lg.1 kohaselt on prokurör või uurimisasutuse ametnik kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma sama seaduse §49 lg.1 ja 6 sätestatud alustel, s.o juhtudel, kus prokurör või uurimisasutuse ametnik on samas kriminaalasjas varem osalenud kriminaalmenetluse muu subjektina; on
lg.1 järgi süüdistatava (kahtlustatava), kannatanu või tsiviilkostja lähedane; ei saa muul põhjusel olla erapooletu. Esitatud taotluses ei ole kirjeldatud
Asjaolu, et prokurör või uurimisasutuse ametnik on isiku osas varasemalt kriminaalmenetlust läbi viinud, ei ole taandamise aluseks. Taotluse lahendaja asus seisukohale, et puuduvad seaduslikud alused taotluses nimetatud prokuröri ja uurimisasutuse ametnike taandamiseks kriminaalasja nr.11240105807 menetlemisest ning esitatud taotlus ei kuulu rahuldamisele. Prokuröri abi leidis, et taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis ei lase prokuröril või uurimisasutuse ametnikul täita oma ametiülesandeid erapooletult. Riigiprokuratuuri 24.01.2012 määruse peale esitas Kohtla Mai KÜ juhatuse liige Tõnis R. kaebuse Viru Maakohtule. Kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada Riigiprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma 24.01.2012 määrus ning taandada kriminaalmenetlusest nr.11230105807 erapoolikult ja kuritegelikult käituvad menetleja D. B. ja prokuröri abi Aivar Lembit, sest nende taandamiseta ei ole põhiseadusega tagatud aus ja erapooletu menetlus võimalik. Maakohtu seisukoht
lg.1 ja 2 kohaselt vaatab kohus esitatud kaebuse läbi 30 päeva jooksul selle esitamisest kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta on see esitatud. Maakohtu eeluurimiskohtunik, tutvunud esitatud kaebusega ja sellele lisatud materjalidega, Riigiprokuratuuri prokuröri abi kaebuse rahuldamata jätmise määrusega, asub seisukohale, et kaebuse esitaja Tõnis R. kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning kaebuses toodud vastuväited ei anna kohtule alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku (
) §59 lg.1 kohaselt on uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi, kohustatud taanduma sama seadustiku §49 lg.1 ja 6 sätestatud alustel. Prokurör on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma sama seadustiku §49 lg.1 ja 6 sätestatud alustel (
Seega peavad nii prokurör, kui uurimisasutuse ametnik kriminaalasja menetlemisest taanduma, kui esinevad
sätestatud alused, eelkõige kui ta on varem osalenud samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjektina, on olnud käesoleva seadustiku §71 lg.1 järgi menetlusosalise lähedased, või ei saa olla erapooletu muul põhjusel. Nii prokurör, kui ka uurimisasutuse ametnikud peavad olema subjektiivselt erapooletud, mis tähendab, et neil ei peaks olema mingeid isiklikke piire, eelarvamusi ja eelhoiakuid kriminaalasja suhtes ning nad ei tohiks olla isiklikult huvitatud kriminaalmenetluse tulemusest. Subjektiivsete kriteeriumite puhul eeldatakse isiklikku erapooletust kuni vastupidise tõendamiseni. Teiseks peavad kriminaalmenetlust läbi viivad ametnikud olema objektiivselt erapooletud, st. et nad peavad pakkuma piisavaid tagatisi õiguspärase kahtluse välistamiseks selles osas. Otsustades, kas konkreetses kriminaalasjas on põhjendatud arvata, et ametnik ei ole erapooletu, on asjaomase isiku seisukoht oluline, kuid mitte määrav. Määrav on see, kas sellist kartust saab pidada objektiivselt põhjendatuks. Kaebuse esitaja väitel ei ole prokuröri abi erapooletu põhjusel, et on varem kaebuse esitaja perekonnaga seotud kriminaalmenetluses täitnud ametikohustusi (menetlenud valekaebust) lohakalt, on sekkunud eraõiguslikku vaidlusesse ning on võtnud läbiotsimise käigus ära KÜ dokumendid, edastamaks need avaldajatele. Läbiotsimine on toimunud võltsitud määruse alusel ja ametnikud käitusid inimväärikust alandavalt ning viitasid, et tegemist on kättemaksuga. Lisaks on Ida Prefektuuri politseiametnik kihutanud korterelamu korteriomanikke mitte tasuma korteriüüri. Prokuratuuriseaduse §1 lg.1 ja
lg.1 kohaselt kuulub prokuröri ülesannetesse kohtueelse menetluse juhtimine ja selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamine.
kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Kohtueelses menetluses teostab prokurör seega juhtimis- ja järelevalve funktsiooni, mis sisaldab endas kohustust tagada kohtueelse menetluse seaduslikkus ja isikute õiguste järgimine. Seejuures ei saa prokuröri erapoolikust tuletada pelgalt tema õiguslikest otsustustest kohtueelse menetluse käigus, mis on suunatud tõendite kogumisele ja asjaolude väljaselgitamisele. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited näitavad ainult kaebuse esitaja subjektiivset ületähtsustatud arusaama olukorrast ja menetlusõigusest. See, et prokurör on eelnevalt teises kriminaalmenetluses täitnud ametikohustusi teatud viisil (nn. lohakalt), ei viita sellele, et antud kriminaalmenetluse raames oleks prokurör erapoolik. Prokuröri tegevus kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimisel näitab eelkõige kaebaja mittenõustumist menetlustoimingute läbiviimisega, kuid ei osunda sellele, et prokurör ei oleks olnud erapooletu. Muuks põhjuseks
Prokuröri erapoolikust ei tõenda ka kaebaja väited selle kohta, et läbiotsimise käigus võeti ära KÜ dokumendid ja jäeti kaasa võtmata teised dokumendid, mis kaebuse esitaja arvates tõendavad avalduse esitanud isikute ebaseaduslikku tegevust. Kriminaalmenetlust viiakse läbi rangelt piiritletult konkreetse isiku suhtes ning puudub alus dokumentide, mis ei seostu selle kriminaalmenetlusega, äravõtmiseks läbiotsimise käigus. Kaebuse esitaja väited, et läbiotsimise aluseks oli võltsitud määrus ja läbiotsimisel teostati lubamatut juhuslike leidude sihipärast otsimist, ei ole mõistuspärased, nagu ka väide, et politseiametnik on kihutanud korteriomanikke mitte tasuma korteriüüri. Kaebuse esitaja on väitnud, et ametnikud käitusid inimväärikust alandavalt, kuid pole välja toonud ühetegi asjaolu selles osas, st. milline ametnike tegevus riivas tema inimväärikust. Inimväärikust alandavaks ei saa pidada läbiotsimise läbiviimist. Kaebuse põhjal ei saa öelda, et ametnikud oleks isiklikult huvitatud kriminaalmenetlusest, omaks asja suhtes eelarvamusi, oleks kuidagi seotud menetlusosalisega või neil oleks kujunenud kaebuse esitaja suhtes subjektiivne eelhoiak. Kuna erapooletust eeldatakse kuni vastupidise tõendamiseni ja kaebuses toodu põhjal ei ole kahtlus tõendatud, siis jõudis kohus järeldusele, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Pelgalt kahtluse tekkimine ametniku erapooletuses, ei ole taandamise aluseks. Kahtlus prokuröri või uurimisasutuse ametniku erapooletuses peab olema põhjendatud. Hinnang erapooletusele antakse mitte lihtsalt isiku kartuste, vaid nende objektiivse põhjendatuse alusel. Ainult tõendatud objektiivne võimalus, et menetlus oli erapoolik (ametnikud ei paistnud ausad), on alus selleks, et kriminaalmenetlust läbiviivad ametnikud peaksid taanduma. Kohus leiab, et Riigiprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma 24.01.2012 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Seega tuleb kaebuse esitaja Tõnis R. kaebus Riigiprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma 24.01.2012 määrusele kaebuse rahuldamata jätmise kohta jätta rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.