4-11-4841/5

4-11-4841 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012.a. Kuressaare Väärteoasja number 4-11- 4841 Kohtunik Külli Mõlder Väärteoasi Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna avaldus Talis Armuand’ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga Menetlusosalised Avaldaja Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskond, esindaja Meelis Juhandi Võlgnik Talis Armuand(isikukood 39107140016) Menetlustoiming Kohtuvälise menetleja määruskaebuse läbivaatamine, kirjalik menetlus Rahuldada Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna määruskaebus. RESOLUTSIOON Tühistada
2. jaanuari 2012 .a. määrus. Rahuldada taotlus. Asendada Talis Armuand’ile väärteoasjas nr. 2740, 10, 003140 määratud rahatrahv 30 trahviühikut e. 1800 EEK (115,04 €) kolmepäevase arestiga. Lükata määratud asenduskaristuse täitmine edasi kuni süüdimõistetu vabanemiseni kinnipidamiskohast
5. Määrus pöörata täitmisele ärakuulamist. Edasikaebamise kord peale süüdimõistetu Määruse peale võib 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse kohtumenetluse pool alates vaidlustatava kohtu määruse kättesaamisest. Asjaolud
7. 2011 esitas Lääne Prefetuuri Kuressaare pj kohtule avalduse
10. väärteoasjas nr. 2740,10,003140Talis Armuandile (Armuand) määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. 1 4-11-4841 Karistusregistri andmetel viibib Talis Armuand kinnipidamiskohas.
11. jaanuari 2012.a. määrusega jättis kohus kohtuvälise menetleja taotluse rahuldamata, kuna leidis, et asenduskaristuse rakendamine samaaegselt vangistusliku karistuse kandmisega ei ole võimalik. Määruskaebus ja selle põhjendused
12. jaanuaril 2012 esitas kohtuväline menetleja kohtu määruse peale määruskaebuse. Lääne prefektuur sissenõudjana ei nõustu kohtumäärusega täies ulatuses, kuivõrd otsus on põhistamata ning ei ole üheselt arusaadav. Asenduskaristuse taotluse esitamise ajendiks oli kohtutäituri poolne teade. Nimelt täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Seejärel, kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja tuvastas kohtutäituri täitmise võimatuse teate alusel, et asenduskaristuse kohaldamise asjaolud esinevad. Sissenõudja oli õigustatud eeldama kohtutäituri toimingute õigsuses ning asenduskaristuse asjaolude esinemise tõelisuses. Sissenõudja tutvunud kohtumäärusega ning andmebaasi andmetega, selgus, et tõepoolest võlgnik kannab vabadusekaotuslikku karistust alates 08.04.
13. a kuni 08.10.
14. a. Nimetatud asjaolu ei olnud sissenõudjale teada asenduskaristuse taotlemise hetkel. Analüüsides tekkinud olukorda leiab sissenõudja, et kohtutäitur oleks pidanud kohaldama karistusseadustiku § 82 lg 4 sätestatut. Nimetatud sätte kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest ning täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega ainuüksi vabadusekaotusliku karistuse kandmine ei saa olla asenduskaristuse taotluse rahuldamata jätmise aluseks vaid vangistuses viibimine on täitemenetluse peatamise aluseks ning peatamise otsuse tegemise õigus on kohtutäituril. Täitemenetluse seadustiku § 46 lg 1 p 8 kohaselt kohtutäitur peatab täitemenetluse muul seaduses sätestatud alusel ja käesoleva kaasuse puhul on selliseks aluseks karistusseadustiku § 82 lg
15. Näiteks kohtul on täitemenetluse peatamise õigus vaid juhul, kui võlgnik esitab avalduse ning menetluse jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Sissenõudjal puudub täitemenetluse peatamise õigus, kuid ta saab esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse peatamiseks (TMS § 46 g 1 p 1). Sellise avalduse saab esitada vaid juhul, kui sissenõudjale on teada asjaolud, mis tingivad täitemenetluse peatamise. Antud juhul oli sissenõudja poolt avaldus esitatud 14.12.
16. a so ~ kaheksa kuud peale võlgniku vabadusekaotusliku karistuse kandmise algust. Kohtutäituri poolt esitati täitmise võimatuse kohta teade sissenõudjale varem so 12.08.
17. a. Pean vajalikuks veelkord märkida, et sissenõudjal ei olnud alust kahelda kohtutäituri toimingute õigsuses. Sissenõudja poolt on nimetatud avalduse alusel tuvastatud taotluse esitamise alused, sest sissenõudjal endal puudub võimalus tuvastada kas võlgniku arveldusarvelt toimub laekumisi või kas võlgnikul on vara, millele sissenõuet pöörata. Ka seda ei ole sissenõudjal võimalik kontrollida, kas täitemenetlus on peatatud või täitetoiminguid on edasi lükatud. Erinevalt sissenõudjast omab kohtutäitur täit ülevaadet täitemenetlusest. Näiteks on kohtutäituril ka vangistuse ajal õigus sissenõude täitmise toiminguteks. 2 4-11-4841 Täitemenetluse seadustiku § 31 kohaselt rahalise nõude täitmiseks vanglas kannab vangla kinnipeetava töötasust või muus kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes rahalise nõude täitmiseks on saatnud. Seega on kohtutäituri ülesanne teada võlgnikku puudutavat teavet sh vangistuses viibimist. Eeltoodust lähtuvalt leiab sissenõudja, et esineb küllaldane alus kohtutäituri poolt täitemenetluse peatamise otsuse tegemiseks ning sellega seoses saab kohus asenduskaristuse taotluse jätta rahuldamata üksnes põhjusel, et peatunud täitemenetluse ajal täitetoiminguid ei ole võimalik läbi viia. Juhindudes eeltoodust ning väärteomenetluse seadustiku § 192 palub määruskaebuse esitaja rahuldada määruskaebus ning teha uus määrus, milles on sissenõudja asenduskaristuse taotluse rahuldamata jätmine põhistatud. Kohtu seisukoht KarS § 72 lg. 1 järgi kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga. Kohus jättis kohtuvälise menetleja esitatud rahatrahvi asendamise taotluse rahuldamata põhjusel, et menetlusalune isik viibib kinnipidamiskohas, mistõttu tema suhtes määratavat asenduskaristust ei ole võimalik täita. KrMS § 389 lg. 3 järgi kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab. KarS § 82 lg. 4 järgi rahatrahvi täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Käesoleva määrusega tühistab kohus vaidlustatud määruse ja rahuldab kohtuvälise menetleja taotluse asenduskaristuse määramiseks. Määratud asenduskaristuse täitmise lükkab kohus edasi kuni süüdimõistetu vabanemiseni kinnipidamisasutusest. Enne asenduskaristuse määruse täitmisele pööramist kuulab kohus süüdimõistetu ära. Külli Mõlder kohtunik 3