1-12-1464 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2012. a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-1464 (11250102536) Kohtukoosseis Kohtun

) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja SIGMAR REISBERG, ik. 38504086516 Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Sigmar Reisberg kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.

2.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta Sigmar Reisberg’ ile mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Sigmar Reisberg 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2.1. Määrata Sigmar Reisberg katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 2.1.1.

elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2.1.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.1.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.1.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 1-12-1464 2.1.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.
5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
6. veebruar
7. a. 2.
8. Kui Sigmar Reisberg katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Sigmar Reisbergi suhtes tõkendit ei ole kohaldatud.
2. Välja mõista Sigmar Reisberg`ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-121464 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 435 eurot; Sigmar Reisbergil tuleb temalt väljamõistetud sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul. Igakuise osamakse suurus esimesel 43.50 eurot. Igakuine maks tuleb teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Esimese osamakse tasumise tähtaeg on hiljemalt 30.03.2012.a.
4. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada Sigmar Reisberg kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.
5. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest või kohtulahendiga määratud korras. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
6. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Sigmar Reisbergi süüdistatakse selles, et tema 15.11.2011 a kella 00:30 ajal juhtis, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, Saare maakonnas Kuressaare linnas Tallinna tänaval mootorsõidukit Ford Focus , olles alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 1.00 mg, laiendmääramatus +/- 0,09, lõplik tulemus, 0.91 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Sigmar Reisberg toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus `ile nõutud karistus:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 74

ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 2 1-12-1464 kuulise katseajaga käitumiskontrollile allutamisega. Süüdistatav Sigmar Reisberg andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Sigmar Reisbergi süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – Sigmar Reisbergi suhtes tõkendit ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sigmar Reisbergilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x290)= 435 eurot, mille tasumise määrab kohus KrMS § 180 lg3 alusel ositi. - Kaitsjatasu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti süüdistatavalt riigi tuludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg3 alusel peab kohus põhjendatuks vabastada süüdistatava osaliselt menetluskulu tasumisest, so. kaitsjatasu tasumisest riigituludesse, kuna S. Reisbergi materiaalset ja perekondlikku olukorda arvestades on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temal üle jõu. Süüdistatavalt on riigituludesse juba välja mõistetud menetluskuluna sundraha. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokaristatust ei oma ja seega on tema resotsialiseerumisväljavaated head. Kristel Pedassaar Kohtunik 3