← Eesti

1-12-670/5

Obsah (4)§ 76§ 75§ 78§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 09.03.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-670 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi V

§ 76lg 4 alusel määrata Dmitri IVANOVILE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Dmitri IVANOVI katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1 – 5 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Dmitri IVANOVI katseajal järgima

§ 75

lg 2 p 2, 4, 8 sätestatud lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - jätkama alustatud õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja omandama eriala ettenähtud õppeaja jooksul - osalema sotsiaalabiprogrammis. Määrata Dmitri IVANOV kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Dmitri IVANOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Dmitri Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Ivanov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.05.2004 otsusega Karistusseadustiku (

) § 114 p 5 järgi ning karistatud

§ 68lg 1 kohaldamisega vangistusega 9 aastat alates 08.09.2003.

Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2004 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kinnipeetav on hinnatud avalikkusele ohtlikuks, oht võib seisneda füüsilise vägivalla kasutamises. Kinnipeetav õpib alates 12.09.2011 kutsehariduskeskuses infotehnoloogia erialal, läbis sissejuhatava riigikeele kursuse ning sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Sotsiaalsete oskuste treening. Psühhoteraapia nõustamine lõpetati kinnipeetava vähese motivatsiooni tõttu. Kinnipeetavat on vangistuses rahaliselt toetanud ema, hüvitamata rahalised kohustused puuduvad, vabanemisfondis on 196,11 €. Kuritegu oli toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav soovib peale vabanemist edasi õppida. Kinnipeetava peamiseks toetajaks on päritoluperekond, lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja vend, pidevalt on leidnud aset kokkusaamised, suheldakse ka kirja ja telefoni teel. Ka õde ja vend on valmis kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Alates juulist 2009 puuduvad kinnipeetaval distsipliinirikkumised, kinnipeetav on motiveeritud enam kuritegusid mitte toime panema. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et ennetähtaegse vabanemise korral on otstarbekas kohustada kinnipeetavat jätkama tema nõusolekul õpinguid 2 samas kutsehariduskeskuses kuni eriala omandamiseni. Kohanemisprobleemide vältimiseks ja probleemilahendusoskuste arendamiseks võib kinnipeetav pöörduda hiljemalt kuu jooksul vabanemisest konsultatsioonile professionaalse nõustaja juurde, jätkates külastamist vajalikuks peetava sagedusega. Kinnipeetaval on head suhted oma ema, õe ja vennaga. Kõik on nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse 3toalisesse korterisse. Kinnipeetava ema sissetulekuks on töövõimetuspension ja töötasu, ta on kinnipeetavat ka vangistuses toetanud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid ema sõnul soovib kinnipeetav jätkata õpinguid. Ema on nõus kinnipeetavat õpingute ajal üleval pidama. Kriminaalhooldusametnik ei välista, et pikaajaline vanglakaristus ja varasemad ennetähtaegselt mittevabastamised on avaldanud kinnipeetavale piisavalt eripreventiivset mõju. Maakohtu istung Kinnipeetav Dmitri Ivanov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et vanglas viibitud aeg on olnud piisav asjadest arusaamiseks. Vabaduses soovib ta jätkata õpinguid xxx ja hiljem kõrgkoolis. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas nõustus kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad kinnipeetaval juba peaaegu 3 aasta jooksul distsiplinaarrikkumised vanglas. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 07.09.2012. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on võimalus asuda elama oma ema juurde 3-toalisesse korterisse, kus kinnipeetaval saab olema oma tuba. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta, kuid kinnipeetava enda seletuse kohaselt soovib ta jätkata õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses infotehnoloogia erialal. Õpingute ajal on kinnipeetavat nõustunud toetama ema, kellel on lisaks pensionile sissetulekuks ka töötasu. Kinnipeetava õpingute jätkamisega kutseharidussüsteemis on nõustunud ka kriminaalhooldusametnik, kes on teinud ettepaneku panna kinnipeetavale vabanemise korral sellekohane lisakohustus. 3 Kinnipeetav ise kinnitas maakohtu istungil oma soovi ja valmisolekut õpinguid kuni lõpetamiseni jätkata. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et lisaks emale on kinnipeetaval head suhted ka õe ja vennaga ning ka nemad on kinnipeetavat vabanemise korral nõus toetama. Kinnipeetaval puuduvad tasumata rahalised kohustused, vabanemisfondis on peaaegu 200 €. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta, samuti on teda järelevalve all võimalik resotsialiseerumisel aidata. Kinnipeetaval on võimalus tõestada, et edaspidise elu on ta võimeline elama seaduskuulekalt. Kui kinnipeetav vabaneb 6 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus teostada kontrolli tema tegevuse ja tegevusetuse üle. Maakohus leiab, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega.

§ 76lg 4 alusel määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta.

Sellel ajal on süüdimõistetud kohustatud järgima

§ 75lg 1 p 1 – 5 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Lisaks sellele peab maakohus põhjendatuks panna süüdimõistetule

§ 75lg 2 p 2, 4, 8 sätestatud lisakohustused.

Esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kuriteo toime pannud alkoholijoobes. Samuti on kinnipeetav ise tunnistanud vabaduses alkoholi tarvitamist. Õpingute jätkamise kohustus annab kinnipeetavale vabaduses tegevust ja vähendab vaba aega. Samuti aitab eriala omandamine saada konkurentsivõimelisemaks tööjõuturul, mis võimaldab omakorda töökoha leidmise. Kuna kriminaalhooldusametnik pidas oma kirjalikus arvamuses vajalikuks nõustaja poole pöördumist, peab maakohus vajalikuks süüdimõistetu poolt sotsiaalprogrammides osalemise. Sotsiaalprogrammide suunitlus peab selguma riskihindamise käigus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus

§ 76ning Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.