(3)Kinnipeetava karistusaeg algas 13.09.2001.a ja lõpeb 12.09.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 11.01.2012.a. Tartu Vangla edastas 12.01.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Juri Zemtsov on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 23.01.1979.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud; 2) 18.11.1981.a. Sillamäe Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 1 järgi vabadusekaotusega 4 aastat; 3) 16.12.1986.a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 189 – 2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta; 4) 09.04.1996.a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 107 lg 1 järgi vabadusekaotusega 5 aastat. Tartu Vangla toetab Juri Zemtsovi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör istungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult, milles on seisukohale, et ei saa toetada Juri Zemtsovi ennetähtaegset vabastamist vabastamise sisuliste aluste puudumise tõttu. Juri Zemtsovi on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ja enne käesolevat karistust samuti reaalse vangistusega. Vaatamata sellel jätkas ta vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist. Ka vangistuses olles pani ta toime vägivallaga seotud kuriteo. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest mõisteti talle Harju maakohtu 13.01. 2010.a otsusega rahaline karistus, mis tuli ära tasuda 10 kuu jooksul. Riigi Tugiteenuste Keskuse Riiginõuete osakonnainformatsiooni kohaselt on nimetatud karistusest käesolevaks ajaks üle poole summast tasumata. Eelnev iseloomustab prokuröri arvates ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et ei ole varasemalt teinud oma tegudest ja karistustest piisavaid järeldusi. Ka käesolevatest materjalidest ei nähtu, et J. Zemtsovi hoiakutes ja käitumises oleksid toimunud positiivsed muudatused. Arvestades eeltoodut, ei ole Zemtsovi ennetähtaegne vabastamist võimalik toetada olukorras, kus ta sooritas karistuse kandmise ajal uue kuriteo ja see on käesolevaks ajaks nõuetekohaselt täitmata. Ennetähtaegse vabastamise üheks olulisemaks nõudeks on eeskujulik käitumine vangistuse jooksul. Juri Zemtsov ise leiab, et ta ei ole vist kunagi olnud halb inimene ja kui kohus arvab, et tema poolt kantud karistus on piisav, siis ei ole ka temal midagi lisada. Kinnipeetav leiab, et talle määrati maksimaalne karistus, mõisteti süüdi kahe paragrahvi järgi, mida ta üldse pole toime pannud ning ta ei imesta, kui peab kandma karistuse lõpuni. Vabaduses saasta tööle asuda, oma lapselapsega tegeleda, et ülejäänud elu veedaks rahulikult. See karistus olevat õpetanud kinnipeetavale, et ta enam ei lasku konfliktidesse ja kellegi eest kaitseks välja ei astu.

(3)aastase vangistuse kandmiselt vabanemist. Kuriteo raskust arvestades on peetud vajalikuks karistada Juri Zemtsovi tapmise süüdistuse eest seaduses sätestatud maksimummääras. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et ka vangistuse ajal on Juri Zemtsov jätkanud vägivaldset käitumist, mille eest on teda 13.01.2010.a karistatud kriminaalkorras rahalise karistusega. Vangla on küll toetanud ennetähtaegset vabastamist, kuid hinnanud Juri Zemtsovi kõrgohtlikuks. Kuigi kinnipeetaval ei ole viimasel ajal olnud vangistuses enam rikkumisi ja tal on vabaduses olemas toetav tugivõrgustik ning võimalus koheselt tööle asuda, ei ole eelpool toodud asjaolusid arvestades tema ennetähtaegne vabastamine võimalik. Eelnimetatud kuritegude kogumi eest enam kui 1,5 aastat enne mõistetud karistuse ärakandmist süüdimõistetu vabastamine ei ole põhjendatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3