Toimik nr 1-09-13918 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.veebruaril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-13918 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir Markovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.02.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Vladimir Markov, isikukood: 36311112236, kannab karistust xxx. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Vladimir Markov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Markovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vladimir Markov tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 18.12.2003 otsusega KrK § 101 p 7 ja § 15 lg 2- § 101 p 8 järgi ning karistati 15 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 05.02.2002 ja lõpp 01.02.2017. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.02.2012. Kinnipidamisasutusest Vladimir Markovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 11 korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi on 8. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis Convictus, Taastava õiguse programm, Agressiivsuse asendamise programm ning kunstiringis ja usutegevuses. Alates 2009 on isik hõivatud Eesti Vanglatööstuse AS puidutsehhis. Vabanemisjärgselt on isikul võimalus elama asuda xxx varjupaika. Varasemate vangistuse jooksul on kinnipeetav omandanud keskhariduse ja 1
(3)lukksepa eriala. Lisaks omab isik tööoskus santehniku ja ehituse alal. Vabanemisjärgselt garanteerib isikule töökoha puidufirma xxx. V.Markovi suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavad. Vabaduses on täheldatud alkoholi kuritarvitamist. Rasked isikuvastased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes võib isiku käitumises esineda enesevalitsuse kaotus ja agressiivsust. Kui V.Markov jätkab alkoholi tarvitamist ning tekib konfliktiolukord, mida isik ei suuda lahendada rahumeelselt või esineb rahalisi raskusi, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust või konkreetset isikut oma käitumisega. Vangla toetab V.Markovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on Vladimir Markovil vabanemise korral võimalus pöörduda xxx poole, et taotleda linna poolt endale tuba. Vabanedes soovib kinnipeetav tööle asuda xxx-sse, mis tegeleb puidutöödega. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Korduvalt sooritanud isikuvastaseid kuritegusid ja kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Vladimir Markov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Vladimir Markov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab viiendat korda. Varasemalt on isikut karistatud isikuvastaste kuritegude (üliraske kehavigastuste tahtlik tekitamine) eest ja varavastaste kuritegude (muuhulgas röövimise) eest. Käesoleval ajal kannab pikaajalist vanglakaristust esimese astme raske isikuvastase kuriteo tahtliku tapmise eriti piinaval ja julmal viisil ja tahtliku tapmise katse eest. Kuriteode dünaamika on muutunud raskemaks, lähtudes toimepandud kuritegude iseloomudest, millest ilmneb vägivaldsuse raskusastme suurenemist. Rasked isikuvastased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kuriteo tagajärjel üks kannatanu suri teine sai üliraskeid kehavigastusi. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Vladimir Markovi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 11 korral distsiplinaarkorras karistatud, omab 8 kehtivat karistust. Peale viimast ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 20.11.2009 on Vladimir Markov toime pannud kuus uut distsiplinaarrikkumist. Karistused on määratud suitsetamiseeskirjade rikkumise ja tubakatoodete omamise eest ning samuti kambris suures koguses tablettide omamise ja põhjuseta häirenupu vajutamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Vladimir Markov oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2
(3)Positiivseks tuleb lugeda, et isik on läbinud sotsiaalprogrammi Convictus, Taastava õiguse programm, Agressiivsuse asendamise programm. Samuti on osalenud kunstiringis ja usutegevuses. Alates 2009 on isik hõivatud Eesti Vanglatööstuse AS puidutsehhis. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 28.04.2014. Vabanedes võimaldab xxx kinnipeetavale majutuse xxx xxx vastavalt sotsiaalteenuste osutamise lepingule. Samas majutuse tingimuseks on, et V.Markov kohustub kinni pidama xxx sisekorra eeskirjadest, tasuma kokkulepitud summas majutuse eest ja mitte sooritama uusi kuritegusid (tõnd isiklikus toimikus). Vabanedes soovib kinnipeetav tööle asuda xxx-sse, mis tegeleb puidutöödega. Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et tööandja Sxxx Txxx kinnitas kinnipeetava tööle võtmist nimetatud firmasse miinimumpalgaga. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik, kes oleks võimelised teda vajadusel toetama materiaalselt. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Vladimir Martovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane karistus raske I astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (sotsiaalse lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas palju kriminaalse taustaga isikuid. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Vladimir Markov on tapnud inimese eriti julmal ja piinaval viisil. Seega on Vladimir Markovi poolt toimepandud kuritegu üliraske. Kuritegudega ründas ta kõrgeimat õigushüve – inimese elu. Toimepandu eest on Vladimir Markov kandnud karistust 10 aastat. Karistusaja lõpuni on jäänud veel 5 aastat, mis on väga pikk aeg. Esmase asjaoluna tuleb ennetähtaegsel vabastamisel arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kuritegude erilise jõhkruse tõttu tuleb Vladimir Markov jätta ennetähtaegselt vabastamata hoolimata teda iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest. Käesoleval ajal on Vladimir Markov ennetähtaegne vabastamine veel ennatlik. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoht, arvatavasti ka töökoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske ja küünilise kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (raske kuritegu toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Vladimir Markovi temale Narva Linnakohtu 18.12.2003 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)