lg 2 p 8, 9 järgi ja teda karistati 1-aasta 6-kuulise vangistusega.
§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8; 25 lg 1, 2, 4 ja 209 lg 2 p 1, 3 järgi ning teda karistati 2-aastase vangistusega. Vangistuse kandmisest vabastati ta tingimisi
a otsusega
§-de 201 lg 2 p 1; 199 lg 2 p 4; 274 lg 1; 209 lg 2 p 1, 3 ja 348 järgi 2-aasta 1-kuulise vangistusega.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust; Tartu Vangla toetab Margis Sõõru vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult, millest nähtub, et prokurör ei toeta Margis Sõõru ennetähtaegset vabastamist seoses tema käitumisega vangistuse. Margis Sõõru on vangistuses käitunud mitteõiguskuulekalt ja sooritanud korduvalt distsiplinaarrikkumisi. Hetkel omab ta 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 7 on talle määratud viimase aasta jooksul. Enamus rikkumisi on seotud tema allumatusega ametnike korraldustele. See näitab, et ta ei ole oma hoiakuid muutnud ja tema puhul on kuritegeliku käitumise riskid maandamata. Varasemalt on ta katseajal sooritanud uue kuriteo, mistõttu on oht, et selline olukord võib korduda. Kuna tema kuritegeliku käitumise riskid on maandamata, siis ei ole karistus käesolevaks ajaks oma eesmärki täitnud ja ta tuleb jätta vabastamata. Kaitsja leidis, et Margis Sõõru vabastamiseks on tingimused täidetud. Margis Sõõru on vangistuse ajal pannud toime õiguserikkumisi, mille eest teda on distsiplinaarkorras karistatud, kuid tema vangistus lõpeb 01.09.2012.a. ja võib-olla just riskide maandamiseks olekski vaja, et Margis Sõõru üle oleks kriminaalhooldus. 01.09.2012.a kõnnib ta vanglast minema, ei ole kellegi kontrolli peal. Kui ta ennetähtaegselt vabastada, on riigi järelevalve tema üle aasta aega. Kaitsja leiab, et see võiks olla Margis Sõõrule endale tõsine stiimul õiguskuulekaks käitumiseks. Ta teab ise, palju tal kandmata karistust on ja mis juhtub, kui ta kriminaalhoolduse nõuetele ei allu. Positiivne on, et Margis Sõõru on jätkanud kooliharidust, ei ole vanglas lullilööjatega koos tegutsenud. On võimalusel majandusabi töödel osalenud. Suitsetamise mahajätmine on ka argument, mis räägib tema kasuks. Margis Sõõrul on esimene vangistus ja talle võiks võimaluse anda. Margis Sõõru ise arvas, et teda võiks vabastada, kuna ta soovib edasiselt normaalset elu elada ja ei taha enam vangistusse sattuda.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Margis Sõõru on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.