lg 2 p 9; § 424; § 121 ja § 274 lg 1 järgi lühimenetluses Maigi Simson Prokurör Nimi: Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Süüdistatav Aivo Kallaste xxx; viibib vahi all Vanglas 36904145712 EV keskharidus eesti keel puudub kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 1). 15.12.1987.a Kingissepa Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 197 lg 2 p 1; § 204¹ lg 1 ja § 204 lg 1 alusel mõisteti vabadusekaotus 3 aastat; 2). 11.06.1993.a Valga Maakohtu poolt KrK § 106; § 143 lg 3 p 2 ja § 139 lg 2 p 2,3 alusel mõisteti vabadusekaotus 4 aastat; 3). 19.01.1999.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel mõisteti rahatrahv 7200 krooni; 4). 31.05.2004.a Harju Maakohtu poolt
K § 140 lg 2 p 2,3; § 141¹ lg 2; § 204 lg 3 ning § 197 lg 2 p 1,2 alusel mõisteti vangistus 3 aastat 5 kuud ja 12 päeva (vabanes tingimisi ennetähtaega 09.04.2007, kuid ärakandmata 1 karistus 7 kuud ja 3 päeva pöörati 28.01.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja määruse alusel täitmisele); 5). 09.05.2008.a Harju Maakohtu mnt kohtumaja poolt
alusel mõisteti lõpliku karistusena vangistus 9 kuud ja 3 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks (vabanes tingimisi ennetähtaega 18.11.2008); 6). 14.04.2009.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 1; § 201 lg 2 p 1; § 209 lg 2 p 1; § 424; § 329; § 121 ja § 274 lg 1 alusel mõisteti lõpliku karistusena vangistus 2 aastat ja 23 päeva; 7). 30.11.2010.a Maakohtu kohtumaja poolt
alusel mõisteti lõpliku karistusena vangistus 2 kuud ja 23 päeva (vabanes 22.02.2011 pärast karistuse kandmist). Väärteokorras karistatud 20 korda. Kaitsja Gennadi Kull RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aivo Kallaste
Süüdi tunnistada Aivo Kallaste
Süüdi tunnistada Aivo Kallaste
järgi ning karistada vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Aivo Kallasele liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Aivo Kallaste´´le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt
lg 1 lugeda karistusest kantuks Aivo Kallaste poolt eelvangistuses viibitud aeg 01.05.2011.a-03.05.2011.a (3 päeva, seega ärakandmata karistuseks on vangistus 11 kuud ja 27 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 04.06.2011.a. Õigeks mõista Aivo Kallaste
Aivo Kallaste suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Esitatud tsiviilhagid rahuldada. VÕS § 1043 alusel välja mõista Aivo Kallaste´lt: • Rimi Eesti Food AS-i kasuks 28,75 eurot Swedbank´ a/a nr xxxxxxxxxxx; • AI´i kasuks 1000 eurot Swedbank´ a/a nr xxxxxxxxxxxxxxxx. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aivo Kallaste´lt menetluskuludena 2 kokku 300 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud ülejäänud osas riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulusid võib tasuda ositi 1 aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 111-12716, Aivo Kallaste ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: 3 CD plaati videosalvestustega - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Aivo Kallaste, olles isikuks, kes on varasemalt korduvalt toime pannud vargusi, võttis uuesti 13.04.2011 kella 18:25 paiku Keilas aadressil Pae 9 asuvast Keila Säästumarketist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kolm pudelit likööri „Vana Tallinn Cream“ kogumaksumusega 17,25 eurot (ühe pudeli hind 5,75 eurot), läbis seejärel pudeleid käes hoides kassaderivi ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, võttis uuesti 13.04.2011 kella 18:40 paiku Keilas aadressil Pae 9 asuvast Keila Säästumarketist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit likööri „Vana Tallinn Cream“ kogumaksumusega 11,50 eurot (ühe pudeli hind 5,75 eurot), läbis seejärel pudeleid käes hoides kassaderivi ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi süstemaatiliselt, võttis uuesti 20.04.2011 Harjumaal Vasalemma vallas asuvast Rummu karjäärist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AI kuuluva alumiiniumist paadi maksumusega 1000.- eurot, tükeldas paadi tükkideks ning viis AS Kuusakoski metallikokkuostupunkti. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, võttis uuesti 01.05.2011 kella 17:23 paiku Keilas aadressil Pae 9 asuvast Keila Säästumarketist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli likööri „Vana Tallinn“ maksumusega 5,75 eurot ning ühe pudeli brändit „Aramis“ maksumusega 6,71 eurot, so alkohoolseid jookse kogusummas 3 12,46 eurot, hoidis pudeleid käes ning möödus seejärel kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega Aivo Kallaste pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt s.o
Aivo Kallaste juhtis 04.06.2011 kella 22:30 ajal Harjumaal Vasalemma vallas Rummu alevikus Keila–Haapsalu maantee 18. kilomeetril mootorsõidukit Opel Astra registreerimisnumbriga 373 MEH, olles joobeseisundis [alkoholijoove 0,86 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,77 mg/l)]. Sellise käitumisega rikkus Aivo Kallaste liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Aivo Kallaste toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Aivo Kallastet lõi 07.03.2011 kella 17:45 paiku Harjumaal Vasalemma vallas Rummu alevikus aadressil Haapsalu maantee 14 asuva kaupluse juures KV´ele rusikaga näkku vasakule poole huulepiirkonda, tekitades selliselt kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Vastavalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 07.03.2011 patsiendikaardile nr 13204 ja 08.03.2011 Põhja Prefektuuris teostatud isiku läbivaatusele tuvastati KV´el huule haav. Seega pani Aivo Kallaste toime teise inimese löömise, so
Süüdistatava süü on tõendatud alljärgnevate tõenditega: 13.04.2011 ja 01.05.2011 varguse episoodides Keila Säästumarketist: • Rimi Eesti Food AS-i avaldused (tl 2-4), milledest nähtub, et 13.04.2011 kell 18:25 varastati Keila Säästumarketi kauplusest kolm pudel likööri kogumaksumusega 17,25 eurot, 13.04.2011 kell 18:40 kaks pudelit likööri kogumaksumusega 11,50 eurot ja 01.05.2011 kell 17:23 üritati varastada kahte pudelit alkoholi kogumaksumusega 12,46 eurot; • Turvafirma Scuritas Eesti AS ettekanne seoses õigusrikkumise toimepanekuga (tl 5), millest nähtub, et 01.05.2011 kell 17:23 peeti kaupluses Keila Säästumarket kinni Aivo Kallaste, kes püüdis varastada kahte pudelit alkoholi kogumaksumusega 12,46 eurot; • Tunnistaja DS ütlused (tl 6-8) selle kohta, et 01.05.2011 kella 17:23 paiku viibis ta tööl 4 Keila Säästumarketis, kui nägi kuidas meesterahvas nimega Aivo võttis ühe pudeli Vana Tallinna likööri ja ühe pudeli Aramise brändit endale kätte, misjärel läbis kassa, jättes kauba eest maksmata. Vargusest teavitati kaupluse turvatöötajat, kes pidas isiku koos alkoholipudelitega kinni. Samuti viibis DS tööl 13.04.2011 ning nägi, kuidas Aivo Kallaste võttis kella 18:25 paiku alkoholiletist 3 pudelit Vana Tallinn Cream likööri, läbis kassa ja jättis pudelite eest maksmata ning lahkus kauplusest. 13.04.2011 kella 18:40 ajal märkas DS uuesti Aivo Kallastet alkoholileti juures, kus viimane võttis 2 pudelit Vana Tallinn Cream likööri, hoidis neid käes ja läbis kassa, jättes alkoholi eest maksmata, misjärel lahkus kauplusest; • Tunnistaja AT´e ütlused (tl 9-10) selle kohta, et ta viibis turvatöötajana 01.05.2011 tööl Keila Säästumarketis, kui nägi kuidas välisukse suunas liigub meessoost isik koos kahe alkoholipudeliga ning kuulis, kuidas kaupluse vahetuse vanem KM hüüdis, et isik kinni peetaks. AT pidaski meesterahva kaupluse ees koos süüdistuses nimetatud kaubaga kinni ja toimetas kaupluse turvaruumi; • kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 13-16), millest nähtub et Aivo Kallaste oli kahtlustatavana kinni peetud 01.05.2011 kell 17:23 Keilas aadressil Pae 9 asuvas Keila Säästumarketis seoses varguse toimepanemisega ning vabastatud 03.05.2011 kell 15:30; • tunnistaja KM´i ütlused (tl 21-22) selle kohta, et 01.05.2011 viibis ta müüjana tööl Keila Säästumarketis, kui kaupluse müüja DS palus jälgida valges pluusis meesterahvast, kes oli võtnud alkoholiriiulist alkoholi. KM nägi, kuidas nimetatud meesterahvas küsis midagi kassas töötavalt müüjalt ja möödus samal ajal koheselt kassast, ootamata müüja vastust ning maksmata kahe käes oleva pudeli alkoholi eest. KM palus turvatöötajal varguse toime pannud isik kinni pidada, mida viimane ka tegi. 13.04.2011 KM tööl ei viibinud, kuid vaatas hiljem videosalvestust, millelt oli varguse toimepanemine näha; • kannatanu esindaja RK ütlused (tl 23-24), milles ta selgitab 13.04.2011 ja 01.05.2011 toimunud varguse asjaolusid, lisab varastatud esemete täpse nimetuse koos maksumusega ja palub Rimi Eesti Food AS-i kasuks välja mõista tsiviilhagi summas 28,75 eurot; • asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 27-31), millest nähtub, et Aivo Kallaste viibis 13.04.2011 kella 18:23 ajal Keila Säästumarketis, võttis riiulilt 2 pudelit alkoholi ning läbis kassa, jättes kauba eest tasumata; • kahtlustatava Aivo Kallaste enda ütlused (tl 17-19), milles ta tunnistab oma süüd varguste toimepanemises ning annab ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta; Paadi varguse episoodis: • AI´i avaldus (tl 33-34), millest nähtub, et 20.04.2011 võttis Aivo Kallaste ilma loata AI´ile kuuluva alumiiniumpaadi ja viis selle metallikokkuostupunkti; • kannatanu AI´i ütlused (tl 36-39) selle kohta, et 20.04.2011 kella 16:30 paiku helistas talle sõber RJ ning andis teada paadi vargusest. AI läks oma paati otsima ning peatas Padise poolt tuleva sõiduki Renault reg/nr XXXkinni, sest talle edastatud info kohaselt oligi nimetatud sõidukiga paat ära viidud. Sõidukis viibisid I , Aivo Kallaste ja IN, kes tunnistasid, et viisid paadi ära Paldiski Kuusakoskisse. Üheskoos oodati politsei saabumist; • kannatanu AI´i ütlused (tl 49-52), milles ta täpsustab, et tema sõber RJ sai paadi vargusest 5 teada Vangla valvuri KM´i käest, kes nägi vaatetornilt, kuidas paat viidi kaldalt vangla nurga peale, tükeldati ja laaditi punast värvi Renault mikrobussi reg/nr XXXpeale. Olles eeltoodust teada saanud asus AI oma paati otsima, andis vargusest teada politseile ning märgates Kroonu tankla juures Paldiski poolt tulevat eelpool nimetatud kaubikut, pidas selle kinni. Lisaks täpsustab AI, et kaubikus viibis ka Aivo Kallaste elukaaslane, kelle nimi on V ning selgitab, mida asjaosalised paadi varguse kohta talle rääkisid. Samuti palub AI mõista enda kasuks välja tsiviilhagi summas 1000.- eurot; • tunnistaja IP´i ütlused (tl 54-58), millest nähtub, et temalt paluti 20.04.2011 abi leitud alumiiniumi metallikokkuostu viimisel. Rummu aleviku ääres 2-tsooni läheduses laadisid I N ja Aivo Kallaste metalli talle kaubikusse ja seejärel sõideti Paldiski Kuusakoskisse. Peale võeti ka Aivo Kallaste elukaaslane, sest viimasel on pangaarve. IP ei tea palju metalli eest Kuusakoskis raha saadi ning kes raha omavahel ära jagasid. Tagasiteel Padisele pidas neid kinni AI ja küsis oma varastatud paadi kohta. Aivo Kallaste lubas A ´le uue paadi tuua. Samuti kuulis IP kuidas I N selgitas, et tema paadi vargusest midagi ei teadnud ning teda paluti vaid laadijaks; • tunnistaja MK´i ütlused (tl 59-30) selle kohta, et ta viibis tööl vanglas ning oli 20.04.2011 vahitornis, kui märkas kella 16:30 paiku kahte meest alumiiniumist paadinina lohistamas ja punast värvi Renault kaubiku peale laadimas. MK helistas oma endisele ülemusele RJ´ele, sest ka viimasel on paat ning selgitas juhtunut ja andis teada kaubiku reg/nr. Hiljem selgus, et paat kuulus RJ sõbrale ja vargad tabati; • tunnistaja IN´i ütlused (tl 61-64) selle kohta, et 20.04.2011 võttis temaga ühendust sõber Aivo Kallaste ja palus appi alumiiniumi autosse tõstmisel. Rummu alevikus saadi kokku IP´iga ja suunduti viimase kaubikuga Rummu karjääri, kus Aivo Kallastel olid alumiiniumi tükid valmis lõhutud ning need tõsteti kaubikusse, misjärel sõideti Paldiski metallikokkuostupunkti. Peale võeti ka Aivo Kallaste elukaaslane, sest metallikokkuostus kantakse raha pangaarvele. Pärast alumiiniumi üleandmist suunduti tagasi Rummu poole, kuid poolel teel Padise bensiinijaama juures pidas neid kinni AI ja hakkas süüdistama paadi varguses. IN selgitas, et tal paluti lihtsalt alumiiniumi tõstmisel abiks olla ning tema ei teadnud, et see alumiiniumpaat kuulus AI´ile; • tunnistaja DV ütlused (tl 65-67) selle kohta, et 20.04.2011 kella 16:30 paiku helistas talle elukaaslane Aivo Kallaste ning selgitas, et tal on vaja kaardile raha panna. DV sai Aivo Kallastega kokku, viimane tuli punase kaubikuga ja suunduti Paldiskisse. Kaubikus oli veel I ´i nimeline noormees ja autojuht. Metalli eest kanti DV arvele 92.- eurot ning raha andis DV järgmisel päeval Aivo Kallastele; • AS Kuusakoski vastus päringule koos lisadega (tl 46-48), millest nähtub, et DV(Aivo Kallaste elukaaslane) poolt müüdi 20.04.2011 vanametalli, mille eest AS Kuusakoski tasus DV arveldusarvele 92.- eurot; • kahtlustatava Aivo Kallaste enda ütlused (tl 41-43), milles ta tunnistab oma süüd ning annab ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta; Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava A.Kallaste käitumine kvalifitseeritud
Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud varguse rohkust ja järjekindlust ( 13.04.2011.a kella 18:25; 13.04.2011.a kella 18:40; 20.04.2011.a; 01.05.2011.a) teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks oli varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et taolist käitumist tuleb hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt 6
29.01.2009 otsusest väärteoasjas nr 2373,08,012633 Aivo Kallaste süüditunnistamises
lg 1 alusel (tl 152) nähtub, et Aivo Kallaste pani 28.12.2008 toime pisivarguse; 31.05.2004 Harju Maakohtu kohtuotsusest nr 1/1-709/03 Aivo Kallaste süüditunnistamises (tl 162-176) nähtub, et Aivo Kallaste on varasemalt korduvalt muuhulgas toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi summas 28,75 eurot (alkoholi eest), ja AI on esitanud tsiviilhagi 1000 eurot (paadi eest). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et varguse kannatanu Rimi Eesti Food AS ning kannatanu AI´i i suhtes pani toime Aivo Kallaste. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanutele (Rimi Eesti Food AS-ile ja AI´ile) on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. A.Kallaste vaidleb A.I hagile vastu, leiab, et nõue on põhjendamatult suur. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. A.Kallaste ei saa lähtuda sellest, et paadi eest sai tema oluliselt vähem, kui 1000 eurot, kui ta selle kokkuostu tükeldatuna viis. Samuti ei saa nõuda, et kannatanul oleksid alles paadi soetamismaksumust tõendavad dokumendid. Analoogilised paadid võivad maksta 1000 eurot nagu nähtub ka interneti väljatrükkidest. Kannatanu poolt esitatud nõue ei ole ebamõistlik. Rimi AS tsiviilhagiga on A.Kallaste nõus. Mootorsõiduki joobes juhtimise episoodis: • kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 71-74), millest nähtub, et Aivo Kallaste peeti seoses joobes juhtimisega kinni 04.06.2011 kell 22:30 Harjumaal Vasalemma vallas Rummus Keila-Haapsalu mnt 18. kilomeetril; • tõendusliku alkomeetri näit koos protokolliga (tl 78-79), millest nähtub Aivo Kallaste´l tuvastatud joobeseisund ning joobe tuvastamise käik; • tunnistaja IM´i ütlused (tl 83-86), millest nähtub, et Aivo Kallaste juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit ning Aivo Kallaste kinnipidamisel oli tema suust tunda tugevat alkoholilõhna; • kahtlustatava Aivo Kallaste ütlused (tl 87-89), kus Aivo Kallaste tunnistab oma süüd ja selgitab, et tarvitas alkoholi, misjärel istus sõiduki rooli ning juhtis mootorsõidukit süüdistuses nimetatud ajal ja kohas; Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Aivo Kallaste käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt A. Kallaste tarvitas alkoholi ja asus seejärel sõidukit juhtima. Kohtuistungil süüdistatav A.Kallaste seletas, et jõi auto kõrval õlut. Sõitis autoga teel, mis ei olnud kaardistatud. Juhtis autot suundudes Rummu poole. Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava poolt
ettenähtud kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Sisuliselt tunnistab A.Kallaste ka ise kuriteo toimepanemist, kuid püüab sellele leida erinevaid õigustusi ja erinevaid seletusi. Kord ütleb, et jõi alkoholi auto kõrval seistes, siis jälle, et oli küll joobes, kuid ei sõitnud sellisel teel , mida teeks seaduse mõttes saaks nimetada jne. Tema ütlused on igal juhul ennastõigustavad, kuid sisuliselt tõendavad tema enda poolt toime pandu kuritegu. KV´e löömise episood: • kannatanu KV´e ütlused (tl 95) selle kohta, et 07.03.2011 umbes kella 17:45 paiku läks ta Rummu kaupluse juurde, sest tema sõber MVpidi kohtuma seal ühe meesterahvaga. Kohale 7 saabus KV´e kasuisa Aivo Kallaste koos I´i nimelise meesterahvaga. Tekkis intsident, mille käigus Aivo Kallaste ründas KV´e ja lõi kaks korda viimasele näkku; • • SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaart nr 13204 koos õnnetusjuhtumi teatisega (tl 96-97), milledest nähtub, et KV´el tuvastati 07.03.2011 arstliku läbivaatuse käigus huulehaav; isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 98-99), millest nähtub, et KV´el on 08.03.2011 Põhja Prefektuuris tuvastatud vasakul poolel ülahuulel haav, vigastus suulimaskestal sees pool ning kerge turse vasakul näopoolel; • kannatanu KV´e ütlused (tl 100-102), millest ta täpsustab kuriteo asjaolusid ning kinnitab, et Aivo Kallaste lõi teda kaks korda vasakule poole suu piirkonda. Lisaks selgitab KV, et Aivo Kallaste ütles talle, et lõi seetõttu, et KV läks MV´ile appi; • tunnistaja MV´i ütlused (tl 106-107) selle kohta, et 07.03.2011 oli ta koos KV´ega Rummu poe juures autos ning pidi kokku saama Aivo Kallaste´ga. Aivo Kallaste tuli koos ühe meesterahvaga, kes hakkas MV´i ründama. MVvalu ei tundnud, kuid kui ta autost väljus, nägi ta teisel pool autot KV´e ja Aivo Kallaste´t ning KV´el oli nägu verine; • INi kahtlustatavana antud ütlused (tl 113-115), millest nähtub, et 07.03.2011 kella 16:00 paiku kutsus Aivo Kallaste teda jalutama ning kokku saadi Rummu alevikus, kus Aivo Kallaste läks ühe auto juurde rääkima. Mingil hetkel väljus autost umbes 15-17 aastane meesterahvas, kes läks Aivo Kallaste juurde ning kellele Aivo Kallaste lõi ühe korra näopiirkonda. IN kinnitab, et tema kedagi ei löönud; • kahtlustatava Aivo Kallaste ütlused (tl 118-120), mille kohaselt nähtub, et ta tunnistab oma süüd ning annab ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta; Süüdistatava poolt KV´e suhtes toimepandud tegu vastab
Tegemist on löömisega , mille tagajärjel tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Vastavalt SA Põhja-Eesti regionaalhaigla 07.03.2011.a patsiendikaardile nr 13204 ja 08.03.2011.a Põhja Prefektuuris teostatud isiku läbivaatusele tuvastati KV´el huule haav. Subjektiivselt tunnustelt pani A.Kallaste löömise toime kavatsetult. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava poolt
ettenähtud kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Aivo Kallaste´t süüdistatakse ka selles, et tema, olles Vangla kinnipeetav, osutas 26.01.2011 kella 23:45 paiku aadressil XXX asuvas Vangla eelvangistushoone kambris nr 1166 vastupanu oma ametiülesandeid täitvale Vangla valvurile RK´le, üritades viimast lüüa jalaga, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest RK´l õnnestus Aivo Kallaste löök blokeerida. Lisaks süüdistatakse Aivo Kallaste´t selles, et tema, olles Vangla kinnipeetav ning üritanud eelnevalt lüüa Vangla valvurit RK jalaga, ähvardas 26.01.2011 kella 23:45 paiku s aadressil XXX asuvas Vangla eelvangistushoone kambris nr 1166 Vangla valvur RK korduvalt tapmisega, lubades vanglast välja saades RK maha lüüa. RK võttis neid ähvardusi reaalsena ning tundis hirmu, sest oli teadlik, et Aivo Kallaste on peagi vabanemas. 8 Selline Aivo Kallaste tegevus on kvalifitseeritud võimuesindaja suhtes toime pandud vägivallana seoses tema ametikohustuste täitmisega, so
A.Kallaste ütlustest nähtub, et tal oli haige vasak jalg – oli luumurd. Kipsis ei olnud, kuna arstid ütlesid, et ei saa panna. Jalanõusid ei andnud ära, kuna need olid ainukesed jalanõud ja see oli erikamber. Erikambris oli seoses korrarikkumisega. Viskas sussi jalast, võib-olla talle jäi mulje, et lõi. Vasaku jalaga ei löönud, sest K hoidis kinni seda jalga. K väänas vasakut jalga. Ta teadis, et jalg haige on, ütles, et viska suss ära. K oli vasakul pool, K oli paremal pool ja üks oli taga. Aivo Kallastel olid käed raudus. Kui surutakse vastu seina, siis ei saagi lüüa. Varem pole ükski valvur kaebust tema peale esitanud. Ütles K´le, et mine tapa ennast ära või midagi sellist, aga konkreetselt ei ähvardanud. s sai ebatsensuurse väljenduse eest 2 kuud otsa. Kasutab psühholoogilist abi, kuna närvid on läbi. Rohud, mis antakse on närvidega seoses. Kohus leiab, et eelnimetatud kuriteos ei ole A.Kallaste süü piisavalt tõendatud.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivalla all tuleb mõelda vägivallategusid
Vägivalla ajendiks peab olema konkreetne avalikku korda kaitsev tegu, mistõttu abstraktsest vimmast mingi konkreetse ametikoha vastu ei piisa. Ametikohustuste täitmine avaliku võimu kandja poolt peab olema teostatud oma pädevuse piires ja õigusaktides ettenähtud korras. Süüteokoosseis on täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Asitõendi (kaamerasalvestus) vaatlusprotokolli kohaselt (tl 136), selgub, et 26.01.2011 kell 23:39 sisenevad kambrisse nr 1166 kolm kiivrites meesametnikku ja suruvad Aivo Kallaste vastu seina, misjärel üks ametnikest kummardab Aivo Kallaste jalgade juurde. Aivo Kallaste osutab füüsilist vastupanu, seejärel ametnikud kasutavad tema suhtes jõudu. Kohus vaatas salvestisi ka kohtuistungil. Salvestis on kahes osas. Ühel neist salvestistest , kus oli kuuldav ka heli, ei tuvastanud kohus A.Kallaste poolt väidetavalt kannatanu R.K suhtes lausutud ähvardusi. Teisel videosalvestisel heli puudub. Videosalvestistelt nähtub, et A.Kallaste on agressiivselt meelestatud, ta märatseb, taob jalaga vastu kambrivõret, röögib, sõimab, on endast väljas ja kasutab ebatsensuurseid väljendusi. Teiselt videolt nähtub , kuidas vanglaametnikud sisenevad kambrisse, et ära võtta A.Kallaste jalatseid. Kohtu arvates ei ole videolt näha, et A.Kallaste püüab lüüa jalaga vanglaametnik R.K. A.Kallaste sipleb ja osutab üleüldist vastupanu, kui temalt püütakse ära võtta jalanõusid. Kohtu arvates ei ole A.Kallaste tegevus konkretiseeritud, videomaterjali põhjal võib teha järelduse, et ta oli ärritunud, endast väljas ja agressiivselt meelestatud kogu süsteemi suhtes, mitte konkreetselt R.K suhtes. Kohtu arvates on sellises situatsioonis võimatu tuvastada, kas A.Kallastel oli vähemalt kaudne tahtlus panna toime
sätestatud kuritegu (mida eeldab
(Süüdistuses peetakse silmas ilmselt
katset.) Sellisele järeldusele võib jõuda ka seetõttu, et löömise katse kohta annavad tunnistajad erinevaid ütlusi. Tunnistajad kinnitavad seda, et A.Kallaste oli agressiivne, A.Kallaste üritas R.K jalaga lüüa. Videosalvestiselt ei nähtu üldse, et A.Kallaste oleks kedagi üritanud lüüa. Samuti ei nähtu asjaolu, et R.K sai A.Kallastelt jalast kinni, (nagu väitis tunnistaja T.A ) kui A.Kallaste püüdis teda lüüa jalaga keha piirkonda. Keha piirkonda jalaga löömise katse eeldab, et lööja jalg tõuseb kannatanu keha kõrgusele. Midagi sellist videosalvestuselt ei nähtu, kohtu arvates ei seisavad ametnikud A.Kallastele nii lähedal, et selline löök on praktiliselt võimatu. Lisaks sellele ei kinnita kannatanu ise ka, et ta oleks võtnud A.Kallastel jalast kinni. Ta vaid nimetab, et tal õnnestus löök tõrjuda.Videosalvestiselt, et kolm vanglaametnikku üritavad jõuga võtta ära A.Kallastelt jalatseid ning A.Kallaste sipleb vastu.
Seega kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalselt 9 kurnavat hirmutunnet. Objektiivse koosseisu analüüsimisel tuleb tähele panna, et oluline on, et ähvardamine oleks konkreetselt suunatud kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvarduse veenvuse hindamisel tuleb teatud juhtudel hinnata ka kannatanu eripära. Antud juhul on kannatanuks vanglaametnik, kes igapäevases töös puutub pidevalt kokku süüdimõistetud isikutega, sealhulgas selliste süüdimõistetutega, kes on neile seatud piirangute tõttu psüühiliselt häiritud või koguni ebastabiilsed. Märatsemishoos, kogu süsteemi vastu mingil hetkel agressiivselt meelestatud, röökiva ja ropendava kinnipeetu vihahoos esitatud valimatu sõimu kestel öeldud ähvardused tappa ei ole kindlasti sellist laadi, mida väljaõppinud vanglaametnikul oleks põhjust võtta tõsiselt ehk nii, et see tekitaks temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast peaks selline ähvardamine vanglaametniku suhtes olema hinnatav kui tühine ja mitte tõsiseltvõetav. Kohus leiab, et vanglaametnik on sellises situatsioonis teises olukorras võrreldes tavakodanikuga. Vanglaametnikult eeldataksegi kõrgendatud taluvust kui ta teeb oma igapäevast tööd. See on teada ka kinnipeetavatele ja on kaheldav, kas A.Kallaste pidas vähemalt võimalikuks, et R.K võtab ähvardusi tõsiselt. Ainuüksi kannatanu tõdemusest, et ta võttis ähvardust tõsiselt, kuna teadis, et A.Kallaste varsti vabaneb, ei piisa kohtu arvates A.Kallaste süüdimõistmiseks. Lisaks eeltoodule on ilmne, et sündmuskohal olnud kannatanu ja tunnistajad (vanglatöötajad) ei ole kogu sündmust tajunud ühtemoodi. Nii on tunnistajad kuulnud A.Kallastet lausumas erinevaid väljendeid R.K tapmise kohta. Kannatanu sõnul oli kinnipeetav agressiivses meeleolus ja sõimas neid pidevalt juba siis kui kannatanu koos teise vanglaametnikuga esimest korda kambrisse sisenes. Sõnu R. K ei mäleta, kuid kordus sõna „suka“. Teisel korral hakkas kinnipeetav A. Kallaste R. K isiklikult ähvardama sõnadega: „Sina K raisk seda veel kahetsed, sinu ma tapan ära, kui ma välja saan“. Lisaks tuli veel: “Ma löön su maha“. Kordusid väljendid „suka“, „kuradi provokaator“. Tunnistaja T.A ütluste kohaselt kasutas A.Kallaste väljendit „K, ma tapan su väljas ära“. Tunnistaja I.O kuulis, et „K, ma löön sind maha“. Tunnistaja M.Vadi teab tapmisähvardusest vaid kannatanu R.K sõnade järgi. Tunnistaja K.K kinnitab, et jalatsite äravõtmise käigus lubas A.Kallaste vanglast välja saades R.K ära tappa. Kohtu arvates on ilmne, et ähvardus oli pelgalt A.Kallaste reaktsioon jalatsite äravõtmisele. On ilmne, et A.Kallaste sel ajal isegi ei mõelnud sellele, kas kannatanu võiks ähvardust tõsiselt võtta. A.Kallaste sõnul võis ta öelda kannatanule umbes midagi taolist, et: „Sa, K , tapa ennast ära“. Kannatanu väänas jalatsite äravõtmise käigus tema jalga ja tal oli valus. Ta oli ärritunud, kuid ei ole tapmisega ähvardanud. Vihavaenu tal R.K vastu ei olnud ega ole. Kohtu arvates näitab ka sündmuse erinev tajumine, samuti videosalvestiselt nähtu-kuuldu seda, et situatsioon kambris oli segane ja halvasti tajutav. Ühelt poolt märatsev A.Kallaste ja teiselt poolt teda jõuga taltsutavad vanglaametnikud. Sellises situatsioonis on kohtu arvates eriti ebatõenäoline, et A.Kallaste lootis, et tema ähvardust võetakse tõsiselt ja teiselt poolt, et vanglaametnikus tekitas selline ähvardus tõsiseltvõetava hirmutunde selles, et vanglast vabanedes A.Kallaste ta tapab. Otsustest väärteoasjades ja õiendist (tl 153-161) nähtub, et Aivo Kallaste käitus Vangla kinnipeetavana pidevalt agressiivselt ja lõhkus Vangla inventari. A.Kallaste tervisliku seisundi kohta kriminaalasja materjalides andmed puuduvad, A.Kallaste enda sõnul oli ta samal õhtul tarvitanud ravimeid, sh. unerohtu. Sellest tulenevalt ei saa kohus välistada, et A.Kallaste oli mingite ravimite mõju all ja tema agressiivne käitumine oli osalt tingitud ka sellest. Kõik kriminaalasjas esinevad kõrvaldamatud kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kriminaalasi saadeti prokuratuuri poolt kohtusse lühimenetluses, kus kohus peab otsuse tegema kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt. Nende tõendite põhjal ei saa A.Kallastet süüdi mõista. Kohus ei ole veendunud ka selles, et kriminaalasja arutamine üldmenetluses selles kriminaalasjas midagi muudaks. Materjalid on piisavad asja arutamiseks lühimenetluses, kuid A.Kallaste süüdimõistmiseks
10 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem seitsmel korral kohtu poolt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Süüdistataval on inkrimineeritud kuritegude toimepanemisele eelnevalt puudunud legaalne sissetulek. Tsiviilhagisid puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit, seega oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § 1043 õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kuuluvad VÕS § 1043 alusel Aivo Kallaste´lt väljamõistmisele tsiviilhagid vastavalt tekitatud kahju suurusele. Anne Rebane Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.