Kriminaalasi nr. 1-11-12993 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2011.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Pro

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Kar

S § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 05.09.2011.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (tegemata 330 tundi, mis ümberarvestatuna vangistuseks on 5 kuud ja 15 päeva) ja mõista liitkaristuseks 8 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni. Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista Alar Kiinrussilt riigituludesse: 1)

§ 175lg 1 p.

9 alusel sundraha – 1,5 palga alammäära – 417.03 eurot,

§ 180lg 3 alusel jätta kaitsjatasud summas 76,70 eurot riigi kanda.

Määrata Alar Kiinrussil sundraha tasumine ositi 10 kuu jooksul, igas kuus tasuda 41,70 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber

1. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-11-12993 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Süüdistus Alar Kiinruss´i süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud varguse, 18.10.2011 kella 14.20 kuni 15.45 vahelisel ajal Tallinna linnas Endla tn 4 maja juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära KK kuuluva jalgratta Specialized Hardrock väärtusega 200 eurot. Seega pani Alar Kiinruss oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning seda isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Otsuse põhjendus Alar Kiinruss tunnistas end täielikult süüdi jalgratta varguses ja andis kohtueelses menetluses ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Nende ütluste kohaselt jalutas ta 2011.a. oktoobri keskel ühel päeval mööda Endla tänavat Tallinnas ja Endla 4 maja juurde jõudes märkas ukse juures trepi käsipuu külge lukuga kinnitatud meeste jalgratast musta värvi, millel oli kiri Specialized. Ta otsustas ratta varastada. Kas jalgratta luku tõmbas katki jõuga või lõikas tangidega läbi, seda ta ei mäletanud, kuid maha vedelema see lukk jäi. Jalgrattaga sõitis ta lähima pandimaja juurde, kus andis ratta panti. Saadud raha kulutas sigarettide ostmiseks ja muuks isiklikuks otstarbeks. Alar Kiinrussi poolt varastatud jalgratas kuulus KK. Kannatanu ütluste kohaselt sõitis ta jalgrattaga 18.10.2011.a. päeval Tallinnas Endla 4 asuva spordiklubi juurde. Ratta lukustas jalgrattalukuga peaukse ees oleva trepi käsipuu külge. Kui ta umbes pooleteise tunni pärast spordiklubist väljus, siis jalgratast trepi käsipuu küljes ei olnud, ainult lukk vedeles maas. KK kuulunud jalgratta vargus Alar Kiinrussi poolt on tõendatud Tallinnas Paldiski mnt. 31A asuva pandimaja töötaja Dmitri Bondarenko ütlustega ja pandimaja lepingu koopiaga. Need tõendid tõendavad, et 18.10.2011.a. tõi Alar Kiinruss Paldiski mnt. 31A asuvasse pandimajja jalgratta Specialized Hard ja vastutasuks sai 16 eurot. 2 Seega on leidnud tõendamist, et KK jalgratas varastati 18.10.2011.a. Endla 4 asuva hoone peaukse juurest ja et jalgratta võttis Alar Kiinruss, kes pantis selle Paldiski mnt. 31A asuvas pandimajas, saades 16 eurot. Subjektiivsete tunnuste poolest on kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatava soov oli jalgratas varastada ja seda ta ka tegi. Kuna pandimaja väljastas ratta politseile ja politsei tagastas selle omanikule KK, on sellega kahju heastatud ja kannatanu tsiviilhagi Alar Kiinrussi vastu ei esitanud. Süüdistusaktis kvalifitseeriti kuritegu KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi. Alar Kiinrussi on karistatud varguste toimepanemise eest 23.märtsi 2010.a. ja 05.septembri 2011.a. otsusega. Arutatava kuriteo pani ta toime 18.oktoobril 2011.a. Ometi leiab kohus, et kohtueelses menetluses on kuritegu kvalifitseeritud õigesti mitte süstemaatilise vargusena, vaid korduva vargusena. Kuriteo süstemaatiline toimepanemine on rangelt järjekindel, pidevalt korduv tegevus, milles erinevate kuritegude vaheline ajavahemik ei ole küll oluline, kuid ei saa olla siiski väga pikk, näiteks üle aasta. 23.03.2010.a. otsusega karistati Alar Kiinrussi varguste eest, mis olid toime pandud 2008 ja
2. aastatel, 05.09.2011.a. otsusega karistati teda 2008.aastal toimepandud varguste eest. Järelikult ei olnud süüdistatav 2010.a. toime pannud ühtegi vargust ja 2011.a. oli jalgaratta vargus 18.oktoobril ka ainuke kuritegu. Kuna viimaste varguste ja jalgratta varguse vaheline ajavahemik on pea kaks aastat, puudub Alar Kiinrussi suhtes alus rääkida varguste toimepanemisest süstemaatiliselt ning õige on kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi. Karistamine Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, samuti karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KarS § 199 lg 2 sanktsioonis on karistuse liikideks rahaline karistus ja vangistus kuni viie aastani. Alar Kiinrussile rahalist karistust mõista ei pea kohus põhjendatuks, sest esiteks tema seadusliku sissetuleku moodustab vaid invaliidsustoetus, mis on väike ja teiseks välistab kergemaliigilise karistuse mõistmise süüdistatava isik. Nimelt on ta varem viis korda kriminaalkorras karistatud. Tema suhtes on kohaldatud vangistusest tingimisi vabastamist, katseajal toimepandud kuritegude eest ei pandud teda samuti vangi, vaid anti veekord võimalus vabadusse jääda, asendades KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse üldkasuliku tööga. Ka see ei mõjutanud teda hoiduma edaspidi kuritegude toimepanemisest, sest vaevalt pooleteise kuu möödudes viimase kohtuotsuse tegemisest varastas ta jalgratta. Sellisele isikule ei ole võimalik mõista kergemaliigilist karistust, vaid ainult vangistust. Prokurör taotles karistamist 4-kuulise vangistusega. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on ühe kuriteoepisoodiga. Kahju puudub. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Lühimenetluse sätete kohaselt tuleb vangistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kuriteo toimepanemine üldkasuliku töö tegemise ajal tingib liitkaristuse moodustamise eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse osaga KarS § 65 lg 2 alusel, arvestades tegemata töö tunnid eelnevalt ümber vangistuseks. Kohus juhindub

§ 238lg 1 p.

4. Kohtunik 3