ja § 141 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks on
Kinnipeetava karistusaeg algas 22.02.2003.a ja lõpeb 21.08.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 01.12.2011.a. Tartu Vangla edastas 29.11.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.01.2012.a seisuga on Veljo Ahase kandmata karistusaeg 1 aasta 7 kuud 10 päeva vangistust. Veljo Ahas on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 13.09.1996.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 1151 lg 1 - § 15 lg 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 02.11.1998.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 1151 lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 3) 12.09.2002.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1 järgi rahaline karistus 186 päevamäära, s.o 9300 krooni. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta Veljo Ahase ennetähtaegset vabastamist, kuna tema kohta koostatud iseloomustavatest materjalidest saab järeldada, et käesolevaks ajaks ei ole vangistus oma eesmärki täitnud. Vaatamata väga raskete ja ühiskonnaohtlike kuritegude sooritamisele väljapool vanglat, on ta käitunud ka vangistuses mitteõiguskuulekalt. Ta on sooritanud pidevalt rikkumisi ja teda on vangistuses karistatud distsiplinaarkorras kokku 45 korral, millest 24 on hetkel ka kehtivad karistused. Sellest tulenevalt saab teha järelduse, et V. Ahase puhul on ka risk uute kuritegude toimepanemiseks suur. Samas on nii raske kuriteo sooritanud isiku puhul äärmiselt oluline, et võimalike uute kuritegude toimepanemise riskid oleksid maandatud. V. Ahase puhul aga need riskid maandatud ei ole ja tema puhul on endiselt sotsiaalne ohtlikkus kõrge. V. Ahasel puudub kindel elukoht, mistõttu ei ole ilma kindla elukohata võimalik kriminaalhooldust teostada. Samuti puudub ta vabanedes kindel töökoht ja töö leidmise väljavaated tema puhul ei ole suured, arvestades tema varasemat töökogemust ja käesoleval ajal valitsevaid majandusolusid. Samas on töökoha olemasolu ja seega ka kindla sissetuleku saamine tema puhul äärmiselt oluline, kuna see võiks vähendada oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. V. Ahasel puudub ka kindel ja toetav tugi lähedaste isikute näol, mistõttu ei ole tema eduka resotsialiseerumise väljavaated head. Selline olukord tõstab oluliselt uue kuriteo sooritamise riski. Veljo Ahas selgitas, et soovib vabaneda enne tähtaega. Ta kinnitas, et teda on korduvalt vangistuse ajal karistatud, viimati alles 2011.a novembris 30 päeva kartseriga, kuid tema arvates elu vanglas mõjub psüühikale halvasti, mis tingib rikkumiste toimepanemise. Varem ei olnud tal kohta, kuhu elama asuda, viimase poole aastaga on ta selle leidnud ning vabanedes asuks ta elama xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuna tal on xxxxxxxxxxxxxxxja vanglas ei ole võimalik talle vajalikku ravi kindlustada, on ta valmis vabanemise järel sellega tegelema. Kinnipeetav arvab, et töö leidmine ei ole ka ilmselt probleemiks, lisaks on tal invaliidsus. Kaitsja leiab, et Veljo Ahas on sobiv vanglast vabastamiseks. Ahasel on olemas elukoht Tallinnas, mille kohta on garantiikiri ja ta saab ka abi töö otsimisel ja nõustamisel. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu elus on toimunud positiivsed muutused, ta on püüdnud oma suhtumist ümber hinnata. Ahast on küll korduvalt vanglas karistatud distsiplinaarkorras, kuid ta omandas vanglas keskhariduse, ta töötab, jätkas keelte õpingutega, osales sotsiaalprogrammides. Talle on vajalik ravi, vabaduses saab invaliidsuspensioni.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. 2
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Veljo Ahase vabastamiseks enne tähtaega alused puuduvad. Kohus nõustub kaitsja poolt väljatooduga , et pika vangistusaja jooksul on Veljo Ahase suhtes leidnud aset mitmed positiivsed muutused – ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, osalenud majandustöödel ja omandanud keskhariduse. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Veljo Ahasel oli materjalide kohtule edastamise hetkel 24 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist 21-l korral on peetud vajalikuks karistada teda kartseriga. Lisaks saatis vangla kohtule 28.12.2011.a täiendavaid materjale, millest nähtub, et 17.11.2011.a karistati Veljo Ahast taas distsiplinaarkorras ja karistuseks määrati 30 päeva kartserit. Sellise intensiivsusega rikkumiste jätkamine vangistuses seab tõsise kahtluse alla isiku valmiduse koostööks ametnikega, mis on kriminaalhoolduse toimimise eelduseks. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab edaspidiselt ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada Veljo Ahasele käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 48 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb vandeadvokaat Niina Agarjovale määratud korras osutatud õigusabi eest välja makstud tasud sisse nõuda Veljo Ahaselt. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.