← Eesti

1-09-19184/9

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja nr 1-09-19184

(09230116286)Otsuse kuupäev
  1. veebruaril 2012.a., Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Žanna Morozova Kaitsja vandeadvokaat Eva Tibar Kriminaalasi Birgit RANDNURM süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Süüdistatav Edasikaebamise kord Birgit RANDNURM, viimane teadaolev elukoht: xxx, isikukood 49003170244, EV kodanik, algharidus, emakeel – eesti keel, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral Eesti Vabariigis - 01.10.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 alusel vangistusega 4 kuud, katseajaga 1 aasta 6 kuud, katseaeg on lõppenud Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 269 lg 2 p 2, § 175, § 180, § 311- 313, § 315, VÕS § 1043 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Birgit RANDNURM KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista talle rahaline karistus 180 miinimumpäevamäära (3,20 eurot) ulatuses, s.o. 576,- eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 120 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 384,- eurot. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „Birgit Randnurm, 1-09-19184, rahaline karistus“. Tõkend tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Birgit Randnurm’elt tsiviilhagi summas 139,96 eurot AKkasuks. Välja mõista Birgit Randnurmelt (ik 49003170244, elukoht: XXX) riigituludesse sundraha 435 eurot ja kaitsjatasud summas 103,63 eurot. Birgit Randnurmel tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034796011 või Swedbank nr
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Birgit Randnurm, 1-09-19184, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 3 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Birgit Randnurm on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna, taas 22.08.2009.a. Tallinnas XXXvõttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AK kuuluva mobiiltelefoni Samsung F330 väärtusega 2190 krooni ja pantis selle pandimajas 400 krooni eest. Samuti tema 29.09.2009.a. kella 10.00 ajal XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis AK kuuluva sülearvuti HP Compaq väärtusega 6490 krooni ja AK kuuluva sülearvuti Fujitsu Siemens väärtusega 12 000 krooni, s.o asju koguväärtusega 18 490 krooni eest ning pantis need erinevates pandimajades Tallinnas, saades pantimisega kokku tulu 3000 krooni. Seega Birgit Randnurm, varem varguse toime pannud isikuna pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil korduvalt, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Birgit Randnurm esitas 2009.a. oktoobris taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. B.Randnurm kohtusse ei ilmunud, rikkus tõkendit, muutis oma elukohta, seoses sellega oli 12.01.2010.a. kuulutatud tagaotsitavaks. Käesoleval ajal on selgunud, et ta on lahkunud Eestist, tegelikult elab ta Küprosel. 21.02.2012.a. toimunud kohtuistungil esitas ringkonnaprokuröri abi taotluse arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta. Kaitsja toetas prokuröri poolt esitatud taotlust. Kohtunik leiab, et prokuröri abi poolt esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt KrMS § 269 lg 2 p 2 sätetele kriminaalasja võib arutada süüdistatava osavõtuta, kui tema asukohta Eestis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eestit ning hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest Birgit Randnurm enam ei ela Tallinnas, Kauba 28-1, ta oli kuulutatud tagaotsitavaks juba 2010.a. (20.01.2010.a. oli tema jaoks suletud piirid), rahvastikuregistri andmetel on viimane teadaolev aadress tal olnud: XXX, seega tema leidmiseks olid politsei poolt tehtud mõistlikud pingutused. Kriminaalasja materjalid on selged, asja on võimalik arutada lühimenetluses olemasolevate materjalide põhjal. Birgit Randnurm kinnitas kohtueelsel uurimisel, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, tsiviilhagi ei vaidlustanud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning Birgit Randnurme poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava Birgit Randnurme süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 39 - 41), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning selgitas, et 21.08.2009.a. läks koos oma poiss-sõbra AK külla J aadressile XXX. nad tarvitasid alkoholi ja jäid J juurde ööbima. Hommikul ärgates jätkasid joomist ning kui alkohol otsa sai ning alkoholi ostmiseks raha ei olnud, võttis ta A jope taskust mobiiltelefoni Samsung ja viis pandimajja. Telefoni eest sai 400,- krooni, mille eest ostis alkoholi. Alates 2009.a. juunikuust elas ta aegajalt A juures XXX. 29.09.2009.a. hommikul, kui ärkas olid A ja tema vend A tööle läinud. Tal hakkas igav ja hakkas viina jooma. Kui pudel tühjaks sai, otsustas ta Tallinna minna. Kuna tal raha ei olnud, võttis ta A toast sülearvuti Compaq ja A venna A sülearvuti Fuji Siemens. Mõlemad arvutid pani ta seljakotti. Mõlema sülearvuti pantis ta pandimajja ja sai kokku arvutite eest 3000,- krooni. Ka: • • • Kannatanu A K ütlused, 29.09.2009.a. kella 07:30 paiku lahkus kodunt aadressilt XXX. Koju jäi elukaaslane Birgit Randnurm. Kella 12:00 ajal teatas ema talle, et Birgit lahkus kodunt koos seljakotiga. Kella 16.45 ajal koju tulles avastas, et varastatud oli tema sülearvuti Compaq 615 Wl64 hinnaga 7000,- krooni ning peenraha müntides 20,- krooni. Peale vargust ta Birgitit näinud ei ole. 02.10.2009.a. leidis ta Birgiti asjade juurest 2 pandimaja kviitungit, üks oli mobiiltelefoni kviitung. Ta läks pandimajja, kust sai teada, et Birgit oli pandimajja toonud 29.09.2009.a. sülearvuti.
  4. aasta augustikuus läks ta Birgiti Birgiti tuttava juurde Tallinn – Väikse kandis, kus tarvitasid alkoholi. Järgmisel päeval tahtis ta sõbrale helistada, kuid avastas, et tema mobiiltelefon Samsung F330 hinnaga 2190,- krooni oli kadunud. Mobiiltelefoni vargusega tekitas Birgit Randnurm talle varalise kahju 2190,- krooni, mille ulatuses esitab ta tsiviilhagi. (tl 2-7); Kannatanu A K ütlused, 28.09.2009.a. – 29.09.2009.a. ööbis tema venna juures Birgit Randnurm, aadressil XXX. 29.09.2009.a. kella 07.30 ajal läks koos vennaga A K kodunt ära ning Birgit Randnurm jäi nende ema ja isaga koju. Kui ta tööle läks, pani ta oma toa ukse lukku ning võti oli ema toas. Kella 16.45 ajal koju tagasi tulles avastas, et toast oli varastatud temale kuuluv sülearvuti Fuji Siemens Amillo hinnaga umbes 12 000,- krooni. Tema isa nägi, kuidas Birgit istus autosse koos seljakotiga ja sõitis Tallinna. (tl 14-15); Tunnistaja NA ütlused, töötab pandimajas aadressil Narva mnt 2, kuhu 29.09.2009.a. tõi naisterahvas (esitas dokumendi Birgit Randnurmi nimele) sülearvuti Compaq koos • • • • • • • • laadijaga panti. Ta annab vabatahtlikult sülearvuti koos laadijaga politseile üle, samuti ka pandilepingu nr
  5. (tl 17-19); Tunnistaja SD ütlused, töötab pandimajas, aadressil Narva mnt 2, kuhu 22.08.2009.a. tõi Birgit Randnurm pantimiseks mobiiltelefoni Samsung F
  6. Isikuga sõlmiti leping nr 5970 ning telefoni eest anti laenu 400,- krooni. Telefon müüdi maha. Annab politseile üle pandilepingu nr
  7. (tl 21-24); Tunnistaja NK ütlused, 29.09.2009.a. oli tööl aadressil Gonsiori 9 pandimajas, kuhu tuli Birgit Raudnurm pantima sülearvutit FS Amilo ning eseme eest sai 1500,- krooni. Annab politseile vabatahtlikult panditud esemed üle. (tl 27-30); A K allkiri sülearvutite kättesaamise kohta, mille kohaselt A K , sai politseist kätte sülearvuti Compaq 615QL64 ja venna A K sülearvuti Fujitsu Simens. (tl 13); mobiiltelefoni Samsung F330 ostuleping, millest nähtub, et Elisa Magistralist on 11.08.2009.a. ostetud mobiiltelefon Samsung F330 Black Red hinnaga okku 2190,krooni. (tl 11); Sülearvuti HP Compaq pandileping, millest nähtub, et Birgit Randnurm ja pandimaja vahel on sõlmitud leping ning pandimaja andis sülearvuti eest 1500,- krooni. (tl 20); Mobiiltelefoni pandileping, millest nähtub, et Birgit Randnurm ja pandimaja vahel on sõlmitud 22.08.2009.a. pandileping, kus panditi mobiiltelefon Samsung F
  8. (tl 25); sülearvuti Fujitsu Siemens pandileping, millest nähtub, et Birgit Randnurm ja pandimaja vahel on 29.09.2009.a. sõlmitud pandileping ning pantimisesemeks oli sülearvuti FS Amilio + laadija +hiir ning sai laenu 1500,- krooni. (tl 31); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, vaadeldavaks asitõendiks on sülearvuti Compaq 615QL-64 ja sülearvuti Fujitsu Siemens. Esemed tagastatud omanikele. (tl 33-38); Kohtunik asub seisukohale, et Birgit Randnurm on end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanu, tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning Birgit Randnurme süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik Birgit Randnurme süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riikliku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõiglusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Birgit Randnurm on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, oma süüd ta tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises aastal 2009.a., kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta, ta elab käesoleval ajal välismaal. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et Birgit Randnurmele on võimalik mõista rahalist karistust KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Tsiviilhagi summas 139,96 eurot (2190,- krooni) esitas A K , mis on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele Birgit Randnurmelt VÕS § 1043 alusel. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades seda, et tal tuleb hüvitada ka tsiviilhagi, siis tuleb menetluskulude tasumist ajatada. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.