Obsah (8)

§ 337§ 61§ 7§ 310§ 339§ 331§ 342§ 211

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 21. november 2011 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4783 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarja

§ 337lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 4.

oktoobri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas muutmata, esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis

1. novembril
2. Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ja teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. novembrist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
5. novembrist
6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 04.10.2011 otsusega mõisteti P. Kondratenko KarS § 216 lg 1 järgi õigeks tõendamatuse tõttu. P. Kondratenkole esitati süüdistus KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, selles, et tema talle kuuluval XXX kinnistul Ninasi külas Lohusuu vallas Ida-Virumaal, omades lepingujärgset elektriühendust, lülitus täpselt tuvastamata ajal ebaseaduslikult elektrivõrku, mille 29.01.2008 kella 13.10 ajal XXX kinnistul avastas Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk elektrik S.G. . Ebaseaduslik elektrivõrku lülitumine seisnes selles, et lisaks elektriarvestit (mõõteseadet) läbivale elektrijuhtmele oli elektrivõrku lülitatud lisajuhe mõõtudega 2x1,5 mm/2, mis läks elektriarvestist (mõõteseadmest) mööda. Lisajuhe oli ühendatud posti küljes oleva elektrienergia tarbimisliiniga, tuli mastist alla, läks elektriarvestist mööda maa sisse suunaga P. Kondratenkole kuuluva maja suunas. Lisajuhe oli pinge all ja seda läbis tarbimine koormusega 19,8 A, mis tähendab, et toimus elektrienergia ebaseaduslik kasutamine võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Asjaolud, et enne akti koostamist 29.01.2008 fikseeriti koormusi 20-24 A ja akti koostamise hetkel 19,8 A, annavad alust arvata, et ebaseaduslik lülitumine toimus tarbimiskoha kütmiseks elektrienergia abil. Ebaseadusliku elektrivõrku lülitumisega rikkus P. Kondratenko elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 68 lg 1 p 4, mille kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuste kasutamine ebaseaduslik kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse nõudmisi, mis tulenevad nimetatud seadusest, eelkõige juhul, kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega põhjustas P. Kondratenko AS Eesti Energiale kahju summas 1 005,62 eurot, mille arvutamise aluseks on võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 vastu võetud määruse nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord“ § 4 lg 1 p 1 ja lg 2, so lähtudes tarbimiskohal fikseeritud mõõtmistulemustest ja arvestades viimast kütteperioodi algusega 29.09.2007 kuni rikkumise avastamiseni 29.01.
7. Maakohtu istungil ei tunnistanud P. Kondratenko ennast süüdi talle esitatud süüdistuses. Maakohus leidis, et KarS § 216 lg 1 kuriteokoosseisu puhul kuulub obligatoorselt tõendamisele, et isik kellele on süüdistus esitatud, kasutas elektrienergiat ebaseaduslikult ja seda võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Kohus märkis, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 29.01.2008 on süüdistatavale kuuluval kinnistul OÜ Jaotusvõrk elektrik S.G. avastanud, et elektrimastile on paigaldatud täiendav elektrijuhe, mis jookseb elektriarvestist mööda maa sisse. Samuti ei vaidlustanud süüdistatav või tema kaitsja, et vähemalt 29.01.2008 toimus selle täiendava elektrijuhtme kaudu elektritarbimine. Nimetatud asjaolud on tõendatud tunnistaja S. G. ütlustega. Kohus luges tuvastatuks, et 29.01.2008 avastatud elektritarbimine täiendava elektrijuhtme kaudu oli ebaseaduslik ELTS § 68 lg 1 p 4 alusel, kuna elektriühendusel puudus nõuetekohane mõõteseade ehk elektriarvesti. Elektri tarbimine, mis on elektrienergia kasutamine KarS § 216 mõttes, toimus võrku ebaseadusliku lülitamise teel, milleks täiendav elektrijuhe oli ühendatud elektrimastil olevate juhtmetega. See on tuvastatud tunnistajate S. G. ja P.S.ütluste ning olukorra fikseerimise aktile lisatud fotodega. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul vaidlus faktilise asjaolu tuvastamises, kas süüdistatav on see isik, kes kasutas elektrienergiat ebaseaduslikult võrku ebaseadusliku lülitamise teel. Kohtu arvates tuleb selle tuvastamiseks välja selgitada, kuhu viis elektrimasti külge kinnitatud võrguga ühendatud täiendav elektrijuhe, kus oli selle teine ots, kas selle elektrijuhtme kaudu oligi tagatud süüdistatava poolt elektrienergia kasutamine. 2 Vaidlust ei ole ka selles osas, et süüdistataval oli võimalik kasutada elektrienergiat seaduslikul alusel ehk lepingu alusel, mida ta ka kasutaski aastate jooksul, muuhulgas ka 2007-2008 talvel ehk kütteperioodil. See on tõendatud lepingu ja võrguühenduse fikseerimise kokkuleppega, samuti kliendi tarbimise väljavõttega. Kohus käsitas kannatanu AS Eesti Energia politseisse pöördumise avaldust ning märkis, et pöördudes politseisse kuriteoavaldusega alates kontrolli tegemise kuupäevast rohkem kui 3 kuud hiljem, loob kannatanu ise olukorda, et tema väidete kontrollimine ja tõendite kogumine võib osutuda raskendatuks või isegi võimatuks. Huvitatud isik (antud juhul süüdistatav) võib vabalt 3 kuu jooksul asuda tõendite hävitamisele või muutmisele. Samas menetleja võimalused tõendamiseseme fikseerimisel on sel juhul piiratud. Näiteks ei ole enam võimalik fikseerida ebaseadusliku elektri tarbimise ajal eksisteeritud olustikku ja sündmuskohta. Kohus leidis, et kannatanu teatisest ei ole võimalik tuvastada, millal toimusid vastuses nimetatud tööd, kes neid teostas (seega ei ole võimalik neid isikuid tunnistajatena üle kuulata), mis oli see takistus, et maa sees olev juhe välja tõmmata ja veenduda, kuhu juhe viib, kus asub juhtme teine ots. Kohus märkis, et ka menetleja ei tegutsenud piisavalt usinalt tõendamiseseme asjaolude valjaselgitamisel. Menetleja ei pidanud vajalikuks sõita sündmuskohale ja selle üle vaadelda eesmärgiga tuua selgust küsimusele, kas ebaseadusliku elektrijuhtme teine ots viis P. Kondratenko majja või mujale. Sellega on menetleja võtnud endale riski, et vajalik informatsioon võib jääda fikseerimata tõendi kogumata jätmise tõttu ja uurimata jäetud asjaolusid ei pruugi olla võimalik enam korvata ehk kontrollida teiste tõendite kaudu. Kohus käsitles tunnistaja S.G. i ütlusi, mille kohaselt läks ta süüdistatava maja juurde ja tahtis temaga rääkida, et välja selgitada, kas see on tema kaabel või ei ole. Prokuröri küsimusele vastates, miks seda juhet üles ei kaevanud või välja ei tõmmanud, vastas tunnistaja, et kinnistu omaniku loata selliseid töid teha ei ole lubatud. Vastates kaitsja küsimusele, kas juhe viis süüdistatava maja suunas, vastas tunnistaja jah, kuid ta ei mäleta, kas see asjaolu oli fotodega fikseeritud. Kohus märkis, et täiendava elektrijuhtme suund ei ole kajastatud olukorra fikseerimise aktis ning sündmuskoha vaatlust ei ole menetleja läbi viinud. Kaitsja küsimusele vastates, kas juhe võis minna naabermaja juurde, vastas tunnistaja, et ei usu, sest naabermajas oli ka elektri ebaseaduslik tarbimine avastatud, lisajuhe oli tehtud keldrisse, seetõttu ei olnud mõtet lisajuhet läbi võõra krundi viia. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja P.S.andis ütlusi, et 29.01.29008 saabus ta kohale süüdistatava kinnistule elektrik S.G. i kutsel. Tunnistaja teatas kohtule, et enne kohtuistungi päeva, see võis olla 14.08.2011, käis süüdistatav tema juures ja püüdis talle selgitada, et ta ei ole selle juhtumiga seotud. Kohus konstateeris, et tunnistaja andis kohtus ütlusi kohtu arvates vabalt ja usaldusväärselt. Tunnistaja mõjutamise tagajärge ei ole kohtu arvates täheldatud. Tunnistaja P.S. kinnitas sisuliselt tunnistaja S.G. i ütlusi, et ta nägi süüdistatava kinnistul asuvale elektrimastile ühendatud täiendavat juhet, mis jooksis elektriarvestist mööda. Prokuröri küsimusele vastates, kuhu täiendav juhe suundus, selgitas tunnistaja, et kaabel läks jalamilt alla majapoolsest küljest, maa sisse suunaga maja poolt. Prokuröri samale korduvale küsimusele jäi tunnistaja öeldu juurde ja kordas, et liinimastilt alla maa sisse majapoolselt küljelt. Prokuröri täpsustavale küsimusele, millise objekti suunas, vastas tunnistaja, tundus, et süüdistatava maja poole. Prokuröri küsimusele, mille alusel tunnistajale tundus, selgitas tunnistaja, et kuna juhe läks alla majapoolsest küljest ja alt näha oli väikene juhtmekaar, mis suundus maja poole. Tunnistaja kinnitas, et sellest sündmusest hiljem oli ka naabermajas avastatud elektrienergia ebaseaduslik tarbimine. Kohus nõustus prokuröri kohtuvaidlustes väljendatud seisukohaga selle kohta, et süüdistatava versioon, et elektrienergiat kasutasid röövpüüdjad, on eluliselt ebausutav ja põhjendamatu. Märkimisväärne on see, et sellele versioonile ei toetunud kaitsja ise. Süüdistatava enda, tunnistajate S.G. i ja P.S. ütlustega on tuvastatud, et süüdistatava kinnistu ja Peipsi järve vahel asub riiklik maantee. Täiendava juhtme paigaldamine riikliku maantee alla on praktiliselt võimatu, välja arvatud võib olla siis, kui see teostatakse nõuetekohaselt koostatud projekti järgi ja professionaalselt. See nõuaks ulatuslikke kaevetöid maantee all ja kaabli professionaalset paigaldamist. Seejärel esitas süüdistatav argumendi, et maantee all on vee ärajuhtimiseks 3 paigaldatud toru diameetriga 80 cm, juhe võis selle kaudu järve poole minna. Kohus leidis, et süüdistatava täpsustatud versioon ei ole tõsiseltvõetav. Elektrikaabli paigaldamine keskkonda, kus on pidev niiskus ja sageli jookseb vett, on isegi röövpüüdjatele riskantne ettevõtmine. Sellist versiooni ei pidanud kohus eluliselt usutavaks ega arvestanud sellega. Kohus leidis, et süüdistatava puhul on tegemist eaka inimesega, kelle võime ennast kohtus kaitsta on piiratud. Selles valguses eeldas kohus kaitsja aktiivsemat rolli süüdistust kummutavate argumentide esitamisel. Kohtu arvates väärib prokuröri argumentide kõrval tähelepanu ka kaitsja esitatud nägemus sellest, et süüdistatav ei ole see isik, kes oli ebaseadusliku elektrienergia kasutaja. Kohus leidis, et asjaolu, mille kohaselt 15-20 cm pikkuse kaablitüki maas asetsus on suunaga süüdistatava maja poole, ei tähenda seda, et süüdistatava majas asub selle kaabli teine ots ja just süüdistatav on selle kaabli kaudu ebaseadusliku elektrienergia tarbija. Süüdistatava majani on 25-50 m ja milline oli selle täiendava elektrijuhtme tegelik paigaldusmarsruut, kuhu see viis, kelle majani või mis objektini, ei ole menetleja suutnud tuvastada. Siinjuures märkis kohus, et selline tähtis asjaolu jäigi õigeaegselt välja selgitamata ja uurimata kannatanu enda süül, kes pöördus kuriteoteatega politseisse alles 07.05.
8. On suur risk, et vajalik asitõend, maaalune elektrikaablijuhe on selleks ajaks (07.05.2008) maast välja tõmmatud, eemaldatud ja jäljed on hävitatud. Lisaks märkis kohus, et uurija ega prokurör ei pidanud isegi vajalikuks kontrollida seda, kas juhe on veel maa sees või ei ole. Teine naabermaja asub süüdistatava majast 50 m kaugusel. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et ebaseadusliku kaabli suund naabermaja poole oleks mingil põhjusel võimatu. Aerofotost nähtub, et naaberkrundile on samuti elektrikilp paigaldatud (täheldatud märgiga F3), seega on antud majapidamises elektrienergia tarbimine võimalik ja vajalik. Ka tunnistaja P.S. kinnitas, et naabermajas toimus elektrienergia tarbimine ja muuhulgas ebaseaduslikul viisil. Eluliselt on võimalik, et 50 m kaugusel on ka naabermajast vaadates elektriku liikumine märgatav, mille peale võis naabermajas olnud tarbija lülitada välja need elektriseadmed, mis on ühendatud ebaseadusliku kaabliga, välja ja koormus hakkaski langema. Kohus leidis, et kaitsja esitatud versioon, mille kohaselt ei ole välistatud täiendava elektrijuhtme suund naabermaja poole, väärib tähelepanu, kuna see on eluliselt vähemalt loogiline, arusaadav ja ka asjaolude arvestades praktiliselt võimalik. Vastates kaitsja küsimusele, miks selline variant tunnistaja arvates ei ole võimalik, oli tunnistaja P.S. ainuke selgitus, et seal hiljem oli ka avastatud elektrienergia vargus ja ühendamine võrguga oli teostatud teismoodi- juhe oli paigaldatud keldrisse. Kohus leidis, et asjaolu, mille kohaselt avastati hiljem elektrienergia vargus ka naabermajast, ei välista, et käesolevas kriminaalasjas tähtsust omav täiendav elektrijuhe võis olla paigaldatud lõpusuunaga naabermaja poole. Vastupidi, tunnistaja ütlustest nähtub, et selline versioon vajaks põhjalikumat kontrollimist, kuna ka naabermajas võis 29.01.2008 toimuda ebaseaduslik elektrienergia tarbimine. Asjaolu, et süüdistatava krundiga kõrvuti asub teine majapidamine oli menetlejale teada aerofotost. Tähelepanu vääris S.G. i ütlustest see osa, et pärast seda, kui koormus sai mõõdetud ja fikseeritud, suundus ta süüdistatava maja poole ja koormus hakkas järsult langema ja kadus ära 1-1,5 minutiga. Kohus nõustus, et loogiline on oletada, et ebaseadusliku elektrienergia tarbija nägi elektriku lähenemist ja lülitas elektrit tarbiva objekti välja. Kui lähtuda sellest, et sel ajal elas majas alaliselt P. Kondratenko, tegemist oli talvise aastaajaga ehk kütteperioodiga, 19,8 amprit tähendab umbes 4 KW ehk see on näiteks kaks 2 KW radiaatorit, mida on majas tõesti võimalik kasutada küttekehana ja süüdistatav ise kinnitas, et ta on vahepeal kasutanud üht radiaatorit, siis tõepoolest tundub loogiline olevat jõuda järeldusele, et süüdistatav ongi isik, kes 29.01.2008 kasutas elektrit ebaseaduslikult. Prokuröri poolt oli aga jäetud täielikult analüüsimata moment, et ka naabermajas võis viibida isik, kes võis olla täiendava elektrijuhtme kaudu saadava elektrienergia tarbija, kes nähes lähenevat Eesti Energia töötajat, lülitas elektriseadmed välja, mille tõttu fikseeritud koormus langes järsult ära. Ei ole millegagi ümber lükatud kaitsja versioon, et elektrienergia ebaseadusliku tarbijaks võis olla peale süüdistatava ka muu isik, antud juhul naabermaja elanik. Kohus märkis, et kohtupraktika kohaselt on süüdimõistva kohtuotsuse tegemine võimalik nii ainult ühele otsesele tõendile tuginevalt tingimusel, et tõend on usaldusväärne, kuid ka siis, kui kohtuotsus rajaneb kaudsetel tõenditel. Kohus leidis, et olukorras, kus kuriteo toimepanemisel ei ole tuvastatud usaldusväärseid pealtnägijaid ja puuduvad isiku süüd kinnitavad otsesed tõendid, 4 peab kohus kaaluma eriti hoolikalt kaudsete tõendite kogumit ning otsustama, kas nende tõendite pinnalt on võimalik tulla mitmele järeldusele, muuhulgas ka sellisele, mis ei osuta süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Kaudsete tõendite alusel süüdimõistva kohtuotsuse tegemine on võimalik ainult siis, kui nende alusel on kohtul võimalik tõsikindlalt jõuda järeldusele, et kõik tõendid oma kogumis osutavad just isikule kui teo toimepanijale ja ei ole tõsiseltvõetavaid andmeid, et tegu on toime pannud muu isik. Siinkohal viitas kohus Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-8-10 (p 9) ning leidis, et antud kriminaalasjas on tegemist olukorraga, kus uuritud tõendite alusel on võimalik tulla mitmele järeldusele teo toimepannud isiku kohta, kas elektrienergia ebaseadusliku kasutamise on toime pannud süüdistatav või muu, konkreetsemalt naabermajas viibinud isik. Sellisel juhul ei ole P. Kondratenko suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemine võimalik. Kohus viitas

§ 61

lg-s 1,2 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttele ning leidis, et olukorras, kus elektrienergia ebaseaduslikuks kasutajaks võib tegelikult osutuda ka muu isik peale süüdistatava, tuleb tõendite hindamisel lähtuda välistamismeetodist. Siinkohal viitas kohus Riigikohtu lahenditele kriminaalasjades nr 3-1-1-33-08 (p 10.2) ja nr 3-1-1-12-07. Välistamismeetodi kasutamisel tuleb näidata, et peale süüdistatava, ei olnud teistel isikutel võimalust süüdistuses näidatud tegu toime panna. Võistlevas protsessis ei ole süüdistuse pool suutnud kohtuotsuses kirjeldatud kaitsja versiooni ümber lükata. Ka kohtu arvates ei olnud kohtuliku arutamise käigus tuvastatud ühtki asjaolu, millest tulenevalt oleks piisava tõsikindlusega järeldatud, et 29.01.2008 avastatud elektrienergia ebaseaduslikku kasutamist ei teostanud ükski muu tarbija peale süüdistatava ja konkreetselt ei teostanud seda naabermajas viibinud tarbija. Seega leidis kohus, et tõenditega ei ole usaldusväärselt kinnitatud, et süüdistatav oleks olnud see isik, kes on talle süüksarvatud teo toime pannud.

§ 7

lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Samas leidis kohus, et tegu – elektrienergia ebaseaduslik kasutamine võrku ebaseadusliku lülitumise teel – leidis kohtuliku arutamise käigus tõendamist. Tegu on õigusvastane, kuna elektrienergia kasutamine ei olnud kooskõlas ELTS § 68 lg 1 p-s 4 sätestatuga.

§ 310

lg 2 kohaselt jättis kohus kannatanu Eesti Energia AS tsiviilhagi läbi vaatamata ning selgitas, et

§ 310

lg 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist P. Kondratenko õigeksmõistmises ja uue otsuse tegemist, millega mõista P. Kondratenko süüdi KarS § 216 lg 1 järgi, mille eest mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, so 1378 eurot, mida KarS § 73 lg 3 alusel ei pöörata täitmisele, kui isik 3 aasta pikkuse tähtaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Lisaks taotleb prokurör Eesti Energia poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamist. Prokurör ei nõustu maakohtu järeldustega ning märgib järgmist. Uuritud tõenditeks, mis moodustavad kogumi, mille pinnalt otsus langetada, on toimikus olevad materjalid (olukorra fikseerimise akt koos fotodega, Maa-ameti kaart) ning tunnistajate P. S. , S.G. i ja süüdistatava P. Kondratenko kohtus antud ütlused. Maakohus on kajastanud vaid ühe tunnistaja P.S. kohtus antud ütlusi vastuseks kaitsja küsimustele nn naabermaja elaniku versiooni kohta ja sedagi ebatäpselt. Kajastamata/arvestamata on põhjendamatult jäetud tunnistaja S.G. i ütlused. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ta ei toetunud mõlema tunnistaja ütlustele, kes selgitasid, miks P. Kondratenko kaitsja poolt (küsimuste kaudu) üles tõstatatud nn naabermaja elaniku versioon ei ole eluliselt usutav. Sellega luges maakohus sisuliselt tunnistate ütlused selles osas mitteusaldusväärseks, samas kui muus osas on kohus arvestanud tunnistajate ütlustega. Seega on prokurör seisukohal, et jättes kõrvale mõlema tunnistaja kohtus antud olulised ütlused, on maakohus läinud vastuollu

§ 61

lg-s 2 sätestatud põhimõttega, et kohus hindab tõendeid kogumis, rikkudes nii oluliselt kriminaalmenetlusõigust (

§ 339

lg 2), millega 5 kaasnes põhjendamatu kohtuotsus (

§ 339lg 2).

Lisaks on maakohus jätnud arvestamata Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel

§ 61

lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (Riigikohtu lahendi kriminaalasjas nr 3-1-1-127-06). Prokurör refereerib tunnistajate P.S. ja S.G. i ütlusi ning märgib, et tunnistajad selgitasid, miks nad ei usu, et varguse pani toime naabermaja elanik. Samuti põhjendasid tunnistajad, miks P. Kondratenko ja tema kaitsja versioon röövpüüdjatest ei ole eluliselt usutav. Kohus, tuginedes kohtus uuritud tõenditele, tunnistajate ja süüdistatava ütlustele, leidis, et röövpüüdjate versioon on ebausutav ja põhjendamatu. Seega ei ole prokuröri hinnangul arusaadav, miks maakohus tunnistajaid ja nende põhjendusi röövpüüdjate versiooni puhul usaldas, aga naabermaja versiooni puhul mitte. Rõhutada tuleb seejuures, et küsimused naabermaja kohta küsis kaitsja, püüdes leida isikuid, kes P. Kondratenko asemel kuriteo toime panid. Samas P. Kondratenkolt endalt kaitsja selle versiooni kohta ei küsinud ning P. Kondratenko ütlusi ei ole andud. Seega on naabermaja elaniku versioon tunnistajate P.S. ja S.G. i poolt põhjendatult ümber lükatud ning ei ole ühtegi tõendit, mille kaitsja oleks esitanud, selle versiooni kaitseks. Maakohus on oma seisukoha kujundanud etteheite pinnalt, et menetluse käigus ei kontrollitud naabermaja elaniku versiooni. Siinkohal märgib prokurör, et kohus võib küll olla kriitiline menetluse käigu suhtes, kuid see ei saa olla lõppastmes otsustavaks: kohus peab otsuse langetama kogutud tõendeid hinnates. Kui uurimisasutuse/prokuratuuri põhjendatud versioon selles asjas on, et P. Kondratenko pani varguse toime ja selle kohta on piisavalt tõendeid, siis ei saa ette heita seda, et ei kontrollitud ja et võis veel olla keegi teine peale P. Kondratenko, kes kuriteo toime pani. Eriti kui pole ühtegi objektiivset asjaolu, miks peaks kahtlema uurimisasutuse/prokuratuuri versiooni paikapidavuses. Puutuvalt maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendit kriminaalasjas nr 3-1-1-33-08 (välistamismeetod), leiab prokurör, et käesolevas asjas ei ole see kasutatav. Iga Riigikohtu lahend on konkreetseid kriminaalasja tehiolusid arvestav, mille pinnalt jõutakse teatud õigusliku hinnanguni. Kui tehiolud on kardinaalselt erinevad, siis ei saa Riigikohtu poolt lahendatud kohtuasjas väljendatut üks-ühesele üle kanda. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-33-08 puudutas KarS § 113 järgi menetletavat kriminaalasja, kus tuli otsustada, kas kannatanu tappis süüdistatav või teine isik, kes viibis koos süüdistatavaga samas ruumis, kus kannatanu tapeti. Seega on prokuröri hinnangul tegemist täiesti erinevate tehioludega. Riigikohtu lahend oli olukorra kohta, kus samal aja viibisid kindlalt piiritletud ruumis kaks tuvastatud isikut. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist naaberkrundil elavate isikutega ning tunnistaja S.G. välistas P. Kondratenko naabri poolt selle kuriteo toimepanemise. Tähelepanuväärne on maakohtu enda tekst (otsus lk 8): „Kohus leiab, et usaldusväärselt on prokuröri esitatud süütõenditega kinnitatud ainult järgmiste asjaolude esinemist. 29.01.2008 tööalase kontrolli käigus tuvastas OÜ Jaotusvõrk elektrik, et P. Kondratenko krundil asuva elektrimasti külge on kinnitatud täiendav elektrijuhe, mis jookseb elektriarvestist mööda P. Kondratenko majapoolsest küljest, läheb maa sisse ja moodustab maaga kokkupuudel väikest nurka, millest kaabli edasine suund on süüdistatava maja poole.“ Prokurör märgib, et antud kohtuasjas avastas S.G. tavapärase tööalase kontrolli tulemusel rikkumise just P. Kondratenko krundil, mitte aga P. Kondratenko naabri krundil. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohtu 28.10.2011 määrusega määrati käesoleva kriminaalasja läbivaatamine

§ 331lg 11 alusel kirjalikus menetluses.

Sama määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kohtule oma seisukohti. 6 Ringkonnakohtule esitasid oma seisukohad nii P. Kondratenko kui ka tema kaitsja. Kaitsja hinnangul on maakohus hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning põhjendatult leidnud, et P. Kondratenko süü ei ole tõendatud, kuna esineb põhjendatud kahtlus, et süüteo võisid toime panna kolmandad isikud ning

§ 7

lg-st 3 tulenevalt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja hinnangul ei ole keegi andnud loogilist vastust sellele, miks ei fikseeritud ära lisajuhtme täpne suund – on vaid tunnistajate oletused, et kuna maa sisse minekul on see P. Kondratenko maja suunas, siis järelikult läheb see P. Kondratenko majja. Seega on süüdistus rajatud oletustele, mida kontrollitud ei ole, kuigi naaberkinnistul on enne seda juhtumit elektrivargus avastatud ja tõendatud. Kaitsja arvates näitab P. Kondratenko süütust seegi, et tarbimise hulk oli enne juhtme avastamist ja nüüdki sama, mis tähendab, et see ei ole muutunud. P. Kondratenko kinnitab esitatud seisukohas, et avastatud elektrijuhe ei olnud tema maja poole suunatud, vaid jooksis vastassuunas. P. Kondratenko hinnangul ei takistanud miski P. S.it juhet üles tõstmast ning uurimast, kuhu see suundub, kuna maapind ei olnud siis külmunud. 2. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, andnud võimaluse süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile apellatsioonimenetluses seisukohtade esitamiseks, leiab, et prokuröri apellatsioon, milles on taotletud P. Kondratenko süüdimõistmist ja karistamist KarS § 216 järgi, on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt maakohtu põhjendusi vastavalt

§ 342

lg 3 p-le 1 korrata, vaid käsitleb järgnevalt üksnes peamisi apellatsioonis esitatud väiteid.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt märkida, et käesoleval juhul on vaidluse all üksnes küsimus, kas teo, mis vastab KarS §-s 216 sätestatud kuriteokoosseisule toimepanijaks on P. Kondratenko ning kas teo toimepanemine P. Kondratenko poolt on kriminaalmenetluses kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud. Maakohus leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et 29.01.2008 tööalase kontrolli käigus tuvastas OÜ Jaotusvõrk elektrik, et P. Kondratenko krundil asuva elektrimasti külge on kinnitatud täiendav elektrijuhe, mis jookseb elektriarvestist mööda P. Kondratenko majapoolsest küljest, läheb maa sisse ja moodustab maaga kokkupuutel väikest nurka, millest kaabli edasine suund on P. Kondratenko maja poole. Siinjuures tuvastas maakohus tunnistajate S. G. ja P.S. ütluste alusel, et P. Kondratenko majani on vahemaa 25–50 m. Lisaks on maakohus järeldanud, et asjaolu, mille kohaselt on kaabli asetus suunaga P. Kondratenko maja poole, ei tähenda, et selle kaabli teine ots viis P. Kondratenko majja ja just P. Kondratenko on selle kaabli kaudu ebaseadusliku elektrienergia tarbija. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise järeldusega ning leiab, et käesoleval juhul on tõendatud KarS §-s 216 sätestatud süüteo toimepanemine, kuid teo toimepanemise seostamine kogutud tõendite pinnalt P. Kondratenkoga ei ole tõsikindlalt võimalik.
2. Prokurör on apellatsioonis leidnud, et maakohus on rikkunud

§ 61

lg-st 2 tulenevat nõuet, kuna on põhjendamatult jätnud tunnistajate ütlused arvesse võtmata selles osas, miks nn naabermaja versioon ei ole eluliselt usutav. Ringkonnakohus prokuröri sellesisulise arvamusega ei nõustu ning põhjendab seda järgnevalt. P.S. ütluste järgi tundus tunnistajale, et juhe suundus P. Kondratenko maja poole, kuna juhe tuli alla majapoolsest küljest ja alt oli näha väikene juhtmekaar, mis suundus maja poole (2 kd, tl 27 pöördel). Tunnistaja hinnangul on juhtme suundumine naabermajja välistatud, kuna natuke aeg hiljem avastasid nad sealt teistmoodi elektrivarguse. Küsimusele, kas ei olnud võimalik, et 7 juhe suundus naabermajja, vastab tunnistaja, et ei oska öelda ja selle maja vargus oli hoopis teistel asjaoludel (2 kd, tl 28 pöördel). S. S.G. i ütluste kohaselt ei usu tunnistaja, et juhe võis minna naabermaja poole, kuna seal oli oma vargus tehtud ning ei ole mõtet viia juhe läbi teise maa viia, tal oli keldris oma lisajuhe (2 kd, tl 31 pöördel). Eelviidatud tunnistajate ütlustest lähtuvalt on ringkonnakohtu hinnangul maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid, mis viitavad P. Kondratenkole kui KarS § 216 sätestatud süüteo vahetule täideviijale. Tunnistajad P.S. ja S.G. möönavad, et ebaseaduslikult elektrivõrku lülitatud kaablijuhe võis suunduda P. Kondratenko majja, mis asus 25–50 m kaugusel, kuid tõendid, mis seda otseselt kinnitaksid, puuduvad. Kriminaalasja materjalide juures on küll fotod ebaseaduslikust ühendusest, kuid puuduvad fotod selle kohta, kuhu ebaseaduslikult elektrivõrku ühendatud kaabel suundus. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks viidata ka S.G. i ütlustele, mille kohaselt proovisid nad koos P. S. maja juurde minna, kui rikkumine oli tuvastatud, et välja selgitada, kas on P. Kondratenko kaabel või mitte (2 kd, tl 31). P.S. ütluste kohaselt soovisid nad P. Kondratenkolt seletuskirja (2 kd, tl 28). Eeltoodust järeldub, et iseenesest ei olnud tunnistajad isegi veendunud selles, et tegemist on P. Kondratenko lisajuhtme ühendusega tema majja, saamata temaga kontakti. Samal ajal ei ole kumbki tunnistajatest kohtuistungil antud ütlustes kategooriliselt välistanud, et P. Kondratenko kinnistul olev lisajuhe suundus lõpptulemusena naabermaja poole. Ringkonnakohus möönab, et otseste tõendite puudumise korral võib isiku süüdimõistmisel lähtuda ka kriminaalasjas kogutud kaudsetest tõenditest. Samas on oluline märkida, et kaudsete tõenditega tõendamisel omandab erilise tähenduse

§ 61lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi tunnistajad on pidanud võimalikuks, et ebaseaduslik elektrienergia kasutajaks oli P. Kondratenko, on nad välistanud P. Kondratenko kinnistu läheduses olnud naabermaja selle tõttu, et seal avastati teistsugune elektrivargus. Samas ei välista ringkonnakohtu hinnangul tunnistajate sellesisuline põhjendus, et teo toimepanijaks ei saanud olla naabermaja elanik. Ringkonnakohtu arvates kinnitab tekkinud kahtlust veelgi asjaolu, et naabermaja elanikul oli valmisolek elektrienergia ebaseaduslikuks kasutamiseks, sest tema maja asus u 50 m kaugusel, mis ei välista, et ebaseadusliku elektriühenduse P. Kondratenko kinnistule oli paigaldanud just naabermaja elanik. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et naabermaja elaniku elektrivargusest ja selle asjaoludest ei ole kumbki tunnistaja rääkinud. Sealhulgas asjaoludest, millal naabermaja ühendus loodi, kas pärast P. Kondratenko kinnistul avastatud kaabli läbilõikamist, milliste asjaolude tõttu erines see P. Kondratenko kinnistul avastatud elektrivargusest. Nimetatud asjaolud omaksid käesolevas kriminaalasjas tähtsust, kuna võimaldaksid kummutada või kinnitada kaitseversiooni. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et P. Kondratenkot ei saa pidada teo toimepanijaks üksnes seetõttu, et kinnistu, millel ebaseaduslik elektriühendus leiti, kuulus temale, nagu ainuüksi ka selle tõttu, et lisajuhe elektriarvesti läheduses suundus P. Kondratenko maja poole. Kuhu maa sees olev lisajuhe kaugemal reaalselt suundus, on jäänud usaldusväärselt tuvastamata. Seega nõustub ringkonnakohus kaitsja seisukohas märgituga selles, et kriminaalasja materjalide pinnalt ei selgu, miks ei ole tuvastatud lisajuhtme täpne suund. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et eelkäsitletud tõendite ja asjaolude pinnalt võivad tekkida kahtlused, et ebaseadusliku elektrienergia kasutaja oli P. Kondratenko, kuid siinkohal on aga asjakohane viidata Riigikohtu praktikale (nt lahendid 3-1-1-82-06, 3-1-1-88-06, 3-1-1-90-06), milles on korduvalt väljendatud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul veenvalt ümber lükatud kaitsja versiooni, et elektrienergia ebaseaduslikuks kasutajaks võis olla ka muu isik – naabermaja elanik. Sellest tulenevalt ei 8 võimalda kriminaalasjas kogutud tõendid teha järeldust, et P. Kondratenko on KarS §-s 216 sätestatud süüteokoosseisu toimepanijaks. Nimetatud veendumuseks ei anna alust ka kõiki asjaolusid kogumis hinnates. 5. Ringkonnakohus peab põhjendatuks prokuröri apellatsioonis väljendatud seisukohta, et kui kohus on kriitiline menetluse käigu osas, ei saa see lõpptulemusena mõjutada otsustust. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kohtueelse vaba kujundamise põhimõtte kohaselt on kõik uurimis- ja menetlustaktikalised küsimused uurimisasutuse ja prokuratuuri kujundada. See tähendab, et menetlejad on vabad otsustama ka selle üle, millist asjaolu ja millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohtul on pädevus vaid hinnata, kas tõendamiseseme asjaolud on kriminaalasjas kogutud tõendites sisalduva tõendusteabe kohaselt olemas või mitte. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks viidata

§ 211

lg-le 2, mille kohaselt selgitavad kohtueelses menetluses uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Samas ei välista eelviidatu, justkui kohtu siseveendumus ja hinnang tõenditele peaks ühtima uurimisasutuse või prokuratuuri hinnanguga, kuna kohus ei saa isikut kuriteo toimepanemises süüdi mõista, kui tema süü talle esitatud süüdistuses ei ole kohtu jaoks usaldusväärselt tõendatud. 6. Prokurör on apellatsioonis leidnud, et maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-33-08 ei ole käesoleval juhul kasutatav. Ringkonnakohus nõustub eelmärgitud prokuröri seisukohaga, kuna viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud välistamismeetodit on võimalik rakendada olukordades, kus nt tapmine pannakse toime ruumis, kus peale tapetu viibisid surma põhjustamise hetkel veel vaid kaks inimest, kellest kummagi süü kohta pole kriminaalmenetluse käigus õnnestunud koguda ümberlükkamatuid otseseid tõendeid ning seetõttu ei ole võimalik aset leidnud kuriteosündmuse asjaolusid kohtuotsuses rekonstrueerida ilma mõlemat ruumis viibinud isikut võrdselt vaatluse alla võtmata (viidatud Riigikohtu lahend p 10.2). Käesoleval juhul ei ole võimalik välistamismeetodit rakendada, kuivõrd puudub olukord, kus mitu isikut viibivad kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus on käsitlenud välistamismeetodit, on kohus lõpptulemusena jõudnud õigele järeldusele, et

§ 7

lg-st 3 tulenevalt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tõlgendada P. Kondratenko kasuks ning P. Kondratenko KarS § 216 järgi õigeks mõista. Tiit Lõhmus Mati Kartau 9 Aarne Sarjas