4-11-4322/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2012.a. Tallinn (Kentmanni kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-4322 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuasi HRP(RP) väärteoasi ühistranspordiseaduse § 547 lg 3 järgi Vaidlustatud lahend Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 20.10.2011 otsus väärteoasjas nr XXX Menetlustoiming Menetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetamine RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 20.10.2011 otsus väärteoasjas nr XXX ja lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi. Kaebekord Määrusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu seisukoht Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 20.10.2011 otsusega väärteoasjas nr XXX karistati HR selles, et ta jättis tasumata 20.08.2011 kell 19.54 taksoarve summas 11,10 eurot. Karistuseks mõisteti rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. 03.11.2011 esitas HRP Harju Maakohtule kaebuse, milles palub otsus tühistada. Kaebuse kohaselt oli takso taksomeeter rikkis ning seetõttu ei pidanud ta arvet tasuma. 22.11.2011 võttis kohus kaebuse menetlusse. 27.01.2012 toimus antud asjas kohtuistung, mis lükkus edasi seoses taksomeetri ekspertiisi tegemise ja tunnistajate ülekuulamise vajadusega. 07.02.2012 esitas kohtuväline menetleja kohtule seisukoha, mille järgi on ta nõus menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel. 10.02.2012 vastas kaebuse esitaja, et on menetlusökonoomika kaalutlustel nõus menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1 menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-29-11 järgi menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-146-03, p 8 ja 3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-85-04, p-d 15 ja 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus nõustub antud asjas menetlusosaliste seisukohaga, et käesolev menetlus tuleb otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kaebuse esitaja leiab, et taksomeeter oli rikkis, kuna paralleelselt rakendati nii ajatariifi kui kilomeetritasu. Seejuures ei ole vaidluse all kilomeetritasu, vaid ajatariif, mis arvest moodustab 2,29 eurot. Ka väärteotoimiku materjalidest nähtub, et kohapeal oli kaebuse esitaja nõus 11,10 euro suurusest arvest tasuma 9 eurot. Vaidluse kohapeal lahendamise ebaõnnestumine viis väärteomenetluse alustamiseni, väärteomenetluse otsuseni karistusega 80 eurot ja käesoleva kohtumenetluseni. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi antud asja menetlemiseks. Asjaolude tuvastamine nõuaks taksomeetri ekspertiisi, mis läheb kulukaks riigile ning tekitaks töötamise võimatuse ka taksojuhile. Samuti tekitaks tunnistajate ülekuulamine (asjaolu suhtes kui palju takso sõitis ajatariifiga tasustatava kiirusega kuni 22km/h, et tuvastada ajatariifi rakendamise õigsus) tekitaks kulu nii tunnistajatele kui riigile. Antud väheolulise probleemi kulukas menetlemine ei ole kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega ning seetõttu tuleks menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-75-10 kohaselt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt tuleb väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel esmalt kindlaks teha koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanek (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-50-08, pd 6.3-6.4). Kui isiku käitumises süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1, mitte aga VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise küsimus sellises olukorras ei aktualiseeru. Riigikohtu lahend on seega suunatud sellele, et kohus kohaldaks õigesti VTMS-st (eristaks § 29 lg 1 p 1 ja 30 lg 1 p 1 kohaldamise aluseid). Käesolev kaebus on esitatud selleks, et kohtus tuvastada väärteotunnuste puudumine. Menetlusökonoomikast tulenevalt leiab kohus, et menetlus tuleks aga otstarbekuse kaalutlustel lõpetada. Riigikohtu varemviidatud lahend andis võimaluse menetlus lõpetada just menetlusökonoomika kaalutlustel, viimane aga tekib eelkõige menetlus algusfaasis, mitte lõpus (karistuse proportsionaalsuse faktor võib tõusetuda menetluse lõpus). Selles kontekstis on antud vaidluses mõnevõrra vastuoluline kindlaks teha teo koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü. Samas leiab kohus, et Riigikohtu viimativiidatud lahendist tulenev eesmärk on ka antud juhul saavutatav, sest kohus on kontrollinud, kas VTMS § 29 lg 1 p 1 on VTMS § 30 lg 1 p 1 asemel kohaldatav. Kohus piirdub tõdemusega, et VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaldamiseks vajalikud koosseisu, õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud ei ole antud hetkeks tõendamist leidnud ning seetõttu tuleb menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Menetlus otstarbekuse kaalutlustel lõpetamisel tühistab kohus kaevatava otsuse. Meelis Eerik kohtunik