lg 2 p 2, 3 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, Üllar Kase süüdistuses
lg 2 p 2, 3 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, Siim Rinne süüdistuses
lg 2 p 1 järgi, Viljo Mardisoo süüdistuses
lg 2 p 1 järgi, Ivory Liibeoni süüdistuses
lg 2 p 1 järgi, Raimo Kotkase süüdistuses
lg 2 p 1, 3 järgi, Ainulaadne OÜ süüdistuses
lg 2 p 3 ja lg 4 järgi, Valdervik Puit OÜ süüdistuses
lg 3 ja § 394 lg 2 p 3 ja lg 4 järgi ja Help24 OÜ süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 12. juuli 2010.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Ringkonnaprokurör Merike Lugna, süüdistatava Kurmet Paursoni kaitsja Sirje Must, süüdistatava Üllar Kase kaitsja Urmas Kõrgesaar, süüdistatavate Viljo Mardisoo ja Siim Rinne kaitsja Matti Reinsalu, süüdistatava Ivory Liibeoni kaitsja Andres Simson, süüdistatava Raimo Kotkase kaitsja Madis Mahlapuu Prokurör Merike Lugna Süüdistatavad Kurmet Paurson, isikukood xxxxxxxxxx, töökoht xx xxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx xxxxx, kriminaalkorras karistamata; Üllar Kase, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx, töökoht xxxxxxxxxx xxxx xx xxxxxxxx xxxxxx, kriminaalkorras karistamata; Viljo Mardisoo, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx, kriminaalkorras karistamata; Siim Rinne, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xx, xxxxx xxxxx, xxxxxx, töökoht xxxxxx xxxxxxx, kriminaalkorras karistamata; Ivory Liibeon, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx/xxxxx x-x, töökoht xx xxxxxxx, kriminaalkorras karistamata; Raimo Kotkas, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxxx xxxxxxx, töökoht xxxxxx xxxxxxx xx, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 22.02.2007 otsusega
järgi tingimisi vangistus 5 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; Harju Maakohtu 10.10.2008 otsusega
Kaitsjad Sirje Must, Urmas Kõrgesaar, Matti Reinsalu, Andres Simson, Madis Mahlapuu Kannatanu esindaja Adv Martin Triipan RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 12. juuli 2010.a otsus osaliselt Kurmet Paursonile ja Üllar Kasele
Paursonile ja Ü. Kasele 5 aastat ja 2 kuud vangistust tingimisi kohaldamata. Uue otsusega: Mõista Kurmet Paursonile
lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat vangistust, sellest 4 aastat ja 8 kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata 5-aastase katseajaga. Mõista Üllar Kasele
lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat vangistust, sellest 4 aastat ja 8 kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata 5-aastase katseajaga. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Välja mõista Raimo Kotkaselt riigieelarve tuludesse 651.90 eurot (kuussada viiskümmend üks eurot ja 90 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Välja mõista Ivori Liibeonilt riigieelarve tuludesse 690.25 eurot (kuussada üheksakümmend eurot ja 25 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Välja mõista Siim Rinnelt ja Viljo Mardisoolt kummaltki riigieelarve tuludesse 549.84 eurot (viissada nelikümmend üheksa eurot ja 84 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega,
lg 2 p 1, 3 järgi 5 aastase vangistusega.
lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 2 alusel pöörati mõistetud karistusest koheselt täitmisele 4 kuud vangistust, ülejäänud karistuse osa 5 aastat 2 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata 5 aastase katseajaga. Üllar Kase tunnistati süüdi
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega,
lg 2 p 1, 3 järgi 5 aastase vangistusega.
lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 2 alusel pöörati mõistetud karistusest koheselt täitmisele 4 kuud vangistust, ülejäänud karistuse osa 5 aastat 2 kuud vangistust jäeti tingimisi täielikult kohaldamata 5 aastase katseajaga. Raimo Kotkas tunnistati süüdi
lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 10.10.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 8 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuse aeg 6.07.-7.07.2007, s.o 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele 3 aastase katseajaga. Ivory Liibeon tunnistati süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistati 2 aasta ja 3 kuulise vangistusega.
Siim Rinne tunnistati süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistati 2 aasta ja 3 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva.
Viljo Mardisoo tunnistati süüdi
Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva.
Tsiviilhagi katteks mõisteti K. Paursonilt ja Ü. Kaselt solidaarselt välja 3 800 916.02 krooni AS Stora Enso Eesti AS-i kasuks. 4.08.2008 ja 29.08.2008 kohtumäärustega kohaldatud keelumärked kinnistusraamatutes K. Paursoni kinnisasjadele jäeti tsiviilhagi tagamiseks muutmata. Kohtuotsusega mõisteti Valdervik Puit OÜ õigeks süüdistuses
lg 3 ja
lg 2 p 3 ja lg 4 järgi ning Ainulaadne OÜ ja Help24 OÜ õigeks süüdistuses
Nendes kuritegude episoodides ei ole kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustatud.
Paurson ja Kase süüdi selles, et nad esitasid ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes AS-le Stora Enso Timber (õigusjärglane AS Stora Enso Eesti)
Paurson ning Ü. Kase süüdi selles, et tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult I. Liibeoni, R. Kotkase, V. Mardisoo ning S. Rinnega, panid nad toime rahapesu suures ulatuses, varjamaks 27. jaanuarist 2007 kuni 5. juunini 2008
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu. Rahapesu toimepanemiseks ja kuriteost saadud raha omastamiseks sooritasid märgitud isikud ühiselt ja kooskõlastatult näilikke tehinguid muuhulgas OÜ Valdervik Puit, OÜ N, OÜ M Ehitus, OÜ Ainulaadne, OÜ Eurodoor, OÜ C ja OÜ Help24 arvelduskontode kaudu, mille tulemusena sai K. Paurson enda käsutusse 1 801 500 krooni, Ü. Kase aga 632 000 krooni. I. Liibeon tunnistati
Kase ja K. Paursoniga ühiselt ning kooskõlastatult toime rahapesu, varjamaks näilike tehingutega ajavahemikul 27. jaanuarist 2007 kuni 6. maini 2008
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo tulemusena OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu. Selleks sooritas ta
lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi selles, et tegutsedes OÜ Ainulaadne juhtivtöötajana, pani ta ühiselt ning kooskõlastatult Ü. Kase ja K. Paursoniga toime suures ulatuses rahapesu, varjamaks näilike tehingutega ajavahemikul 27. jaanuarist 2007 kuni 6. maini 2008
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu. Selleks sooritas ta
lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et tegutsedes OÜ Eurodoor juhtivtöötajana, pani ta Ü. Kase ja K. Paursoniga ühiselt ning kooskõlastatult toime rahapesu, varjamaks näilike tehingutega ajavahemikul 27. jaanuarist 2007 kuni 6. maini 2008
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu. Selleks sooritas ta
Kase ja K. Paursoniga ühiselt ning kooskõlastatult toime rahapesu, varjamaks näilike tehingutega ajavahemikul 27. jaanuarist 2007 kuni 6. maini 2008
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu. Selleks sooritas ta
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 5 aastaks ning 6 kuuks, millest pöörata vastavalt
lg-tele 1 ja 2 koheselt täitmisele 6 kuud vangistust ning jätta ülejäänud karistuse osa 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. K. Paursoni kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist või süüdistatavale kergema karistuse mõistmist. Ü. Kase kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist, õigeksmõistva otsuse tegemist ja tsiviilhagi läbivaatamata või rahuldamata jätmist. Alternatiivselt taotles apellant kergema karistuse mõistmist. V. Mardisoo, S. Rinne, I. Liibeoni ja R. Kotkase kaitsjad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatavate õigeksmõistmist. Tallinna Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2011. a otsusega tühistati maakohtu otsus K. Paursoni ja Ü. Kase süüditunnistamises
lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, samuti süüdistatavatele selle teo eest mõistetud karistuste ja
lg 1 alusel liitkaristuste mõistmise ning tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistuste tähtaja ja katseaegade pikkuse osas. Maakohtu otsus tühistati ka R. Kotkase süüditunnistamises ja karistamises
lg 2 p-de 1 ning 3 järgi ja
Liibeoni, S. Rinne ning V. Mardisoo süüditunnistamises ja karistamises
Lisaks tühistati maakohtu otsus kõigilt süüdistatavatelt sundraha ning R. Kotkaselt, I. Liibeonilt, S. Rinnelt ja V. Mardisoolt menetluskulude väljamõistmises. Ringkonnakohus mõistis K. Paursoni, Ü. Kase ja R. Kotkase süüdistuses
Liibeoni, S. Rinne ning V. Mardisoo süüdistuses
K. Paursonile ja Ü. Kasele
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistetud 4-aastase vangistuse ja
lg-te 1 ning 2 alusel 4-kuulise vangistuse osa reaalselt ärakandmisele mõistmise osas jäeti otsus muutmata. Ülejäänud karistuse osa, s.o 3 aastat ja 8 kuud vangistust, jäeti 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. K. Paursonilt ja Ü. Kaselt mõisteti välja sundraha 6525 krooni, R. Kotkaselt, I. Liibeonilt, S. Rinnelt ja V. Mardisoolt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulud jäeti aga riigi kanda. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ühtlasi määrati, et S. Rinnel on õigus taotleda alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist kahe päeva eest, V. Mardisool aga kolme päeva eest. Prokuröri apellatsioon jäeti rahuldamata, K. Paursoni ja Ü. Kase kaitsjate apellatsioonid rahuldati osaliselt ning R. Kotkase, I. Liibeoni, S. Rinne ja V. Mardisoo kaitsjate apellatsioonid täielikult. Ringkonnakohus mõistis Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks Ü. Kase kasuks välja 552 eurot ja 20 senti ning K. Paursoni kasuks 862 eurot ja 81 senti. 3. Riigikohtu 3. juuni 2011.a otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsus K. Paursoni, Ü. Kase ja R. Kotkase õigeksmõistmises süüdistuses
Liibeoni, S. Rinne ning V. Mardisoo õigeksmõistmises süüdistuses
Paursonile ja Ü. Kasele
Kotkasele
Paursonile ja Ü. Kasele
lg-te 1 ja 2 alusel vangistusest tingimisi vabastamise eelduste muutmises, süüdistatavatelt sundraha väljamõistmises ning neile valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamises; R. Kotkase, I. Liibeoni, S. Rinne ja V. Mardisooga seotud menetluskulude riigi kanda jätmises; S. Rinnele ja V. Mardisoole alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamises; osas, millega jäeti Pärnu Maakohtu 12. juuli 2010.a otsus AS Stora Enso Eesti tsiviilhagi rahuldamises muutmata. 5 K. Paursoni ja Ü. Kase süüditunnistamises
lg 2 p 2 ja 3 järgi ning selle teo eest karistuse mõistmises jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. APELLATSIOONIDE SISU 4. Ringkonnaprokurör Merike Lugna apellatsioonis vaidlustatakse süüdistatavatele K. Paursonile ja Ü. Kasele mõistetud karistust, mis vaatamata kohtu poolt 12.07.2010 tehtud parandusele, ei vasta ikkagi materiaalõigusnormidele. Apellatsiooni kohaselt on Riigikohus lahendites (nr 3-1-1-99-06, nr 3-1-1-59-07) asunud seisukohale, et karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellest lähtudes ei ole võimalik 5 aasta ja 2 kuulisest karistuse kandmisest vabastamine 5 aastase katseajaga. Prokurör palub kohtuotsus K. Paursonile ja Ü. Kasele karistuse mõistmise osas tühistada ja viia karistus vastavusse seadusega. Kui koheselt määrata süüdistatavatele mõistetud liitkaristusest ärakantavaks karistuseks 6 kuud vangistust, on võimalik ülejäänud karistuse osast, 5 aastasest vangistusest, tingimisi vabastamine
5. Süüdistatava K.Paursoni kaitsja adv Sirje Must taotleb maakohtu otsuse tühistamist oma kaitsealuse süüditunnistamises
2 p 1, 3 järgi ja uue otsusega tema õigeksmõistmist, alternatiivselt aga K.Paursoni karistuse kergendamist ja karistuse mõistmist, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Apellant leiab, et maakohtu järeldused ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega ega vasta faktilistele asjaoludele. Kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning vääralt kohaldanud materiaalõigust. Kuivõrd Riigikohtu otsusega on K. Paursoni süüditunnistamine ja karistamine
lg 2 p 2 ja 3 järgi muutmata jäetud, siis ringkonnakohus kaitsja väiteid selles osas ei käsita, kuid kelmusega tekitatud kahjusse puutuvalt leiab kaitsja, et 21.05.2010 Stora Enso Eesti AS tsiviilhagi tuleb rahuldamata jätta, kuivõrd see ei vasta seaduses sätestatud hagiavaldusele esitatavatele nõuetele. Esialgse tsiviilhagi kohaselt oli kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse kohta märgitud, et Stora Enso Timber AS Imavere Saeveski (alates 11.12.2008 Stora Enso Eesti AS) tsiviilhagi on 4 036 805.51 krooni, millest 235 889.49 krooni kandis Valdervik Puit OÜ 06.06.2008 AS-le Stora Enso Timber tagasi. 21.05.2010, s.o vahetult enne kohtuvaidlusi, esitas Stora Enso Eesti AS uue hagiavalduse, milles palus tekitatud varalise kahju 3 800 916.02 krooni väljamõistmist süüdistatavatelt. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-09, TsMS §-dele 338 ja 363 ning leiab, et käesoleval juhul puudus K. Paursonil reaalne võimalus esitada tsiviilhagile omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid. TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt peab hagiavalduses märkima lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk hagi aluse ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kaitsja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et K. Paursoni poolt sularaha vastuvõtmine ja oma pangakontole kandmine on tõendatud. Kriminaalasja uurimise käigus ei tuvastatud, kust sai K. Paurson raha, mida ta kandis enda pangakontole süüdistuses märgitud ajavahemiku vältel. Kuivõrd kohtulik uurimine ei ole tuvastanud, et K. Paurson kandis enda pangakontole kuritegelikul teel saadud raha. Isegi kui oletada, et K. Paurson pani toime
lg 2 p-des 2, 3 sätestatud kuriteo, ei ole
Paursoni pangakontole laekus raha päev või paar pärast süüdistuses nimetatud arvete eest saadud raha välja võtmist. Süüdistuses nimetatud rahasummade väidetava saamise ja K. Paursoni pangaarvele raha laekumise kuupäevade võrdlemisel ei esine kokkulangevaid kuupäevi. K. Paurson 6 selgitas kohtuistungil oma pangakontole laekunud suuremate rahasummade päritolu. Kohtu hinnangul ei langenud K. Paursoni poolt väidetud raha saamise allikad ja summad kokku kriminaalasjas kogutud ja märgitud tõenditega. Apellant sellega ei nõustu. K. Paurson selgitas, et ta hakkas juba kooli ajal tegelema ettevõtlusega. Osa teenitud rahast laenas ta mitmetele isikutele välja ning sai hiljem protsendiga tagasi. Samuti laenas K. Paurson laenulepingute alusel raha teistele isikutele, kuid neid laenulepinguid ei olnud võimalik kriminaalasjale lisada, kuivõrd need kadusid kolimiste käigus. Samuti ei olnud vajadust lepinguid säilitada, kuna raha on K. Paursonile tagasi makstud. Kohus on täielikult arvestamata jätnud rahasummad, mis K. Paurson omandas kinnisvara müügist (korteriomand Pärnus maksumusega 800 000 krooni, korteriomand Jõgeval maksumusega 430 000 krooni), metsamaterjali müügist ja raha, mida K. Paurson sai oma ema käest maja ehitamiseks, ligikaudu 100 000 krooni. Apellant viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-34-05 ning märgib, et isegi juhul, kui K. Paursoni tegevuses on realiseerunud
lg 2 p-des 2, 3 sätestatud kelmuse koosseis, ei ole tõendamist leidnud, et tal esines soov varjata raha ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku. Ülalviidatud Riigikohtu otsuses on asutud seisukohale, et rahapesu koosseisu realiseerimiseks peab vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel olema kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes keskne osa. Tõendamist ei ole leidnud, et K. Paursoni tegevuses omas keskset rolli väidetava ebaseaduslikult saadud raha päritolu ja tegeliku omaniku varjamine. Kohtu hinnangul on tuvastatav, kuidas kaassüüdistatavate õigusvastaste toimingute ja tegude järel jõudis fiktiivsete, st võltsitud saatelehtede ja arvete alusel kannatanu poolt üle kantud raha pankade kontodelt muutuda kaassüüdistatavate abil sularahaks ja jäi selleks kuni K. Paursoni pangakontodele kandmiseni. Vara muundamine on selle vormi muutmine, nt asjast varaliseks õiguseks. Leian, et käesoleval juhul ei ole vara muundamist aset leidnud. AS Stora Enso Timber raamatupidamine kandis firma arvelduskontolt OÜ Valdervik Puit arvelduskontole raha vastavalt K. Paursoni poolt esitatud saematerjali ostuarvete alusel. Kohtuotsuses on täpsustatud, et rahapesu süüdistuse puhul on õigem, et ühiselt ja kooskõlastatult tegutsesid K. Paurson ja Ü. Kase. Teised süüdistatavad tegutsesid koos ja ühiselt Ü. Kasega, K. Paursoni suhtes ainult oma tegevuse kaudu. Arusaamatuks jääb, mida on kohus mõelnud selle all, et teised süüdistatavad tegutsesid K. Paursoni suhtes ainult oma tegevuse kaudu. Kui puudub ühine ja kooskõlastatud tegutsemine K. Paursoni, I. Liibeoni, R. Kotkase, V. Mardisoo ja S. Rinne vahel, siis ei ole kuriteo toimepanemist võimalik käsitleda grupi poolt. Samuti välistab isikute grupis tegutsemise asjaolu, et I. Liibeonile, R. Kotkasele, V. Mardisoole ja S. Rinnele ei ole esitatud süüdistust
Eelkuritegu on aga rahapesu kui süüteo suhtes vajalik, sest ilma selleta ei saa olla täidetud rahapesu koosseis. K.Paursoni süüdimõistmine
2 p 1, 3 sätestatud rahapesu järgi põhineb oletustel, millele ei saa isiku süü küsimuse arutamisel tugineda. K. Paursoni süü
Kriminaalasja uurimine on olnud puudulik ning kohtuotsus on motiveeritud paljuski ainult oletustel. KrMS § 7 lg 3 sätestab põhimõtte, et kriminaalmenetluses tuleb tekkinud kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. 6. Üllar Kase kaitsja vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsuse Ü.Kase süüditunnistamises, karistamises ja osas, millega rahuldati tsiviilhagi. Kuivõrd Riigikohtu otsusega on Ü. Kase süüditunnistamine ja karistamine
lg 2 p 2 ja 3 järgi muutmata jäetud, siis ringkonnakohus kaitsja väiteid selles osas ei käsita. Muus osas on apellandi väited järgmised. 7 Tõendatud ei ole Ü. Kase süü rahapesus. Kohtu poolt kirjeldatud rahapesuskeem põhineb suures osas oletustele, mis on süüdistuses kajastamist leidnud uurimisversiooni kirjeldusena ja ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendamist leidnud. Kohtuotsuses on kohtu järeldused osaliselt põhjendamata või ei vasta need tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ega tugine uuritud tõenditele. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole arvesse võetud osa tõenditest, mida kaitsja on kohtulike vaidluste käigus oma argumentide põhistamiseks kasutanud. Tsiviilhagi on rahuldatud vaatamata selle sisulistele puudustele. Rahapesusüüdistus
lg 2 p 1, 3 järgi on seotud olemuslikult kahtlustusega
TS § 2 sätestas, et rahapesu on kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud vara muundamine, üleandmine või varaga õigustoimingute sooritamine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Vastavalt Riigikohtu 27.06.2005.a. otsusele 3-1-1-34-05 tulenevalt RpTS § 2 sõnastusest, peab rahapesu puhul esinema üheaegselt nii vara ebaseaduslikku päritolu kui ka tegeliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg ja see peab olema varaga teostavate toimingute keskne osa, mitte kõrvaleesmärk. Kui vara ebaseadusliku päritolu ja eelkuriteo toime pannud isiku varjamine ei ole kuritegelikul teel saadud varaga tehtavate toimingute eesmärgiks, vaid tagajärjeks, peab rahapesu toimepanijal sellise tagajärje suhtes olema vähemalt kaudne tahtlus. Ü. Kase on OÜ Valdervik Puit seadusliku esindajana teinud majandustehinguid ettevõttele laekunud rahaliste vahenditega, sealhulgas on konverteerinud eurodes laekunud summad kroonideks, on konverteerinud ka välismaalt materjali ostmiseks ja veoteenuse tellimiseks vastupidi kroone valuutasse, on teinud pangaülekandeid vastavalt ettevõttele esitatud arvetele ostetud materjali hinna tasumiseks hankijatele. Antud tegevust ei saa kuidagi nimetada vara ebaseadusliku päritolu varjamiseks või vara tegeliku omaniku varjamiseks, see ei ole ka kuriteoga saadud vara muundamine, üleandmine või õigustoimingute sooritamine vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamiseks. Ettevõtte majandustegevuse käigus ei ole vara päritolu varjatud ega vara muundatud selle päritolu varjamiseks. Üllar Kase tegevuses puudub rahapesu süüteokoosseisu obligatoorne tunnus - vara tegeliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg. Maakohus on aga asunud seisukohale, et antud asjas on täidetud rahapesu koosseisu eesmärk, milleks on süütegudega saadud raha suunamine legaalsesse käibesse, milleks selles asjas on K. Paursoni poolt raha kandmine oma pangakontole. Vastavalt kohtuotsusele (lk 74) kandis K. Paurson oma kontodele kokku 1 801 500 krooni. Eeltoodust tulenevalt on rahapesu lõpuleviidud ulatus 1 801 500 krooni, mitte süüdistuses esitatud väide, et OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele laekunud 4 036 805.51 krooniga on teostatud rahapesu raha tegeliku omaniku ja päritolu varjamiseks. Seega on kohtu poolt tuvastatud rahapesu lõpuleviimise ulatus oluliselt väiksem kui süüdistuses esitatud ulatus ja rahapesu koosseisule vastav ebaseaduslik tegevus sai sellisel juhul alguse hetkest kui I. Liibeon, R. Kotkas, S. Rinne ja V. Mardisoo võtsid raha oma ettevõtete kontodelt välja ja edastasid selle tundmatule isikule, mitte nimetatud isikutele kuuluvate ettevõtete arvete alusel ülekannete teostamisest Ü. Kase poolt nende ettevõtetele. Kõik OÜ-le Valdervik Puit materjali müügiarved esitanud süüdistatavad on kinnitanud kohtus, et neil puudus soov ja vajadus raha päritolu varjamiseks ja nad lihtsalt tahtsid teenida puidu vahendustehingute pealt. Puitu hankinud ettevõtete esindajad isegi ei teadnud ja ei tundnud huvi, kes oli lõppostja. Mingi väidetava ühiselt tegutseva grupi loomine rahapesusüüdistuses on süüdistuse poolt püstitatud meelevaldne versioon. Nii OÜ Valdervik Puit kui ka OÜ Ainulaadne, OÜ Eurodoor, OÜ Help24, OÜ Nune on tehingud käibemaksukohuslasena oma majandustegevuses deklareerinud ja ei ole varjanud tehingute tegemist 8 ega raha päritolu. Antud puidutehingute käibe deklareerimise ja majandusarvestuses kajastamise fakti osas ettevõtete poolt vaidlus puudub ja antud asjaolu kinnitab, et rahapesuga isikute grupis tegemist ei ole. Kaassüüdistatavate ütluste kohaselt ei ole nemad ega nende poolt esindatavad äriühingud Ü. Kasele mingit raha kunagi üle andnud. Nimetatud isikud on raha üle andnud sularahas isikule, keda nad ei tundnud ja kellelt said andmed puidu koguste kohta arvete ja saatelehtede koostamiseks OÜ-le Valdervik Puit. Prokuröri poolt tõenditena taotletud skeemid - tehingud kuritegeliku rahaga, mis asuvad toimiku IV köites (tlk 7-128) ja samas asuv lisapakett 6 CD-l ei ole kriminaalmenetluses lubatavad tõendid, need on loodud kohtueelse uurimise käigus politseitöötajate poolt ja käsitlevad uurimisversioone ja oletusi. Nimetatud andmekandjad ei ole dokumendid ega ka asitõendid KrMS § 123 ja § 124 mõttes ega ka joonised § 151 mõttes seega ei ole need ka tõendid KrMS § 63 mõttes. Palun kohtul nimetatud menetluse käigus loodud andmekandjaid tõenditena mitte arvestada. Kohtuotsusest ei ole võimalik selgelt vastust saada küsimusele kas maakohus on nimetatud menetlusnormidele mittevastavaid tõendeid hinnanud otsuse tegemisel või mitte. Uurimisega ei ole tuvastatud ja kohus ei ole otsuses andnud hinnangut ega käsitlenud, kuidas väidetavalt OÜ Ainulaadne, OÜ Eurodoor, OÜ Help24, OÜ Nune esindajate poolt sularahas väljavõetud rahasummad väidetavalt Ü. Kase ja K. Paursoni kätte jõudsid. Kui rahapesu on kohtu poolt loetud lõpuleviiduks K. Paursoni poolt 1 801 500 krooni paigutamisega tema arveldusarvele siis tuvastatud ei ole kelle ühise tegutsemise tagajärjel, millal ja kuidas raha K. Paursoni kätte laekus. Hagiavaldus on oluliste puudustega, selles puuduvad tsiviilkostjate nimed. Kaitsja palub KrMS § 306 lg 1 p 11 ja TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata või rahuldamata kuna hageja nõude alus, hagi ese ja nõude tõendatus on ebaselged. Ü.Kasele süükspandavate tegude osaliselt või tervikuna tõendatuks lugemise korral ei ole karistusena proportsionaalne ega põhjendatud reaalse vangistuse rakendamine. Ü. Kase ei ole selline isik, kelle puhul oleks alust eeldada, et ta vabaduses olles jätkaks kuritegude toimepanemist, temast on ühiskonnale rohkem kasu ettevõtja ja maksumaksjana. Seetõttu taotleb kaitsja lühiajalise vangistuse tühistamist ja karistusest tingimisi vabastamist. 7. Süüdistatavate V.Mardisoo ja S.Rinne kaitsja Matti Reinsalu analoogsete apellatsioonide kohaselt ei ole kohtu järeldused V. Mardisoo ja S. Rinne süüdimõistmisel kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega ega vasta faktilistele asjaoludele. Kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning vääralt kohaldanud materiaalõigust, mistõttu palub otsus tühistada ja süüdistatavad neile esitatud süüdistuses
Apellatsiooni väited S. Rinnet puudutavalt on järgmised. Süüdistatava ja tema firma tegevus kujutas endast normaalset vahendustegevust, S. Rinne eeldas, et kõik on seaduslik, sest muidu poleks ta sellega tegelenud, samuti ei ole ta Ü. Kasele raha üle andnud. Tegelikult ta fiktiivseid arveid koostanud ei ole, selline sõnastus pandi seletusse kirja uurija nõudmisel. Antud asjas puuduvad tõendid, mis S. Rinne rahapesus osalemist kinnitaksid. Uurimine on läbi viidud puudulikult ning kohtu järeldused rahapesu osas tuginevad paljuski oletustel. Kohtu täpsustus, et rahapesu süüdistuse puhul on õigem, et ühiselt ja kooskõlastatult tegutsesid K. Paurson ja Ü. Kase ning teised süüdistatavad tegutsesid koos ja ühiselt Ü. Kasega K. Paursoni suhtes ainult oma tegevuse kaudu, seab kahtluse alla S. Rinne süüdistuses märgitud tegevuse grupis koos 9 kaassüüdistatavatega. Kui puudub ühine ja kooskõlastatud tegutsemine K. Paursoni, I. Liibeoni, R. Kotkase, V. Mardisoo ja S. Rinne vahel, siis ei ole kuriteo toimepanemist võimalik käsitleda grupi poolt. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et antud kriminaalasjas ei ole I. Liibeonile, R. Kotkasele, V. Mardisoole ja S. Rinnele esitatud süüdistust
Apellatsiooni põhiväited V.Mardisood puudutavalt on järgmised. V.Mardisoo ei ole ennast süüdi tunnistanud ja oma ütluste kohaselt ei ole ta tegelikult OÜ-le Valdervik Puit mingeid arveid koostanud. Tal oli lootus kergelt teenida, kirjutades 2007 sügisel ühe inimese poolt toodud paberitele alla. Eeluurimisel andis teistsuguseid ütlusi, kuna R. Kotkas oli talle võlgu. Tegelikult see nii ei olnud ja ta oli eeluurimise ajal ütluste andmisel uurijast mõjutatud. Kaitsjat tal ei olnud. K. Paursoni ja Ü. Kasega ta kohtunud ei ole. Kui puudub ühine ja kooskõlastatud tegutsemine K. Paursoni, I. Liibeoni, R. Kotkase, V. Mardisoo ja S. Rinne vahel, siis ei ole kuriteo toimepanemist võimalik käsitleda grupi poolt. 8. Ivory Liibeoni kaitsja apellatsiooni kohaselt tuleb kohtuotsus I. Liibeoni süüdimõistmise osas
Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatava käitumises tõendatud rahapesu süüteokoosseis isikute grupi poolt. Rahapesu eeldab kuritegeliku tulu legaalsesse käibesse suunamist. Süüdistuse konstruktsiooni kohaselt, mis ei ole tõendamist leidnud, suunati raha tagasi K. Paursonile. Rahapesu koosseis oleks täidetud I. Liibeoni poolt teoreetiliselt juhul, kui ta tõepoolest on saanud kuritegelikku tulu ja asub seda paigutama või suunama legaalsesse käibesse. Kui süüdistus suudaks tõendada eelkuriteo toimepanemist, saaks puhtteoreetiliselt rääkida omastamisest või kelmusest ja I. Liibeoni poolt sellele kaasaaitamisest, kuid kindlasti mitte rahapesust. Antud juhul taolist süüdistust I. Liibeoni esitatud ei ole. I. Liibeon ei ole oma tegevusega rikkunud ka ühtegi õigusakti, mis sätestavad rahapesu tõkestamise reegleid. Seega ei ole alust rahapesukahtluseks ka mõne muu imperatiivse sätte rikkumise põhjal. Lisaks puudub I. Liibeoni tegevuses subjektiivne külg. Täiesti alusetu on väita, et I. Liibeon sai või pidi aru saama võimalikust raha kuritegelikust päritolust. Isegi, kui võtta aluseks süüdistuse väide, et tehingud olid fiktiivsed, siis mitte kuidagi ei ole tõendatud asjaolud, mis viitaksid I. Liibeoni poolt arusaamisele või teadmisele, et ta on teinud tehinguid kuritegeliku rahaga. Tõendamata on I. Liibeoni puhul rahapesule suunatud tahtlus. Kaitsja heidab ette veel seda, et süüdistus ei ole formaalselt korrektne. Lisaks rahapesusüüdistusele peaks I. Liibeoni puhul olema tuvastatud ka eelkuritegu ja esitatud vastav süüdistus selles osalemises. Antud juhul seda tehtud ei ole, mistõttu ei ole võimalik rahapesusüüdistust esitada. 9. Raimo Kotkase kaitsja apellatsiooni kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis on viinud valele otsustamisele. Kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt ja vääralt, mistõttu taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist R. Kotkase süüdimõistmises ning uue otsusega tema õigeksmõistmist. Apellatsiooni põhistused on järgmised. R. Kotkase käitumises puudub süüteokoossseis
Rahapesu eeldab nn eelkuriteo (kelmus) toimepanemist, mida kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Käesolevas asjas on väidetavalt tuvastatud, et K. Paurson ja Ü. Kase omastasid OÜ Valdervik Puit arvelduskontodele laekunud raha, mis oli aga Ü. Kase valduses. Kaitsja leiab, et seetõttu võiks R. Kotkase tegevust kvalifitseerida omastamisena
§-s 201 järgi, mitte aga kelmusena. 10 Vaidlustatud otsusega ei ole tuvastatud rahapesule obligatoorselt nõutava eelkuriteo toimepanemist. R. Kotkasele ei ole
lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavat kuritegu inkrimineeritud, mistõttu ei saa R.Kotkasele inkrimineerida ka
TRTS sõnastusest peab rahapesu puhul esinema üheaegselt nii vara ebaseadusliku päritolu kui ka tegeliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg. Seejuures tuleb aga „vara tegeliku omanikuna“ RpTRTS § 2 ja seega ka
tähenduses mõista isikut, kelle tegeliku kontrolli all on vara, mille suhtes rahapesu toimub, mitte aga rahapesu objektiks oleva vara viimast seaduslikku omanikku. Kaitsja rõhutab, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et R.Kotkas või OÜ Ainulaadne oleksid omanud tegelikku kontrolli väidetavalt rahapesu objektiks oleva vara üle. Veel on Riigikohus nimetatud lahendis leidnud, et vara viimase seadusliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg on juba hõlmatud vara ebaseadusliku päritolu varjamise eesmärgist või tagajärjest. Taoline varjamise eesmärk on üldomane kuritegelikul teel saadud vara kasutamisele, mistõttu selle tunnuse abil ei ole võimalik piiritleda rahapesu kuritegelikul teel saadud vara mis tahes viisil kasutamisest. Käesolevas kriminaalasjas on väidetavalt tuvastatud, et kuritegelikul teel saadud vara on suunatud vahetusse lõpptarbimisse, tuvastamist pole aga leidnud rahapesu süüteokoosseisu obligatoorne tunnus - vara tegeliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg. Väidetavalt kuritegelikul teel saadud vara on jäänud kohtuotsuse kohaselt Ü. Kase ja K. Paursoni valdusesse. Seega puudub R. Kotkase käitumises
Ei ole alust väita, et R. Kotkas on toime pannud rahapesu isikute grupis K.Paursoni ja Ü.Kasega. Kaitsja rõhutab, et kohtuotsus on valdavalt rajatud kannatanu, Stora Enso Timber AS oletustele, et puitu OÜ-lt Valdervik Puit 4 036 805,52 krooni ulatuses ei saabunud ning raha kanti fiktiivsete arvete alusel äriühingust välja. Samas ei ole äriühingus läbiviidud korralised inventuurid (kaks korda aastas) tuvastanud mitte mingisugust puudujääki, mis kinnitaksid süüdistuse paikapidavust; tõendina esitatud turvakaamera salvestus hõlmab vaid 8-10 päeva ja seda ka väljaspool süüdistuses esitatud kuritegude toimepanemise aega ning väravavalve programmi väljavõte ei kajasta kogu äriühingu territooriumile sisenenud transporti, eriti nädalavahetuste osas. R.Kotkase ütlustest (kohtuistungi protokoll 08.aprillist 2010 t.l. 9-11) nähtub, et ettevõte tegeles äritegevusega, milleks oli puidu vahendus, mille pealt äriühing teenis 5% vahendustasu ja mis on tuluna ka deklareeritud. Valdervik Puidu jaoks hankis puidu kolmas isik, ainult puidu müük vormistati läbi OÜ Ainulaadne. R.Kotkase teada ka kogu arvetel kajastatud puit liikus reaalselt OÜle Valdervik Puit, kes kandis puidu eest raha ülekannetega OÜ Ainulaadne arveldusarvetele, kust R.Kotkas raha välja võttis ning oma vahendustasu 5% maha arvates, edastas raha kolmandale isikule, kes saadud raha eest pidi uuesti puitu ostma. K. Paursonit R.Kotkas ei tunne ega ole temaga ka kokku puutunud. Seda on kinnitanud R.Kotkas ise ning ka I. Liibeoni ja Ü. Kase ütlustega on tõendatud, et Ü. Kase kohtus R. Kotkase ja I. Liibeoniga viimaste initsiatiivil ja nad pakkusid vahendajatena müüa puitu. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et R.Kotkas oleks isiklikult või OÜ Ainulaadne kaudu suhelnud K. Paursoni või Stora Ensoga. Samuti puuduvad igasugused tõendid kohtuotsuses toodud väite kohta, et OÜ-le Ainulaadne laekunud raha oleks tagastatud K. Paursonile. Kaitsja heidab kohtule ette veel otsuse vastuolulisust, millega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. Esiteks väidab süüdimõistev kohtuotsus rahapesu osas, et rahapesu üheks tunnuseks on kuritegelikul teel saadud vara tegeliku omaniku varjamine, kuid samas on kohtuotsuses 11 tuvastatud, et süüdistatav K. Paurson on kuritegelikul teel saadud vara omastanud ning pannud kuritegelikul teel saadud rahad oma isiklikule arveldusarvele pangas ning teiseks, et R. Kotkas on toimepannud rahapesu grupis koos Ü. Kase ja K. Paursoniga, kuid samas otsuse leheküljel 75 (eelviimane lõik) leidnud, et ühiselt tegutsesid ainult Ü. Kase ja K. Paurson, teised süüdistatavad tegutsesid aga ühiselt Ü. Kasega. Kohtuotsus on rajatud suuresti lubamatutele tõenditele ega ole piisavalt põhjendatud kaitsjate vastuväiteid lubamatute tõendite kasutamisele. Nii on kohus viidanud kohtuotsuses (otsuse lk 66) kirjalikest tõenditest tabelitele kuritegeliku rahaga toimunud tehingute kohta (IV kd lk 7-128), kuigi kaitsjad vaidlesid vastu nimetatud tõendite lubatavuse kohta. Tegemist on kohtueelse menetleja enda subjektiivsete järeldustega ning selliste järelduste kasutamine tõenditena on lubamatu. Et kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb kohtul näidata tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, siis on maakohus jätnud täitmata temale KrMS §-ga 61 lg 2 pandud ülesande hinnata tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kaitsja arvates ei vasta kohtuotsuse järeldused tuvastatud asjaoludele ja kohus on meelevaldselt järeldanud, et inventuurid on tuvastanud puudujäägi. Nii on kohus oma otsuse lk 63 märkinud, et inventuur on näidanud, et füüsiliselt neid koormaid ei ole. Tegelikult on aga Stora Ensos inventuure läbi viidud kaks korda aastas ja inventuurid ei ole puudujääke tuvastanud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 10. Prokurör toetas enda poolt esitatud apellatsiooni, paludes K. Paursonile ja Ü. Kasele mõistetud karistuse seadusega kooskõlla viimist. Kaitsjate apellatsioonid palus prokurör jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsus on rahapesusüüdistuses põhjendatud ja seaduslik. AS Stora Enso Eesti tsiviilhagi palus prokurör rahuldada ning K. Paursonilt ja Ü. Kaselt solidaarselt välja mõista 3 800 916.02 krooni. Süüdistatavad ja nende kaitsjad toetasid esitatud apellatsioone rahapesusüüdistust ja tsiviilhagi puudutavas osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni väidetega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ning võttes aluseks Riigikohtu 3.06.2011.a otsuses esitatud seisukohad, leiab, et maakohus on põhjendatult K. Paursoni, Ü. Kase ja R. Kotkase
Mardisoo, S. Rinne ja I. Liibeoni
lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistanud, apellatsioonid selles osas rahuldamisele ei kuulu. As Stora Enso Eesti tsiviilhagi on põhjendatud, hagisumma tuleb K. Paursonilt ja Ü. Kaselt välja mõista. Prokuröri apellatsioon on osaliselt põhjendatud. 12. Kurmet Paursoni ja Üllar Kase kaitsjate apellatsioonidesse puutuvalt märgib kohtukolleegium järgmist. Esmalt tuleb lähtuda sellest, et K. Paurson ja Ü. Kase on
lg 2 p 2, 3 järgi süüdi tunnistatud ja selles osas maakohtu otsus enam vaidlustamisele ei kuulu. Kohtukolleegium ei nõustu apellandiga, nagu poleks K. Paursoni poolt sularaha vastuvõtmine ja oma pangakontole kandmine tõendatud, kuivõrd süüdistuses nimetatud rahasummade väidetava saamise ja K. Paursoni pangakontole raha laekumiste võrdlemisel ei esine kokkulangevusi ning pealegi on K. Paurson selgitanud oma pangakontole laekunud suuremate rahasummade päritolu. Neid küsimusi on maakohus põhjalikult kohtuistungil kontrollitud tõenditele tuginedes analüüsinud. Otsuses on ära 12 toodud need rahasummad, millised ja millal on K. Paurson oma pangakontodele kandnud. Samuti nähtub otsusest, millal ja millised summad on S. Rinne, V. Mardisoo, I. Liibeoni ja R. Kotkase poolt OÜ-st Help24, Eurodoor, Nune ja Ainulaadne läbi Eurex Capital OÜ sularahana välja võetud ja suuremas jaos OÜ Valdervik Puit esindajale üle andnud. Neist tõenditest tuleneb otsene seos S. Rinne, V. Mardisoo, I. Liibeoni ja R. Kotkase poolt sularaha üleandmise ja K. Paursoni pangakontodele suurte rahasummade laekumise vahel. Maakohus märgib põhjendatult, et neist tõenditest on selgelt tuvastatav, kuidas kaassüüdistatavate õigusvastaste toimingute järel fiktiivsete, võltsitud saatelehtede ja arvete alusel kannatanu poolt üle kantud raha muutub pankade kontodelt kaassüüdistatavate abil sularahaks ja jääb selleks kuni K. Paursoni pangakontodele kandmiseni. Maakohus hindas objektiivselt ja koosmõjus teiste tõenditega ka K. Paursoni poolt esitatud väiteid ja dokumente, mis väidetavalt peaks näitama raha seaduslikest tehingutest tulenevat päritolu. Kohus hindas K. Paursoni sellekohased väited põhjendatult ebausaldusväärseiks ning kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Vast kõige ilmekamaks siinjuures on K. Paursoni poolt esitatud laenuleping tema ja L. Tamme vahel /IV kd tl 131-132/, nagu oleks K. Paurson L. Tammele 24.11.2006.a 1 975 000 krooni laenanud ja laenusumma osade kaupa
Kohtukolleegium osundab, et rahapesu koosseis ei nõua, et eelkuriteo oleks toime pannud rahapesija ise. Käesoleval juhul on kindlaks tehtud, et igaühel süüdistatavatest oli täita oma kindel roll ning seda täitmata, st ilma igaühe panuseta ei oleks rahad liikunud. Mingit tähtsust ei oma ka see, kuidas need rollitäitjad ise oma tegevust hindavad, tähtis on see, et nad said aru oma tegude sisust. Ü. Kase kaitsja väide, nagu oleks rahapesu lõpuleviidud ulatus käesolevas süüdistusasjas 1 801 500 krooni, kuivõrd kohtuotsuses endas on märgitud, et sellise summa on K. Paurson oma kontodele kandnud, on eksitav ega haaku kuidagi tuvastatuga. Kindlaks on ju tehtud, et V. Mardisoo, R. Kotkas, I. Liibeon ja S. Rinne said rahade n.ö „liigutamisest“ oma osa, kokkulepitult teatud kindla protsendi ning et Ü. Kase sai 632 000 krooni. Mis puudutab Ü. Kase kaitsja arusaama, et kaassüüdistatavad tahtsid lihtsalt puidu vahendustehingute pealt teenida ning et nad deklareerisid puidutehingute käibe ja need olid kajastatud majandusarvestuses, siis tuleb täpsustada, et S. Rinne, R. Kotkas, V. Mardisoo ja I. Liibeon tegutsesid tõesti kasusaamise eesmärgil, aga mitte tõelise vahendustegevuse pealt vaid puhtal kujul fiktiivsete tehingute pealt. Asjaolu, et nad tehinguid oma raamatupidamises kajastasid ja käivet deklareerisid, ei muuda kõne all olevaid puidutehinguid reaalseiks. Ü. Kase kaitsja viitab prokuröri poolt esitatud tõenditele (skeemid- tehingud kuritegeliku rahaga ja lisapakett 6 CD-l, joonised), millised tema seisukohalt ei ole lubatavad tõendid ning taotleb nende kõrvalejätmist, märkides, et kohtuotsusest nende arvestamine/mittearvestamine ei selgu. Kohtukolleegium osundab, et maakohus ei ole süüdistatavate süüküsimuse otsustamisel neist tõenditest lähtunud ning on selgelt oma otsuses osundanud, et arvestab menetluspoolte vastuväidetega dokumentide tõendina käsitamise kohta, millel puuduvad dokumendi tunnused (otsuse lk 66). Süüteo subjektiivse koosseisu on maakohus tuvastanud, sellega on nõustunud Riigikohtu kriminaalkolleegium (otsuse p 27.1). Mõlemad kaitsjad leiavad, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi ei vasta nõuetele, mistõttu selle rahuldamine pole võimalik. K. Paursoni kaitsja leiab lisaks, et K. Paursonil puudus võimalus tsiviilhagile vastuväidete esitamiseks, kuivõrd vahetult enne kohtuvaidlusi esitas kannatanu uue hagi, paludes varalise kahju 3 800 916.02 krooni väljamõistmist süüdistatavatelt. Veel leiab kaitsja, et hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 nõuetele ning viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-7909. Kohtukolleegium ei nõustu apellantidega. Mis puudutab kaitsjate arvamust tsiviilhagi 14 nõuetelevastavuse kohta, siis K. Paursoni kaitsja poolt viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-09 on üheselt selgitatud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi alus on puutumuses süüdistusaktiga piiritletava kriminaalmenetluse esemega, sest kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Seetõttu on TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud põhiliste hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine kriminaalmenetluses kohustuslik vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse poolte huve arvestav menetlemine. Eelnevast johtuvalt on apellantide etteheited esitatud tsiviilhagile põhjendamatud. K. Paursoni kaitsja väide hagile vastuväidete esitamise võimatuse kohta pole samuti põhjendatud. Maakohus, käsitades sedasama küsimust, on oma otsuses põhjendatult märkinud, et tsiviilhagi on esitatud 3 800 916.02 krooni suuruses summas. Süüdistusaktis on hagisummaks 4 036 805.51 krooni, millest 235 889.49 krooni on kannatanule tagastatud 2008.a juunis. Sellisel kujul on süüdistatavatel olnud kahju suurus teada vähemalt süüdistusakti kättesaamisest. Tsiviilhagi 3 800 916.02 krooni ulatuses on täpsustatud täiendavas, kohtumenetluses esitatud hagiavalduses, mis jätab tekitatud kahju suuruse samaks. Kahju suurus pole olnud teadmata ega ole ka terve menetluse käigus muutunud (lk 76). Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus nii K. Paursonile kui Ü. Kasele karistust mõistes lähtunud
sätestatust, sealjuures on kohus esitanud motiivid, miks ta leiab, et süüdistatavate suhtes on võimalik
Maakohus on veenvalt põhjendanud ka seda, miks tuleb K. Paursonile ja Ü. Kasele anda tõsine hoiatus nn šokivangistuse näol – nad on pannud toime I ja II astme kuriteod pika aja vältel, tekitanud suure kahju. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et osa vangistusest tuleb neil koheselt ära kanda nende süü suurusest tingitult. 13. Siim Rinne, V. Mardisoo, R. Kotkase ja I. Liibeoni kaitsjate apellatsioonid. Nagu juba kohtukolleegium eelnevalt rõhutas, on eelkuritegu – kelmus AS Stora Enso Timber suhtes tuvastatud. Eelnimetatud süüdistatavate süüküsimuse lahendamisel on küllalt kõnekad nende endi poolt antud ütlused. S. Rinne kinnitas, et on teinud kaks fiktiivset arvet, kokkupuude OÜ-ga Valdervik puit oli ärilistel kaalutlustel kauba vahendamiseks, ei kahelnud, et midagi valesti oleks olnud, kasu sai 1% arve peal olevast summast, arve saatmise järel laekus raha osaühingu arvele, tema andis selle üle Valdervik Puit esindajale kokkulepitud kohas. V. Mardisoo kinnitas samuti fiktiivsete arvete esitamist ning et teenis arvelolevast summast 1%. I. Liibeoni ütluste kohaselt on ta suhelnud ärilistel kaalutlustel Ü. Kasega ja tema esindajaga, kes tõi andmed, mille järgi tegi arve ja saatelehe. Osaühingu arvele jäi 30% rahast, ülejäänu tagastas samale isikule. R. Kotkas kinnitab ärilist koostööd OÜ-ga Valdervik Puit, suhtles Ü. Kasega, hiljem kellegi teisega, kes andis saatelehtede tarvis andmed, arvele kantud raha võttis pangast ja pangaautomaatidest välja, kasu sai 5%. Pole mingit mõistlikku põhjendust, miks pidid süüdistatavad arvama, et toimub reaalne puidumüük ja –vahendus. S. Rinne, V. Mardisoo, I. Liibeon ja R. Kotkas on oma arusaama järgi hankinud puitu OÜ-le Valdervik Puit, kusjuures viimatinimetatud firma selle puidu ise endale hangib, laseb selle endale müüa ja kaotab sealjuures olulisel määral raha. Kõne all olevad süüdistatavad ei ole suutnud nimetada selle isiku nime, kellele nad suuri rahasummasid üle andsid. Tuvastatud on, et enamikel juhtudel ei näinud nad saatelehtigi, mille alusel pidid arveid koostama. On ilmselge, et siin ei saa juttu olla ausast äritegevusest. Kohtukolleegiumi hinnangul on tõendid S. Rinne V. Mardisoo, I. Liibeoni ja R. Kotkase süü tuvastamiseks rahapesus piisavad, maakohus on neid kogumis hinnanud, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. 15 Kaitsjate arusaam, et kuivõrd nende kaitsealustele ei ole esitatud süüdistust eelkuriteo toimepanemises, käesoleval juhul
lg 2 p 2, 3 järgi, ei ole võimalik neid süüdi mõista rahapesus isikute grupi poolt. Kohtukolleegium rõhutas juba eelpool, et rahapesu koosseis ei nõua, et eelkuriteo oleks toime pannud rahapesija ise. Maakohus on vaieldamatult tuvastanud, et S. Rinne, V. Mardisoo, I. Liibeon ja R. Kotkas varjasid kelmuse tulemusena OÜ Valdervik Puit kontodele ja sealt edasi nende firmade kontodele laekunud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu. Tegelikeks kasusaajateks olid K. Paurson ja Kase, teised süüdistatavad n.ö pesid raha, näidates, nagu oleksid toimunud reaalsed tehingud puiduga. Igaühel neist oli kindel roll ning oluline on, et ilma igaühe panuseta ei oleks rahad liikunud. Tähtsust ei oma, et näiteks R. Kotkas ja I. Liibeon K. Paursonit ei tundnud. On üsna reeglipärane, et analoogsetes kuritegudes, kus õigusvastane tegevus toimub mitmes lülis või astmes, jäävad võtmefiguurid varju, jäädes tundmatuks ka osadele kuritegeliku grupi liikmetele. Sellest ei sõltu aga nende käitumisele antav õiguslik hinnang. R. Kotkase kaitsja arusaam, nagu ei saaks tema kaitsealusele rahapesu süüks arvata juba seetõttu, et väidetavalt kuritegelikul teel saadud vara on jäänud Ü. Kase ja K. Paursoni valdusse, on eksitav.
§-s 394 sätestatud süüteokoosseisu obligatoorseks tunnuseks ei ole varalise kasu saamine. Mis puudutab R. Kotkase kaitsja väidet, et kohus on rajanud otsuse lubamatutele tõenditele (kaitsja peab silmas tabeleid kuritegeliku rahaga toimunud tehingute kohta IV kd tl 7-128), siis kohtukolleegium osundab, et kohtuotsuse leheküljel 66 on kohus loetlenud kohtuistungil uuritud ja avaldatud kirjalikke materjale, nende hulgas on küll vaidlusalune skeem, mis on ka prokuröri taotlusel kohtuistungil avaldatud /IX kd tl 286/, kuid samas on maakohus selgelt märkinud, et arvestades menetluspoolte kohtuistungil esitatud vastuväiteid, ei tugine ta otsuse tegemisel toimiku materjalidele, millel puuduvad dokumendi tunnused. 14. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-68-10 on selgitatud, et kuivõrd kuriteokoosseisuna on rahapesu paigutatud
-i
TRTS § 4 lg-s 1 kirjeldatud tegusid, millega suunatakse legaalsesse majandus- või rahakäibesse kuritegelikke vahendeid sellises mahus ja sellisel viisil, mis käivet kahjustab. Rahapesu koosseisu aluseks oleva õigushüvena määratles Riigikohtu kriminaalkolleegium rahandus- ja majandussüsteemi korrapärase toimimise, konkreetselt aga legaalse majandus- ja rahakäibe kindlustamise. Käesoleval juhul tuvastas maakohus, et süüdistatavate tegevus oli suunatud majandussüsteemi ärakasutamisele. Vara puhastamine selle ebaseaduslikust kuritegelikust taustast toimus olematute ostu-müügitehingute abil. Äriühingud said oma firmale tulu, samuti K. Paurson, kes suuri summasid oma arvele kandis ja need edasi aktsiafondidesse paigutas. Raha liikumine äriühingu kontol kajastab aga igal juhul majandustegevust. Et selline majandustegevus legaalsena näiks, oligi vaja Ü. Kasel osutada S. Rinne, V. Mardisoo, I. Liibeoni ja R. Kotkase firmadele kui ausatele lepingupartneritele. Oluline on, et süüdistatavate tegevuse tulemusena kandis AS Stora Enso Timber OÜ-le Valdervik Puit olematute puidukoormate eest kokku 4 036 805.51 krooni (242 208.33 eurot), mis kahtlemata kahjustab majanduse normaalset toimimist. Kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on põhjendatult K. Paursoni, Ü. Kase ja R. Kotkase
Rinne, V. Mardisoo ja I. Liibeoni
16 15. Prokuröri apellatsioon. Maakohus karistas nii K. Paursonit kui Ü. Kaset
lg 2 p 2, 3 järgi 4-aastase vangistusega,
Liitkaristuseks mõistis kohus
lg 1 alusel mõlemale 5 aastat ja 6 kuud vangistust, mille jättis osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Kohesele täitmisele pöörati 4 kuud vangistust, ülejäänud karistuse osa – 5 aastat ja 2 kuud jäeti kohaldamata 5-aastase katseajaga. Kohtukolleegium nõustub prokuröri apellatsiooniga osas, milles märgitakse Riigikohtu otsustes nr 31-1-99-06 ja 3-1-1-59-07 väljendatud seisukohale tuginedes, et karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Kohtukolleegium ei soostu aga prokuröriga selles, et süüdistatavatele mõistetud karistuste seadusega kooskõlla viimiseks tuleb K. Paursonile ja Ü. Kasele mõistetud liitkaristusest kohe ärakantavaks karistuseks mõista 6 kuud vangistust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielikult karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega tõsine hoiatus. Sellise sanktsiooni preventiivne toime avaldub aga vangistuse lühiajalisuses. Vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse isiku lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse. Nimetatud efekti pole aga võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-41-04; 3-1-1-21-05; 3-1-1-99-06). Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu poolt K. Paursonile ja Ü. Kasele kohesele ärakandmisele mõistetud 4 kuud vangistust eelosundatud põhimõtetele ning kohtuotsuse tühistamise aluseks selles osas ei saa olla prokuröri apellatsioonis esitatud kaalutlused. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul K. Paursonile ja Ü. Kasele
lg 2 p 2, 3 ning
lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud karistustest
lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel on otstarbekas lähtuda põhimõttest, et kergem karistus loetakse kaetuks raskema karistusega. 16. Tsiviilhagi. Kohtukolleegium leiab, et Stora Enso Eesti AS tsiviilhagi on põhjendatud. Arvestades Riigikohtu kriminaalkolleegium 03.06.2011.a otsuse p-des 16-21 sedastatut, on ringkonnakohtu põhjendused järgmised. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7) ning heade kommete vastase tahtliku käitumisega (p 8). Käesoleval juhul on VÕS § 1045 lg 1 p 7 nimetatud normiks, mida on rikutud,
§-s 209 sisalduv keeld luua teadvalt teisele isikule varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust. Ilmselgelt on tahtlik kuritegu käsitatav ka heade kommete vastase tahtliku käitumisena. Seega on kahju tekitamine õigusvastane. Kuivõrd K. Paurson ja Ü. Kase on
lg 2 p 2, 3 järgi süüdi mõistetud ega ole ka eraldi tõendanud oma süü puudumist, vastutavad nad tekitatud kahju eest. Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud. Riigikohus on oma otsuses osundanud, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kontrollida, millist mõju avaldab kahjunõudele võimalik alusetu rikastumise nõue OÜ Valdervik Puit vastu ning et selle nõude väärtus tuleb kahjuhüvitisest maha arvata. 17 Kannatanu tõendanud, et võimalikud nõuded OÜ Valdervik Puit vastu on väärtusetud. Äriregistri B-osas OÜ Valdervik Puit registrikaardi väljavõttest nähtub, et äriregistrisse on 01.11.2010.a tehtud lõpetamiskanne ning 27.01.2011.a on OÜ Valdervik Puit äriregistrist kustutatud. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Seega puudub käesoleval juhul isik, kelle vastu alusetu rikastumise nõuet oleks võimalik esitada. Eelnevale lisaks on Pärnu Maakohtu 27.10.2010.a määruse kohaselt Lõpetatud OÜ Valdervik Puit pankrotimenetlus välja kuulutamata raugemise tõttu. Määrusest nähtub, et OÜ-l Valdervik Puit ei olnud nii palju vara, et oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ning isegi ajutise pankrotihalduri kuludest jäi osa riigi kanda. Viimane majandusaasta aruanne, mis on äriregistrile esitatud, on 2009.aasta kohta. Sellest nähtub, et juba 2009.a oli ettevõtte majandustegevus peatunud, äriühingul oli 31.12.2009.a varasid üksnes 3229 krooni ning omakapital oli miinuses. Eelnevat arvestades tuleb võimalikku nõuet OÜ Valdervik Puit vastu hinnata väärtusetuks, mistõttu on kannatanu poolt OÜ-le Valdervik Puit alusetult tasutud rahasumma täies ulatuses K. Paursoni ja Ü. Kase poolt kannatanule tekitatud kahjuks. Eelnevat arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus osas, millega rahuldati Stora Enso Eesti AS-i tsiviilhagi summas 3 800 916.02 krooni, tuleb jätta muutmata. Mis puudutab Ü. Kase kaitsja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud väidet, et kannatanu poolt esitatud hagisummast tuleks maha arvata käibemaks, siis kaitsja seisukoht ei ole kohtukolleegiumi hinnangul asjakohane. Käibemaksu mahaarvestamise õigus tekib firmal siis, kui ta ostab reaalset kaupa, mida kasutab käibemaksuga maksustatava toote tarbeks. Käesoleval juhul on aga tegemist fiktiivsete arvetega. Kui kannatanu hakkaks sisendkäibemaksust maha arvama fiktiivseid arveid, paneks ta toime maksukuriteo. Seda aga eeldada ei saa. 17. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 12.07.2010.a otsuse osaliselt Kurmet Paursonile ja Üllar Kasele
lg 1 järgi mõistetud liitkaristuses ja karistuse osas, mis on nende suhtes tingimisi täielikult kohaldamata. Muus osas jätab maakohtu otsuse muutmata, kaitsjate apellatsioonid jätab rahuldamata, prokuröri apellatsiooni rahuldab osaliselt. 18. Kuivõrd Riigikohus tühistas oma 3.06.2011.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2011.a otsuse ka osas, millega ringkonnakohus jättis R. Kotkase, I. Liibeoni, S. Rinne ja V. Mardisoo kaitsjate tasud (R. Kotkas 651.90 eurot, I. Liibeon 690.25 eurot, S. Rinne ja V. Mardisoo kumbki 549.84 eurot) riigi kanda ning et käesoleval juhul teeb ringkonnakohus nende suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, mõistab ringkonnakohus süüdistatavatelt välja kaitsjatele hüvitatud tasud riigituludesse. Malle Preimer Julia Katškovskaja 18 Sten Lind 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.