p.1 järgi rahalise karistusega, elukoht xxxxx xxxx x xx, kahtlustatavana kinni peetud 22.-23.10.2010.a., tõkendiks elukohast lahkumise keeld, Süüdistatav Süüdistus
1 ja 2 ja 199 lg. 2 p. 7 Kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu Süüdistatav Aleksei Avdejenkov, 38606144219, EV kodanik, emakeel vene, keskharidusega, ilma kindla tegevusalata, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx xxxxx x x Süüdistus
1 ja 2 ja 199 lg. 2 p. 7 Kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik Süüdistatav Denis Avdejenkov, 38105194212, EV kodanik, emakeel vene, põhiharidusega, ilma kindla tegevusalata, perekonnaseisult 2 lahutatud, ühte last omav, neli korda kriminaalkorras karistatud, viimati 17.märtsil 2009.a. Pärnu Maakohtu poolt
1 ja 4 järgi vangistusega, mille kandmisest vabastati
1 kohaselt 18 kuulise katseajaga, Süüdistus
MS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Dmitri Golovin kuriteos
1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, samuti elu- või töökoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. Süüdistuses
1 ja 2 ning 199 lg. 2 p. 7 mõista Dmitri Golovin õigeks. Süüdi tunnistada Aleksei Avdejenkov kuriteos
1 ja 2 ning 199 lg. 2 p. 7 järgi õigeks. Välja mõista Dmitri Golovinilt ja Aleksei Avdejenkovilt kummaltki riigi tuludesse 417.03 eurot 3 sundraha. Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu Dmitri Golovini kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu töötasu kohtuistungist osavõtu, istungiks ettevalmistumise ja istungile sõiduks kulunud aja eest kokku 184.08 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ja sõidukulu hüvitus 26.52 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu Aleksei Avdejenkovi kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmiku töötasu kohtuistungist osavõtu, istungiks ettevalmistumise ja istungile sõiduks kulunud aja eest kokku 184.06 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ja sõidukulu hüvitus 26.52 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu Denis Avdejenkovi kaitsja vandeadvokaat Natalja Suvorova töötasu kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 172.58 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Kaitsja tasu kohtuistungist ja kohtueelsest uurimisest osavõtu eest kokku 249.28 eurot jätta riigi kanda. Välja mõista Dmitri Golovinilt riigi tuludesse 210.58 eurot kaitsja tasu ja kulude hüvituseks seoses kohtuistungist osavõtuga. Välja mõista Aleksei Avdejenkovilt riigi tuludesse 210.58 eurot kaitsja tasu ja kulude hüvituseks seoses kohtuistungist osavõtuga. Kaitsja tasu ja kulude hüvitus kohtueelsest uurimisest osavõtu eest 76.70 euro jätta riigi kanda. Sundraha ja kaitsja töötasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-11-
1 ja 2 ning 199 lg. 2 p. 7 ette nähtud kuriteona. 12.juulil 2011 kella 19.30 paiku Tallinnas Tööstuse 54 asuvas Mereväebaasi kasarmus lõi rusikas käega OJ nina piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu, verejooksu ninast, nina põrutuse ja marrastused. Dmitri Golovini tegu on kvalifitseeritud teise isiku kehalise väärkohtlemisena s.o.
13.juulil 2011 kella 21.45 Tallinnas Tööstuse 54 asuvas Mereväebaasi kompanii III korrusel ähvardas KP-d tervise kahjustamisega, lubades K. P-l silmad peast välja torgata, kaika tagumikku lüüa, hiljem Pärnust üles otsida ja peksa anda. Nimetatud ähvardustest tingituna KP tundis reaalset ohtu oma elu ja tervisele. Dmitri Golovini tegu on kvalifitseeritud ähvardamisena s.o.
Aleksei Avdejenkovi süüdistatakse selles, et ta 22.oktoobril 2010.a. kella 16.30 paiku koos Dmitri Golovini ja Denis Avdejenkoviga püüdis Rapla maakonnas Vigala vallas Konnapere k. heinamaalt varastada OÜ-le Halinga kuuluvat metallist jootmisvanni väärtusega 10 000 krooni, lõigates vanni gaasilõikuruga tükkideks. Vargus jäi lõpule viimata kanatanu esindaja sekkumise tõttu. Aleksei Avdejenkovi tegu on kvalifitseeritud võõra vara varguse katsena s.o.
1 ja 2 ning 199 lg. 2 p. 7 ette nähtud kuriteona. Denis Avdejenkovi süüdistatakse selles, et ta 22.oktoobril 2010.a. kella 16.30 paiku koos Dmitri Golovini ja Aleksei Avdejenkoviga püüdis Rapla maakonnas Vigala vallas Konnapere k. heinamaalt varastada OÜ-le Halinga kuuluvat metallist jootmisvanni väärtusega 10 000 krooni, lõigates vanni gaasilõikuruga tükkideks. Vargus jäi lõpule viimata kanatanu esindaja sekkumise tõttu. Denis Avdejenkovi tegu on kvalifitseeritud võõra vara varguse katsena s.o.
1 ja 2 ning 199 lg. 2 p. 7 ette nähtud kuriteona. Süüdistatavate ütlused Dmitri Golovin tunnistas end süüdi osaliselt. Ta võtab omaks kannatanu O.J löömise, kuid kinnitab, et tegi seda enda kaitseks. Kannatanu K.P ähvardamist süüdistatav ei tunnista. Samuti ei tunnista D.Golovin varguse katse toimepanemist ja kinnitab, et vanni võtmine oli tema teada lubatud. Ta läks kaasa Aleksei Avdejenkovi kutsel. Kõik toimus päevasel ajal ja ta ei arvanud, et tegemist võib olla vargusega. Aleksei Avdejenkov ei tunnista end süüdi ja kinnitab, et vanni äraviimine oli Vasja nimelise mehega kokku lepitud. See ei olnud tahtlik vargus. 5 Denis Avdejenkov tunnistas kohtuistungil süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist, kuid mitte oma süüd varguses. Kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (t.l. 21-22) on Dmitri Golovin tunnistanud end varguses üldsõnaliselt süüdi ja kinnitanud, et Aleksei Avdejenkov kutsus teda kaasa K juurde, kuna seal antakse metalli. D.Golovin teadis, et XXXXXXXXXX külas elab A.Avdejenkovi onu K ehk N. A.Avdejenkov tuli D.Golovinile bussiga järgi, temaga oli kaasas ka vend Denis Avdejenkov. Nad olid sama N juures ka varem abiks käinud, viimati eelmisel pühapäeval enne 22.oktoobrit 2010.a. A.Avdejenkov oli näinud kuskil heinamaal metallist vanni ja K pidi küsima, kas seda võib võtta. Süüdistuses märgitud päeval läksid nad esmalt K juurde ja sealt heinamaale, kus vann oli. K sõpra Va ei ole D.Golovin näinud. Aleksei Avdejenkov ütles, et kõik on lubatud ja K ja V olid ka öelnud, et vanni võib võtta. Bussis olnud gaasilõikajaga asusid nad sama vanni tükeldama. Varsti tuli kohale üks mees, kes ütles, et vann on tema oma ja kutsus politsei. Nad pakkusid võimalust vann kokku keevitada ja põhjas olnud augud ka ära parandada ja ootasid kohapeal rahulikult poolteist tundi, kui tuli politsei. Arestimajja viimist ei osanud nad arvata. Denis Avdejenkov on kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (t.l. 24-25) tunnistanud süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist, kuid kinnitanud, et ta ei saanud aru, et tegu oli vargusega. Ütlustest nähtub, et vanni kokkuostu viimise mõte tuli tema vennal Aleksei Avdejenkovil. XXXXXXXXX külas elab neile tuttav N, kelle töökaaslane V ütles paar kuud varem A.Avdejenkovile ja D.Avdejenkovile, et vanni võib heinamaalt ära viia. Need vannid olid samas seisnud juba nõukogude ajast ega olnud enam kõlbulikud. Nad läksid päevasel ajal, mitte öösel salaja. Esmalt sõitsid nad K juurde. V nimeline mees oli juba varem näidanud, kus see vann asub. Kohale sõitsid nad Aleksei bussiga, milles oli gaasilõikaja. Vanni lõikasid tükkideks Aleksei ja Dmitri. Siis tuli kohale üks mees, kes küsis toimunu kohta ja ütles, et vann kuulub ühele ettevõttele. Vahepeal käis mees mingeid teisi vanne vaatamas. Kui mees tagasi tuli, siis tuli kohale ka politsei. Tegemist oli arusaamatusega. Aleksei Avdejenkov on kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (t.l. 30) tunnistanud teo toimepanemist, kuid kinnitab, et ta ei arvanud, et tegemist on vargusega. Ütlustest nähtub, et XXXXXXXXX külas elab nende perekonna tuttav N. Kuskil kaks kuud enne arutatavat sündmust käinud A.Avdejenkjov koos emaga N juures ja N näidanud oma kodu juures vanametalli, mida A.Avdejenkov võis kokkuostu viia. Hiljem käis A.Avdejenkjov kaubikuga N juurest metalli ära viimas. N juurest viis A.Avdejenkov sel korral koju V nimelise mehe, kes elas Vigala Vallavalitsuse juures. Tee ääres heinamaal nägid nad metallist vanni. V ütles, et ta on töötanud selles ettevõttes, kellele vannid kuuluvad. V ütles veel, et vannid on katki ja et A.Avdejenkov võib need ära viia. Süüdistuses nimetatud päeval otsustas A.Avdejenkov vannid ära tuua ja kutsus endaga kaasa venna Denisi ja D.Golovini. Koos D.Goloviniga lõikas A.Avdejenkov vanni tükkideks kuni tuli kohale üks mees. Viimane küsis, kes lubas vanni võtta. Algul mees ütles, et ta ei tea V, siis jälle ütles, et teab. Siis tuli kohale veel üks mees ja mõlemad mehed käisid üle vaatamas mingeid teisi vanne. Meeste jutust oli aru saada, et tükkideks lõigatud vann ei kuulu neile. Nad olid kohal kuni tuli politsei ja põgenemise mõtet ei olnud. Kohtu seisukoht Asjas ei ole vaidlus selle üle, et vann oli kõigi süüdistavate jaoks võõras vara ja nii esinevad süüks arvatud kuriteo objektiivsed tunnused kõigi süüdistavate tegevuses. Aleksei Avdejenkovi tegevuses tuleb tõendatuks lugeda ka süüks arvatava kuriteo subjektiivsed 6 tunnused. Tema käitumises puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. A.Avdejenkov võtab omaks, et tema kutsus teised süüdistatavad kaasa vanni ära tooma. Tõendatuks ei saa lugeda A.Avdejenkovi väidet, et V nimeline mees andis talle vannide võtmiseks loa ja et ta ei teadnud, et vanni võtmine võib olla vargus. A.Avdejenkovi ütluste kohaselt rääkis V, et vann kuulus ettevõttele, kus V oli kunagi töötanud. Endale kuuluvaks ei ole V vanni A.Avdejenkovi kuuldes aga nimetanud. Kui ka V rääkis, et vann on katki ja arvas, et selle võib ära võtta, siis ei olnud A.Avdejenkovil mingit alust järeldada sellest luba vanni võtmiseks. Seega otsustas A.Avdejenkov vanni ära tuua teadmata, kellele vann kuulub ja pidi aru saama, et tegemist võib olla võõra varaga s.o. tegutses kaudse tahtlusega. Välistatuks tuleb lugeda A.Avdejenkovi kavatsetus või otsene tahtlus võõra vara omastamiseks, kuna kogu sündmus toimus päevasel ajal avalikus kohas ja pärast omaniku esindaja tulekut ootas A.Avdejenkov koos kaaslastega kohapeal kuni saabus politsei. Süüks arvatud teo toimepanekut kinnitavad veel tunnistajana üle kuulatud OÜ Halinga esindaja RP ütlused (t.l. 10-11), millede kohaselt kuulub nimetatud vann OÜ-le Halinga ja vanni kasutati samas karjamaal loomade jootmiseks. 22.oktoobril 2010.a. sai tunnistaja teada, vanni viiakse ära ja sõitis Pärnu-Jaagupist kohale. Kohapeal viibisid süüdistavad sinist värvi väikebussiga, üks noormees lõikas gaasiga vanni tükkideks, milledest osa oli juba bussi pandud. Noormehed ütlesid, et üks V nimeline mees oli lubanud vanni ära viia ja pakkusid vanni eest raha. Tunnistaja tehinguga ei nõustunud ja kutsus politsei. Kellega süüdistatavatest tunnistaja vanni kohta rääkis, seda kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu. Sündmuse toimumist kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod (t.l. 2 ja 4-9), millede kohaselt oli vann tükeldatud, selle juures maas oli gaasilõikur ja süüdistatavate kasutuses olnud bussi leidusid gaasiballonnid ning tööriistad. OÜ Halinga on hagiavalduses (t.l. 52) hinnanud vanni väärtuseks 10 000 krooni ja kinnitanud, et ei soovi endale rikutud vanni. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Denis Avdejenkov ja Dmitri Golovin läksid kaasa vanni ära tooma Aleksei Avdejenkovi kutsel. Seepärast oli D.Avdejenkovil ja D.Golovinil küllaldane alus arvata, et tegemist on A.Avdejenkovile lubatud vanniga ja süüdistavate sellekohased väited ei ole millegagi ümber lükatud. D.Avdejenkov ja D.Golovin ei pidanud teadma, et nad hakkavad tükeldama ja ära tooma võõrast vara ja seepärast puudub nende käitumises kuriteokoosseisu subjektiivne tunnus ehk tahtlus võõrast vara võtta ja omastada. Varguse tahtluse puudumist kinnitab ka asjaolu, et vanni mindi ära tooma päevasel ajal midagi varjamata ja pärast omaniku esindaja tulekut ootasid kõik süüdistatavad kohapeal kuni politsei tulekuni.
1 kohaselt puudub isiku tegevuses tahtlus, kui ta tegu toime pannes ei tea süüteo koosseisule vastavat asjaolu. Arutatav tegu on toimepandav vaid tahtlikult ja igasuguse kuriteo katse saab
MS § 7 lg. 3 kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Neil põhjustel tuleb Denis Avdejenkov ja Dmitri Golovin mõista süüdistuses
1 ja 2 ja 199 lg. 2 p. 7 järgi õigeks. Tunnistaja NV ütlustest (t.l. 48-49) nähtub, et ta on süüdistatavaid näinud ainult ühel korral. Süüdistatavad käisid tema juures ja küsisid metallist vanni kohta. Tunnistaja vastas, et luba vanni võtmiseks tuleb küsida Vigala Piimalt ja tema vanni võtta ei lubanud. Tunnistaja ei ole oma metalli süüdistatavatele müünud. Millal süüdistatavad vanni ära võtma läksid, seda tunnistaja ei tea. D.Avdejenkovi ja D.Golovini ütluste põhjal saab järeldada, et nad käisid süüdistuses nimetatud päeval esmalt N.V juures. 7 Kohus leiab, et tunnistaja N.V ütlused on liiga üldised ja nende põhjal ei saa otsustada varguse tahtluse olemasolu süüdistatavate käitumises. Tunnistaja ütlustest ei selgu, kes süüdistatavatest temalt vanni kohta küsis ja kellele ta konkreetselt vastas, et vanni võtmiseks tuleb luba küsida. Teadmata on, kas tunnistaja vastust kuulsid kõik kolm süüdistatavat või mitte. Kahtlust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses tekitab ka asjaolu, et tunnistaja on öelnud, et ta tunneb kõiki kolme süüdistatavat ja nimetanud nimed, kuid näinud on noormehi ainult ühel korral s.o. süüdistuses nimetatud päeval. Tunnistaja Vassili Djatšoki ütlustest (t.l. 50-51) nähtub, et ta on Pärnust tulnud noormeestele müünud ühest talust töötasuna saadud vanametalli ja rääkinud samadele noormeestele ka Konnapere külas olevast metallvannist, mida enam ei kasutata. Noormehi olnud sel korral kaks ja nende nimesid tunnistaja ei tea. Küll öelnud tunnistaja noormeestele, et vanni võtmiseks tuleb omanikult luba küsida. Kunagi oli sama vann lubatud tunnistajale, aga ta ei viinud vanni ära. Kellele vann arutatava sündmuse toimumise ajaks kuulus, seda tunnistaja ei tea ja luba vanni äraviimiseks ei ole ta kellelegi andnud. Millal tunnistaja Pärnust pärit noormeestele metalli müüs ja vannist rääkis, seda tunnistaja ülekuulamise protokollist ei nähtu. Denis Avdejenkovi ütlustest võib järeldada, et VD-ga on kohtunud ja vannist rääkinud ka tema koos venna A.Avdejenkoviga. Kuna tunnistaja ei tea noormeeste nimesid ja teada ei ole jutuajamise aeg, siis ei ole kindel, et vajadusest vanni äraviimiseks luba küsida rääkis tunnistaja just Denis ja Aleksei Avdejenkovile. A.Avdejenkovi ütluste põhjal saab järeldada, et N nimeline tuttav mees, kelle käest ta vanametalli sai, on NV (t.l. 48-49) ja Vassili, kelle koju viis, on VD. Teadmata on, kas samal korral oli kaasas ka Denis Avdejenkov ja kas viimane kuulis, mida V.D Aleksei Avdejenkovile vanni kohta rääkis. NV eitab sama ajal üldse igasugust varasemat kokkupuudet süüdistatavatega. Tunnistaja sellekohast väidet ei saa lugeda usaldusväärseks. Kohus leiab, et nimetatud tunnistajate ütlused ei lükka ümber Dmitri Golovini ja Denis Avdejenkovi vastuväited selle kohta, et nende arvates oli vanni võtmine lubatud ja et nad ei pidanud oma tegevust varguseks. Tõendatuks tuleb lugeda Dmitri Golovini tegevuses
ja 121 ette nähtud kuritegude kooseisulised tunnused ja süüdistava vastuväited ümberlükatuiks. Kannatanu OJ ütlustest (t.l. 2-3) nähtub, et 12.juulil k.a. viibis ta kasarmus oma toas, kui sinna tuli ilma luba küsimata D.Golovin ja hakkas raadiot keerama. D.Golovinil ei olnud ette nähtud sellel korrusel viibida. Küsimuse peale muutus D.Golovin närviliseks ja lõi O.J esmalt mütsiga vastu pead ja seejärel rusikaga vastu nina, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd tulema. Kannatanu ütlusi kinnitavad sündmust pealt näinud tunnistajate PG 8t.l. 10), MT (t.l. 12), RJ ( t.l. 14) ja HP (t.l. 16-17) ütlused. 29.juulil k.a. kahtlustatavana antud ütlustes (t.l. 26) on D.Golovin tunnistanud, et tahtis minna tuttava noormehe tuppa ja seal muusikat kuulata. Laua taga istunud kannatanu tõusnud püsti ja hakanud tulema ähvardavalt tema poole. Seepärast löönud ta kannatanut ühe korra rusikaga vastu nina. Pärast seda neid lahutati ja rohkem midagi ei juhtunud. KP-ga toimunud sõnavahetust ja K.P ähvardamist D.Golovin ei tunnista. D.Golovini vastuväited on ümber lükatud kannatanu KP poolt antud ütlustega, milledest nähtub, et ta andis 13.juulil k.a. D.Golovinile korralduse operatiivkorrapidaja abi juurde minekuks. Pärast seda tuli D.Golovin kannatanu juurde ja hakkas tema peale karjuma – solvas, ähvardas silmad peast välja torgata, hiljem Pärnus üles otsida ja peksa anda. 8 D.Golovin hoidis rusikaid püsti ja oli ähvardavas asendis. Kannatanu tundis end ohustatuna. Kohtul ei ole alust kannatanu ütlustes kahelda ja D.Golovini vastuväited selle episoodi osas tuleb lugeda ümberlükatuiks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid D.Golovini käitumises ei ole. Süüks arvatud kuriteod on toime pandud kavatsetult- kannatanute löömine ja ähvardamine oli süüdistatava eesmärk. Tegemist on teise astme kuritegudega. D.Golovin on karistatud 2010. aastal vägivallaga seotud kuriteo eest rahalise karistusega. Peale selle on ta karistatud korduvalt väärtegude eest rahatrahviga. Seepärast on alus arvata, et rahaline karistus ei ole edaspidiste süütegude ärahoidmiseks D.Golovini poolt ja õiguskorra kaitseks küllaldane ja mõlema kuriteo eest tuleb mõista karistuseks lühiajaline vangistus. Kohus ei pea otstarbekaks aga vangistuse ärakandmist, kuna vangistusega ei ole süüdistatavat varem karistatud ja kannatanud on kinnitanud, et pärast sündmust on nad süüdistavaga hästi läbi saanud. A.Avdejenkovi käitumises puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Teo ohtlikkus ei ole suur, kuna varale oli vaba juurdepääs. Tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Neil põhjustel puudub vajadus A.Avdejenkovi karistamiseks vangistusega ja saab piirduda rahalise karistusega, mille määr võib jääda alla veerandi selle karistusliigi ülemmäärast. OÜ Halinga on esitanud tsiviilhagi süüdistatavatelt 10 000 krooni (639 euro) väljamõistmiseks. Kohus leiab, et kriminaalmenetluses tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna kannatanu esindaja ei tulnud kohtuistungile ja puuduvad tõendid vanni rahalise väärtuse ning vanni tükeldamisega tekkinud kahju kohta. Kannatanu hindab vanni väärtuseks küll 639 eurot, kuid vanni materjal jäi kannatanule. Seega ei oleks põhjendatud süüdistatavalt vanni esialgse väärtuse väljamõistmine. KrMS § 180 lg. 1 kohaselt tuleb süüdimõistetutel hüvitada riigile menetluskulud. D.Golovin on mõistetud õigeks süüdistuses
1 ja 2 ning 199 lg. 2 p. 7 järgi. Selle kuriteo kohtueelsel uurimisel ei ole kaitsjale riigi arvel tasu määratud. Süüdistuse teises punktis on D.Golovin mõistetud süüdi ja seepärast tuleb temalt KrMS §§ 175 lg. 1 p. 4 ja 179 lg. 1 p.2 kohaselt välja mõista sundraha ja määratud kaitsja tasu ning hüvitus seoses kohtuistungist osavõtuga. Aleksei Avdejenkovilt tuleb samuti välja mõista sundraha ja määratud kaitsja töötasu kohtuistungist osavõtu eest. Kuna süüdimõistetul ei ole kindlat tööd ega sissetulekut, siis peab kohus otstarbekaks jätta kohtueelsel uurimisel A.Avdejenkovi kaitsjale makstud tasu 76.70 eurot KrMS § 180 lg. 3 kohaselt riigi kanda. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.