lg 2, § 415 lg 1 ja § 414 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 3.11.2011 otsus Apellatsiooni esitaja Grigori Petuhhov ja tema kaitsja Mihhail Firsov Prokurör Olga Dorogan Grigori Petuhhov, isikukood 37105292222, , elukoht XXXX, varem kriminaalkorras karistatud kolm korda Mihhail Firsov Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Maakohtu otsus tühistada osaliselt, täpsemalt: 1.1 Grigori Petuhhovi süüditunnistamises ja karistamises
lg 2 järgi; 1.2 Grigori Petuhhovile
lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas; 1.3 Grigori Petuhhovilt menetluskulude väljamõistmise osas. 2. Teha nimetatud osas uus otsus, millega: 2.1 Mõista Grigori Petuhhov talle esitatud süüdistuses
2.2 Grigori Petuhhovile
lg 1 ja § 414 lg 1 alusel mõistetud karistused jätta muutmata.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista Grigori Petuhhovile 2 aastat vangistust, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o kestuseni 1 aasta 4 kuud vangistust. 1 2.3
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 3.06.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa pikkusega 2 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista süüdistatavale 4 aastat 3 kuud 7 päeva vangistust. 2.4 KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõista Grigori Petuhhovilt riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude katteks välja 1000 (üks tuhat) eurot ja 41 senti.
lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust;
lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust ning
lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o kestuseni 4 aastat vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 3.06.2009 otsusega mõistetud karistus - 2 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust - ja liitkaristuseks mõisteti G. Petuhhovile 6 aastat vangistust. Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt välja ka menetluskulud, sh ekspertiisitasu summas 1430.41 eurot. Apellatsioonimenetlust ei toimu tegudes, milles A. Petuhhov on süüdi tunnistatud
lg 1 ja § 415 lg 1 järgi.
Petuhhov süüdi selles, et ta tekitas 26.10.2010 kell 17.00 oma elukoha korteri esikus plahvatuse. Plahvatuse tekitamine seisnes selles, et G. Petuhhov asetas suitsuta püssirohu gaasiballooni markeeringuga „CROSMAN“ ning hakkas haamriga polti gaasiballooni sisse lööma. Gaasiballooni paigutatud suitsuta püssirohulaengu antud käitlemise ja mehhaanilise mõjutamise käigus toimus deflagratsioon – plahvatuslik põlemine. G. Petuhhovi põhjustatud plahvatuse tagajärjel tekkis oht samas majas elavate inimeste ning plahvatuse ajal korteris nr 34 viibinud I.K. elule, tervisele ja varale. Kohtuotsuse motiivides märgitakse esmalt, et antud säte kriminaliseerib plahvatuse tekitamise üksnes juhul, kui sellega tekitati tagajärjena oht teise isiku elule, tervisele või varale. Kaitstavad on teise isiku õigushüved, koosseisupärast tagajärge ei moodusta ohu teke plahvatuse tekitaja enda elule, tervisele või varale. Ohu põhjustamise all inimese elule või tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise. Ohu all varale tuleb mõelda sellise olukorra tekitamist, mis võib viia vara rikkumise või hävitamiseni. Kriminaalasja materjalide kohaselt toimus plahvatus 26.10.2010 korteris aadressil XXXX KohtlaJärve linn Ida-Virumaa. Tunnistaja I.K. ütlustest nähtub, et tegemist on tema emale kuuluva 2 korteriga, kus umbes 4 aastat elab tunnistaja koos süüdistatavaga. 26.10.2010 kell 17.00, s.o plahvatuse toimumise ajal, oli tunnistaja köögis, süüdistatav koridoris. Nimetatud asjaolu kinnitas ka süüdistatav. Ekspertiisiakti kohaselt oli tegemist metallkestas paiskelõhkeaine (suitsuta püssirohi) plahvatusega. Maakohus leidis, et
Petuhhovi poolt toimepandud kuritegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Subjektiivsest küljest on tegemist kuriteo toimepanemisega otsese tahtlusega. 2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni nii süüdistatav kui ka tema kaitsja. Apellatsioonides esitatud taotlused ja põhiväited on järgmised. 2.1 G. Petuhhov ei nõustu enda süüditunnistamise ja karistamisega
Ta kinnitab, et plahvatus korteris toimus juhuslikult, mis ei kahjustanud seejuures kedagi peale tema enda. Seega tuleks ta selles süüdistuses õigeks mõista. 2.2 Süüdistatava kaitsja palub samuti tühistada maakohtu otsus G. Petuhhovi süüditunnistamises ja karistamises
2.2.1 Kui toimus plahvatus, oli tunnistaja I.K. köögis, peale plahvatuse kostumist jooksis ta koridori, kust ta leidis verise näoga G. Petuhhovi. Sellest ei saa teha järeldust, et plahvatuse tulemusena tekkis või oleks võinud tekkida oht tema või teiste isikute elule, tervisele või varale. See ei nähtu ka sündmuskoha ülevaatamise protokollist. Süüdistatav proovis lihtsalt valmistada midagi ilutulestiku sarnast, kuid balloon plahvatas tema käte vahel. 2.2.2 Ka ei nõustu apellant kohtu väitega, et G. Petuhhov pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kohtuotsus on selles osas ka motiveerimata. Süüdistatava eesmärgiks oli pürotehnilise seadme, mitte aga plahvatusseadme valmistamine. Ka ei löönud G. Petuhhov ballooni haamriga plahvatuse esilekutsumiseks, seega puudus tal tahtlus plahvatuse tekitamiseks ning tegemist oli ettevaatamatusega. 2.2.3 Kaitsja vaidlustab ka mõistetud karistust. G. Petuhhovit on varem küll kriminaalkorras karistatud ning kuriteod pani ta toime katseajal, kuid ta on enda süüd tunnistanud ning ta andis vabatahtlikult välja ka 15 elektridetonaatorit. Ka ei olnud G. Petuhhovil kavatust kasutada temalt äravõetud esemeid seadusevastaste tegude toimepanemiseks. Plahvatuse tulemusel sai ta ise raskelt viga, mistõttu tuleks kaitsja hinnangul kohaldada rahalist karistust. 2.2.4 Kohtuotsusega mõisteti G. Petuhhovilt välja ka menetluskulud, sh ekspertiisikulu ja kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest. Kuivõrd G. Petuhhov on käesoleval ajal töötu, tema ainukeseks sissetuleks on invaliiduspension, siis palub kaitsja jätta menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 3. Ringkonnakohtu istungil jäid mõlemad apellandid esitatud taotluste juurde ning palusid maakohtu otsus taotletud osas tühistada. Prokurör leidis, et apellatsioonid on põhjendamatud, palus jätta need rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 3 Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et apellatsioonides esitatud väited väärivad osaliselt tähelepanu, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise G. Petuhhovi süüditunnistamise ja karistamise osas
Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt. I 4. Esmalt osundab ringkonnakohus kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et süüdistatava poolt süü täielik omaksvõtt ei vabasta ka lühimenetluses kohut kohtuotsuse motiveerimise kohustusest (vt RKKKo 3-1-1-100-06; 3-1-1-20-07). Seega vaatamata asjaolule, et G. Petuhhov tunnistas ennast kohtuistungil talle esitatud süüdistuses, sh süüdistuses
lg 2 järgi, täielikult süüdi (tlk 154), ei vabastanud see kohut kohtuotsuse motiveerimise kohustusest, sh nõudest uurida kriminaalasja igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendikogumi alusel. Käesoleval juhul tuleb selle nõude järgmist maakohtu poolt aga eitada, milles ringkonnakohus näeb KrMS § 338 p 1 rikkumist, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja G. Petuhhovi õigeksmõistmise süüdistuses
5. G. Petuhhovile on
lg 2 järgi esitatud süüdistus selles, et tema, kasutades lõhkeainet, korraldas plahvatuse, põhjustades sellega ohu samal ajal korteris viibinud I.K. elule, tervisele ja varale. Süüdistuses sisaldub küll seisukoht, et enda käitumisega ohustas süüdistatav samaaegselt ka teiste majaelanike õigushüvesid, kuid maakohtu motiivide kohaselt seda talle otsusega süüks arvatud ei ole, mistõttu seda küsimust ringkonnakohus edasiselt otsuses ei puuduta. 5.1
lg 2 on tahtlik süütegu, mis tähendab esmalt seda, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks tuleks tuvastada, et G. Petuhhov korraldas lõhkeainet kasutades süüdistuses näidatud ajal ja kohas plahvatuse tahtlikult, s.o minimaalselt kaudse tahtlusega (seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks täiendavalt märkida, et tegemist on konkreetse, mitte aga abstraktse ohudeliktiga, nagu seda leidis ringkonnakohtu istungil prokurör). Apellantidega soostuvalt leiab ringkonnakohus, et seda tuleb eitada. 5.2 Süüdistatav on kirjeldanud toimunut järgmiselt. Nimelt otsustas ta valmistada midagi ilutulestiku sarnast, enda valduses olnud püssirohtu otsustas ta valada pneumaatilise püssi tühja gaasiballooni (tlk 90). Selle ballooni pikkuseks oli seejuures 8 cm, s.o tegemist on väikese esemega (vt tlk 3 sündmuskoha vaatlusprotokoll, samuti foto nr 7 tlk 10). Ballooni külje peale oli ta eelnevalt teinud sisselõike, et selle kaudu tikkude abil aktiveerida balloonis olev püssirohi. Peale püssirohu lisamist ballooni üritas ta seda poldi abil sulgeda, aga kuna see ei õnnestunud, otsustas ta selle poldi ballooni sisse lüüa, kasutades selleks haamrit. Peale mitmendat lööki haamriga lõhkes balloon tema käte vahel (tlk 90). 5.3 G. Petuhhovi vastavasisulisi ütlusi ei ole seejuures kahtluse alla seatud, need on võetud aluseks ka talle süüdistuse esitamisel. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei saa neile ütlustele tuginevalt kindlasti mitte väita, et G. Petuhhov pidas minimaalselt kaudse tahtluse tasemel võimalikuks ja seejuures ka kiitis sisemiselt heaks selle, et kirjeldatud amatöörliku „töötlemise“ käigus tema enda käes olev püssirohtu sisaldav balloon plahvatab. Võib pidada usutavaks ekspertiisiaktis märgitut, et plahvatus võis tekkida nt juhusliku sädeme toimel, s.o toimus plahvatuspõlemine (vt tlk 118-119); olukorras, kus väikese ballooni sisse püütakse vasarat kasutades sisestada polti, on sädeme teke ka täiesti usutav. Seega ei olnud kriminaalkolleegiumi hinnangul tegemist plahvatuse tahtliku tekitamisega G. Petuhhovi poolt; pigem võib tehiolusid arvestades asuda seisukohale, et süüdistatav käitus vaatluse all olevas olukorras hooletult/mõtlematult
4 5.4 Et tegemist ei olnud plahvatuse tahtliku tekitamisega, kinnitab kriminaalkolleegiumi hinnangul veel järgnev. Süüdistuse kohaselt tekitas G. Petuhhov selle plahvatusega mh ohu samal ajal korteris viibinud I.K. elule; ka selle konkreetse ohu osas pidanuks süüdistatav käituma minimaalselt kaudse tahtlusega. Kuivõrd I.K. oli plahvatuse toimumise ajal köögis, s.o toimunust mitu meetrit eemal ning otsevaade sündmuskohalt kööki puudus (vt tlk 6, sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa; plahvatuskoha ja köögi vahel sein ja koridor), ei saanud teda ilmselgelt ohustada plahvatuse toimel balloonist vabanenud killud (mis jäid, olgu märgitud, maha plahvatuskohta, s.o need ei paiskunudki kuhugi eemale). Samuti oli plahvatus sedavõrd minimaalne, et ohtu I.K. elule ei saanud kujutada ka mingi muu plahvatuse toimel vallandunud jõud. 5.5 Kuid olulisem on siiski veel järgnev. Nagu öeldud, oli balloon plahvatuse hetkel süüdistatava käes. Selleks, et jaatada teadlikku ohu tekitamist I.K. elule, tuleks samal ajal asuda seisukohale, et G. Petuhhov käitus vasaraga ballooni lüües teadmisega, et suure tõenäosusega tekib plahvatus, mis toob kaasa tema enda surma. Mingeid suitsidiaalseid mõtted G. Petuhhovil hetkel, mil ta otsustas kasutada haamrit poldi sisestamisel ballooni, tuvastatud aga ei ole. Ka see kinnitab täiendavalt, et plahvatust ei korraldanud G. Petuhhov tahtlikult, kuivõrd tuvastatud asjaoludel oleks plahvatuse toimel täiesti arusaadavalt kannatada saanud esmaselt tema ise, mitte aga keegi teine korteris või majas viibinud isik. Eelöeldud argumendid kehtivad ka süüdistuse osas, millega heidetakse süüdistatavale ette ohu tekitamist I.K. tervisele. Ka sellisel juhul pidanuks G. Petuhhov esmaselt tegelema enda tervise kahjustamise teadmisega, mida tuleb aga eelnevat silmas pidades eitada. 5.6 Analoogiliselt tuleb lahendada küsimus ka etteheite osas, millega süüdistatakse G. Petuhhovit I.K. varale ohu tekitamises. Nagu öeldud, ei tekitanud süüdistatav ringkonnakohtu hinnangul plahvatust üleüldse tahtlikult, mis teeb selle väidetavalt realiseeritud ohu tuvastamise iseenesest täiesti üleliigseks. Kuid ka siinkohal tuleb silmas pidada, et sellisel juhul oleks G. Petuhhov pidanud enda ilutulestiku valmistamisel kaudse tahtluse tasemel aru saama ja heaks kiitma selle, et tema teo tulemusel võib ta I.K. korterile või seal olevatele esemetele potentsiaalselt põhjustada olulist kahju (
Petuhhovi poolt valmistatud ese selleks ilmselgelt kohane, teiseks ei ole vähimalgi määral tuvastatud, et süüdistatav tegutses selle osas kaudse tahtlusega; ta ise elas selles korteris ning puuduvad vähimadki andmed selle kohta, et tema sihiks olnuks korteri või selle sisustuse purustamine olulise kahju tekitamise teadmisega. Kuid nagu öeldud, ei ole tuvastatav juba seegi, et G. Petuhhov oleks plahvatuse tekitamise osas tegutsenud tahtlikult, mistõttu täiendavalt ringkonnakohus sellel küsimusel ei peatu. 6. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus G. Petuhhovi süüditunnistamises ja karistamises
See toob kaasa ka maakohtu otsuse tühistamise
II 7. Apellant on vaidlustanud ka G. Petuhhovile
lg 1 ja § 415 lg 1 järgi mõistetud karistust, kuid selles osas jääb taotlus tagajärjetuks. 7.1 Süüdistatav on kuriteo pannud toime katseajal, seejuures tuleb silmas pidada, et eelneva kohtuotsusega on teda mh karistatud analoogilise kuriteo eest ja seda vabadusekaotusliku karistusega. Juba need asjaolud näitavad, et rahalise karistuse kui sanktsiooniliigi kohaldamine käesoleval juhul on välistatud. Seejuures on ka apellant ise märkinud, et G. Petuhhovil puudub töö 5 ning tema ainukeseks sissetulekuks on pension, mis teeb täiendavalt selgeks, et rahalise karistuse kohaldamine on käesoleval juhul välistatud. 7.2 Samuti ei näe kriminaalkolleegium võimalust mõistetud karistuste vähendamiseks. Vastavalt omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate/raskendavate või muude isiku teosüüd mõjutavate asjaolude esinemisel liigutada kas üles- või allapoole. Kohus on otsuse motiivide kohaselt karistuse mõistmisel selgesõnaliselt võtnud arvesse nii süü tunnistamist kui ka mõningate esemete vabatahtlikku loovutamist ning selle tulemil mõlema sätte alusel mõistnud G. Petuhhovile karistuse, mis jääb mõlemal juhul oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra;
lg 1 alusel ongi seejuures süüdistatavale mõistetud karistus sanktsiooni minimaalmääras. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et G. Petuhhovile on
lg 1 ja § 415 lg 1 alusel mõistetud tema teosüüle vastav karistus ning kriminaalkolleegiumi hinnangul puuduvad alused selle täiendavaks vähendamiseks. 7.3
Petuhhovile mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust ja
lg 1 järgi 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel leiab ringkonnakohus, et liitkaristuse moodustamisel tuleb kohaldada karistuste täieliku katmise printsiipi ja liitkaristuseks mõistab ringkonnakohus G. Petuhhovile 2 aastat vangistust. Kohaldades KrMS § 238 lg 2 sätteid vähendab kriminaalkolleegium mõistetud karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks käesolevas kriminaalasjas mõistab ringkonnakohus süüdistatavale vangistuse kestusega 1 aasta 4 kuud. 8. Kuivõrd G. Petuhhov pani kuriteo toime katseajal, moodustab kriminaalkolleegium edasiselt liitkaristuse
Viru Maakohtu 3.06.2009 otsusega on G. Petuhhovile mõistetud karistuseks 2 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat (tlk 83). 8.1
lg 2 kohaselt tuleb selle sätte alusel liitkaristuse mõistmisel uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Siinkohal peab kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et maakohus on
lg 2 sätet kohaldanud vääralt ning liitkaristuse moodustamisel kas liitnud karistused valesti (s.o arvutuslik viga) või lubamatult rakendanud karistuste liitmisel osalise katmise põhimõtet (4 aastat vangistust pluss 2 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust ei saa
lg 2 alusel anda tulemuseks 6 aastat vangistust, nagu seda on teinud aga maakohus); see teine alternatiiv oleks võimalik vaid
lg 3 alt 2 juhtumil, millega käesoleval juhul aga tegemist ei ole Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse G. Petuhhovi süüditunnistamises ja karistamises
lg 2 järgi, saab kriminaalkolleegium selle liitmise teha uuesti ja liita karistused täies mahus, kusjuures süüdistatava olukord ei halvene, kuivõrd sellest ei saa rääkida seni, kuni lõplik karistus ei ületa varem mõistetud lõplikku karistust (vt RKKKo 3-1-1-3-96). 8.2 Seega tuleb G. Petuhhovile käesolevas kriminaalasjas lõpliku karistusena mõistetud karistusele 1 aastat 4 kuud vangistust liita
lg 2 alusel Viru Maakohtu 3.06.2009 otsusega mõistetud karistus pikkusega 2 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb süüdistatavale mõista 4 aastat 3 kuud 7 päeva vangistust. 9. Maakohtu otsusega on süüdistatavalt menetluskuluna mõistetud välja ekspertiisiasutusel tekkinud kulu katteks 1430.41 eurot ja seda kolme ekspertiisi teostamise eest (vt tlk 126, 132, 137). Kuivõrd ekspertiisiakt nr PL-44-10/4024 (tlk 115) on teostatud seoses süüdistusega
Petuhhov kuulub õigeksmõistmisele, tuleb maakohtu otsus tühistada ka 6 menetluskulude väljamõistmise osas ning ekspertiisiasutustel tekkinud kulu katteks tuleb süüdistatavalt mõista välja mõista 1000.41 eurot. 9.1 Taotluse menetluskulude riigi kanda jätmiseks jätab kriminaalkolleegium rahuldamata. Esmalt tuleb märkida, et KrMS § 180 lg 3 sõnastuse kohaselt on võimalik menetluskulude riigi kanda jätmiseks vaid osaliselt, mitte aga tervikuna, nagu seda taotleb süüdistatava kaitsja. Teiseks tuleb märkida, et kriminaalasjas ei sisaldu tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kuritegude toimepanek oli G. Petuhhovi enda valik ning ta oli väga hästi teadlik sellest, et seoses kriminaalasja menetlemisega kaasnevad sellega vältimatult ka menetluskulud. 9.2 Täiendavalt tuleb silmas pidada, et seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Seetõttu on ka senine kohtupraktika olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tulebki esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda otsustavalt eitada. G. Petuhhov on varasemalt mitu korda kriminaalkorras karistatud, käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod pani ta toime katseajal ja seejuures ka samaliigilise õigusrikkumise nagu eelmisel korral. Seega leiab ringkonnakohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet G. Petuhhovi resotsialiseerumisväljavaadetele, mistõttu jätab kriminaalkolleegium selle taotluse rahuldamata. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1 ja 2, § 340 lg 2 p-dest 2 ja 6 tühistab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. Paavo Randma Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.