S § 424 järgi ning mõista karistuseks (3 k) kolm kuud vangistust,
lg 2 kohaselt vähendada Kert Põldotsale kohaldatavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks (2
lg 1 kohaselt riigi tuludesse menetluskulud –
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu (115.06) ükssada viisteist eurot ja 06 senti kaitsja Avo Pärmanni osalemise eest kriminaalasja menetluses. Välja mõista
lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega Kert Põldotsalt sundraha (417.03) nelisada seitseteist eurot 03 senti riigi tuludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „Kert Põldots, 1-11-10383, menetluskulud või sundraha“. Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. ASJAOLUD KERT PÕLDOTSALE oli esitatud süüdistus selles, et tema, 19.09.2011 a. kella 3.25 ajal juhtis alkoholijoobeseisundis olles Pärnu linnas, Tallinna mnt. 1 maja juures mootorsõidukit, mopeedi X. Kert Põldotsal tuvastati kontrollimisega tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 7110 EST seeria ARAF-0003 ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus lõpliku tulemina 1,22 mg/l kohta, milline on alkoholijoobeks Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 mõttes. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS Asja kohtulikul uurimisel tunnistas süüdistatav Kert Põldots end kuriteo toimepanemises süüdi ning taotles kriminaalasja arutamist lühimenetlus korras. Süüdistatav ei soovinud kohtus täiendavaid ütlusi anda ning jäi enda poolt kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Samas palus ta karistuseks mitte kohaldada vangistust soovides, et teda karistatakse rahalise karistusega. Prokurör leidis, et süüdistatava Kert Põldotsa süü talle süükspandud kuriteo toimepanemises on leidnud täielikku tõendamist ning palus Kert Põldotsa süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ja tema karistamist lühemaajalise vangistusega. Samuti taotles prokurör Kert Põldotsale liitkaristuse kohaldamist KarS § 65 lg 2 järgi. Kaitsja leidis, et Kert Põldotsa süüd kuriteo toimepanemises KarS § 424 järgi ei ole alust vaidlustada. Samas leidis kaitsja, et Kert Põldotsa võiks karistada rahalise karistusega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises KarS § 424 järgi on leidnud tõendamist. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, kas Kert Põldots juhtis 18.09.2011 a., õhtusel ajal Pärnu linnas Tallinna maanteel mopeedi, s.o. mootorsõidukit. 2 1-11-10383 Süüdistatav on 19.09.2011 a. toimunud ülekuulamise ajal kinnitanud, et tarvitas nimetatud päeva õhtul alkoholi (rummi Captain Morgan) ning sõitis pärast alkoholi tarvitamist oma sõbrale kuuluva mopeediga. Kuna süüdistatav oli tugevas alkoholijoobes, siis ta sündmusi, sealhulgas ka enda kinnipidamist politseitöötajate poolt detailselt ei mäleta (t.l. 11-12). Asja kohtulikul arutamisel avaldas süüdistatav kahetsust juhtunu kohta ning palus vangistusest kergemat karistust. -Tunnistaja T. V. on kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel kinnitanud (t.l. 2-3), et viibis 19.09.2011 a. patrullpolitseinikuna tööülesannete täitmisel. Pärnu Koidula pargi juures, märkas ta mopeediga sõitvat, ilmselgelt joobetunnustega noormeest, kes sõitis mopeediga Tallinna mnt. 1 maja hoovi. Kinnipidamisel selgus, et mopeediga sõitnud noormeheks oli Kert Põldots, s.o. süüdistatav. Tõendusliku alkomeetriga kontrollimisel tuvastati temal väljahingatavas õhus alkoholijoove 1,22 mg/l kohta. Tunnistaja ütlused kinnitavad seega süüdistatava poolt mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobe seisundis. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (t.l. 4) ja tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest kasutamise protokollidega (t.l. 6,7) on tõendamist leidnud, et Kert Põldotsal esines kinnipidamisel alkoholijoove määras vähemalt 1,22 mg/l kohta, milline on alkoholijoobeks Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 järgi ning mis on ka KarS § 424 ettenähtud objektiivse külje koosseisuliseks tunnuseks. Lisaks sellele on Kert Põldotsal tuvastatud veel teisigi alkoholijoobele viitavaid tunnused nagu silma pupillide punetus ja laienemine, aja, isiku ja kohataju häired ning väga häiritud koordinatsioon (t.l. 4 pöördel) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (t.l. 5) nähtub, et Kert Põldots on 19.09.2011 a. kella 3.28 ajal alkoholijoobe tõttu kõrvaldatud kuni kainenemiseni mootorsõiduki juhtimiselt. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist Kert Põdotsa poolt mootorsõiduki (mopeedi) juhtimine alkoholijoobega üle 0,75 mg/l kohta, mis on KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivseks tunnuseks. Subjektiivsest küljest on Kert Põldotsa käitumine hinnatav kuriteo toimepanemisena KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna tema, tarvitades alkoholi ning asudes seejärel mootorsõidukit juhtima, seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobe seisundis ja teadis, et see saabub. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel Kert Põldotsa käitumises seisneb selles, et juhtides alkoholi tarvitanuna ja alkoholijoobes olles sõidukit (tegu) saabus sellega ka vastav KarS § 424 ettenähtud tagajärg. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist Kert Põldotsa poolt kuriteo toimepanek KarS § 424 järgi. Karistuse kohaldamisest: KarS § 56 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtulikul arutamisel süüdistatava puhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistust kergendavaks asjaluks luges kohus tema puhul KarS § 57 lg 1 p 3 alusel süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kert Põldotsa on varem kriminaalkorras karistatud kahel, väärteokorras aga kokku 21-l korral. Asja kohtuliku uurimise ja kriminaalasja materjalide põhjal asus kohus seisukohale, et süüdistatava Kert Põldotsa poolt on toime pandud alkoholi tarvitamisega seotud tahtlik liiklussüütegu, mis seisnes mopeedi juhtimises raske joobe lähedases alkoholijoobe seisundis. Kohus möönab, et kuigi mopeedi juhtimine alkoholijoobe seisundis on mõnevõrra vähem ohtlik süütegu, kui mõne muu mootorsõiduki (nt. sõiduauto, veoauto, traktor, mootorratas vms.) juhtimine joobeseisundis, on ka mopeedi juhtimine alkoholijoobes piisavalt ohtlik, kuna see kujutab ohtu elule ja tervisele nii sõidukit juhtivale isikule, kui ka jalakäijatele, sealhulgas lastele. Süü raskuse hindamisel ei saa antud juhul jätta tähelepanuta ka süüdistatava 3 1-11-10383 märkimisväärselt tugevat joobeastet, mis suurendab tema süüd. Karistuse kohaldamisel ei saa jätta arvestamata ka asjaolu, et Kert Põldotsa on korduvalt, kokku 21.-l korral karistatud mitmesuguste väärtegude toimepanemise eest, kusjuures Kert Põldotsa poolt on kõik talle kohaldatud rahatrahvid jäetud tasumata. Käesolevas kriminaalajas talle süükspandud kuriteo pani Kert Põldots toime ajal, kui talle oli vangistuse asendusena kohaldatud üldkasulik töö ning ta oli allutatud käitumiskontrollile. Kriminaalasja juurde lisatud karistusregistri teatisest Kert Põldotsa karistuste kohta (t.l. 17-23) nähtub, et Kert Põldotsa poolt on ka üldkasuliku töö kandmise ajal toime pandud kuus väärteorikkumist, mille eest on teda karistatud rahatrahvidega. Eeltoodust järeldub, et Kert Põldots on, vaatamata varasematele karistustele jätkanud õigusrikkumiste ja süütegude toimepanemist. Eeltoodust lähtuvalt ei pea kohus võimalikuks tema karistamist kõige kergema karistuse, s.o. rahalise karistusega ning on seisukohal, et Kert Põldotsa tuleb karistada lühiajalise vangistusega, milline karistus kuulub KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendamisele eelmise, s.o. Pärnu Maakohtu 30.06.2010 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga on Kert Põldotsal talle kohaldatud 714 tunni üldkasulikust tööst üldkasuliku töö tegemisega kantud 478 tundi ning kandmata veel 236 tundi. Seega on Kert Põldotsale kohaldatud karistuse veel ärakandmata osaks 236 tundi üldkasulikku tööd ehk KarS § 69 lg 1 kohaselt 118 päeva, s.o. 3 kuud ja 28 päeva vangistust (236 t : 2 = 118 päeva ehk 3 kuud ja 28 päeva vangistust). Lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ei ole antud juhul võimalik kohaldada, kuna Kert Põldotsal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole, samuti ei ole kriminaalasja juures asitõendeid. Menetluskuluna kuulub
lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõistmisele kaitsjatasu kogusummas 115.06 eurot kaitsja Avo Pärmanni osalemise eest riigi õigusabi korras kriminaalasja menetluses. Samuti kuulub kaitsjale Eesti Advokatuuri poolt hüvitamisele kaitsjatasu summas 95.88 eurot (kaitsjatasu 79.90 eurot ja käibemaks 15.98 eurot) kaitsja osalemise eest kriminaalasja kohtulikus menetluses.
lg 1 p 2 kohaselt tuleb Kert Põldotsalt riigi tuludesse välja mõista sundraha summas 417.03 eurot seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.