxxxx elukohast varguse või röövimise toimepanemisest, puuduvad kohtul tõendid ka selle kohta, et Sergei Tšolokjan oleks teistele süüdistatavatele just sellele plaanitavale kuriteole kaasabi osutanud. Süüdistatavad Tšolokjan ja Grohovski on ühetaoliselt selgitanud, et viimane teadis ise, kus kannatanu elas ja puudus vajadus Sergei Tšolokjani juhatuse järele ning kohus on need ütlused lugenud usaldusväärseks. Tšolokjan sõitis kaassüüdistatavatega kaasa, et näidata teeotsa, kust kaudu saaks otse tagasi xxxxxxxx sõita, mitte kannatanu elukohta. Muid tõendeid, mis kinnitaks vastupidist, kohtus uuritud ei ole. Kaasaaitamine on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine, mis on tahtlik tegu ja kaasaaitamise tahtlus peaks hõlmama nii abistamisteo kui ka lõpuleviidud tahtliku põhiteo. Kaasaaitaja peab teadma, et toetab kindlalt võõrast tegu, tegu viiakse lõpule tema teopanuse toel ka siis, kui ta seda ei soovi. Käesoleval juhul ei ole Sergei Tšolokjani osas leidnu tõendamist, et: 1) ta oleks teadnud, et kaassüüdistatavad läksid toime panema süüdistuses märgitud kuritegu, s.o xxxxxxxxxxxxa röövimist; 2) Sergei Tšolokjan oleks juhatanud kaassüüdistatavad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa, s.o pannud üldse toime abistamisteo. Kohtuistungil on küll tõendamist leidnud, et Sergei Tšolokjan juhatas kaassüüdistatavatele, kust saaks kaubikule kütet varastada, kuid selles osas ei ole käesolevas kriminaalasjas kellelegi süüdistust esitatud, seega ei saa ka Sergei Tšolokjani sellele kuriteole kaasaaitamises süüdi tunnistada. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Sergei Tšolokjan tuleb

§ 22

lg 3 - § 200 lg 2 p 7, 9 järgi õigeks mõista, kuna kohtuistungil ei ole tõendamist leidnud süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt. Enn Tuuma ja Nikolai Grohovski süüdistuse osas on ülaltoodud, kohtuistungil uuritud tõenditega tuvastamist leidnud, et süüdistuses märgitud ajal läks Nikolai Grohovski koos Enn Tuumaga kannatanu elukohta, et seal vargus toime panna. Kohal olles selgus, et majas viibis kannatanu xxxxxxxxxxxxa ning Enn Tuum hakkas teda peksma, et teada saada võimalikku raha asukohta. Vaatamata kaassüüdistatava poolt kasutatavale intensiivsele vägivallale jätkas Nikolai Grohovski samal ajal raha otsimist. Hiljem raha leidmisel ka hõivas selle. Enn Tuuma poolt kasutatud vägivalla tagajärjel xxxxxxxxxxxx suri. Süüdistus on mõlemale esitatud kaastäideviijatena, Sergei Tšolokjani kaasaaitamisel, piinaval ja julmal viisil teise inimese tapmises, mis oli seotud röövimisega, s.o

§ 114p 1, 5 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Kaastäideviimiseks on süüteo toimepanemine ühiselt ja kooskõlastatult. Ühine ja kooskõlastatud tegu on jagamatu ning omistatav kõigile kaastäideviijatele tervikuna. Igale kaastäideviijale omistatakse ka teise kaastäideviija teod, mida ta ei ole omakäeliselt toime pannud. Seda aga ulatuses, mis on hõlmatud ühise ja kooskõlastatud tegevusega. Kohus leiab, et kohtuistungil tuvastatu põhjal tuleb Nikolai Grohovski ja Enn Tuum tegevust röövimise toimepanemise osas käsitleda ühise ja kooskõlastatuna. Nad koos sõitsid kannatanu elukohta ja tungisid eluruumidesse kavatsusega sealt varastada. Plaan varastada (eelkõige metalli) oli neil juba kodust välja sõites – selleks tuldi kohale Enn Tuuma poolt eelnevalt renditud kaubikuga, mitte Nikolai Grohovski sõiduautoga. Nikolai Grohovskil oli teada, et xxxxxxxxxxxxx elukohas võib metalli olla, kuna ta oli 13

(22)seal ka varem varastamas käinud. Kohapeal, kui selgus, et kannatanu on kodus, hakkas Enn Tuum teda peksma, et teada saada ka võimaliku raha asukohta. Nikolai Grohovski kuulis ja nägi, et Enn Tuum kannatanut peksab ning ka keelas teda, kuid vaatamata sellele ta ise jätkas majas ja selle ümbruses otsimist ja vara hõivamist. Röövimine kujutab endast liitkoosseisu, mis koosneb vargusest ja vägivallast ning röövimise kaastäideviimise moodustab ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja.

§ 21

lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja. Eelnevast järeldub, et kuigi Nikolai Grohovski ise kannatanu suhtes vägivalda ei kasutanud, tuleb Enn Tuuma poolt vägivalla kasutamine vara hõivamiseks omistada ka Nikolai Grohovskile. Samas, kohtuistungil tuvastatu põhjal, ei saa asuda seisukohale, et Nikolai Grohovski oleks pidanud ette nägema, et Enn Tuuma tegevuse tagajärjel võib saabuda xxxxxxxxxxxxx surm. Kohus leiab, et Enn Tuuma poolt nii intensiivse vägivalla kasutamist, mille tagajärjel saabuski kannatanu surm, ei saa omistada Nikolai Grohovskile, vaid tegemist on sellise teoga, mis hälbis kavandatust, ehk kaastäideviija ekstsessiga ning surma põhjustamine tuleb Grohovski süüdistuses välja jätta. Nikolai Grohovski tegevus tuleb seega ümber kvalifitseerida

§ 200

lg 2 p 5, 7, 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, raske tervisekahjustuse tekitamisega, grupi poolt ja sissetungimisega. Enn Tuuma poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida mõrvana, s.o teise inimese tapmisena piinaval viisil ja mis oli toime pandud seoses röövimisega. Kohtuistungil uuritud, eespool käsitletud tõenditega on tuvastamist leidnud, et just Enn Tuum põhjustas kannatanule hulgaliselt vigastusi pekstes xxxxxxxxxxxxxx valimatult keha erinevatesse piirkondadesse. Lisaks lohistas ta kannatanut kaelas olnud rätikust ja tiris ka juustest. Kuigi uuritud tõendite põhjal on alust väita, et kannatanu elas veel, kui süüdistatavad tema elukohast lahkusid (Grohovski selgitused jälitusprotokollis ja eksperdiarvamus), on tõendatud, et surm saabus just nende vigastuste tagajärjel, mis Enn Tuum pekstes tekitas. Enn Tuum, pekstes nii lamavat, kui ka seisvat inimest tugevajõuliselt, valimatult keha erinevatesse piirkondadesse pidi ette nägema mistahes tagajärje, s.h ka surma, saabumise. Kannatanu peksmise ja vigastuste tekitamise on Enn Tuum pannud toime kavatsetult, kannatanu surma põhjustamise osas on tuvastatav vähemalt kaudne tahtlus. Süüdistus on esitatud tapmisena julmal ja piinaval viisil, põhjendades seda vigastuste ulatuse ja peksmise kestvusega. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvaid vaegusi. Julmal viisil tapmine on laiem mõiste ja väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes (näiteks brutaalsed tapmisviisid, ebainimlikud või kannatanu suhtes erilist põlgust väljendavad toimingud enne ja pärast tapmist jmt). Kohtuarstliku ekspertiisi aktist fikseeritud põhjal on alust väita, et kannatanut peksti 15-30 minuti jooksul, ta sai hulgaliselt vigastusi, mis on tekitatud korduvatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemetega (näiteks kängitsetud jalg, rusikad või mõni muu sarnane ese). Pekstud on vastu kannatanu nägu, rindkeret ja üla-alajäsemeid; osad vigastused võivad olla tekkinud hooga paiskumisest/kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömp esemeid ja pindu. Kaela piirkonna vigastused on tekitatud tugevajõulisel tõmbamisel kaelas olnud rätikust taha paremale üles. Kõik vigastused on tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul enne surma ja suremisprotsessi käigus. Vigastused on tekitatud nii kannatanu seisvas kui ka selili lamavas asendis, kusjuures on tõenäoline, et kaela ning selja nimme-ristluupiirkonna vigastused on tekitatud selili lamava kannatanu lohistamisel tõmmates kaela seotud rätikust. Arvestades peksmise intensiivsust ja kestust, samuti seda, et löögid olid suunatud keha erinevatesse piirkondadesse, et kannatanu ilmselt üritas ennast kaitsta, annab alust arvata, et kannatanu tundis pikema aja jooksul valu. Sellele lisandus mehhaaniline lämbus, kui ohvrit veeti kaela seotud rätist. Kõik see annab kohtu arvates aluse lugeda tapmine toimepanduks piinaval viisil, kuna kannatanule põhjustati kauakestvat valu ja muid füüsilisi vaegusi. Eraldi aluseid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et tapmine oli toime pandud julmal viisil, kohus tuvastanud ei ole ja julm viis tuleb seega Enn Tuuma süüdistusest välja jätta. 14

(22)Kohtus uuritud ja eelpool analüüsitud tõenditega on leidnud tuvastamist, et Enn Tuum peksis xxxxxxxxxxxxxx selleks, et saada teada võimalik raha asukoht ja peksmist enne ei lõpetanud, kuigi kaassüüdistatav keelas teda ja avaldas, et on juba 900 krooni saanud, kui alles peale seda kui kannatanu avaldas peidiku, mis oli õues puuriida vahel ja sealt saadi mõnevõrra suurem summa. Seega on põhjendatud ka süüdistuses toodud kvalifitseeriv tunnus, milleks on tapmise toimepanemine seoses röövimisega. Eeltoodust tuleneb, et Enn Tuuma tegevus on kohtueelselt õigesti kvalifitseeritud

§ 114p 1, 5 järgi, s.o teise isiku tapmisena piinaval viisil ja seoses röövimisega.

Tapmise toimepanemine julmal viisil tuleb süüdistusest välja jätta. Süüdistuse kohaselt saadi röövimise käigus vähemalt 8850 krooni. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega ei ole sellises ulatuses vara hõivamine tõendamist leidnud. Kohus on võtnud aluseks tuvastamaks kannatanu elukohas toimunut muude tõenditega kooskõlas olnud Nikolai Grohovski pealtkuulamisel koostatud jälitustoiminguprotokolli. Sealt nähtub, et Nikolai Grohovski oli leidnud kannatanu eluruumidest 900 krooni ja hiljem puuriida vahelt leitud purgist saadi 7000 kr millegagi. Muid tõendeid röövitu koguse kohta kohtule esitatud ei ole. Seega leiab kohus, et süüdistuses toodud röövitu väärtust tuleb vähendada ja lugeda tuvastatuks, et kuriteo toimepanemisel said Nikolai Grohovski ja Enn Tuum kannatanu elukohast 7900 krooni. III.II Enn Tuuma süüdistuses

§ 212

lg 1 järgi on kohtus tõendite uurimisel leidnud tuvastamist järgmine: xxxxxxxxxxxxx, kes on süüdistatava Enn Tuuma ema, oli sõlmitud Ergo Kindlustuse AS-ga Kodu koguriskikindlustuslepingu nr 40389177 muutmise kokkuleppe, millega xxxxxxxxxxxxxkindlustusvõtjana kindlustas lisaks talle kuuluvale elamule ka selle juures olnud abihoone, s.o sauna, koguriskikindlustusega kindlustussummale 150 000 krooni (t.l 211-213 II kd, 148-150 IV kd). Kokkulepe hakkas kehtima alates 07.04.2009.a. 13.04.2009 kella 03.28 paiku, kui xxxxxxxxxxxxviibis haiglas, puhkes eelmärgitud saunas tulekahju, mille järgselt 16.04.2009 täitis Enn Tuum avalduse kindlustushüvitise saamiseks 450 000 krooni suuruses summas (t.l 151-152 IV kd). 25.06.2009.a tehti kindlustuse poolt väljamakse otsus nr 1 xxxxxxxxxxxxxx 75000 krooni väljamaksmiseks kokkuleppelise hüvitisena (t.l 128 IV kd). Seejärel 10.07.2009.a. esitas Enn Tuum ema xxxxxxxxxxxx poolt allkirjastatud avalduse korstna, soemüüri, 2 pliidi, saunakerise, 2 veepaagi, saunalava, dušikabiini, laua ja toolide, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, 2 kruuvpingi, telfri ja elektrimootori, höövlite ja peitlite, kirvevarte, käsitöönduslike lauakomplektide ja puidust kirstude/karpide – kokku 341000 krooni suuruses summas, hüvitamiseks (t.l 147 IV kd). 22.07.2009 esitas Enn Tuum ERGO Kindlustuse AS-le oma ema xxxxxxxxxxxxxpoolt allkirjastatud esemete täiendava nimekirja (t.l 146 IV

  1. kd)- 4 Fiskars kühvli, 2 naelapüstolit 34 IKH, 2 mutrikeerajat IKH 9510, automaatne suruõhu voolik MAV2A, 2 gaasiga naelapüstolit IKH9921, 200 liitrit Pinotex Classikut, 250 liitrit puidulakki, 200 liitrit puidu värvi, 4 maalri ämbrit, 1 kuivkäimla komplekti, 200 punutud korvi, pneumotrelli, muruniiduki, 20 suverehvi, 2 seinalampi, 1 peegli, trimmeri, kõrglõikuri, hekilõikuri, 2 pikendusjuhtme, 8 mootorsae Husqvarna, sooviga, et kindlustus hüvitaks kindlustusjuhtumi summas 150000 krooni. 07.08.2009.a ja 21.08.2009.a on kindlustus teinud väljamakse otsused 2 ja 3, millega on tulekahjus hävinenud vara eest makstud hüvitist vastavalt 8900 kooni ja 6100 krooni (t.l 127, 126 IV kd). Lisaks on sõlmitud kindlustuse ja kindlustusvõtja vahel 23.09.2009.a kompromissleping, mille kohaselt on pooled tunnistanud kokkuleppelist hüvitist summas 47400 krooni (t.l 130 IV
  2. kd)ja selle alusel on 28.09.2009.a tehtud väljamakseotsus eelnimetatud summa tasumiseks xxxxxxxxxxxxxx (t.l 129 IV kd). Süüdistatav Enn Tuum keeldus käesoleva süüdistuse osas ütlusi andmast (t.l 204 pöördel IV kd). Samuti loobus kohtuistungil ütluste andmisest tulenevalt KrMS § 71 lg 1 p 2 tunnistaja xxxxxxxxxx, kuna ta on süüdistatav Enn Tuuma õde. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate xxxxxxxxxxxxi, Lxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxtlustest kohtuistungil ning tunnistaja xxxxxxxxxxxx kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, millised kohus avaldas KrMS § 291 p 1 alusel, nähtus, et kõiki asju, mis olid seotud 15

(22)eelpool toodud kindlustuslepinguga ja hiljem kindlustushüvise saamisega, ajas xxxxxxxxxxxxxnimel tegelikult tema poeg Enn Tuum. Samuti käsutas tema raha, mis ema arvele kanti. Seda, et Enn Tuumal oli reaalne juurdepääs xxxxxxxxxxxxxxrveldusarvel olevale rahale kinnitab ka asjaolu, et Enn Tuuma kahtlustatavana kinnipidamisel oli tema asjade hulgas xxxxxxxxxxxx SEB pangakaart (t.l 192-193 I kd). Tunnistajad xxxxxxxxxxx ütlustest kohtuistungil nähtus, et temal kindlustuse vanemuurijana, tuli tal korduvalt suhelda xxxxxxxja Enn Tuumaga. Ilma Enn Tuuma sekkumiseta õnnestus tal xxxxxx Tuumaga telefoni teel suhelda vaid ühel korral. Just Enn Tuum oli see, kes nõudmisi esitas ja õpetas ema, s.o xxxxxx Tuuma, mida tohib ja kuidas kindlustusele rääkida. Enn Tuum esitas korduvalt nõudeid maksta kindlustushüvitis välja talle ja teha seda sularahas. Sellest keeldumisel ähvardas pöörduda meedia poole ja kasutada ametnike suhtes vägivalda. Kindlustuse poole pöördusid ka xxxxxxxxxxxxxtütred, kes olid mures, et kui raha kanda ema arvele, siis seda arvet kasutab tegelikult Enn Tuum ja see raha läheb temale ning ema ei saa sellest mingit abi. Kindlustus pakkus rahalise hüvitise asemele ka pesemisvõimaluste loomist elumajja, kuid Enn Tuum selliste kokkulepetega nõus ei olnud, vaid nõudis sularaha. Kindlustus pöördus ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kuid sotsiaaltöötajad keeldusid asjasse sekkumast. Esialgselt saavutati kokkulepe, et hüvitatakse hävinud hoone eest 75000 krooni ulatuses ja varade osas paluti esitada täpne nimekiri, märkides ära vara väärtuse ja kust on soetatud. Varade kohta esitati kindlustusele Enn Tuuma poolt koostatud 3-4 erinevat nimekirja, millele oli xxxxxxxxxxxxalla kirjutanud. Esimeses nimekirjas olid sees asjad, mis kattusid ka xxxxxxxxxxxxxtütarde seletuskirjades olnud nimekirjadega asjade kohta, mis kõrvalhoones võisid paikneda. Hiljem, kui loetletud vara ei andnud soovitud summat täis, esitas Enn Tuum xxxxxxxxxxxxxnimelt täiendavad nimekirjad ja nõudis täiendavat hüvitist näiteks 8 uue mootorsae eest, mis ta olevat Rootsist toonud. Samas xxxxxxxxxxxx tütred ei kinnitanud taolise vara olemasolu hävinud abihoones ja kinnitasid, et Enn Tuum on elanud ema juures viimase aasta ja elatunud ema rahast, Rootsis käinud ei ole. Kõik see informatsioon kokku põhjustas arvamuse, et tegemist on ilmselt kindlustuspettusega ja kindlustuselt üritatakse saada raha asjade eest, mida tegelikkuses pole olemas olnud. Põhimõtteliselt sama on kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxkohtuistungil ütlusi andes. Tunnistaja ütlustest nähtus samuti, et peale selle, kui esialgselt kindlustusele esitatud nimekiri hävinud vara kohta ei andnud kokku soovitud hüvitise summat, esitati juurde uus nimekirja, milles oli näiteks 8 saagi. Kuna nimetatud esemeid esialgses nimekirjas ei olnud ja saagide hinnad olid keskmisest turuhinnast tunduvalt kõrgemad ja on ebamõistlik omada kodus sellisel hulgal profitasemel tööriistu, siis nõuti Enn Tuumalt täiendavaid tõendeid nende soetamise ja maksumuse kohta. Esialgu Enn Tuum selgitas, et oli need kuskil poest ostnud. Kindlustaja palus nimetada konkreetse poe, et sealt siis ise vajadusel andmeid täpsustada, kuid Enn Tuum ei osanud nimetada, kust täpselt ta saed ostis. Hiljem selgitas, et sõber olevat toonud need talle Soomest või Rootsist. Samuti oli vara nimekirjas 20 18-tollist rehvi, mille omamine tundus samuti ebamõistlikuna, kuna tegemist on eksklusiivsete sportauto rehvidega ja sellisel hulgal koduses majapidamises nende omamine ei ole tõenäoline. Tunnistaja märkis ka, et selliste esemete olemasolu korral abihoones, oleks pidanud neist järelejäänud detailid olema nähtavad ka põlengujärgselt. Seda aga ei olnud. Lisaks ei olnud mingeid jälgi sellest, et abihoones oleks olnud 200-liitristes nõudes värvi, nagu oli vara nimekirjas märgitud. Ka sellest oleks pidanud midagi alles jääma. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxütlustest nähtus, et tema käis peale süüdistuses märgitud abihoone põlengut sündmuskohal, et selgitada välja põlengu põhjus ja tegi ka sündmuskohalt fotod. Kohal viibs Enn Tuum. Sündmuskohal ei olnud midagi põlengujärgselt muudetud, koristamisele viitavaid jälgi ei olnud. Osa puitdetaile ei olnud lõpuni põlenud, mis viitab sellele, et põlemistemperatuur väga kõrge ei olnud. Juhul, kui hoones oleks põlengu ajal olnud mootorsaed või rehvid, oleks pidanud neist järelejäänu olema sündmuskohal nähtav. Lisaks märkis tunnistaja, et rehvide põlemisel oleks pidanud tekkima oluliselt kõrgem temperatuur ja siis oleks sündmuskohal pidanud avanema hoopis teine pilt. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxt kinnitas, et kindlustus on ka tema käest küsinud nimekirja selle kohta, mis vara ema kõrvalhoones võis olla ja ta loetles need asjad üles. Selliseid asju nagu Enn Tuum on 16
(22)kirjeldanud, tunnistaja teada saunas ja selle kõrvalruumides ei olnud. Tunnistaja selgitas, et saun ja töötuba olid nii väiksed, et 8 mootorsaagi ja rehvi oleks pidanud kindlasti nähtavad olema, kui need seal oleks olnud. Peita neid poleks olnud võimalik. Ka ei teadnud tunnistaja, et Enn Tuum oleks tegelenud käsitööga ja teinud mingeid korve või karpe ning et selliseid asju abihoones oleks olnud. Viimati oli ta kõnealuses hoones käinud mõned päevad enne ema haiglasse minekut, s.o veidi enne põlengut. Eeltoodud tunnistajate ütlustega on kooskõlas kohtuistungil uuritud Lääne_Eesti Päästekeskuse õiend koos fototabelitega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asunud abihoone põlengu kohta 13.04.2009.a öösel (t.l 229-232, 234-235 II kd koopiad, mille originaalid esitati kohtuistungil ja asuvad t.l 132-136 IV
  1. kd)ja tunnistaja kohtueelsel uurimisele tunnistajana ülekuulamise lisana esitatud fotod (t.l 198-200 II kd). Fotodel on näha abihoone põlengujärgselt, mis vastab tunnistajate poolt kirjeldatud asjaoludele. Ühelgi fotodest ei ole näha detaile või esemeid, mis oleks pidanud tulekahju käigus järele jääma kaheksast mootorsaest, 20 rehvist. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et Enn Tuum esitas ERGO Kindlustuse AS-le teadvalt valesid andmeid luues ebaõige ettekujutuse selle kohta, milline kodune vara asus kindlustatud abihoones. Eeltoodud tõendeid hinnates saab kindlalt väita, et abihoones ei olnud põlengu ajal 8 mootorsaagi, 20 18-tollist rehvi, mis sisaldusid Enn Tuuma poolt koostatud vara nimekirjas. Kuigi kahtlus on ka muu vara osas, mis viimastes nimekirjades Enn Tuuma poolt hüvitamiseks oli esitatud, ei ole kohtul selle kohta kindlaid tõendeid, et neid asju kohapeal ei olnud. Tegemist oli väiksemate asjadega ja väiksemates kogustes, mis võisid tulekahju ajal ka hävineda ning millest allesjäänu (näiteks korvidest) ei pruukinud põlengujärgselt ka sündmuskohal nähtav olla. Kõrvaldamata kahtlused tuleb aga tõlgendada süüdistatava kasuks. 8 Husgvarna mootorsae ja 20 rehvi osas selliseid kahtlusi, mida kõrvaldada poleks võimalik, tõusetunud ei ole. Tegemist ei olnud üksikute asjadega, vaid suurte kogustega, millised pidid olema märgatavad kõrvalhoones ka teistele inimestele ning need ei saanud tulekahju käigus täielikult hävineda. Lisaks on Enn Tuum esitanud nende asjade soetamise kohta vastukäivaid andmeid tunnistajatele. Eelnevat kinnitab ka jälitustoiminguprotokollis (t.l 144-154 II kd, lk145) talletatu, et Enn Tuum võttis ühendust tunnistajaga, kes peaks vajadusel kinnitama, et Tuum on tema käest ostnud kaheksa saagi ning, et kindlustus oli lõpuks nõus tegema kokkuleppe ja maksma poole saagide hinnast kinni. Samast jälitusprotokollist nähtub ka, et Enn Tuumal olid rahalised raskused ja ta ootas kindlustusest tulevat raha. Lisaks märgib kohus, et ei ole ka eluliselt usutav, et isik, kellel on rahalised raskused soetab endale sellises koguses kalleid esemeid lihtsalt igaks juhuks nagu seda on väitnud Enn Tuum. Samuti pole eluliselt usutav ka asjaolu, et isegi juhul, kui need esemed olemas oleks olnud ja tulekahjus hävinud, ei esita kahju saanu nende kohta kohe nimekirja, vaid loetleb esialgses kindlustusele esitatud varade nimekirjas oluliselt vähemväärtuslikke asju ja teatab nendest asjadest alles mitme kuu möödudes. Asjaolu, et Enn Tuumal olid rahalised raskused ja tema oli see, kes tegelikkuses kindlustushüvise endale sai, kinnitavad ka xxxxxxxxxxxxxelukoha läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud (t.l 199, 200-202 I
  2. kd)ning hiljem asitõendina vaadeldud (t.l 220-228 I
  3. kd)Enn Tuuma asjade hulgas olnud Laenupunkt OÜ ja xxxxxxxxxxe vahel 29.02.2009.a sõlmitud laenuleping nr AMV 270/209 60000 krooni suuruse laenu kohta, mille tagasimaksmisega olid tekkinud raskused ning laenu tagasimakseteks on tehtud suurem makse 27.06.2009.a xxxxxxxxxxxxxarveldusarvelt, s.o vahetult peale kindlustushüvitise esimese osa väljamaksu xxxxxxxxxxxxxe (väljamakseotsus 25.06.2009.a). Teine suurema makse on teinud Enn Tuum 29.09.2009.a sularaha sissemaksena, s.o vahetult peale kompromisslepingu alusel kindlustuse poolt väljamakseotsuse tegemist 28.09.2009.a. Kohtuistungil KrMS § 291 p 1 alusel avaldatud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxütlustest (t.l 242-246 II
  4. kd)nähtus samuti, et kindlustuses ajas kõiki asju poeg Enn, kuna tunnistaja ise ei olnud tervisliku seisundi tõttu enam võimeline asju ajama. Enn Tuum oli öelnud, mida on vaja avaldustesse kirjutada ja nii tunnistaja ka kirjutas. Enn Tuum oli koostanud nimekirjad asjade kohta, mis saunas olid olnud, kuna tunnistaja ei teadnud, mis asjad seal täpselt olid. Asjaolu kohta, et saunas olid väidetavalt mingid kallid saed, teadis tunnistaja poja jutu põhjal ja 17
(22)poeg oli talle ka mingeid kaste näidanud. Saed olevat olnud kahe kaupa kastides ja kokku olevat olnud 8 saagi. Tunnistaja oli näinud kahte kasti aga mis seal sees oli, ta ei näinud. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused saagide olemasolu kohta ei ole usaldusväärsed, kuna need on vastuolulised, ei haaku muude asjas kogutud tõenditega ja tuleb seega jätta tõendite hindamisel kõrvale. Kxxxxxxxxxxxxn andnud ütlusi selle põhjal, mis Enn Tuum on talle rääkinud, mitte ei kirjelda vahetult tajutut. Ütlustes ta tegelikult ei kinnita, et oleks saagisid ise üldse näinud või sellisel hulgal nagu seda on väitnud Enn Tuum. Ka esineb vastuolu tunnistaja enda ütlustes, ta on rääkinud, et saagisid pidi olema kaheksa tükki paigutatuna kahekaupa kastidesse, kuid samas väitis, et saed olid kahes kastis. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused võisid olla antud teadmatusest ja lihtsalt soovist kinnitada poja ütlusi. Seda kinnitavad ka eespooltoodud tunnistajadxxxxxxxxx ja xxxx, et xxxxxxxxxxxxxxi tugevalt mõjutatud pojast ja viimane ütles, mida rääkida või mida mitte. Seega on eeluuritud tõendite põhjal leidnud tuvastamist, et väites, et muu vara hulgas, mis tulekahjus hävis, olid ka 8 Husgvarna saagi kokku 94800 krooni väärtuses ja 20 suverehvi kokku 32400 krooni väärtuses, lõi Enn Tuum kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse ja pettis ERGO Kindlustuse AS-lt välja 47 400 krooni (s.o pool saagide väärtusest) ja püüdis välja petta 79800 krooni (s.o pool saagide väärtusest ja 20 rehvi väärtus) koduse vara kindlustushüvitist.

§ 212

subjektiks saab olla üksnes vastutust loova isikutunnusega isik, s.o kindlustusvõtja. Käesoleval juhul oli kindlustusvõtjaks xxxxxxxxxxxx Samas on kohtuistungil uuritud tõenditega leidnud tuvastamist, et Enn Tuum oli selleks isikuks, kes tegelikkuses kindlustusfirmaga suhtles nii kindlustuslepingu sõlmimisel kui ka hiljem kahjumenetluse käigus. Tema koostas vara nimekirjad, mille hüvitamist taotleti ja xxxxxxxxxxxxxteadmata, kas nende sisu vastab tegelikule olukorrale, lihtsalt allkirjastas või ka koostas neid vastavalt Enn Tuuma juhistele. xxxxxxxxxxxxon ise kohtueelsel uurimisel ütlusi andes selgitanud, et kuna tema tervis oli halb, ei olnud ta võimeline asju ajama, mistõttu kindlustuse pabereid koostas ta Enn Tuuma etteütlemisel, kuna tema ei tea ka seadusi. Vara kohta selgitas ta samuti, et ei teadnud täpselt poja asju ega uurinud ka seda. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Enn Tuum on talle süüks arvatava kindlustuskelmuse toime pannud vahendliku täideviijana, s.o kasutades ära xxxxxxxxxxxxx kes oli tegelikuks kindlustusvõtjaks, vahendina. Enn Tuum, s.o ärakasutaja, tegutses kavatsetult, mis on tahtluse raskeim vorm. xxxxxxxxxxxxxosas ei ole kohtuistungil kindlustuskelmuse osas tahtlusele viitavaid asjaolusid tuvastatud. Seega pani Enn Tuum toime

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. IV Karistus

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtule teadaolevalt olid Nikolai Grohovski ja Enn Tuum neile süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimelised. Enn Tuuma suhtes viidi kohtu eelmenetluse käigus läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille käigus eksperdid on jõudnud arvamusele (t.l 90-92 IV kd), et Enn Tuum oli talle süüksarvatavate tegude toimepanemise ajal vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma tegude iseloomust ja neid juhtima. Nikolai Grohovski süüdivuses kahtlust pole tekkinud ja sellest tulenevalt tema suhtes ekspertiisi teostatud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi Enn Tuuma või Nikolai Grohovski süüd välistavat asjaolu. Seega on Enn Tuum süüdi kohtu poolt tuvastatuks loetud ulatuses

§ 212

lg 1 ja

§ 114

p 1, 5 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Nikolai Grohovski süüdistuse on kohus ümber kvalifitseerinud ja seega on ta süüdi

§ 200lg 2 18

(22)p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuste mõistmisel juhindub kohus

§ 56sätetest.

Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatavate isikuid ja võimalusi mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Nikolai Grohovskile karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süü suurust, et Nikolai Grohovski on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus, et süüdistatav avaldas kohtuistungil puhtsüdamlikult kahetsust, et kuriteo toime pani (

§ 57p 3).

Samuti arvestab kohus asjaolu, et Nikolai Grohovski roll oli kuriteo toimepanemisel oluliselt väiksem, tema vägivalda kannatanu suhtes ei kasutanud, vaid keelas Enn Tuuma, et see lõpetaks peksmise. Vastutust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes – Exxxxxxxxxxxx oli 77-aastane (

§ 58p 3).

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka Nikolai Grohovskit iseloomustavaid materjale. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid varasemad kuriteod on olnud oluliselt kergemat laadi, kuid enamasti seotud võõra vara hõivamisega. Varasemad karistused ei ole Nikoali Grohovskile mõju avaldanud. Teda on karistatud erinevate karistusliikidega ja kohaldatud ka erinevaid karistusest vabastamise võimalusi, kuid Nikolai Grohovski ei ole järeldusi teinud, vaid on jätkanud kuritegelikku käitumist ning kuriteod on läinud raskemaks. Nikolai Grohovski vabaduses olles ei töötanud, mis koos varasema karistatusega annab alust asuda seisukohale, et võõra vara hõivamine oligi teatud määral kujunenud süüdistatava elatusvahendite hankimise vahendiks. Karistusmäär on karistusliigi sisene kvantitatiivne tunnus, mis määrab konkreetse karistusliigi kohaldamise ulatuse. Kohus peab orienteeruma keskmisele karistusele, mitte karistusseadustiku eriosa sanktsioonis ettenähtud karistuse alam- ja ülemmäärale.

§ 200

lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena 3-15 aastase vangistuse, seega on keskmiseks karistusmääraks 9 aastat vangistust. Kohus leiab, et arvestades kõiki ülaltoodud,

§ 56

sätestatud asjaolusid, tuleb Nikolai Grohovskile mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedal. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb vastavalt

§ 68lg 1 arvata karistusaja hulka.

Enn Tuumale karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süü suurust, et mõlemad. Kohus on tuvastanud, et

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on Enn Tuuma poolt toime pandud kavatsetult kasutades selle toimepanemise vahendina teist isikut, eakat ema.

§ 114

p 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas on kohtuistungil leidnud tuvastamist samuti, et tegu oli toime pandud kavatseltult, saabunud tagajärje, s.o Exxxxxxxxxxxx surma osas on tuvastamist leidnud vähemalt kaudne tahtlus. Vastutust kergendavaid asjaolusid Enn Tuuma osas kohtuistungil tuvastatud ei ole. Vastutust raskendavaks asjaoluks

§ 114

p 1, 5 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemisel Enn Tuuma suhtes tuleb arvestada süüteo toimepanemist kõrges eas isiku suhtes (

§ 58p 3).

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka Enn Tuuma iseloomustavaid materjale. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h ka raske kuriteo, milleks oli röövimine, eest. Varasemad karistused ei ole Enn Tuumale mõju avaldanud. Teda on karistatud erinevate karistusliikidega ja kohaldatud ka karistusest vabastamise võimalusi, kuid Enn Tuum ei ole järeldusi teinud, vaid on jätkanud kuritegelikku käitumist ning kuriteod on läinud raskemaks. Käesolevalt on talle süüks arvatud raskeim kuritegu, s.o teiselt isikult elu võtmine viisil, millega ta põhjustas kannatanule pikaajalisi kannatusi. Kohus leiab, et arvestades kõiki ülaltoodud,

§ 56

sätestatud asjaolusid, tuleb Enn Tuumale mõista karistus nii

§ 212

lg 1 kui ka

§ 114

p 1, 5 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest üle sanktsiooni keskmise määra. Mõistetavad karistused tuleb

§ 64lg 1 alusel liita üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

Eelvangistuses viibitud aeg tuleb vastavalt

§ 68lg 1 arvata karistusaja hulka.

V Tsiviilhagid xxxxxxxxxon esitanud tsiviilhagi seoses xxxxxxxxxxxxxxt röövitud raha ja tema surmaga tehtud kulutuste katteks kokku 23510 krooni. Sellest moodustasid matusekulud 14660 krooni ja röövitu 19

(22)sularaha 8850 krooni (t.l 60-61 I kd). Kohtuistungil leidis tuvastamist, et röövimisega tekitati kahju 7900 krooni. Kantud matusekulude osas kannatanu ei mäletanud, kas talle on riigi poolt hüvitist makstud. Kohus avaldas kohtuistungil Sotsiaalkindlustusameti teatise 18.03.2010.a, millest nähtub, et seoses xxxxxxxxxxa surmaga on xxxxxxxxxxx makstud matusekulude katteks kuriteoohvri riiklikku hüvitist 7000 krooni (t.l 73 III kd). Vastavalt tuleb esitatud tsiviilhagi vähendada ja mõista välja xxxxxxxxxxe röövitud sularaha ulatuses, millise kohus on lugenud tuvastatuks ning matusekulude katteks riikliku hüvitise võrra vähendatud osa. Süüdistatavad esitatud tsiviilhagidele vastu ei vaielnud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus on seisukohal, et Enn Tuum ja Nikolai Grohovski on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanule-tsiviilhagejale kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Tulenevalt VÕS § 137 lg 1, 2 tuleb xxxxxxxxxxxxx surmaga põhjustatud kahju, s.o matusekulud summas 7660 krooni, millele vastab 489,56 eurot, sisse nõuda Enn Tuumalt. Röövitud sularaha väärtus kokku 7900 krooni, millele vastab 504,90 eurot, aga solidaarselt Enn Tuumalt ja Nikolai Grohovskilt. AS-le Ergo Kindlustus on Enn Tuuma poolt kuriteoga tekitatud kahju 47400 krooni. Kahju moodustab kindlustuse poolt reaalselt väljamakstud koduse vara kindlustushüvitist, mille Enn Tuum pettis ERGO Kindlustuse AS-lt välja luues kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse. AS ERGO Kindlustus ei soovinud kohtuistungil tsiviilhagi esitada. Kohus leiab, et kuna kannatanu ei soovi kahjude hüvitamist, siis tuleb käesolevalt kohaldada Enn Tuuma poolt kuriteoga saadud vara

§ 831

lg 1 ja § 84 sätteid ning nõuda Enn Tuumalt kuriteoga saadud vara väärtusele vastav summa, s.o 47400 krooni, millele vastab 3029,41 eurot, süüdimõistetult sisse riigituludesse. VI Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), ekspertiisitasud (KrMS § 175 lg 2 p 3), postikulu (KrMS § 175 lg 1 p 10), paljunduskulu (KrMS § 175 lg 1 p 5), kohtueelsel uurimisel ja kohtus riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest makstud kaitsetasud (KrMS § 175 lg 1 p 4) ning tunnistajatele KrMS § 178 alusel hüvitatud kulud (KrMS § 175 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kohus kulude jaotuse, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et menetluskuludest sundraha, riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest määratud kaitsetasu ja toimikutest koopiate paljundustasu tuleb kanda vastavalt kehtestatud määradele ja esitatud arvestustes toodud ulatustes mõlemal süüdimõistetul. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on sundraha suuruseks esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga määr, s.o 695,05 eurot. Paljunduskulude arvestuse kohaselt on selle suuruseks mõlaemal süüdimõistetul 29,16 eurot (t.l 62, 65 III kd). Nikolai Grohovskile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu 3360 krooni, millele vastab 214,74 eurot. Enn Tuumale riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud kaitsjale tasu 2240 krooni, millele vastab 143,16 eurot ja kohtus 1919,15 eurot. Käesolevas asjas on läbi viidud hulgaliselt ekspertiise: 1) surnu kohtuarstlik ekspertiis, maksumusega 6800 krooni, millele vastab 434, 60 eurot (t.l 61 I kd), 2) DNA ekspertiisid, kokku maksumusega 117530 krooni, millele vastab 7511,54 eurot (t.l 59, 103 II kd), 3) jäljeekspertiisid kokku maksumusega 7200 krooni, millele vastab 460,16 eurot (t.l 85, 123 II kd), 4) ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiis maksumusega 16000 krooni, millele vastab 1022,59 eurot (t.l 93 IV kd), 5) isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 970 krooni, millele vastab 61 eurot (t.l 101 IV kd). Arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust tuleb DNA- ja jäljeekspertiiside maksumus solidaarselt sisse nõuda Enn Tuumalt ja Nikolai Grohovskilt. Ülejäänud ekspertiiside maksumus tuleb sisse nõuda Enn Tuumalt, kuna need on seotud konkreetselt tema poolt toimepanduga ja tema tervisliku seisundi tuvastamisega. 20

(22)Lisaks on tulenevalt KrMS § 178 alusel kriminaalasjas kohtumenetluse ajal makstud tunnistajatele sõidukulusid ja saamata jäänud töötasu: 1) xxxxxxxxxxt – 18,14 eorot (t.l 175 IV kd), 2) xxxxxxxxxxxx – 146,42 eurot (t.l 189-191 IV kd), 3) xxxxxxxxxxas – 29,90 eurot (t.l 212 IV kd), xxxxxxxxxxxx – 11,36 eurot (t.l 220 IV kd), 5) xxxxxxxxxx – 28,05 eurot (t.l 227 IV kd). Kuna tunnistajad xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxs ja xxxxxxxxxxxt olid istungile kutsutud seoses Enn Tuuma süüdistusega

§ 212lg 1 järgi, siis neile väljamakstud kulud tuleb sisse nõuda Enn Tuumalt.

Ülejäänud tunnistajad puudutasid mõlemat süüdimõistetut, seega tuleb need kulud sisse nõuda Enn Tuumalt ja Nikolai Grohovskilt solidaarselt. Samuti tuleb süüdimõistetutelt solidaarselt sisse nõuda isikute kohtusse kutsumiseks tehtud postikulu, mis on 29,27 eurot (t.l 117 III kd). Sergei Tšolokjani menetluskulud, milleks on paljunduskulu 29,16 eurot ja riigi õigusabi korras osutatud abi eest määratud kaitsetasu 4066, 47 eurot, tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda. VII Asitõendid Asitõendid – 1 sokk, suitsukoni, ukseklaas, „Fanta” pudel, pruun rahakott, metallkarp, pappkarp, võti, viinapudel „Katjuša”, 4 ümbrikku, käekott, telefon, poolik õllepudel, poolik viinapudel „Katjuša”, tikutoos, DNA proovid (pakendid 15, 22, 23, 28, 57, 29, 30, 33, 34, 35, 36, 37, 45, 46, 47, 52, 53, 56), mis antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi akt nr 2433 alusel (t.l 75-76 I kd), tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Asitõendid - pluus, dressipüsid, särk, aluspüksid, sokk, rinnahoidja, rätikusarnane ese, DNA proovid (pakendid 21.1, 25.1, 26.1, 27.1, 39.1, 41.1, 42.1, 43.1, 44.1, 18.1, 19.1, 57.1-57.11, 5.1, 12.1, 13.1, 14.1), mis antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi akt nr 2467 (t.l 112-113 I

  1. kd)alusel, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Asitõendid – 4 viinapudelit „Katjuša“, kollane kruus, valge kruus, puhvetkapi klaas, 8 pakki Vene maksumärkidega sigarette „ Prima Nevo”, 23 pakki Vene maksumärkidega sigarette „Leningrad”, poolik pakk Vene maksumärgiga sigarette „Leningrad”, mis on antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi akt nr 2464 (t.l 222 I
  2. kd)alusel, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Asitõendid - valge riie, nöörijupp, minigripp kott, plastikust voolik, juuksepuhmakad (pakendid 2, 8, 9), jalatsijälje fragment tõmmiskilel, sinise-valgekirju riie, surnukehalt lõigatud küüned, sinisevalgetriibuline riie, jalatsijälje fragment želatiinkilel, jalatsijälje fragment paberil, punase servaga töökindad, sinise servaga töökindad, üksik punase-musta-lillatriibuline töökinnas, üksik valge siniste mummudega töökinnas, musta värvi töökindad, klaaspurk, mis on antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi akt nr 2551 (t.l 94 II
  3. kd)alusel, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Asitõendid - 1 paar saapaid ja 1 paar spordijalatseid ADIDAS, mis on antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi akt nr 2551 (t.l 94 II
  4. kd)alusel, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Nikolai Grohovskile. Asitõendid – 1 paar spordijalatseid NIKE, mis on antud hoiule Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi akt nr 2551 (t.l 94 II
  5. kd)alusel, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Enn Tuumale. Asitõenditeks tunnistatud 2 hot.ee postkasti väljatrükki, maksekorraldus nr 1, laenuleping AMV 270/209, maksekorraldus, avaldus ERGO kindlustusele asuvad kriminaaltoimikus asitõendi vaatlusprotokolli juures I köide t.l 222-229, tuleb KrMS § 126 lg 4 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Liivi Loide Taimi Kirs Toomas Liebert 21

(22)22
(22)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.