1-10-8168/99

Kriminaalasi nr 1-10-8168 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. jaanuaril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-8168 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 31.01.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Saarepu elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Saarepu, isikukood 36606112233 Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Aleksandr Saarepu tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 29.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Saarepu elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Saarepu tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.01.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2, §257 ja § 263 p 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 4 aastase vangistusega. KarS § 68 alusel karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus 25.01.2011 ja lõpp 29.12.
2. Kinnipidamisasutuses Aleksandr Saarepu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 14 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub kinnipeetav elama abikaasale Mxxx Sxxx kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Korteriomaniku nõusolekut ei olnud 1 võimalik küsida, kuna Mxxx Sxxx on kinnipeetava kuriteokaaslane ja viibib xxx. Peale seda korteriomanikul on kogunenud võlgnevus kommunaalteenuste eest. Kinnipeetaval on keskharidus. Isik on vangistuses läbinud elektriku ja keevitaja kursused. Töötanud elektrikuna ja lukksepana. Vabaduses väidetavalt tegi korterites remonditöid, parandas autosid. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Vangistuses on kinnipeetavale korduvalt pakutud majandustööd, millest ta kõikidel kordadel keeldus. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Läbinud vestlusi psühholoogiga. Vangla ei toeta Aleksandr Saarepu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et A. Saarepu käitumist vabaduses võib mõjutada: kriminaalse taustaga suhtlusringkond (kuritegu toime pandud grupis sh abiaasa) garanteeritud töökoha puudumine ning vähene töökogemus vabaduses. Rahvasikuregistri andmetel on Aleksandr Saarepu Eestis registreeritud ilma kindla elukohata, elamisluba kehtiv kuni 28.05.
3. Peale seda puudub korteri aadressil xxx omaniku nõusolek elektroonilise valveseadme paigaldamiseks elamispinnale. Aleksandr Saarepu on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kõikide puhul on karistuseks vabadusekaotus või vangistus. Harju Maakohtu 08.10.1998 määrusega on Aleksandr Saarepu vabastatud tingimisi enne tähtaega - andmed katseaja kulgemisest infosüsteemis puuduvad. Karistusregistri info põhjal on isiku kriminaalne käitumine püsinud muutusteta 1984.aastast. Isik on peale järjekordset vabanemist taas toime pannud uue kuriteo. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohasel ei toeta ta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Aleksandr Saarepu taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Aleksandr Saarepu arvamuse, leiab, et Aleksandr Saarepu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Saarepu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on küsitav, kuna puudub vastav korteriomaniku nõusolek. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub samuti, et omanikult nõusolekut ei ole küsitud kuigi M.Saarepu asukoht on temale teada ja ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid selle kohta, millised asjaolud takistasid järelpärimisena nõusolekut küsimast kinnipidamiskohas viibivalt isikult. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Aleksandr Saarepu on vangistuse jooksul 14 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. A.Saarepu väidetavalt on vaidlustanud kõik temale määratud distsiplinaarkaristused halduskohtus. Aleksandr Saarepu on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Vanglakaristust kannab korduvalt. Varem on teda karistatud varavastaste kuritegude eest ning raskete isikuvastaste kuritegude eest ja narkokuriteo eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ta ei asunud ning vahetult peale viimase karistuse kandmisest vabanemist jätkas kuritegeliku käitumist ning pani toime uue esimese astme kuriteo, mis osutub mittesoovile loobuda kuritegelikust käitumisest ja räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2 Käesoleval ajal kannab karistust raske esimese astme narkokuriteo eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. A.Saarepu vahistati 5.01.2010 ja vahistamisel kohtus selgitas, et soetas narkootilisi aineid isiklikuks kasutamiseks. 31.01.2012 kohtuistungil eitas A.Saarepu endal narkoainetest sõltuvust. Kinnipeetava keeldumine tööst vanglas näitab, et ta toetab vangla subkultuuri, ei väärtusta tööd ning ei ole välistatud, et kiirelt tulu saamiseks eelistab ta ebaseadusliku tulu saamise allikaid. A.Saarepu ei ole võtnud tarvitusele piisavaid endastolenevaid meetmeid ning keeldus majandustöödest vanglas. Seega võib oletada, et tingimuslik karistus ega käitumiskontroll ei hoiaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Vangla iseloomustusest nähtuvalt oli kinnipeetaval vabaduses probleeme narkootikumide tarvitamisega (enne vangistust oli ta süstiv amfetamiini tarvitaja) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kuuluvad Aleksandr Saarepu suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. Eeltoodust võib järeldada, et Aleksandr Saarepu puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Karistusaja lõpuni on veel ligi 2 aastat, mis on küllaldaselt pikk aeg näitamaks, et isik soovib integreeruda ühiskonda ja elada seaduskuulekalt Arvestades Aleksandr Saarepu poolt toime pandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksandr Saarepu vabastamisega temale Viru Maakohtu 25.01.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma 3