; 199 lg 2 p 7,8,9; 266 lg 1; 323 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
järgi ja karistati 6 kuu vangistusega; -
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati 3 aasta vangistusega; -
lg 1 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega; -
järgi ja karistati 8 kuu vangistusega.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.05.2009 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, s.o 3 kuud 8 päeva vangistust ning karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 8 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.07-31.12.2009, s.o 5 kuud ja 4 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 18.10.2010, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg. M. Räitsakult mõisteti välja K-H.R. kasuks 1500 krooni, s.o 95,87 eurot, S.S. kasuks 26 100 krooni, s.o 1668,09 eurot, K.M. kasuks 15 414 krooni, s.o 985,13 eurot, MTÜ Viljandi Aianduse- ja Mesinduse Seltsi kasuks 10 500 krooni s.o 671,78 eurot, S.P. kasuks 24 050 krooni, s.o 1505,12 eurot. Maakohus arutas M. Räitsakule
; § 199 lg 2 p 4,7,8,9; § 266 lg 1 ja § 323 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna kes on varem toimepannud varguse: - ajavahemikul 28.02. kuni 16.03.2009 tungis ukselukkude lõhkumise teel Viljandis Tare 1 asuvasse elamusse, kust varastas S.P. ile kuulunud puurvasara Bosch väärtusega 5000 kr, elektrilise kettsaagi Parthner väärtusega 1500 kr, lihvimismasina Skil väärtusega 500 kr, kirve Fiskars väärtusega 600 kr, puur-meislite komplekti väärtusega 400 kr, mehhaanilise vintsi väärtusega 500 kr, reguleeritavad torutangid Knipeks väärtusega 750 kr, torutangid väärtusega 500 kr, elektrilise sae väärtusega 1100 kr, elektridrelli AEG väärtusega 750 kr, metallkarkassi tangid väärtusega 350 kr, needitangid väärtusega 350 kr, digitaalse loodi väärtusega 750 kr, fööni Bosch väärtusega 1500 kr, mitmesuguseid mutrivõtmeid ja kruvikeerajaid väärtusega kokku 500 kr, põhjustades vargusega kahju kokku 15 050 kr ja lõhkumistega 9000 kr. -2- - ajavahemikul 09.03.-17.03.2009 tungis ukse lahti murdmise teel XXX asuvasse elamusse, kust varastas K.M. ile kuulunud ülikonna väärtusega 2000 kr, triiksärgi väärtusega 50 kr, kõrvaklapid koos mikrofoniga väärtusega 280 kr, metallist küünlajala väärtusega 70 kr, kaks pakki žilette väärtusega kokku 50 kr, mootorsaagi Husqvarna väärtusega 3500 kr, võsalõikuri Husqvarna väärtusega 3500 kr, elektrikäia väärtusega 800 kr, elektrilised hekikäärid väärtusega 2500 kr, taldlihvija Skil väärtusega 600 kr, fotoaparaadi Ljubitel väärtusega 600 kr, fotoaparaadi FED väärtusega 300 kr, kella Marlboro väärtusega 100 kr, teatribinokli väärtusega 350 kr, CD plaadi Miliza Korjus väärtusega 280 kr, CD plaadi J.Haydn väärtusega 99 kr, kaks stopperit väärtusega kokku 100 kr, kompassi 160 kr, triikraua väärtusega 150 kr, lillekäärid väärtusega 300 kr, puulangetuslabida väärtusega 495 kr, 7 väärtuseta prügikotti, põhjustades vargusega kahju kokku 20 434 kr, lõhkumisega kahju 750 kr. - ööl vastu 14.06.2009 tungis ukse lukkude lõhkumise teel Viljandis Kanepi 15 asuvasse MTÜ Viljandi Aianduse- ja Mesinduse Seltsi majja, kust varastas murutrimmeri Olemac OM725T Ergo väärtusega 4900 kr, elektrilise kettsae Partner P1535 väärtusega 2000 kr, elektrilise hekilõikaja Jonsered väärtusega 600 kr, põhjustades vargusega kahju kokku 7500 kr ja lõhkumisega 3000 kr. -ööl vastu 02.07.2009 tungis M. Räitsak ukse ja ukseluku lõhkumise teel Viljandis Tallinna 52 asuvasse majja, kust varastas Silver Sokmannile kuulunud survepesuri Kärcher väärtusega 6000 kr ning tungis akna lahti murdmise teel kõrvale hoonesse, kust varastas võtmete komplekti väärtusega 2700 kr, ketaslõikur Makita väärtusega 1700 kr, puurvasara Makita väärtusega 3000 kr, akudrelli Makita väärtusega 2700 kr, kaks Boschi puuride ja tarvikute komplekti väärtusega kokku 800 kr, põhjustades vargusega kahju kokku 16 900 kr ja ukse ning akna lõhkumisega kahju kokku 16 000 kr. - ööl vastu 17.07.2009 tungis Meelis Räitsak ukselukkude lõhkumise teel XXX K-H.R. ile kuuluvasse majja, kust varastas seal majas olevast vandeadvokaadi vanemabi P.T. kontori ruumidest P. T. kuulunud lauaarvuti Siemens väärtusega 10 000 kr, monitori Hitaci väärtusega 2000 kr, kaks lauatelefoni Siemens Gigaset AS140 väärtusega kokku 1000 kr, Nokia mobiiltelefoni laadija väärtusega 100 kr, kalkulaatori väärtusega 300 kr, taskukalkulaatori väärtusega 150 kr, 2G mälupulga väärtusega 400 kr, 4 hõbelusikat väärtusega kokku 1600 kr, karbi Elisabet Arden ilukapsleid väärtusega 1200 kr, sularaha 200 krooni, väärtuseta kommikarbi, Hennessi konjaki väärtusega 200 kr, ID-kaarti lugeja väärtusega 60 kr, kahju kokku 17210 kr, ning samas majas asuvast MTÜ Päikesekillu Perekeskuse kontorist printeri HP Photosmart C4100 väärtusega 3000 krooni. Uste ja lukkude lõhkumisega tekitati majaomanik K-H.R. ile kahju kokku 2000 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani M. Räitsak toime
- 24.05.2010 kella 15.30 paiku läks M. Räitsak isikute grupis koos Rivo Taali ja Mario Luigega Viljandi linnas Leola 10 asuvasse korterisse, kus elas K.L. , kusjuures Rivo Taal ja Mario Luik nõudsid K.L. elt, et viimane võtaks politseist tagasi avalduse, mille kannatanu esitas 23.05.2010 toime pandud peksmise kohta. Sellest keeldumise korral ähvardasid kannatanut uute tervisekahjustuste tekitamisega, nõudmiste esitamise käigus peksis M. Räitsak K. L. näo- ja kehapiirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ning kahjustas tema tervist. -3- Kannatanu suhtes vägivalla toimepanemisega, et takistada teda täitmast oma kohustusi või teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta kätte talle tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses pani M. Räitsak toime
- M. Räitsak, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 30.09.2010 kella 18.00 paiku Viljandi linnas Pikk tn 6 asuvast Jaani kirikust M.E.ile kuuluva taskulambi väärtusega 59 krooni (3,77 eurot). - M. Räitsak püüdis 17.10.2010 kella 15.38 ajal Viljandi linnas Lääne 2 Viljandi Tarbijate Ühistu kauplusest Maksimarket varastada ühe liitrise pudeli alkoholi Gin Beefeater maksumusega 319 krooni (20,39 eurot) Vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja Aivar Pukmani vahelesekkumise tõttu. - M. Räitsak tungis ööl vastu 17.10.2010 isikute grupis koos Aire Tengi ja Age Tammesaluga ukseklaasi lõhkumise teel Viljandis Leola 53 asuvasse Home Gallery kaubanduskeskusesse, kust varastas AS Decora Viljandi kauplusele kuuluvat seitse jalgratast koguväärtusega 18 466 krooni (1180,19 eurot). Ektornet Commercial Estonia OÜ-le on lõhkumisega põhjustatud kahju 8005.80 krooni (511,66 eurot). Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning mis ühel juhul jäi katse staadiumi pani M. Räitsak toime
- M. Räitsak tungis 30.09.2010 kella 22.00 paiku valdaja tahte vastaselt XXX korterisse lükates ukse pealt eest ära korteri omaniku M.A. ning sisenes korteri kööki. Valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega pani M. Räitsak toime
- M. Räitsak lõi 30.09.2010 kella 22.00 paiku XXX korteri köögis M.A. heeblitaolise terariistaga 5 korda kehapiirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ning kahjustas tema tervist. Kehalise väärkohtlemisega, so teise inimese löömisega pani Meelis Räitsak toime
Maakohtus tunnistas M. Räitsak ennast temale esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Maakohus leidis, et M. Räitsakule
lg 2 p 4, 8, 9 järgi esitatud süüdistuses on uuritud tõenditega tõendatud kõigis viies episoodis varguse toimepanemine M. Räitsaku poolt. Süüdistusakti kohaselt pani Meelis Räitsak nende vargustega toime
Kohtuistungil prokurör leidis, et süüdistusest tuleb välja jätta punkt 4, sest see on hõlmatud punktiga 9. Maakohus leidis, et on põhjendatud M. Räitsaku poolt toimepandud viie episoodi vargused kvalifitseerida
Räitsaku süüdistus
e peksmises on kohtuistungil usaldusväärselt tõendatud. Asjaolu, et K.L. elukohta läksid R. Taal, M. Luik ja M. Räitsak on tõendatud kannatanu K. L., tunnistajate M.T. ja H.L. ütlustega, Rivo Taali ja Mario Luige ütlustega. -4- Maakohus leidis, et asjaolu, et K. L. sai nimetatud kuupäeval peksa on tõendatud kannatanu enda ütlustega, kiirabikaardiga, tunnistaja M. T. ütlustega, et üks tundmatu mees hakkas K. lööma ja tunnistaja H. L. ütlustega, et ta teab, et K. L. sai peksa ning hiljem nägi verise näoga kannatanut. Et lööjaks oli M. Räitsak, on tõendatud äratundmiseks esitamise protokollidega, kus K. L. ja H. L. tunnevad ära M. Räitsaku. Kaassüüdistatavad R. Taal ja M. Luik on samuti viidanud M. Räitsakule kui kolmandale isikule, kes oli nendega kaasas. Süüdistatava R. Taali ütluste järgi tuli nendega kaasa K. L. elukohta M. Räitsak. Kohtuistungil avaldatud süüdistatava M. Luige ütlustega on tõendatud, et M. Räitsak läks nendega koos K. L. elukohta. Maakohus leidis, et süüdistatava M. Luige kohtuistungil algul antud ütlused, et M. Räitsak ei olnud nendega kaasas, ei ole usaldusväärsed. Peale eeluurimisel antud ütluste avaldamist andis ta ütlusi, et kui nad Leola 12 majast välja tulid, oli M. Räitsak seal. Seega on M. Luige ütlused selle kohta, kas M. Räitsak oli kaasa või ei, vastukäivad, kuid teiste tõenditega on süüdistatava M. Luige ütlused ümber lükatud ja on usaldusväärselt tõendatud, et M. Räitsak oli nendega kaasas. Usaldusväärselt on tõendatud ka, et M. Räitsak peksis K.L. t ning et K.L. e juurde mindi eesmärgiga, et ta võtaks politseist avalduse tagasi. Kannatanu väitis kohtuistungil, et ta lubas avalduse tagasi võtta, kuid see oli tingitud hirmust, sest teda oli korduvalt pekstud. M. Räitsakule
121 ja § 266 lg 1 järgi esitatud süüdistuses 30.09.2010 toime pandud sissetungimises ja M.A. kehalises väärkohtlemises leidis maakohus, et usaldusväärsemad on kannatanu M.A. ütlused, et esimesena tõukas M. Räitsak M.A. ja siis tekkis nende vahel rüselus. Kohtuistungil on tõendatud, et M. Räitsak tungis M.A. elukohta. M. A. oli oma korteris ja avas ukse koputamise peale. Maakohus asus seisukohale, et M. Räitsakul ei olnud mingit õigust tungida M.A. korterisse ning süüdistatava ütlused, et M. A. ründas teda esimesena ja tõmbas ise teda enda korterisse, ei ole usaldusväärsed.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Kellegi eluruumi, valdusesse ega töökohta ei tohi tungida välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras. M. Räitsakul ei olnud luba siseneda kannatanu korterisse. M. Räitsaku poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud
Räitsak tuleb süüdi mõista. Samuti on M. Räitsak on toime pannud kehalise väärkohtlemise M.A. suhtes ning M. Räitsak tuleb
121 järgi süüdi mõista. M. Räitsakule
lg 2 p 7, 8 ,9 järgi esitatud süüdistuse 30.09.2010 episoodis Jaani kirikust taskulambi varguses leidis maakohus, et on usaldusväärselt tõendatud taskulambi vargus kirikust M. Räitsaku poolt ja ta tuleb selles varguse episoodis süüdi tunnistada. Maakohus tuvastas, et asitõendi vaatlusprotokolli järgi on vaadeldud turvakaamera salvestisi Viljandi Jaani kirikust. Turvakaamera vaatevälja ilmuvad kell 18:04:10 kaks meesterahvast. Üks meestest läheb kirikuteenija laua taha ja teine jääb laua äärde seisma. Kell 18:04:49 ilmuvad mehed uuesti turvakaamera vaatevälja ning tumedates pükstes mees läheb uuesti kirikuteenija laua taha ja hakkab kapiuksi avama. Tumedates pükstes mees kükitab kirikuteenija laua seinaäärse kapi juurde ja avab selle kapi ukse. Sorib seal kapis, tõuseb ja sulgeb kapiuksed. Vasakus käes on tal näha musta värvi eset. Kell 18:05:35 asetab tumedaid pükse kandev mees vasakus käes oleva musta eseme kirikuteenija lauale ning avab uuesti kirikuteenija kapiuksi. Kell 18:06:28 võtab tumedaid pükse kandev mees paremasse kätte kirikuteenija laualt musta värvi eseme ning mõlemad mehed kõnnivad laua juurest eemale. Maakohus leidis, et kohtuistungil on tõendatud, et kirikus käisid sees M. Räitsak ja S. Kõoleht. Nende tegevus on jäädvustatud turvakaamera salvestistele ja sealt on näha, et -5- kirikust võetakse kaasa kirikuteenija laualt must ese. Keegi teine seal käinud ei ole ja asju kaasa võtnud. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus tuvastas, et M. Räitsaku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. M. Räitsak viibis kriminaalasjas vahi all 27.07.-31.12.2009, kuid pärast vahi alt vabanemist ei elanud ta seadusekuulekalt, vaid pani toime uusi kuritegusid. M. Räitsak on pannud uued kuriteod toime temale mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal.
lg 7 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
lg 6 sätestatud korras ning liitkaristus mõistetakse
Maakohus leidis, et prokuröri poolt taotletud 3 aastat vangistust ei ole ülemäära karm karistus toimepandud kuritegude eest. M. Räitsak on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, varasemad karistused ei ole mõjutanud teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning uued kuriteod on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajaks määratud katseajal. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M. Räitsaku kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o M. Räitsaku süüdismõistmises
Räitsak süüdistuses
Samuti tühistada maakohtu otsus M. Räitsakule
lg 2 p 7, 8, 9 mõistetud karistuse osas ja karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 1 aastat 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.05.2009 otsuse järgi kandmata karistuse võrra, s.o 3 kuud 8 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 9 kuud ja 8 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.07-31.12.2009, s.o 5 kuud ja 4 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 18.10.2010. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust: 1) süüdistuses
Räitsak oleks kasutanud vägivalda K.L. e suhtes, et takistada viimast teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta kätte tema õiguspärase tegevuse eest. Kriminaalasjas on tõendatud, et M. Räitsak pole seotud tegevusega, mille alusel K.L. el tekkisid õigused kriminaalmenetluses. Kohtulikus arutamises ei ole tuvastatud, et M. Räitsak oleks olnud kindlalt ja selgelt teadlik sellest, mis toimus K.L. e, Rivo Taali ja Mario Luige vahel 23.05.2010. Mitte keegi tunnistajatest ja ka kannatanu pole osundanud sellele, et isik, kes K.L. ele kallale tuli, oleks viidanud oma käitumise motiividele. Tõendatud ei ole, et M. Räitsak oli teadlik K.L. e poolt politseisse pöördumisest, alanud kriminaalmenetlusest või muust õiguspärasest tegevusest, mille eest tuleks kätte maksta. M. Räitsak eitab sündmuskohal viibimist ja vägivalla kasutamist. M. Räitsaku süü
sätestatud süüteos ei ole tõendatud, kuid isegi juhul kui oleks tuvastatud, et vägivalda kasutas M. Räitsak, ei ole selgelt tuvastatud, et vägivalda kasutati takistamaks kannatanul kasutada oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta kätte tema õiguspärase tegevuse eest. Süüteos
Räitsak õigeks mõista või süüdistus kvalifitseerida ümber
-6- 2) süüdistuses
Räitsaku tahtevastane ebaseaduslik tungimine kannatanu M.A. eluruumi Viljandi, Tallinna 51-1. M. Räitsaku kinnitusel sattus ta kannatanu eluruumi rüseluse käigus, kui kannatanu ta koridorist tuppa tõmbas. Tunnistajaid, kes kannatanu väiteid M. Räitsaku poolt eluruumi tungimise kohta kinnitaksid, ei ole. Kuna konflikt sai alguse kannatanu aknale tugeva koputamise tõttu, siis on mõistlik eeldada, et kannatanu oli sellisest tegevusest nördinud ja tema etteheited võisid tekitada rüseluse. Tahtlust siseneda võõrasse eluruumi M. Räitsaku tegevuses ei ole tõendatud. Vastastikuse rüseluse käigus võõrasse eluruumi sattumine ei ole ebaseaduslik omavoliline tungimine võõrasse ruumi, mistõttu tuleb M. Räitsak
3) süüdistusest
Räitsaku süü tõendatud 30.09.2010 episoodis Jaani kirikust taskulambi varguses. Nimetatud episoodis tugineb maakohus turvakaamera salvestise vaatlusprotokollile, kus väidetavalt „mustade pükstega mehel on käes mingi must ese“. Kuna turvakaamera salvestisi ei ole kohtuistungil vaadeldud ja vaatlusprotokoll ei kinnita valduse kehtestamist võõrale vallasasjale kirikust lahkumisel, ei saa nimetatud vaatlusprotokolli käsitleda tõendina, mis kahtlusi tekitamata osundaks M. Räitsakule kui taskulambi varguse toimepanijale. 4)
Räitsakule mõistetud karistus ei vasta teo ühiskonnaohtlikkusele. Inkrimineeritavate tegude kahjusumma ca 5000 eurot ei ole mõistlikus tasakaalus mõistetud 3 aastase vangistusega. Kohtupraktikas ei ole võõras miljonitesse ulatuva varalise kahjuga kaasnev vangistuse tingimisi täitmisele mitte pööramine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, andnud võimaluse süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile apellatsioonimenetluses seisukohtade esitamiseks, leiab, et M. Räitsaku kaitsja apellatsioon, milles on taotletud M. Räitsaku õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses, on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt maakohtu põhjendusi vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 korrata, vaid käsitleb järgnevalt üksnes peamisi apellatsioonis esitatud väiteid. Kaitsja on apellatsioonis esitanud arvamuse, et maakohus on M. Räitsaku süüdimõistmisel tuginenud ebausaldusväärsetele tõenditele, sealhulgas kannatanu ütlustele ja maakohus pole õieti tuvastanud süüdistuse õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ning sellega seonduvalt kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus kaitsja sellesisulise arvamusega ei nõustu. Kaitsja apellatsiooni põhistatud osa ei sisalda selliseid kaalukaid motiive ja asjaolusid, mis ajendaks ringkonnakohut maakohtu otsuse süüdimõistvaid järeldusi ümber hindama. Samuti ei sea ringkonnakohus kahtluse alla maakohtu otsuses analüüsitud isikuliste tõendite tõenduslikku sisu. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et tõendite hindamise temaatikat on korduvalt käsitletud Riigikohtu praktikas (sealhulgas Riigikohtu lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-61-08 ja nr 3-1-1-3-10), millest tuleneb tõendite hindamise põhimõte, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb lisaks teiste tõenditega kõrvutamisel hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“. Veel märgib ringkonnakohus, et tõendite hindamisel, sh usaldusväärsuse kontrollimisel, on peamine kõrvutada tõendeid teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning seejärel hinnata neid „elulise usutavuse“ kontekstis. -7- Prokuröri apellatsioonivastuses on märgitud, et maakohtu otsus on seaduslik ja selle muutmiseks puudub alus. Samuti leiab prokurör, et M. Räitsakule mõistetud karistus pole liigselt karm ning siinjuures on põhjendatud arvestada toimepandud kuritegusid ja asjaolu, et teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Ringkonnakohus märgib etteruttavalt, et enamus apellatsioonis esitatud vastuväiteid süüdistusele olid käsitlemist leidnud juba maakohtu otsuse põhiosas ning need on ka ümberlükatud. Kaitsja apellatsioonis leitakse, et süüdistuses
Räitsak oleks kasutanud vägivalda K.L. e suhtes, et takistada viimast teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta kätte tema õiguspärase tegevuse eest. Muuhulgas märgitakse apellatsioonis, et kohtulikus arutamises ei ole tuvastatud, et M. Räitsak oleks olnud kindlalt ja selgelt teadlik sellest, mis toimus K.L. e, Rivo Taali ja Mario Luige vahel 23.05.2010 ning tõendatud ei ole, et M. Räitsak oli teadlik K.L. e poolt politseisse pöördumisest, alanud kriminaalmenetlusest või muust õiguspärasest tegevusest, mille eest tuleks kätte maksta. Süüdistatav M. Räitsak eitab sündmuskohal viibimist ja vägivalla kasutamist. Apellatsiooni kohaselt süüdistuses
Räitsak õigeks mõista või süüdistus kvalifitseerida ümber
Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja eelnimetatud taotlusega ja leiab, et maakohus on uurinud põhjalikult kogutud tõendeid ja põhjendatult tuvastanud M. Räitsaku süü nimetatud kuriteos (8 kd tl 161-164). Vastuväide, et süüdistatav ei viibinud üldse sündmuskohal on ümberlükatud juba maakohtu poolt käsitletud isikuliste tõendite, so kannatanu K.L. e ja tunnistajate M. T. ja H. L. ütlustega. Siinkohal on oluliseks tõendiks isiku äratundmiseks esitamise protokoll, milles K.L. tunneb kallaletungijas ära M. Räitsaku (1 kd tl 35-39). Veel on maakohus uurinud Leola 10 majas elanud tunnistaja H.L. ütlusi ja tema äratundmiseks esitamise protokolli (1 kd tl 62-66), milles ta samuti on äratuntud isikuna nimetanud M. Räitsaku, kes K.L. ele kallale tuli. Samuti on maakohus veenvalt motiveerinud, et K.L. e juurde mindi 24.05.2010 just eesmärgiga, et viimane võtaks politseist avalduse tagasi ning vägivallatarvitajaks K.L. e suhtes oli M. Räitsak. Oluline on seejuures silmas pidada, et kannatanu ähvardamine oligi eelnevalt (so 23.05.2010 kannatanu suhtes toimepandud peksmine) tema suhtes toimepandud kuriteo jätkuks. Kannatanu K.L. on kirjeldanud kuidas siseneti tuppa XXX. Ukse taga olid Mario Luik ja kaks isikut veel. Üks tuli sisse ja hakkas kohe ülakeha piirkonda peksma, seejuures õhutati ja öeldi kannatanule, et peab avalduse tagasi võtma. Kannatanu on selgitanud (8 kd tl 101), et juba ukse taga küsiti temalt eelmise päeva peksmise asjaolude kohta ja õhutati politseisse esitatud avaldus tagasi võtma. Kolm inimest tuli- Mario, Rivo ja tundmatu, kelle nime ta ei teadnud. Seega on alusetu apellatsioonis märgitu, mille kohaselt M. Räitsak ei teadnud milleks kannatanu juurde siseneti, olles samal ajal isikute grupi koosseisus nn esivägivallatseja kannatanu suhtes. Kuna kannatanu lubas pärast peksmist avalduse tagasi võtta, siis isikud lahkusid. Tunnistaja M.T. on maakohtus kirjeldanud (8 kd tl 108), et K.L. oli sel ajal tema poisssõber ja korterisse tungisid Mario, Rivo ning tundmatu tüüp, kes sisenemisel uksest hakkas kohe taguma käte ja jalgadega Kasparit. -8- Seega leiab ringkonnakohus nagu maakohuski, et süüdistatava enda poolt valitud kaitsetaktika, milles ta eitab süüdistuses nimetatud asjaoludel korteris käimist on kindlalt ümberlükatud maakohtus uuritud tõenditega. Seejuures on K.L. e juures M. Räitsakuga käimist kirjeldanud ka kaassüüdistatav R. Taal. Samas pole süüdistatav osanud seletada ja polegi võimalik eluliselt usutavalt mõista, miks peaks kannatanu ja tunnistajad andma valeütlusi toimunu osas. Seega on maakohus uuritud tõendite põhjal põhjendatult järeldanud, et süüdistatav M.Räitsak pani koos kaassüüdistatavatega toime K.L. e suhtes
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so vägivalla kannatanu suhtes, et takistada teda teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Kuna ringkonnakohus tuvastas samuti M. Räitsaku käitumises kuriteokoosseisu esinemise
järgi, siis puudub vajadus kaaluda süüdistuse ümberkvalifitseerimist
Süüdistuses
Räitsaku tahtevastane ebaseaduslik tungimine kannatanu M.A. eluruumi XXX. M. Räitsaku kinnitusel sattus ta kannatanu eluruumi rüseluse käigus, kui kannatanu ta koridorist tuppa tõmbas. Tunnistajaid, kes kannatanu väiteid M. Räitsaku poolt eluruumi tungimise kohta kinnitaksid, ei ole. Tahtlust siseneda võõrasse eluruumi M. Räitsaku tegevuses ei ole tõendatud. Vastastikuse rüseluse käigus võõrasse eluruumi sattumine ei ole ebaseaduslik omavoliline tungimine võõrasse ruumi, mistõttu tuleb M. Räitsak
Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud vastuväited on asjakohatud ja ei tulene maakohtus uuritud tõenditest. Ainetu on ka süüdistatava enda selgitus, mille ta on andnud maakohtus ning mille kohaselt justkui kannatanu M.A. oli ise oma kodus süüdistatava ründajaks. Nii on süüdistatav väitnud, et M.A. poolt kallaletung oli kerget laadi, ei midagi tõsist. Kannatanu jooksis ukse peal kallale, et mida te lõhute. Süüdistatav oli koputanud vastu korteri akent. Algul ei saanud süüdistatav kannatanule vastu hakata, sest kummiheebel oli käises, kuna ta läks seda ühele tuttavale ära viima. Rüselus algas koridoris, siis edasi kööki ja tagasi koridori. Maakohus on juba põhjendanud miks ta ei loe süüdistatava ennastõigustavaid ütlusi usaldusväärseks selles, et kannatanu ründas teda esimesena ning leiab samuti, et M. Räitsakul ei olnud õigust ega luba siseneda süüdistuses märgitud ajal kannatanu korterisse. Nimetatud episoodis on M. Räitsaku süü õieti tuvastamist leidnud
lg 1 järgi, mille koosseisu üheks objektiivseks tunnuseks on valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi sisenemine. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-23-11 märgitu kohaselt
Selle kuriteo koosseisuga kaitstakse eelkõige isikute õigust privaatsusele (PS § 26) ja kodu puutumatusele (PS § 33). Siinkohal pole ringkonnakohtul alust kahelda kannatanu M.A. detailsetes ütlustes, milledes ta kirjeldas kuidas algselt koputati tema korteri aknale, ta läks vaatama kes seal on ning siis tungis talle kallale noormees, kes tõukas ta korteriukselt edasi köögi poole ja selleks isikuks osutus M. Räitsak ( 8 kd tl 94-95). Kannatanu M.A. on kirjeldanud, et trampimine oli akna peale öisel ajal kui ta oli perega magamas. Kannatanul oli endal kodus alla kuuvanune laps. Ta läks seejärel vaatama kellega on tegemist, kui kohe noormees ründas teda ja tõukas edasi köögi poole. Sissetungijal oli käes ka raudese, millega püüdis pussitada, kuid kannatanul õnnestus raudese sissetungija käest ära väänata ja siis tekkis „madin“, mille käigus sissetungijal õnnestus lahkuda. Sissetungija oli alkoholijoobes ja ajas segast juttu. -9- Maakohtus märkis kannatanu samuti, et isikut, kes tema elamisse tungis oli varasemalt näinud ja teadis nägupidi ning osutas ka maakohtu istungisaalis süüdistatava M. Räitsaku isikule kui sissetungijale. Isiku äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt (5 kd tl 60-64) on samuti M. A. viidanud M. Räitsakule kui teda rünnanud isikule. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et süüdistatav M. Räitsak tungis M.A. korterisse, milleks tal ei olnud mingit seaduslikku õigust. Süüdistuses
Räitsaku süü tõendatud 30.09.2010 episoodis Jaani kirikust taskulambi varguses. Seda põhjusel, et maakohus tugines turvakaamera salvestise vaatlusprotokollile, kus väidetavalt „mustade pükstega mehel on käes mingi must ese“. Kuna turvakaamera salvestise vaatlusprotokoll ei kinnita valduse kehtestamist võõrale vallasasjale kirikust lahkumisel, ei saa nimetatud vaatlusprotokolli käsitleda tõendina, mis kahtlusi tekitamata osundaks M. Räitsakule kui taskulambi varguse toimepanijale. Maakohus on nimetatud varguseepisoodi uurinud ja järeldused esitanud otsuse põhiosas ja õigustatult tuvastanud M. Räitsaku süü ( 8 kd tl 173-174). Maakohus on põhjendatult tõendatuks lugenud, et Viljandi Jaani koguduse kirikus käisid süüdistuses märgitud asjaoludel süüdistatav M. Räitsak ja S.K. M.A. . Siinjuures on maakohus uurinud tunnistajate T.V. , tunnistaja S.K., kannatanu M.E.i kui EELK Jaani koguduse perenaise ütlusi, samuti olulise tõendina asitõendi vaatlusprotokolli järgi vaadeldud turvakaamera salvestist Viljandi Jaani kirikust, millele nähtuvalt võetakse kirikust kirikuteenija laua pealt kaasa must ese. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis märgitud seisukohaga, et
Räitsakule mõistetud karistus ei vasta teo ühiskonnaohtlikkusele. Ainetu on ka väide, et karistus on liiga karm, põhjendusel, et inkrimineeritavate tegude kahjusumma ca 5000 eurot ei ole mõistlikus tasakaalus mõistetud 3 aastase vangistusega, sest kohtupraktikas ei ole võõras ka miljonitesse ulatuva varalise kahjuga kaasnev vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramine. Seega üldpreventiivsetest kaalutlustest ja prognoosist eripreventiivsete eesmärkide saavutamisel, on põhjendatud M. Räitsaku karistamine
Lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest, kus määratav karistus peab avaldama õiglase karistuse mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. On vajadus kaitsta õiguskorda ja seega sotsiaalset kooselu sel teel, et kaitsta ühiskonda süsteemselt varavastaseid kuritegusid toimepannud isikute isoleerimisega. Õiguskorra kaitsmise huvides annavad kohtud käesoleva lahendiga kindla signaali isikutele, kes otsustavad tavapärases igapäeva ausa töötegemise asemel kuritegelikult rikastuda võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise teel. Karistusseadustiku mõtte kohaselt karistusõigusliku hinnangu andmisel tuleb keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Ringkonnakohus märgib, et väheoluline ei ole asjaolu, et M. Räitsak on varem kriminaalkorras karistatud 8 korral. Pärast viimast karistuse kandmiselt vabanemist ei valinud ta seaduskuulekat teed, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Käesolevas kriminaalasjas on ta toimepannud arvukalt varguseepisoode ja teisi kuritegusid. - 10 - Eeltoodust tulenevalt on ka põhjendamatu apellatsiooni taotlus M. Räitsakule mõistetud karistuse kergendamiseks. Kaitsja on ringkonnakohtule koos apellatsiooniga esitanud ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Nimetatud taotluse kohaselt palub kaitsja hüvitada 246,68 eurot, milles sisaldub käibemaks 24,34 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks on põhjendatud. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk - 11 - Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.