(11039405)Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Hildegard Pruudeni kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna peainspektori Mihkel-Kalju Tammeveski 28.10.2011 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks väärteoasjas nr 11039405, taotlusega kohustada kohtuvälist menetlejat jätkama menetlust Valeri Brel suhtes KOKS § 663 ja Tallinna linna kasside ja koerte pidamise eeskirja punktide 10 ja 19 alusel ning võtmaks Valeri Brel eeltoodu alusel vastutusele. Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu Menetluses osalenud isikud RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja: Hildegard Pruuden, IK: 42609270251, elukoht: xxx VTMS § 79 korras
- Jätta Hildegard Pruudeni kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna peainspektori Mihkel-Kalju Tammeveski 28.10.2011 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks väärteoasjas nr 11039405, taotlusega kohustada kohtuvälist menetlejat jätkama menetlust Valeri Brel suhtes KOKS § 663 ja Tallinna linna kasside ja koerte pidamise eeskirja punktide 10 ja 19 alusel ning võtmaks Valeri Brel eeltoodu alusel vastutusele, rahuldamata.
- Saata käesoleva määruse ärakirjad Tallinna Linnavalitsusele (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu), asukohaga Pärnu mnt 139C/1, 11317, Tallinn ja kaebuse esitajale Hildegard Pruudenile, elukohaga xxx Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 191 p 12 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Hildegard Pruuden esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna peainspektor Mihkel-Kalju Tammeveski 1 28.10.2011 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamist, taotledes kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse jätkamist Valer Brel suhtes KOKS § 663 ja Tallinna linna kasside ja koerte pidamise eeskirjade p 10 ja 19 alusel, võttes V.Breli eelnimetatud sätete alusel vastutusele. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega ning kohtuvälise menetleja käest saadud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt kaebuses märgitule esitati kaebus juhindudes seejuures VTMS § 76 lg 2 sätetest. Seega pidanuks kaebuse esitaja juhinduma VTMS § 78 lg 3 sätestatud kaebuse esitamise korrast, mille kohaselt pidanuks kaebus olema adresseeritud maakohtule ja esitatud kohtuvälisele menetlejale, so Tallinna Linnavalitsusele Tallinna Munitsipaalpolitsei kaudu. Selle järgselt kohtuväline menetleja, võttes vastu esitatud kaebuse, vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 pidanuks kaebuse koos materjalidega viivitamatult edastama maakohtule. Taoline kaebuse esitamise kord tagab selle, et kohus saab kätte kaebuse koos väärteoasja materjalidega ning on võimeline kaebuse läbi vaatama VTMS § 79 lg 1 sätestatud viiepäevase tähtaja jooksul. Kaebus aga esitati otse maakohtule, millega kaebuse esitaja rikkus kaebuse esitamiseks ettenähtud korda ning kohtule ei ole materjale edastatud, kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole kaebuse esitamisest teadlik. Seetõttu pidi kohus kaebuse läbivaatamiseks kohtuväliselt menetlejalt välja nõudma väärteoasja materjalid ja väärteoasja materjalid jõudsid kohtusse juba enam kui viiepäevase kaebuse lahendamise tähtaja möödudes. Jättes kõrvale kaebuse esitamisel väärteomenetluse sätete eiramise küsimuse peab kohus vajalikuks märkida ka alljärgnevat. Vaidlustatud väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt on tunnistajate ütlused vastuolulised, juhtumit keegi pealt ei näinud, seega puudub võimalus antud asjas koguda täiendavaid tõendeid, mistõttu kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasjas puuduvad väärteo tunnused, kuna ei ole võimalik välja selgitada väärteo toimepanijat. Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja asunud seisukohale, et V.Breli koer oli avalikus kohas jalutusrihmata ning oli jäetud tagamata teiste loomade ja kaaskodanike ohutus, mistõttu jääb arusaamatuks selgitus väärteo toimepanija tuvastamise võimatuse kohta kui määrusest enesest nähtub, et V.Brel oli avalikus kohas koeraga, kes ei olnud rihma otsas ning kes ründas kaebuse esitaja koera, mistõttu on eeskirja p 10 nõuete rikkumine tuvastatud. Kohus asub seisukohale, et V.Breli koera jalutusrihmata avalikus kohas viibimise kohta on andnud ütlusi nii V.Brel ise kui ka kaebuse esitaja. Samas on V.Brel väitnud ka seda, et ka kaebuse esitaja koer ei olnud avalikus kohas jalutusrihma otsas. Kaebuse esitaja on seda aga eitanud. Seega tuvastamaks seda, kelle ütlused on usaldusväärsemad ja kelle ütlused tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta, tuleks kõrvutada vastuolulisi ütlusi teiste kogutud tõenditega. Nii V.Brel kui ka kaebuse esitaja on oma ütlustes selgitanud, et sündmust keegi pealt ei näinud. Seega puuduvad muud tõendid ja asjaolud, mis annaks alust väita, et ühe või teise isiku ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleks tõendite kogumist välja jätta. Ei kriminaal- ega väärteomenetluses ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning enne tõendi kontrollimist ei saa ühtki tõendit eelistada teisele. Tõendeid tuleb hinnata kogumis ja alles seejärel saaks teha järelduse konkreetsete ütluste usaldusväärsuse kohta. Käesoleval juhul on olemas vaid kaks teineteisele vastu rääkivat tõendit, seega puudub tõendite kogum, mis annaks võimaluse lugeda ühte tõendit usaldusväärsemaks teisest. Seega on tegemist olukorraga, kus on sõna sõna vastu ja muid tõendeid ei ole. Võttes aluseks V.Brel ütlused tuleks tuvastatuks lugeda asjaolu, et nii V.Breli kui ka kaebuse esitaja käitumises sisaldub vaidlusaluse eeskirja p 10 nõuete rikkumine ning nii V.Breli kui ka kaebuse esitajat tuleks karistada KOKS § 663 lg 1 alusel rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, so kuni 400 eurot. Kohus kahtleb selles, et see oleks kaebuse esitamise eesmärk. Kaebuse esitajal ei ole aga esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et tema koer oli jalutusrihma otsas ja tal ei ole ka sellist 2 tõendit kuskilt võtta, sest oma ütlustes on ta sellise tõendi olemasolu välistanud, väites, et seda sündmust keegi pealt ei näinud. Väärteoasjas kogutud tõenditest kohtu arvates ei piisa selleks, et jätkata menetlust V.Breli suhtes eeskirja p 10 nõuete rikkumise osas. Kaebuses on leitud ka seda, et V.Brel on rikkunud eeskirja p 19 nõudeid, mille kohaselt looma poolt kaaskodanike või teiste loomade ohustamine või neile kahju tekitamine on keelatud. Samas ei nähtu kaebusest, mida on väidetava nõude rikkumise all silmas peetud, so kas kaaskodanike ohustamist või teiste loomade ohustamist või kaaskodanikule kahju tekitamist või siis loomale kahju tekitamist. Siinkohal peab kohus vajalikuks viidata eelnenud seisukohtadele, mille kohaselt kumbki ülekuulatud isik väidab, et rünnati just tema koera. Kaebuse esitaja väidete kohaselt hammustas V.Breli koer kaebuse esitaja koera kõhu pealt nii, et lihatükid olid väljas. V.Breli ütluste kohaselt hüppas kaebuse esitaja koer V.Breli koerale kallale, V.Breli koer haaras kaebuse esitaja koera pea tagant kaelast ja raputas teist koera. Seega on siin tegemist üksteist välistavate asjaoludega, kuivõrd kaebuse esitaja väidete kohaselt hammustas V.Breli ründav koer kaebuse esitaja koera kõhust nii, et lihatükid lahti, V.Breli sõnade kohaselt aga hammustas tema koer rünnanud kaebuse esitaja koera kaelast. Teadupärast on tegemist erinevate kehapiirkondadega. Kaebuse esitaja on oma ütlustes väitnud, et toimetas koera loomakliinikusse, kuid ülekuulamisel ei esitanud ühtegi tõendit selle asjaolu kinnituseks, mistõttu puuduvad ka objektiivsed tõendid toimunud ründe ja selle tagajärgede kohta. Seega ei ole kogutud ühtegi usaldusväärset tõendit V.Breli poolt eeskirja p 19 nõuete rikkumise kohta. Seetõttu leiab kohus, et vaidlusaluses väärteomenetluses ei ole kogutud piisavalt tõendeid, millega saaks V.Breli teos tuvastada väärteo tunnuseid ning kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole võimalik ka koguda täiendavalt tõendeid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult väärteomenetluse lõpetanud VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud väärteomenetluse lõpetamise määrus tühistamata. Märt Toming kohtunik 3