Obsah (8)

§ 29§ 150§ 58§ 18§ 1§ 19§ 46§ 79

4-12-902 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. märtsil 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-12-902 (2317,12,000146) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi KHS sead

) § 191 p 12 alusel lõplik ning määrusele ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja vaidlustatav tegevus 1. 20.12.2011 sai PPA autopatrull väljakutse aadressile Vilde tee 98A, Tallinn, kuna katki visati N OÜ-le kuuluva garaaži aken. Kohapeal peeti kinni alaealised KHS, KI ja AL. Samal päeval võeti alaealistelt seletused. 21.12.2011 esitas N OÜ esindaja NN teatise akna lõhkumise kohta ning teatise kohaselt tekitati kokku kahju 622,66 eurot. 09.01.2012 võeti seletused alaealistelt MA, GM ja KK. 10.01.2012 edastati NN teatis, mille kohaselt jäeti menetleja 10.01.2012 otsustusega

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus algatamata.

Teatise kohaselt viskas akna katki KHS, kes on alaealine. Teatises selgitatakse, et materiaalsete pretensioonide olemasolul on võimalik pöörduda Harju Maakohtusse. Kiri edastati NN 11.01.2012 saatekirjaga. 11.01.2012 saadeti väärteomenetluse algatamata jätmise materjalid alaealiste komisjonile, et võtta KHSsuhtes seisukoht vastavalt alaealiste mõjutusvahendite seadusele.

1. KHSema KL esitas 16.02.2012 kaebuse PPA-le, milles taotleb 10.01.2012 otsuse tühistamist osas, millega tuvastati akna lõhkumine K. H. S poolt, teavitada otsuse tühistamisest NN ning kontrollida, kas väärteomenetluse algatamata jätmise otsuse tegemine oli õigustatud. Kaebuse kohaselt puudub määrus väärteoasja lõpetamise ja materjali üleandmise kohta alaealiste komisjonile, alaealise kinnipidamisest ei teavitatud lapsevanemat ning menetluse lõpetamisest ei teavitatud menetlusalust isikut; alaealiste seletused on vastuolulised, puuduvad erapooletud tõendid ning menetleja on jätnud välja selgitamata, kes akna katki viskas.
2. PPA jättis 22.02.2012 määrusega K. L kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. Määruses märgitakse, et kaebuse esitajal, alaealise seaduslikul esindajal puudub kaebuse esitamise õigus, kuna ta ei ole menetlusosaline ega menetlusväline isik. Alaealise seaduslikku esindajat ei saa lugeda tema kaitsjaks, samuti tuleb seadusliku esindaja menetlustoimingu juures viibimist eristada menetlusaluse isiku eest tehtavatest toimingutest. Seaduslikku esindajat ei saa lugeda ka menetlusväliseks isikuks, sest tal puudub piisav puutumus väärteoasjaga. Käesolevas asjas on tuvastatud KarS §-s 203 sätestatud väärtegu. Menetleja võttis alaealistelt esmased seletused ning kuna need olid omavahel vastuolus, kutsuti alaealised ütluste täpsustamiseks uuesti jaoskonda, neid üle ei kuulatud. Seletuste põhjal selgus, et teo on toime pannud KHS. Antud juhul puudub määrus väärteo materjalide üleandmise kohta alaealiste komisjonile, menetleja edastas materjalid komisjonile saatekirja alusel koos teatisega.

ei näe ette menetleja kohustust saata alaealise vanemale või muule seaduslikule esindajale väärteoteate lahendamisega seotud teatist. Politseinik eksis korrarikkumise toime pannud või abi vajavate laste kohtlemise juhendi vastu, jättes vanema teavitamata ja sellest on ametnikuga vesteldud. Selline mittekorrektne käitumine ei ole

§ 150mõistes väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.

3 Noorsoopolitseinik selgitas KHS tema õigusi ning kuna K. H. S on süüvõimetu ja väärteomenetlust ei alustatud, ei laiene alaealisele ka

§-s 19 ette nähtud õigused ja kohustused. Lapse seaduslikku esindajat teavitati esimesel võimalusel, kui asjaolud olid selged. Kaebuse esitaja seisukoht

1. KL taotleb väärteo algatamata jätmise teatise õiguspärasuse kontrollimist, PPA 22.02.2012 määruse tühistamist, millega jäeti kaebus rahuldamata; 10.01.2012 otsuse tühistamist osas, millega tuvastati akna lõhkumine KHS poolt, PPA kohustamist viia läbi korrektne väärteomenetlus ja Neeme Nuka otsuse tühistamisest teavitamist. Kaebaja jääb oma menetlejale esitatud kaebuses toodud seisukohtade juurde ning leiab täiendavalt, et Riigikohtu praktika kohaselt on alaealise seaduslikul esindajal õigus eistada alaealise nimel kaebus. Samuti on antud juhul teinud kohtuväline menetleja oma otsuse asja põhjalikult uurimata ning tehtud otsus ei ole sisuliselt kontrollitav. Põhjendusteta otsus jätab KHSpolitsei dokumentidesse märgi ning annab Neeme Nukale põhjendamatu eelise võimaliku tsiviilvaidluse korral. Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus leiab, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna noorsooteenistuse 10.01.
3. a otsus väärteoasjas nr 2317,12,000146 väärteomenetluse algatamata jätmise ja materjalide alaealiste komisjonile edastamise kohta tuleb väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata kohtuvälisele menetlejale menetluse jätkamiseks.
4. Kohus selgitab esmalt, kas antud asjas on algatatud väärteomenetlus või on tegemist erinevate haldusmenetluse toimingutega, s.h alaealise poolt seletuste andmisega, nagu on leidnud kohtuväline menetleja. Arusaamatuks jääb kohtuvälise menetleja seisukoht, et „/../ kuna KHS on oma ea tõttu süüvõimetu, siis väärteomenetlus ei alustatud (seletuse võtmine on haldusmenetluse toiming) /…/“ (tl 6). Samas on menetleja viidanud nii kaebeõiguse, väärteoteate lahendamise ja materjalide üleandmisel

-ile, millest kohtu hinnangul nähtub selgelt, et ka kohtuväline menetleja ise on teadvustanud väärteomenetluse läbiviimist.

§ 58lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga.

Nagu nähtub § 59 lõigetest, ei ole väärteoteade väärteo toimepanemise kohta menetlustoiming, vaid selle pinnalt otsustatakse, kas menetlustoiminguid sooritada või mitte. Kahtlemata on menetlustoiminguks

7. peatükis reguleeritud isiku kinnipidamine. Seega algas käesoleval juhul väärteomenetlus juba politseipatrulli poolt KHS kinnipidamisest ja jaoskonda toimetamisest ning edasisi toiminguid tuli läbi viia

-i normidest lähtuvalt. Kohus peab vajalikuks selgitada ka

§ 29lg 1 ehk juhtusid, millal väärteomenetlus jäetakse algatamata.

Kohtu hinnangul jäetakse väärteomenetlus algatamata üldreeglina juhtudel, kui kohtuvälisel menetlejal on väärteoteate või võimaliku väärteo kohta muu teabe saamisel ilmselge, et puuduvad väärteo tunnused, esinevad kuriteo tunnused, väärtegu on aegunud vms ning kohtuväline menetleja ei soorita ühtegi menetlustoimingut.

§ 29

lg 1 ei näe väärteomenetluse algatamata jätmise alusena ette asjaolu, et teo toimepannud isik on alaealine. 4

1. Järgnevalt selgitab kohus välja kaebuse esitaja, KL kaebeõiguse. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja valesti tõlgendanud Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-2-
2. Nimetatud lahend käsitles olukorda, kus seadusliku esindaja kaasamine oleks ilmselt takistanud süüteo toimepanemise seisukohast olulise asjaolu väljaselgitamist – joovet. Antud lahendist ei tulene aga keeldu seaduslikule esindajale esitada alaealise nimel kaebust. Käesolevas asjas ei ole ka vaidlust asjaolus, et seadusliku esindaja näol ei ole tegemist kaitsjaga.

§ 18

lg 1 alusel on menetlusalune isik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Menetlusalust isikut ei ole eristatud vanuse või süüvõime järgi, seega saab menetlusaluseks isikuks olla ka alaealine. TsÜS § 8 lg 2 ja perekonnaseaduse § 120 lg 1 koosmõjus on alaealise seaduslik esindaja tema vanem. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju (perekonnaseaduse § 116). Sellest tulenevalt on vanemal õigus teostada kõigi menetlusaluse isiku õigusi, v.a. neid, mis on lahutamatult alaealisega seotud. Vastupidise tõlgenduse korral jääksid alaealise kui veel eelduslikult vanuse tõttu piiratud arusaamisvõimega isiku õigused kaitseta. Kaebaja on täiesti õigesti märkinud, et seadusliku esindaja kaebeõigust on tunnustanud ka Riigikohus (viimati

1. juuni
2. a otsuses nr 3-1-147-11). Kohus märgib ka, et kui välistada menetlusaluse isiku seadusliku esindaja menetluses osalemine, ei oleks näiteks juriidilise isiku suhtes menetluse läbiviimine kohtuvälise menetleja tõlgenduse kohaselt võimalik, sest juriidiline isik kui fiktsioon tegutsebki oma seaduslike esindajate kaudu.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohtul võimalik kaebus sisuliselt läbi vaadata. Kaebaja taotleb sisuliselt väärteo algatamata jätmise teatise õiguspärasuse kontrollimist ja 10.01.2012 otsuse tühistamist osas, millega tuvastati akna lõhkumine KHSpoolt. Kohus märgib esmalt, et kohtuvälise menetleja 10.01.
4. a otsust, millega jäeti

§ 1lg 1 alusel väärteomenetlus algatamata (väärteo tl 1) füüsiliselt ei eksisteeri.

Sama on sedastanud ka kohtuvälise menetleja määruses kaebuse lahendamise kohta, selgitades, et menetleja edastas materjalid komisjonile saatekirja alusel koos teatisega. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud menetlusõigust ning otsus väärteomenetluse algatamata jätmise kohta tuleb tühistada. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetlejaga alljärgnevas: „Juhul kui otsustatakse alaealiste komisjonile materjaldi edastada, tuleb tuvastada väärteo toimepanemine ja selle asjaolud. Käesoleva juhtumi korral on menetleja tuvastanud väärteo, milleks on KarS § 203 ettenähtud tegu võõra asja rikkumine, kuid kuna pole tekitatud olulist kahju (milleks on 2900 eurot), siis on tegemist väärteoga väheväärtusliku asja vastu. /…/ Väärteoasja materjalide üleandmiseks alaealiste komisjonile koostab menetleja põhistatud (motiveeritud, s.t millised on need põhjused, mille pärast jäetakse menetlus alustamata /…/ määruse.“ (tl 5). Kohtule jääb täiesti arusaamatuks, milline dokument antud väärteoasjas on põhjendatud määrus väärteomenetluse algatamata jätmise või lõpetamise kohta, milles oleks selgitatud väärteo toimepanemist, selle asjaolusid, koosseisu tuvastamist ja teo toimepanemise omistamist Henry Ken Saarele. Selline määrus ilmselgelt puudub ning n.ö teatisega ei ole seda võimalik asendada. Kohus rõhutab, et esiteks on juba väärteomenetlus algatatud (käesoleva määruse p 6) ning

§ 29

lg 1 p 1 kohaldub juhtudel, kui ei tuvastata väärteo koosseisulisi tunnuseid (nt ei tuvastata katkist akent, isik kaotas väheväärtusliku eseme ise ära ja leidis hiljem üles jne). 5 Seega on käesoleval juhul alaealise korral võimalik vaid väärteomenetluse lõpetamine (

§ 29lg 2), sest puuduvad lg-s 1 nimetatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.

Järgmiseks on kohtuväline menetleja valesti mõistnud väärteoasja materjali alaealiste komisjonile üleandmise eesmärki. Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 1 lg 2 p 2 kohaselt kohaldatakse seda seadust alaealisele, kes on nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo. See tähendab, et enne alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamist peab olema õigusvastane tegu tuvastatud. Kuna alaealiste komisjoni pädevuses on otsustada eelkõige mõjutusvahendi kohaldamise, mitte õigusrikkumise toimepanemise üle, on ilmselge, et õigusrikkumise toimepanemise alaealise poolt peab tuvastama kohtuväline menetleja. Sama on käesolevas asjas väitnud ka menetleja. Kas ja millise dokumendiga seda tehtud on, jääb kohtule arusaamatuks. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150lg 1 p 7 alusel.

9. Käesoleval juhul on menetluses ka olulised menetluslikud puudujäägid ja kohus ei ole veendunud, kas kohtule esitatud väärteotoimiku põhjal on võimalik üldse tuvastada KHS poolt väärteo toimepanemine. Menetluse läbiviimisel ei ole järgitud

norme: esitatud materjalidest ei nähtu, millal tutvustati KHS tema menetluslikke õigusi (

§ 19

), s.h õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; teada menetlustoimingu eesmärki; tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse jne. Samuti ei ole kohtuvälisel menetlejal õigust valida, millal ta seadusliku esindajat alaealise kinnipidamisest teavitab, s.h „kui asjaolud on selged“ (tl 6), vaid seda tuleb teha viivitamata (

§ 46lg 4 lauses 2).

Viidatud menetluslikud puudused koos seadusliku esindaja kaebeõiguse välistamisega on viinud sinnani, et alaealisel on muutunud võimatuks end võimaliku mõjutusvahendi eest kaitsta, s.h vaidlustada teo endale omistamist. Väärteomenetluse toimikus on 6 alaealise ütlused, s.h 3 ütlused on võetud väärteo toimepanemisest 3 nädalat hiljem. Algselt ülekuulatud alaealiste, AL, KHS ja KI ütlused erinevad hilisematest ütlustest olulisel määral, s.h hiljem tunnistusi andnud alaealised ei selgita, kas ja kes kivide viskamisega alustas. Arvestades ütluste ühetaolisust ja sündmusest möödunud aega, on kohtul sarnaselt kaebajaga tõsine kahtlus, et teised alaealised leppisid ühesugustes ütlustest kokku. Kohtuvälise menetleja määruse kohaselt kutsus noorsoopolitseinik alaealised ütluste täpsustamiseks uuesti politseijaoskonda ning võetud seletuste põhjal selgus, et teo on toime pannud KHS. Väärteomenetluse toimikust nimetatud täiendavad seletused puuduvad, seega ei ole kohtul võimalik kohtuvälise menetleja järeldust kontrollida. Samuti ei ole menetleja asunud vastuolusid kõrvaldama alaealiste vastastamisega või muul viisil. Kuna asjas puudub põhjendatud menetluse lõpetamise määrus, saab kohus sedastada, et menetluse lõppjäreldus, et teo on toime pannud KHS ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele (

§ 150lg 1 p 8).

10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning tühistab väärteomenetluse algatamata jätmise ja materjalide alaealiste komisjonile edastamise otsuse. Kohtuvälisel menetlejal tuleb väärteomenetluse lõpetamise ning põhjendatud juhul alaealiste komisjonile edastamise korral ära näidata väärteo koosseisulised tunnused ja väärteo toimepannud isik, s.h põhjendused, miks kohtuväline menetleja leiab, et just nimetatud isik on väärteo toime pannud. Kohus juhindub

§ 79lg 3 p-st 3 ning § 150 lg 1 p-dest 7 ja 8 ja lg-st 2.

6 Kohus edastab käesoleva määruse samuti väärteoteate esitajale kui menetlusvälisele isikule. Kohtunik