1-10-12769 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 21. oktoober 2011 Kriminaalasja number 1-10-12769 (10240100484) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mat

§ 201

lg 1, § 114 p 5, § 418 lg 2 p 3 ja § 420 p 1 järgi; Andrei Dzjuba süüdistuses

§ 418lg 2 p 3, § 420 lg 1 ja § 22 lg 3 – § 114 p 5 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. märtsi 2011 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Sergei Baumeri kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban ja süüdistatav Andrei Dzjuba kaitsja jurist Toomas Alp Prokurör ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatav Sergei Baumer isikukood: 379051112217; XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Süüdistatav Andrei Dzjuba isikukood: 37901052230; karistamata. Kaitsja jurist Toomas Alp Kohtuistungi aeg ja koht
2. september 2011, Tartus XXX; varem kriminaalkorras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4, § 338 p 1,2, § 340 lg 1, § 340 lg 2 p 1,3,6 ringkonnakohus otsustas tühistada Viru Maakohtu
3. märtsi 2011 kohtuotsuse osaliselt, so: Andrei Dzjuba süüdimõistmises ja karistamises

§ 22lg 3 – § 114 p 5 järgi.

Andrei Dzjuba süüdimõistmises ja karistamises

§ 418lg 2 p 3 järgi.

Andrei Dzjuba süüdimõistmises ja karistamises

§ 420lg 1 järgi.

Sergei Baumeri süüdimõistmises ja karistamises

§ 418lg 2 p 3 järgi.

Andrei Dzjuba suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – muutmata jätmises. Andrei Dzjubalt riigituludesse kohtukulude väljamõistmise osas kokku summas 7844,65 eurot. Andrei Dzjubalt

§ 83

lg 1 alusel konfiskeeritud sõiduauto Audi A6 Avant, registreerimismärgiga XXX XXX, osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Andrei Dzjuba kaitsja apellatsioon rahuldada ja Sergei Baumeri kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Mõista Andrei Dzjuba talle esitatud süüdistuses

§ 22lg 3 – § 114 p 5 järgi õigeks.

Mõista Andrei Dzjuba talle esitatud süüdistuses

§ 418lg 2 p 3 järgi õigeks.

Mõista Andrei Dzjuba talle esitatud süüdistuses

§ 420lg 1 järgi õigeks.

Mõista Sergei Baumer süüdi

§ 418lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

Sergei Baumerile mõistetud liitkaristus

§ 64lg 1 järgi jätta muutmata.

Vabastada Andrei Dzjuba viivitamatult vahi alt. Andrei Dzjubalt maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulud summas 7149,60 eurot jätta riigi kanda. Tagastada Andrei Dzjubale registreerimismärgiga XXX XXX. temale kuuluv sõiduauto Audi A6 Avant, Vastavalt riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p-le 1 ja § 1 lg-le 2, § 2 lg-le 1 ning § 4 lg-le 2 on Andrei Dzjubal kuue

§ 114

p 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 11 aastat vangistust,

418 lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust,

§ 420

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust,

§ 201lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64lg-le 1 mõisteti S.

Baumerile liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Sama maakohtu otsusega mõisteti A. Dzjuba süüdi

§ 22

lg 3 – § 114 p 5 järgi, mille eest mõisteti talle

§ 22

lg 5 ja § 60 alusel karistuseks 6 aastat vangistust,

§ 418

lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle 4 kuud vangistust,

§ 420lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64lg-le 1 mõisteti A.

Dzjubale liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Lisaks S. Baumerile esitatud süüdistusele

§ 114

p 5 järgi, esitati talle süüdistus

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles Eesti Jõuspordi Liidu juhatuse liige, vormistas 09.11.2007 Hansapangas Eesti Jõuspordi Liidu nimel laenulepingu nr 07-184295-JI summas 200 000 krooni. Peale laenulepingus ära märgitud summa Eesti Jõuspordi Liidu arvelduskontole laekumist, nimelt 11.10.2007 kandis S. Baumer MTÜ Eesti Jõuspordi Liit arveldusarvelt enda arveldusarvele raha 197 800 krooni suuruses summas ning omastas selle, millega tekitas Eesti Jõuspordi Liidule varalist kahju summas 200 000 krooni. Samuti esitati S. Baumerile süüdistus

§ 418

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema ebaseaduslikult rikkudes relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 34 sätteid, ilma vastava loata detsembris 2009 A.T. tapmise toimepanemise eesmärgil, omandas tuvastamata isikult tulirelva ning valdas, hoidis, kandis ja kokkuleppel A. Dzjubaga vedas seda tema sõiduautos Audi reg nr XXX XXX, milles S. Baumeri ja A. Dzjuba kinnipidamisel oli läbiotsimise käigus leitud ilma numbrita helisummutiga püstol Makarov PM kaliibriga 9 mm. Peale selle, läbiotsimise käigus leiti autost pakend 16 padruniga kaliibriga 9 mm Makarov markeeringuga 3887. Vastavalt 18.06.2010 tulirelvaekspertiisi aktile nr TB -087-10/1836 olid just sellest püstolist PM Makarov ja sellest helisummutist välja lastud kuulid ja padrunikestad, mis leiti 02.02.2010 A.T. i tapmiskohast Narva linnas aadressilt XXX. Lisaks eeltoodule, esitati S. Baumerile süüdistus

§ 420lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema ebaseaduslikult rikkudes Relv

S § 20′ lg 2 ja § 34 ilma vastava loata detsembris 2009 A.T. i tapmise toimepanemise eesmärgil omandas tuvastamata isikult numbrita tulirelva helisummuti, mida valdas, hoidis, vedas, kandis ja kasutas. 29.04.2010 helisummuti oli leitud läbiotsimise käigus sõiduautost Audi reg nr XXX XXX S. Baumeri ja A. Dzjuba kinnipidamisel. Vastavalt 18.06.2010 tulirelvaekspertiisi aktile nr ТВ-08710/1836 on nimetatud helisummuti tulirelva lisaseadis. A. Dzjubale esitati süüdistus

§ 22

lg 3 – § 114 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles teadlik, et S. Baumer andis tuvastamata isikule nõusoleku 100 000 krooni eest A.T. i tapmise toimepanemiseks, osutas talle abi nimetatud kuriteo toimepanemises. Alates jaanuarist 2010 tapmise ettevalmistamise eesmärgil oma sõiduautoga Audi reg nr XXX XXX sõidutas S. Baumerit korduvalt Kohtla-Järvelt Narva linna, kus koos temaga jälgis A.T. i korterit ja tema perekonnaliikmete liikumist. 02.02.2010 hommikul A. Dzjuba, teades S. Baumeri kavatsusest tappa A.T. , ning olles teadlik, et S. Baumeril on kaasas registreerimata helisummutiga püstol PM Makarov ja 19 padrunit kaliibriga 9 mm, tapmise toimepanemises kaasaaitamise eesmärgil viis teda Kohtla-Järvelt Narva linna, peatas sõiduauto Kreenholmi tänava maja nr 10 juures, ning jäi S. Baumeri tagasitulekut ootama. Peale S. Baumeri poolt A.T. i tapmist, viis ta Narvast tagasi KohtlaJärvele. Osutatud abi eest sai S. Baumerilt 19 000 krooni. 3 Samuti esitati A. Dzjubale süüdistus

§ 418

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles teadlik, et S. Baumer tapmise toimepanemise eesmärgil omandas kohtueelse uurimise käigus tuvastamata isikult tulirelva – püstoli PM Makarov ja laskemoona kaliibriga 9 mm, rikkudes tulirelvaseaduse § 34 sätteid, tegutsedes kokkuleppel S. Baumeriga hoidis ja vedas tulirelva ja laskemoona oma sõiduautos ning jaanuari keskel 2010 OÜ Taburi lähedal tulistas nimetatud püstolist. 24.04.2010 A. Dzjuba autos Audi reg nr XXX XXX, milles olid S. Baumer ja A. Dzjuba kinni peetud oli läbiotsimisel leitud ilma numbrita helisummutiga püstol PM Makarov kaliibriga 9 mm ja 16 padrunit markeeringuga

1. Peale selle, A. Dzjuba elukohas aadressil XXX, 29.04.2010 teostanud läbiotsimisel oli leitud 16 padrunit kaliibriga 9 mm, 7 padrunit markeeringuga 21 RPR-63 ja 15 padrunit erineva markeeringuga, peale selle, A. Dzjuba elukaaslase I.K. korterist aadressil XXX oli leitud A. Dzjubale kuuluvad 12 jahipüssi padrunit, mida ta omandas, valdas ja hoidis ilma vastava loata, rikkudes tulirelvaseaduse §
2. Vastavalt 18.06.2010 tulirelvaekspertiisi aktile nr ТВ-087-10/1836 kuuluvad padrunid laskemoona hulka ja on laskekõlblikud. Lisaks eeltoodule, esitati A. Dzjubale süüdistus

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles teadlik, et S. Baumer ebaseaduslikult ilma vastava loata detsembris 2009 A.T. i tapmise toimepanemise eesmärgil omandas tuvastamata isikult numbrita tulirelva helisummuti, rikkudes RelvS § 201 lg 2 ja § 34 ilma vastava loata hoidis ja vedas seda oma sõiduautos. 29.04.2010 helisummuti oli leitud läbiotsimise käigus sõiduautost Audi reg nr XXX XXX S. Baumeri ja A. Dzjuba kinnipidamisel. Vastavalt 18.06.2010 tulirelvaekspertiisi aktile nr ТВ-087-10/1836 nimetatud helisummuti on tulirelvaseadis. Maakohus asus seisukohale, et S. Baumeri ja A. Dzjuba süü neile esitatud süüdistuses on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõenditega kogumis. Maakohtu hinnangul on S. Baumeri süü tahtlikus tapmises (

§ 114p 5) tõendatud kannatanu ja S.

Baumeri ütlustega, milles tunnistab S. Baumer talle esitatud tapmissüüdistuses täielikult süüdi, ning uuritud dokumentidega. S. Baumer tunnistas osaliselt oma süüd

§ 201lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

Maakohus leidis, et S. Baumeri süü on tõendatud kannatanu TJ.M. , tunnistaja A.P. ja I.H. ütluste, S. Baumeri enda ütlustega, Eesti Jõuspordi Liidu avaldustega, S. Baumeri avaldusega panka, pangakontode väljatrükkidega, laenulepingu ja käenduslepingute koopiatega. Tõendite analüüsi alusel järeldas maakohus, et lepingu sõlmimisel ei esitanud S. Baumer valeandmeid ning sõlmis lepingu kui Eesti Jõuspordi Liidu esindaja. Raha kanti üle Eesti Jõuspordi Liidu pangakontole ning S. Baumeri jaoks oli see võõras raha. Sellest lähtuvalt leidis maakohus, et S. Baumer pööras enda kasuks Eesti Jõuspordi Liidule kuuluvad 200 000 krooni ning tema tegu on kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi, kui võõra vallasasja enda kasuks pööramisena.

A. Dzjuba süüdistuses

§ 22lg 3 – § 114 p 5 tuvastas maakohus, et alates jaanuarist hakkas S.

Baumer tegema ettevalmistusi A.T. i tapmiseks ning 2 korda nädalas sõidutas A. Dzjuba süüdistatav S. Baumerit oma sõiduautoga A.T. i elurajooni. A. Dzjuba ei võtnud otseselt osa A.T. i tulistamises ning oma osaluse kohta kuriteos andis ta erinevaid ütlusi, alates süü täielikust ülestunnistamisest, detailsetest ütlustest, puhtsüdamliku ülestunnistuse kirjutamisest vahetult pärast kinnivõtmist, kuni selle täieliku eiramiseni, et ta oli teadlik S. Baumeri kavatsusest tappa A.T. . Ütluste muutmist selgitas A. Dzjuba füüsilise ja moraalse surve avaldamisega politsei poolt. Samas tuvastas maakohus, et kõik ütlused on saadud A. Dzjubalt järgides täielikult kriminaalmenetlusnorme ning tagades kaitseõiguse. Lisaks ei ole A. Dzjuba oma kokkuleppel kaitsjale midagi rääkinud sellest, et teda sunniti andma uurimise jaoks kasulikke ütlusi ja et tema suhtes kasutati füüsilist ja moraalset vägivalda. Kui see oleks aset leidnud, oleks kaitsja saanud uurimise käigus esitada prokuratuuri kaebuse. Maakohus 4 järeldas, et A. Dzjuba kohtueelsel uurimisel antud süüd tunnistavad ütlused pole talle kasulikud ning ta püüdis neid kohtus kahtluse alla seada. Maakohus asus seisukohale, et A. Dzjuba ei ole esitanud kohtule selgeid, veenvaid ja arusaadavaid põhjusi keeldumiseks kohtueelsel uurimisel antud ütlustest. Maakohtu hinnangul muutus A. Dzjuba oma ütlusi kardinaalselt, mistõttu leidis maakohus, et A. Dzjuba ütlused on tervikuna ebatõesed ning mitteusaldusväärsed ning tuleb jätta kriminaalasja tõendite loetelust välja. Seetõttu on vajalik hinnata A. Dzjuba poolt konkreetselt toimepandud tegusid ning seostada neid teiste tõenditega. Maakohus leidis, et on tuvastatud asjaolu, et alates jaanuarist 2010 sõidutas A. Dzjuba S. Baumerit Narva ning tagasi kuu aja jooksul kaks korda nädalas, tapmise päeval (02.02.2010) sõidutas A. Dzjuba S. Baumerit Narva ning viis S. Baumeri ka Narvast tagasi, 29.04.2010 kinnipidamisel olid A. Dzjuba ning S. Baumer koos esimesele kuuluvas sõiduautos. Samuti on tõendatud, et A.T. tapeti A. Dzjuba autost leitud tulirelvaga. Maakohus järeldas, et autost leitud muude esemete otstarbest lähtuvalt ühendas süüdistatavaid mitte ainult sõprus, vaid ka õigusvastased huvid. Maakohtu hinnangul on tõendanud, et A. Dzjuba on alates tapmise ettevalmistamisest, tapmise päeval ja pärast selle toimepanemist pidevalt viibinud S. Baumeri kõrval. DNA ekspertiisiga on tuvastatud, et S. Baumeri poolt väljaantud nööril, padrunisalvel ning hambaharjal, millega puhastati püstolit, on samuti A. Dzjubalt pärinev bioloogiline materjal. Seega leidis maakohus, et A. Dzjuba väited, mille kohaselt ta ei teadnud S. Baumeri kavatsusest, on ümber lükatud. Maakohtu hinnangul puudub alus S. Baumeri ütlused täielikult tõendite hulgast välja jätta, kuna kõik tema süüd puudutavad asjaolud ühtivad ja seostuvad täielikult teiste tõenditega. Maakohus leidis, et kriitiliselt tuleb suhtuda S. Baumeri ütlustesse osas, kus S. Baumer kirjeldab A. Dzjuba osalust kuriteos. Maakohtu arvates ei ole S. Baumeri selgitused A. Dzjuba kuriteos mitteosalemise kohta usaldusväärsed ja veenvad ning on paljasõnalised. Samas võimaldavad maakohtu hinnangul kohtuliku uurimise käigus tuvastatud kriminaalasja faktilised tehiolud teha ühese järelduse, et A. Dzjuba pani toime tahtlikule tapmisele kaasaaitamise. Nimetatud järeldust tõendavad maakohtu arvates järgmised asjaolud: 1. Mõlemad süüdistatavad sõitsid kuu ajal jooksul kaks korda nädalas A. Dzjuba sõiduautoga Narva, peatusid ühes ja samas kohas. S. Baumeri sõnade kohaselt käis A. Dzjuba samuti A.T. i maja juures ja ümber selle maja. Järelikult süüdistavate ühise tegevusega käis A.T. i tapmiseks ettevalmistamine. 2. 02.02.2010 kuriteo toimepanemise päeval sõidutas A. Dzjuba S. Baumeri Narva ning peale kuriteo toimepanemist viis ta Kohtla-Järvele, st aitas tal sündmuskohalt pakku minna. 3. Püstoli, millest oli tapetud A.T. , padrunisalvelt, hambaharjalt, millega puhastati püstolit, nöörilt, millega oli kinni seotud kilekott, milles oli püstol, on leitud A. Dzjubalt pärinevad DNA jäljed. Nimetatud asjaolu lükkab maakohtu arvates ümber kaitsja väited selle kohta, et A. Dzjuba ei teadnud tapmise ettevalmistamisest ja toimepanemisest, kuna A. Dzjubalt pärinevad DNA jäljed on leitud mitte ainult ühelt, vaid mitmelt kuriteoga seotud esemelt. 4. Süüdistatavate vahel olid tihedad kontaktid nii tapmise eel, kui ka peale tapmise toimepanemist, mida tõendab nende ühine töö kuriteo toimepanemisel. 5. DNA ekspertiisi järgi on ka S. Baumeri poolt välja antud nööril leitud A. Dzjubalt pärinev bioloogiline materjal. A. Dzjuba bioloogiline materjal on leitud ka padrunisalvel ja hambaharjal, millega puhastati püstolit. 6. Peale tapmise toimepanemist kahe nädala möödudes tellijad maksid S. Baumerile tapmise eest ning peale seda sai A. Dzjuba S. Baumeri käest 19 000 krooni, st mõlemad süüdistatavad said ühisest tegevusest ühise tulu, kummalegi proportsionaalselt toimepandule. Maakohus pidas tõendatuks seda, et süüdistatavad tegutsesid ühise tahtlusega – süüdistatavate teod olid püsivad ja kooskõlastatud ning nad teadvustasid, et tegutsevad koos. Kohtuistungil on 5 tuvastatud, et motiiv, mis tõukas A. Dzjubat ning S. Baumerit kuriteo toimepanemisele, oli omakasu. Maakohus leidis, et A. Dzjuba ja S. Baumeri süü

§ 418lg 2 p 3 ja § 420 lg 1 järgi on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud.

Maakohus märkis, et 29.04.2010 pidasid Tallinna politseiametnikud kinni sõiduauto Audi reg nr XXX XXX ning peale sõiduauto omaniku A. Dzjuba viibis autosalongis ka S. Baumer. Sõiduauto läbiotsimise protokollist nähtub, et sõiduautost on leitud ja ära võetud juhi kõrval istme all jalamatil olev kilekott, milles oli püstol Makarov PM, helisummuti, padrunisalv, ümmargused kummist tihendid, padrunid 16 tk pakendis. Pagasiruumis – metallkurikas, musta värvi kumminui, kaks gaasipihustit, tupega nuga, automaat Kalašnikovi mulaaž, sõrmkindad, must pearätt, padrunid jm. Maakohus leidis, et A. Dzjuba sõiduautost leitud tulirelv, padrunid, helisummuti ja muud esemed, mille otstarve on ilmselge, kinnitavad täiendavalt järeldusi selles, et A. Dzjuba oli tapmisest teadlik ning samuti teadis, et S. Baumeril on tulirelv, helisummuti ja padrunid, mida S. Baumer tema sõiduautos vedas. Lisaks asus maakohus seisukohale, et sõiduauto omanik vastutab täielikult selle eest, mis tema autos asub. Maakohus viitas 29.04.2010 A. Dzjuba elukohas läbiotsimise ajal leitud ja äravõetud esemetele ning märkis, et nimetatud asjaolu tõendab seda, et A. Dzjuba omandas ja hoidis ebaseaduslikult laskemoona, rikkudes RelvS §-s 34 sätestatut. Lisaks viitas maakohus S. Baumeri elukohas teostatud läbiotsimisele. Puutuvalt kaitsja avaldusse läbiotsimise ebaseaduslikkuse kohta, leidis maakohus, et KrMS § 91 lg 3 alusel toimus läbiotsimine prokuratuuri loata, kuid seadus ei näe ette, millises vormis prokurör tunnistab läbiotsimise seaduslikkust. Kuna prokurör ei ole tühistanud läbiotsimise määrust, on läbiotsimine seaduslik. Prokurör oli läbiotsimisest teadlik. Kuigi maakohus tuvastas, et prokurör allkirjastas läbiotsimismääruse hiljem, kui ta tegelikult selle läbiviimisest teada sai, leidis kohus, et asjaolu, mille kohaselt olid enne määruse allkirjastamist toimiku materjalid kaitsjale välja antud, ei riku mistahes KrMS normi, kuna ükski paragrahv ei reguleeri prokuröri poolt läbiotsimise põhjendatuks tunnistamise korda. Lisaks kinnitasid kohtus süüdistatavad S. Baumer ja A. Dzjuba läbiotsimise läbiviimise asjaolusid, tagaotsitavate esemete vabatahtlikku väljaandmist vastavalt KrMS § 91 lg-le 8. Ühtlasi viitas maakohus leitud ja äravõetud asjade osas teostatud tulirelvaekspertiisi aktile. Tulirelva vedamist grupis kinnitab maakohtu hinnangul asjaolu, et süüdistatavad peeti kinni koos ning püstol Makarov (tuvastatud on, et selle tulirelvaga tapeti A.T. ), helisummuti, padrunisalv ja padrunid võeti ära sõiduautos, mis kuulus S. Baumerile. Nimetatud asjaolud välistavad maakohtu arvates kaitsja väited A. Dzjubal tahtluse puudumise kohta tulirelva ja laskemoona vedamise kohta grupis. Maakohus tuvastas, et mõlemal süüdistataval ei olnud luba tulirelva, helisummuti ja tulirelva padrunite omandamiseks ja hoidmiseks ning nende süü on kinnitatud läbiotsimisprotokollidega, asitõendite protokollidega, tulirelva- ja laskemoona ekspertiisiga ning S. Baumeri ütlustega. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et A. Dzjuba mitte ainult ei vedanud oma sõiduautos helisummutiga püstolit Makarov ja selle padruneid, vaid ka kasutas (A. Dzjuba ütlused, et ta sooritas mitu lasku, S. Baumeri ütluste kohaselt koos tulistasid sellest). Karistuse mõistmisel juhindus maakohus

§-st 56 ning arvestas toimepandud kuriteo raskust – esimese astme kuritegu, süüd raskendavate asjaolude puudumine, süüd kergendavad asjaolud, süüdistatavate isikuid, asja tehiolusid (raske, jõhker kuritegu, omakasu motiivil). Maakohus pidas S. Baumerile otstarbekaks mõista karistuseks 11 aastat vangistust. A. Dzjubale karistuse mõistmisel arvestas maakohus asjaolu, et ta oli kuriteo toimepanemisele kaasaaitaja, mistõttu kergendas maakohus karistust (

§ 22lg 5 ja § 60).

Maakohus arvestas, et kumbagi süüdistatavat pole varem kohtulikult karistatud. S. Baumeri süüd kergendavaks asjaoluks luges maakohus puhtsüdamlikku kahetsust ja positiivseid iseloomustusi, süüd raskendavad asjaolud maakohtu hinnangul puuduvad. A. Dzjuba süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 6 Apellatsioonides esitatud taotluste sisu S. Baumeri kaitsja apellatsioon S. Baumeri kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ning S. Baumeri õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses

§ 201

lg 1 järgi, kvalifitseerida tema teod relva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises

§ 418lg 1 järgi ning kergendada S.

Baumerile mõistetud karistust. Kaitsja hinnangul ei ole kohtu järeldus, et S. Baumer on süüdi

§ 418

lg 2 p 3 tõendatud, kuna süüteokoosseis eeldab subjektiivsete tunnuste poolest tahtlust. Maakohus põhjendas oma otsust sellega, et relv ja laskemoon leiti autost, millega S. Baumer ja A. Dzjuba koos sõitsid, samuti teadis A. Dzjuba püstoli olemasolust ning tegi sellest mõned lasud koos S. Baumeriga. Kaitsja leiab, et asjaolu, et A. Dzjuba teadis relva olemasolust, ei tähenda automaatselt seda, et ta oli teadlik relva ja laskemoona vedamisest, kuna nii relv kui ka laskemoon paiknesid pakendatult S. Baumeri istekoha läheduses. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et auto omanik vastutab kõige eest, mis autos asub. Seetõttu leiab kaitsja, et kvalifitseerimine

§ 418lg 2 p 3 alusel on põhjendamatu ning S.

Baumeri tegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 418lg 1 järgi. Kaitsja viitab Relv

S § 11 lg-le 2, §-le 54 ja § 56 lg-le 1 ning märgib, et relva ja laskemoona ebaseaduslikus edasitoimetamises ei ole S. Baumerile süüdistust esitatud. Puutuvalt S. Baumerile esitatud süüdistusse

§ 201lg 1 järgi, leiab kaitsja, S.

Baumerile esitati süüdistus omastamise koosseisu esimese teoalternatiivi põhjal, kuid panga arvelduskontol olev raha pole käsitatav asjana TsÜS § 49 mõttes. Kaitsja viitab ka Riigikohtu otsustele kriminaalasjades nr 3-1-1-130-04 (p 9), 3-1-1-83-07 (p 14) ning leiab, et tegemist on varalise nõudega panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Samas ei saa varaline nõue olla S. Baumeri valduses, kuna valdus on tegelik võim asja üle. Seega ei toimu ülekannete tegemisel valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramist, kuna S. Baumer kasutas internetipangas arvelduskontole juurdepääsu võimaldavaid vahendeid võõra vara käsutamiseks. S. Baumerile pole esitatud süüdistust isikule usaldatud muu vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest ning seetõttu puudub süüdistuses kirjeldatud kuriteokoosseis. Puutuvalt S. Baumerile mõistetud karistusse leiab kaitsja, et kohus on jätnud motiveerimatult tähelepanuta

§ 57

lg-s 3 märgitud karistust kergendava asjaolu – süüteo avastamisele kaasaaitamine. Siinkohal märgib kaitsja, et S. Baumer tunnistas end koheselt süüdi ning andis vabatahtlikult välja asjasse puutuvad esemed. A. Dzjuba kaitsja apellatsioon A. Dzjuba kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist A. Dzjuba süüdimõistmises ja karistamises

§ 22

lg 3 – § 114 p 5, § 418 lg 2 p 3 ning § 420 lg 1 järgi ning uue otsuse tegemist, millega mõista A. Dzjuba süüdistuses

§ 22lg 3 – § 114 p 5 ja § 420 lg 1 järgi õigeks.

Samuti palub kaitsja kvalifitseerida A. Dzjubale esitatud süüdistus

§ 418

lg 2 p 3 järgi ümber

§ 418

lg 1 järgi ning lugeda temale mõistetav karistus kantuks eelvangistuses viibitud ajaga Tartu Ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemise päeval. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning kohtulik uurimine on ühekülgne ja puudulik. Kaitsja hinnangul on maakohus meelevaldselt käsitlenud süüdistavate ütlusi kui tõendiliiki. A. Dzjuba kohtus antud ütluses on erinevad eeluurimisel antud ütlustest, mistõttu tuleb need ütlused tervikuna kõrvale jätta ning neid ei saa kasutada kohtuotsuse motiveerimisel. Samas on kohus jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukoha, et juhul, kui isik suudab veenvalt põhjendada, miks tema endis eeluurimisel erinevaid ütlusi, kuuluvad asja lahendamisel kohaldamisele kohtuistungil antud ütlused. Maakohus heitis A. Dzjubale ette, et ta ei rääkinud oma kaitsjale, et teda on mingite ütluste andmisele sunnitud. Kaitsja leiab, et kohus ei saa kohustada isikut valima endale kaitsevahendeid ja märgib, et tegelikkuses on A. Dzjuba poolt kaebus prokurörile juba esitatud. Tuginedes KrMS §-le 61 leiab kaitsja, et ütluste selekteerimine ühe isiku puhul pole protsessuaalselt korrektne. Maakohus on valikuliselt arvestanud S. Baumeri ütlusi ning väitnud, et õigeks saab lugeda üksnes neid ütlusi, mida ta annab iseenese poolt kuriteo toimepanemise 7 kohta, kuid neid ütlusi, mida ta annab A. Dzjuba osavõtu kohta, ei saa pidada tõeseks. Kohus leiab, et kuna ei saa anda hinnangut A. Dzjuba ütlustele, tuleb anda hinnang süüdistatava konkreetsetele tegudele ning kõrvutada neid tõenditega (S. Baumeri sõidutamine Narva). Samas viitab kohus, et süüdistatavad andsid ühesuguseid ütlusi, mistõttu läheb mööda oma varasemast põhjendusest. Kaitsja leiab, et puuduvad igasugused tõendid, et A. Dzjuba oleks informeeritud, mis kuritegu S. Baumeri käest telliti. Kuu aja jooksul sõideti küll 2 korda nädalas Narva, kuid kaitsja on seisukohal, et A. Dzjuba ei pidanud sellest järeldama, et kavandatakse tapmist. Nii mitme käigu eesmärk on kindlaks teha, millal mingi korterielanik kodust lahkub. Süüd tõendavate asjaoludena toob maakohus välja mõlema süüdistatava kinnipidamise Tallinna linnas ning kinnipidamisel äravõetud püstoli ning helisummuti leidmise. Samas toob kaitsja välja erinevuse kriminaaltoimikus asuva politseitöötaja ettekandes ning auto läbiotsimise protokollis toodud eelpool nimetatud esemete asukoha. Esimese puhul oli see parempoolse esiistme all kilekotis, teisel juhul auto eesmise reisijaistme juures vaibal. Kaitsja leiab, et juhul, kui menetleja oleks jätkanud positsioonil, et esemed olid istme all, siis ei võimaldaks see A. Dzjubat relvaga seostada ja relva käitlemisest ei saaks järeldada ühist tegutsemist. Samuti leiab kaitsja, et kohus on meelevaldselt teinud pagasiruumist leitud esemete põhjal järelduse, et A. Dzjubat ning S. Baumerit seovad kaugeltki mitte õiguskuulekad huvid ning jõuab seisukohani, et nad faktiliselt ei lahkunud üksteisest alates hetkest, kui S. Baumer hakkas tapmiseks ettevalmistusi tegema. Tõenditest lähtuvalt ei saa välistada, et relval on A. Dzjubalt pärinev bioloogiline materjal. Maakohus on väitnud, et umbes kahe nädala pärast sai S. Baumer 50 000 krooni mõrva tellija käest ning sellest summas 19 000 krooni andis A. Dzjubale. Kohtu arvates on sõidutamise eest seda raha liiga palju, võla tagastamise kuupäeva polnud märgitud ning A. Dzjubal ei tekkinud küsimusi raha päritolu kohta. Kaitsja leiab, et ausad inimesed ei küsi raha päritolu kohta ning S. Baumer võis raha saada mitte konkreetse, vaid mingi muu kuriteo toimepanemise tulemusena. Kaitsja leiab, et süüdistusest ei tulene, et A. Dzjubale etteheidetav tegu oleks põhiteoga põhjuslikus seoses. Ainelise kaasaaitamise all mõistab seadusandja süüteovahendi muretsemist, rahalist toetust, et muretseda süüteovahend vms. Põhjuslikkus puudub, kuna kaasaaitamine ei soodusta põhitegu, kuna S. Baumeril oleks olnud võimalus ka näiteks autobussiga Narvas käia. Samuti puuduvad tõendid, et A. Dzjuba oleks olnud teadlik asjaolust, et S. Baumeril on püstol kaasas. A. Dzjuba istme alt esemeid ei leitud, seega olid need peidetud ka tema eest ning puudub võimalus süüdistada A. Dzjubat nende esemete käitlemises. A. Dzjuba kodust leitud padrunite ebaseaduslikus käitlemises on kriminaalvastutuse kohaldamine põhjendatud ning seda on A. Dzjuba kinnitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohtus jäid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. Prokurör palus süüdistatavate ja nende kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et A. Dzjuba kaitsja apellatsioon on põhjendatud täies ulatuses ja S. Baumeri kaitsja apellatsioon osaliselt, mistõttu tuleb A. Dzjuba kaitsja apellatsioon rahuldada ja S. Baumeri kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada A. Dzjuba süüdimõistmises ja karistamises

§ 22lg 3 – § 114 p 5, § 418 lg 2 p 3 ja § 420 lg 1 järgi ning A.

Dzjuba nimetatud süüdistustes õigeks mõista, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka A. Dzjuba suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – muutmata jätmise osas ning määrata A. Dzjuba suhtes viivitamatu õigeksmõistva kohtuotsuse täitmine. Ühtlasi tuleb maakohtu otsus tühistada A. Dzjubalt väljamõistetud menetluskulude ja temalt konfiskeeritud sõiduauto osas ning jätta menetluskulud riigi kanda ja tagastada temalt kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeeritud sõiduauto. Puutuvalt S. Baumeri süüdistusse, leiab 8 ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, so S. Baumeri süüdimõistmises

§ 418lg 2 p 3 järgi ning S.

Baumer süüdi mõista

§ 418järgi.

2. Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt analüüsida A. Dzjubale esitatud süüdistusse

§ 22lg 3 – § 114 p 5 järgi puutuvat.

Kaitsja on apellatsioonis taotlenud A. Dzjuba õigeksmõistmist eelnimetatud süüdistuses. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja sellesisuline arvamus on lõppjäreldustes põhjendatud ning A. Dzjuba tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista ja seda järgnevatel põhjustel. 2.

1. Esmalt ei nõustu aga ringkonnakohus kaitsja arvamusega selle kohta, justkui A. Dzjubale esitatud süüdistuse sisust tulenevalt ei saa tegemist olla kaasaaitamisega, kuna nimetatu all on seadusandja pidanud silmas süüteovahendi muretsemist, rahalist toetust süüteovahendi muretsemiseks vms ning käesoleval juhul ei soodusta kaasaaitamistegu mingil määral põhitegu, kuivõrd S. Baumer saanuks Narva sõita ka nt autobussiga. A. Dzjubale esitatud süüdistuse kohaselt seisnes tema poolt antav kaasabi selles, et alates jaanuarist 2010 sõidutas A. Dzjuba talle kuuluva sõiduautoga S. Baumerit korduvalt Kohtla-Järvelt Narva linna. Ringkonnakohus märgib, et õige on küll kaitsja arvamus selle kohta, et kaasaaitamistegu võib seisneda süüteovahendi muretsemises või selle saamiseks rahalise toetuse andmises, kuid siinjuures jätab kaitsja tähelepanuta, et kaasaaitamine võib seisneda ka süüteo toimepanemist lihtsustavate ja abistavate toimingute tegemises, millega toetatakse teise isiku poolt toimepandavat õigusvastast tegu. Seega on ainelise kaasabi osutamisega tegemist ka juhul, kui kaasaaitaja sõidutab õigusvastase teo täideviija sündmuskohale. Ringkonnakohus leiab, et A. Dzjuba tegevuses esineb kaasaaitamistegu, mis seisnes selles, et tema sõidutas jaanuaris 2010, sh 30.01.2010 ja 02.02.2010, S. Baumerit Kohtla-Järvelt Narva ja tagasi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahtlusi ka selles, et A. Dzjuba kaasaaitamistegu on põhjuslikus seoses S. Baumeri poolt toimepandud põhiteoga, kuna A. Dzjuba poolt S. Baumeri korduv sõidutamine Kohtla-Järvelt Narva, mille eesmärgiks oli S. Baumeri ütluste kohaselt A.T. i liikumiste kindlakstegemine, ilmselgelt kergendas ja kiirendas S. Baumeri poolt toimepandavat õigusvastast põhitegu. S. Baumeri ütluste kohaselt sai ta tellimuse A.T. i tapmise toimepanemiseks detsembris 2009, kuid tellimuse sai ta realiseerida alles 02.02.2010, kuna tal kulus kuu aega selleks, et A.T. i liikumistele jälile saada. Seega, kui S. Baumer oleks pidanud kasutama sõiduvahendina tapmise ettevalmistamisel muud sõiduvahendit, sh autobussi, on usutav, et ajavahemik tellimuse saamise ja tapmise toimepanemise vahel oleks osutunud pikemaks kui kuu aega, kuivõrd vastavalt vajadusele võimalus kasutada sõiduautot autobussiteenuse asemel kahtlemata lihtsustab ning annab rohkem võimalusi tapmise planeerimiseks ja ettevalmistusteks. Sellest tulenevalt võimaldas A. Dzjuba poolt S. Baumeri sõidutamine vastavalt S. Baumeri vajadusele jälgida A.T. i tegemisi. Lisaks on loogiline, et pannud toime tapmise, oli S. Baumeri huvides võimalikult kiirelt tegutsedes lahkuda Narva linnast, mistõttu kiirendas A. Dzjuba poolt S. Baumeri ärasõidutamine sündmuskohalt viivitamatut lahkumist. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et A. Dzjuba tegevuses esineb kaasaaitamistegu, mis on põhjuslikus seoses S. Baumeri poolt toimepandud põhiteoga, so A.T. i tapmisega. 2.
2. Kaasaaitamine teise isiku õigusvastasele teole on tahtlik tegu. Sellest tulenevalt tuleb kaasaaitaja tegevuses tuvastada tahtlus, mis hõlmab täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ning ulatub välja selle objektiivse ja subjektiivse ebaõiguse olulisemate elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Seega võib kaasaaitamine olla toime pandud ka kaudse tahtlusega (

9 § 16 lg 4), kuid sealjuures on vajalik, et kaasaaitaja kaudne tahtlus hõlmaks täideviija poolt toimepandava õigusvastase teo nii objektiivseid kui ka subjektiivseid olulisi elemente. 2.2.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul kriminaalasja pinnalt alust tõepoolest oletada, et A. Dzjuba oli teadlik sellest, S. Baumeri sõitude eesmärgiks Narva oli ette valmistada A.T. i tapmist ning A.T. lõpuks ka tappa, kuid kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt ei ole veenvalt tuvastatud, et A. Dzjuba aitas tahtlikult oma kaasaaitamisteoga kaasa S. Baumeri poolt toimepandud A.T. i tapmisele. Ringkonnakohus leiab, et peamise asjaoluna on maakohus A. Dzjuba tahtluse tuvastamisel jätnud tähelepanuta, et vähemalt A. Dzjuba süüdimõistmisel tuleb tuvastada tema tahtlus ka S. Baumeri poolt toimepandud põhiteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu oluliste elementide osas. 2.2.
2. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et maakohus on küll tuvastanud, et A. Dzjuba on S. Baumeri poolt toimepandud põhiteole kaasaaitaja, kuid põhjendustes ka leidnud, et süüdistatavad tegutsesid ühise tahtlusega, kuna süüdistatavate teod kandsid püsivat ja kooskõlastatud iseloomu ning nad teadsid, et tegutsevad mitte üksi, vaid koos. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu eelnimetatud väited omavahel täielikus vastuolus, kuna eelviidatud sõnastusega oleks maakohus sisuliselt justkui tuvastanud, et S. Baumer ja A. Dzjuba tegutsesid kaastäideviijatena. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et sama teoga ei saanud A. Dzjuba olla samaaegselt nii kaasaaitaja kui ka kaastäideviija, mida maakohus sisuliselt tuvastanud on, leides, et A. Dzjuba ja S. Baumer tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult (

§ 21lg 2).

2.2.

1. Maakohus on hinnanud S. Baumeri ja A. Dzjuba ütlusi ning leidnud, et S. Baumeri ütlused A. Dzjuba kuriteos mitteosalemise kohta on ebausaldusväärsed ning tulevad kõrvale jätta. Puutuvalt A. Dzjuba ütlustesse on maakohus leidnud, et tegemist on ebausaldusväärsete ütlustega ja need tulevad kõrvale jätta, kuna A. Dzjuba kohtus antud ütlused erinevad kohtueelses menetluses antud ütlustest. Ringkonnakohus leiab aga, et A. Dzjuba ja S. Baumeri ütlustele on võimalik tugineda osas, milles ütlused ei ole ebausaldusväärsed ning on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ja tuvastatud asjaoludega. Seega ei ole põhjendatud A. Dzjuba ütluste tervikuna tõendikogumist väljajätmine. Samas on õige ka A. Dzjuba kaitsja väide selle kohta, et olenemata sellest, et maakohus jättis A. Dzjuba ütlused tervikuna tõendikogumist välja, on kohus siiski A. Dzjuba ütlusi edasiselt kohtuotsuses hinnanud usaldusväärseteks ning tuginedes nii A. Dzjuba kui ka S. Baumeri ütlustele lugenud nt tuvastatuks, et A. Dzjuba sõidutas S. Baumerit Narva nii 30.01.2010 kui ka 02.02.
2. 2.2.
3. Maakohus tuvastas, et A. Dzjuba ei küsinud S. Baumerilt, millisel eesmärgil ta kuu aja jooksul kaks korda nädalas hommikuti regulaarselt peab teda sõidutama Kohtla-Järvelt Narva, peatuma ühes ja samas kohas, peale tema lahkumist ootama S. Baumeri tagasitulekut ja viima ta Kohtla-Järvele tagasi. Maakohus leidis, et sellised kummalised reisid oleksid loomulikult esile kutsunud küsimusi inimesel, kes ei oleks olnud S. Baumeri plaanidesse pühendatud. Sellest järeldas maakohus, et A. Dzjuba teadis, miks S. Baumer Narvas käib. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu eelnimetatud järeldus oletuslik ning ei ole kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul puuduvad kriminaalasjas peale A. Dzjuba ja S. Baumeri ütluste teised isikulised tõendid, mistõttu tuleb lähtuda peamiselt eelnimetatute ütlustest. S. Baumeri ütluste kohaselt ei selgitanud ta A. Dzjubale sõitude eesmärki ning selleks ei olnud ka vajadust, kuna A. Dzjuba ei küsinud. Juhul, kui ta oleks tahtnud A. Dzjubale sellest rääkida, oleks ta seda teinud. A. Dzjuba ütluste kohaselt ei tundnud ta huvi, millisel eesmärgil nad Narva sõitsid ning küsimusi ta ei esitanud, vaid kuna S. Baumer palus, siis A. Dzjuba vaid aitas teda. 10 Ringkonnakohus möönab, et maakohtu järeldus selle kohta, et praktiliselt iganädalased reisid samasse kohta võinuksid A. Dzjubas küsimusi tekitada, kui ta A.T. i tapmise plaanidest poleks olnud teadlik, on küll eluliselt usutav, kuid sellegipoolest oletuslik. Ringkonnakohus leiab, et kuna nii S. Baumeri kui ka A. Dzjuba ütlustest nähtuvalt ei olnud A. Dzjuba S. Baumeri kuritegelikku plaani pühendatud, ei saa nimetatud tõenditest sellesisulist järeldust ka teha. Asjaolu kohta, et A. Dzjuba oleks olnud teadlik S. Baumeri kavatsustest, puuduvad kriminaalasjas ka teised tõendid. 2.2.
4. Maakohus on järeldanud, et S. Baumeri ja A. Dzjuba ühise tegevusega käis A.T. i tapmise ettevalmistamine, kuna S. Baumeri ütluste järgi käis ka A. Dzjuba A.T. i maja juures ja ümber selle. Ringkonnakohus märgib, et tõepoolest on S. Baumeri ütluste kohaselt A. Dzjuba koos S. Baumeriga paar korda jalutanud A.T. i maja juurest mööda, ümber maja temaga koos suitsetamas käinud. A. Dzjuba ütluste kohaselt on ta samuti paaril korral S. Baumeriga A.T. i majast möödunud, kuid tema arvates nad lihtsalt jalutasid sealt mööda, ilma mingisuguse eesmärgita. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltooduga küll tuvastatud, et Narvas käimistest mõnel korral on A. Dzjuba liikunud koos S. Baumeriga A.T. i maja juures, kuid sellegipoolest leiab, et pelgalt nimetatud asjaolu pinnalt ei saa järeldada, et A. Dzjuba oleks olnud teadlik S. Baumeri kavatsusest A. T. tapmiseks, kuna kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber A. Dzjuba väite selle kohta, et ta jalutas küll koos S. Baumeriga A.T. i majast mööda, kuid ilma igasuguse eesmärgita. Ringkonnakohtu arvates on usutav, et kui S. Baumer tõepoolest ei selgitanud A. Dzjubale kavatsust A.T. i tapmiseks, ei saanud A. Dzjuba ka pelgalt mingisuguse maja juures jalutamisega eeldada, et S. Baumeril on plaanis toime panna just tapmine ning kindlasti isiku suhtes, kes selles majas elab. Siinkohal nõustub ringkonnakohus A. Dzjuba kaitsja poolt apellatsioonis märgituga ning leiab, et põhimõtteliselt ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega kõrvaldatud tekkiv küsimus, et millest pidi A. Dzjuba järeldama, et S. Baumeril on kavatsus toime panna tapmine ja mitte nt korterivargus. Siinkohal märgib ringkonnakohus veelkord, et kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava õigusvastase teo nii objektiivseid kui ka subjektiivseid olulisi elemente. Seega pidanuks A. Dzjuba vähemalt kaudse tahtlusega möönma, et S. Baumer paneb Narvas toime teise isiku tahtliku tapmise. Kogutud tõenditest seda aga ei järeldu. 2.2.
5. Ringkonnakohus möönab, et otseste tõendite puudumise korral võib isiku süüdimõistmisel lähtuda ka kriminaalasjas kogutud kaudsetest tõenditest. Samas on oluline siinkohal märkida, et kaudsete tõenditega tõendamisel omandab erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-16-04, mille kohaselt võib süüdistatava süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel olla tähendust süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine võib ka kuuluda teatud juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. Maakohus, sisuliselt leides, et kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid A. Dzjuba teadmise kohta, asus hindama kaudseid tõendeid ning järeldas süüdistuse piiridest väljuva süüdistatavate käitumise pinnalt, et tõendatud asjaolude kogumis on tuvastatud A. Dzjuba tahtlus kaasa aidata S. Baumeri poolt toimepandud tapmisele. Ringkonnakohus leiab, et ka kriminaalasjas kogutud teised tõendid, mis on käsitletavad kaudsete tõenditena A. Dzjuba kaasaaitamissüüdistuses, ei tõenda A. Dzjuba tahtlust ning käsitleb maakohtu vastupidiseid argumente järgnevalt. Maakohtu hinnangul lükkavad ümber A. Dzjuba väited selle kohta, et ta ei teadnud S. Baumeri kavatsusest asjaolud, et A. Dzjuba sõidutas S. Baumerit Narva, kus S. Baumer jälgis A.T. i ja tema pereliikmete liikumist, A. Dzjuba ja S. Baumer peeti kinni 29.04.2010 Tallinnas A. 11 Dzjubale kuuluvas sõiduautos, millest leiti püstol Makarov, millega tapeti A.T. , ja padrunid ning muud esemed (metallkurikas, kumminui, kaks gaasipihustit, kasteet jm), mis maakohtu arvates kinnitab, et A. Dzjubat ja S. Baumerit ei ühendanud üksnes sõprus, vaid ka ühised mitteõiguspärase iseloomuga huvid. Ühtlasi tugines maakohus DNA ekspertiisile, mille kohaselt tuvastati püstoli Makarov padrunisalvelt, nöörilt ja hambaharjalt A. Dzjubalt pärinev bioloogiline materjal. Lisaks kinnitab maakohtu arvates A. Dzjuba teadmist asjaolu, mille kohaselt maksid tapmise toimepanemisest kahe nädala möödudes tellijad S. Baumerile tapmise eest ning pärast seda andis S. Baumer A. Dzjubale 19 000 krooni, mis näitab, et süüdistatavad said ühisest tegevusest ühise tulu, proportsionaalselt toimepandule. Esmalt leiab ringkonnakohus, et alusetu on maakohtu järeldus selle kohta, justkui A. Dzjuba oleks olnud teadlik S. Baumeri Narva sõitude eesmärgist, sh A.T. i ja tema pereliikmete jälgimisest jaanuaris 2010 ning A.T. i tapmisest 02.02.
6. Nimetatud asjaolu ei kinnita kumbki süüdistatav ning ka ükski teine kriminaalasjas kogutud tõend. Ühtlasi ei ole võimalik pelgalt A. Dzjuba poolt S. Baumeri Narva sõidutamise faktist järeldada koheselt A. Dzjuba tahtlust kaasa aidata kuriteo toimepanemisele, kuivõrd kriminaalasjas ei ole kõrvaldatud kahtlust, et A. Dzjuba tahtlus piirneski sooviga aidata S. Baumerit kui sõpra ning teda sellel eesmärgil Narva sõidutada. Maakohus on õigesti tuvastanud, et A. Dzjuba ja S. Baumer peeti kinni 29.04.2010 ning A. Dzjubale kuuluvast sõiduautost leiti kuriteo toimepanemise vahendiks olnud tulirelv, millega S. Baumer A.T. i tappis. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et A. Dzjuba ja S. Baumeri kinnipidamise ajal oli A.T. i tapmisest möödunud rohkem kui kaks kuud. Seega jäi A.T. i tapmise ja süüdistatavate kinnipidamise vahele suhteliselt pikk ajavahemik, mistõttu on ilma täiendavate asjaolude tuvastamiseta keeruline seostada kinnipidamise asjaolusid otseselt A.T. i tapmisega. Kinnipidamisel leitud tulirelva osas on süüdistatavad kinnitanud, et A. Dzjuba ei olnud teadlik relva olemasolust tema autos 29.04.
7. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui A. Dzjuba oleks olnud teadlik 29.04.2010 S. Baumeril kaasasolnud relvast, ei saa ainuüksi nimetatud asjaolu pinnalt järeldada, et A. Dzjuba oli ka teadlik sellest, et enam kui kaks kuud tagasi kasutas S. Baumer kinnipidamisel leitud tulirelva A.T. i tapmiseks, kui sellele ei viita muud kriminaalasjas kogutud tõendid. Kinnipidamisel leitud muude esemete pinnalt tekib ringkonnakohtu hinnangul tõepoolest põhjendatud kahtlus, et S. Baumerit ja A. Dzjubat ei sidunud üksnes sõprus, vaid ka muud huvid, mis arvestades leitud esemeid, ei ole õiguspärase iseloomuga. Samas ei ole nimetatud asjaolu käesoleval juhul võimalik ringkonnakohtu hinnangul mingil määral seostada A. Dzjuba teadmise ja tahtmisega kaasa aidata S. Baumeri poolt toimepandud tapmisele, kuna üksnes selle kaudu ei ilmne A. Dzjuba käitumises tahtlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et A. Dzjuba bioloogilist materjali on leitud S. Baumeri poolt toimepandud tapmise vahendiks olnud tulirelva Makarov padrunisalvelt, hambaharjalt ning nöörilt, millega S. Baumer nimetatud relva puhastas. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et nimetatud asjaolu tõendab A. Dzjuba tahtlust tapmisele kaasaaitamises ning lükkab ümber kaitsja väited selle kohta, et A. Dzjuba ei teadnud tapmise ettevalmistamisest ja toimepanemisest, põhjusel, et A. Dzjubalt pärinev bioloogiline materjal on leitud mitte ühelt, vaid mitmelt kuriteoga seotud esemelt. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab DNA ekspertiis ja A. Dzjubalt pärineva bioloogilise materjali leidmine, et A. Dzjuba on olnud kokkupuutes nii tapmise vahendiks olnud tulirelva padrunisalve kui ka selle puhastamiseks kasutatavate nööri ja hambaharjaga. Nimetatud kokkupuutest ainuüksi ei ole aga võimalik järeldada, justkui A. Dzjuba olnuks tahtlikult kaasa aidanud S. Baumeri poolt toimepandud kuriteo ettevalmistamisele ja toimepanemisele. Siinkohal nõustub ringkonnakohus A. Dzjuba kaitsja poolt väljatooduga, et A. Dzjuba bioloogilise materjali relvale sattumise kohta on A. Dzjuba andnud põhjalikke ja ammendavaid ütlusi. 12 A. Dzjuba ütluste kohaselt nägi ta S. Baumeri relva Makarov märtsis 2010, kuid ei tundnud huvi, kust S. Baumer relva sai. A. Dzjuba selgitab, et kui nad S. Baumeriga sõitsid Narva-Jõesuule, tegi S. Baumer tee peal ettepaneku peatada ja tulistada. A. Dzjubal olid mõned pudelid ja nad tulistasid tee lähedal. S. Baumeri ütluste kohaselt nägi A. Dzjuba relva märtsis, kui nad käisid tulistamas Narva-Jõesuust tagasi tulles. S. Baumer kinnitab, et A. Dzjuba ei teadnud enne seda, et S. Baumeril relv on. Seega on A. Dzjuba ja S. Baumeri kohtus antud ütlused kooskõlas selles, et koos käidi tulistamas märtsis 2010 ning selle tõttu on põhjendatud, miks A. Dzjuba bioloogiline materjal padrunisalvelt leiti. Nöörilt ja hambaharjalt leitud A. Dzjuba bioloogilise materjali osas süüdistatavad täpseid ütlusi ei ole andnud ega selgitanud, kuidas A. Dzjuba on nimetatud esemetega kokkupuutes olnud. Küll on A. Dzjuba selgitanud, et kui nad S. Baumeriga tulistamas käisid, läksid nad pärast seda S. Baumeri keldrisse, kus viimatinimetatu relva puhastas. Kuigi A. Dzjuba ütluste kohaselt ei ole loogiliselt põhjendatud just A. Dzjuba enda bioloogilise materjali sattumine relva puhastamiseks kasutatavale nöörile ja hambaharjale, tuleb ringkonnakohtu arvates KrMS § 7 lg-st 3 tuleneva põhimõtte kohaselt eeldada, et ka hambaharjale ja nöörile A. Dzjubalt pärineva bioloogilise materjali sattumine on seotud ühiselt ettevõetud tulistamisega märtsis
8. Puutuvalt S. Baumeri poolt A. Dzjubale antud rahasumma 19 000 krooni asjaolude kohta märgib ringkonnakohus järgnevat. Õige on maakohtu järeldus, et kui S. Baumer oleks A. Dzjubale andnud 19 000 krooni Narva sõitude eest, on tegemist äärmiselt suure summaga. S. Baumeri ja A. Dzjuba ütlustest nähtub, et S. Baumer andis A. Dzjubale 19 000 krooni laenuna. Ringkonnakohus möönab, et nimetatud rahasumma üleandmise asjaolud ja nende põhjused on süüdistatavate ütluste pinnalt arusaamatud. Maakohtu istungil on mõlemad süüdistatavad kinnitanud, et 19 000 krooni andis S. Baumer A. Dzjubale põhjusel, et A. Dzjubal olid rahalised raskused. Ringkonnakohtu istungil on aga A. Dzjuba avaldanud, et tegelikult oli tal raha võlgade tasumiseks endal ka olemas, mistõttu võinuks ta võlad oma vahenditest tasuda, kuid ta ei soovinud oma pangaarvel olevat raha puutuda. Asjaolu, et A. Dzjuba pangaarvel oli piisavalt vahendeid kinnitab A. Dzjuba kaitsja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud A. Dzjuba pangakonto väljavõte. Eelnevast lähtuvalt on ringkonnakohtu hinnangul arusaamatu, miks peaks isik, kellel on olemas piisavad vahendid võlgade tasumiseks, laenama võlgade katteks raha teiselt isikult, võttes enda kanda laenukohustuse teise isiku ees. Ühtlasi ei ole loogiline A. Dzjuba poolt avaldatud põhjus S. Baumerilt raha laenamiseks, et ta ei soovinud lihtsalt oma pangaarvel olevat raha kasutada. Ringkonnakohus leiab, et A. Dzjuba poolt avaldatud põhjused võlgu saamise kohta ei ole eluliselt usutavad. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et kuigi tuvastatud on ka asjaolu, et A. Dzjubale antud raha 19 000 krooni andis S. Baumer rahast, mis ta oli saanud A.T. i tapmise toimepanemise eest, ei ole tuvastatud, et ka A. Dzjuba oli teadlik selle raha päritolust. Siinkohal on ringkonnakohtu arvates alusetu maakohtu etteheide, justkui A. Dzjubal võinuks tekkida loogiline küsimus raha päritolu kohta, kuna A. Dzjuba ütluste kohaselt sai ta S. Baumeri makseraskustest teadlikuks alles sügisel 2010 kriminaaltoimiku pinnal. Lisaks ei ole õige võlgnikule ette heita asjaolu, et ta ei teinud enne laenu saamist kindlaks, kas võlausaldajal endal on piisavalt vahendeid ja kui on, siis milline on raha päritolu. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul, arvestades eeltoodut, ainuüksi S. Baumeri poolt A. Dzjubale 19 000 krooni üleandmise pinnalt võimalik järeldada A. Dzjuba tahtlust S. Baumeri poolt toimepandud tapmisele kaasaaitamiseks. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukoht A. Dzjuba kaitsja poolt kohtuistungil esitatud tõendite kohta, tõendamaks, et A. Dzjubal oli kindel sissetulek ja on kehtiv tööleping. A. Dzjuba rahaliste raskuste olemasolu ümberlükkamiseks on A. Dzjuba kaitsja esitanud ringkonnakohtu istungil ka A. Dzjuba ja Pinnase OÜ vahel 01.09.2011 sõlmitud töölepingu, 13 mille kohaselt alustab A. Dzjuba Pinnase OÜ-s tööd 01.11.2011, A. Dzjuba iseloomustuse, mille kohaselt asus A. Dzjuba Autoesindus OÜ-sse tööle 18.07.2006 ning 28.03.2009 koondati seoses üldise majanduslangusega, ning abielulahutuse tõendi, mille kohaselt lahutati 03.08.2011 A. Dzjuba ja I. Kile abielu. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda eelnimetatud A. Dzjuba kaitsja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud tõendid teha järeldusi A. Dzjuba majandusliku seisundi osas 02.02.2010, kuivõrd esitatud tööleping on sõlmitud alles 01.09.2011, iseloomustusest nähtuvalt koondati A. Dzjuba juba 28.03.2009, so peaaegu 1 aasta enne S. Baumeri poolt toimepandud tapmist, ning abielulahutust ei saa seostada isiku majandusliku seisundi, vaid pigem emotsionaalse seisundiga. 2.
9. Ringkonnakohus peab vajalikuks veelkord märkida, et eelkäsitletud asjaolude pinnalt võivad tekkida kahtlused, et A. Dzjuba aitas S. Baumeri poolt toimepandavale tapmisele kaasa tahtlikult. Siinkohal on aga asjakohane viidata Riigikohtu praktikale (nt lahendid 3-1-1-82-06, 3-1-1-88-06, 3-1-1-90-06), milles on korduvalt väljendatud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Kuna ringkonnakohus juba eelnevalt leidis, et kriminaalasjas tõenditega tuvastatud asjaolud ei võimalda teha järeldust, et A. Dzjuba aitas tahtlikult kaasa S. Baumeri poolt tapmise toimepanemisele, ei anna nimetatud arvamuseks alust ka kõik asjaolud kogumis hinnates. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Dzjuba tahtlus S. Baumeri poolt A.T. i tapmisele ja selle ettevalmistamisele kaasaaitamiseks ei ole kriminaalasja materjalidega veenvalt tõendatud ning A. Dzjuba tuleb talle esitatud süüdistuses

§ 22lg 3 – § 114 p 5 järgi õigeks mõista.

3. A. Dzjuba kaitsja vaidlustab A. Dzjuba süüdimõistmist

§ 418

lg 2 p 3 järgi ning taotleb nimetatud süüdistuse ümberkvalifitseerimist

§ 418lg 1 järgi.

A. Dzjubale on esitatud süüdistus

§ 418

lg 2 p 3 järgi lühidalt selles, et ta hoidis ja vedas püstolit Makarov ja laskemoona kaliibriga 9 mm oma sõiduautos ning jaanuaris keskel 2010 OÜ Taburi lähedal tulistas nimetatud püstolist. Sellega rikkus A. Dzjuba süüdistuse kohaselt tulirelvaseaduse § 34 sätteid. Ühtlasi rikkus A. Dzjuba süüdistuse kohaselt eelviidatud sätet sellega, et tema elukohas 29.04.2010 teostatud läbiotsimisel leiti 16 padrunit kaliibriga 9 mm, 7 padrunit markeeringuga 21 RPR-63 ja 15 padrunit erineva markeeringuga ning A. Dzjuba elukaaslase korterist A. Dzjubale kuuluvad 12 jahipüssipadrunit, mida A. Dzjuba omandas, valdas ja hoidis. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et süüdistuses on ekslikult märgitud, et A. Dzjuba on süüdistuses kirjeldatud tegevusega rikkunud tulirelvaseadust, kuivõrd kehtivas õiguses eksisteerib üksnes relvaseadus, mitte tulirelvaseadus. Siiski leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole sellise süüdistajapoolse eksitusega, mis oleks kaasa toonud süüdistatava kaitseõiguse rikkumise. 3.1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus A. Dzjubale esitatud süüdistust puutuvalt tema ja S. Baumeri kinnipidamisel leitud relva ja padrunite osas. A. Dzjubale kuuluva sõiduauto läbiotsimise protokollist nähtub, et auto eesmise reisijaistme juurest leitI.K. kott, milles oli püstol Makarov, helisummuti, padrunisalv, ümmargused kummist tihendid (2 kd, tl 85–96). Tulirelvaekspertiisiga on tuvastatud, et S. Baumeri ja A. Dzjuba kinnipidamisel on leitud püstol Makarov, kaliibriga 9 mm, mis kuulub tulirelvade hulka ning 16 kesktulepadrunit kaliibriga 9 mm, mille puhul on tegemist laskemoonaga (3 kd, tl 82). 14 Ringkonnakohus nõustub, et käesoleval juhul on tegemist tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käsitlemisega, st tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku hoidmise ja vedamisega, millega on rikutud nii teo toimepanemise ajal kehtinud kui käesoleval ajal kehtiva RelvS § 34 sätteid, mille lõike 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks RelvS ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. A. Dzjubal puudus luba tulirelva ja laskemoona hoidmiseks ja vedamiseks. Samuti on kriminaalasjas tõendatud asjaolu, et relv ja laskemoon asusid kinnipidamise ajal A. Dzjuba sõidukis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga käesoleval juhul tõendatud A. Dzjuba tegevuses subjektiivne koosseis, st asjaolu, et A. Dzjuba oleks püstolit Makarov ja 16 padrunit kaliibriga 9 mm Makarov, mis süüdistatavate kinnipidamisel leiti S. Baumeri istme alt, vähemalt kaudse tahtlusega hoidnud ja vedanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud otseste ja kaudsete tõenditega ei ole ümber lükatud A. Dzjuba kaitsja arvamust selle kohta, et nimetatud relv ja laskemoon oli peidetud ka A. Dzjuba eest, mistõttu ei ole võimalik A. Dzjubat nimetatud süüdistuse episoodis ka süüdi mõista. Maakohus on leidnud, et sõiduki omanik vastutab täielikult selle eest, mis tema autos asub. Ringkonnakohus maakohtu sellesisulise hinnanguga ei nõustu ning leiab, et maakohus on meelevaldselt ja ebamõistlikult laiendanud sõidukiomaniku vastutust teiste kaassõitjate võimalikele õigusvastastele tegudele. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et A. Dzjuba saaks käesoleval juhul vastutada üksnes juhul, kui ta oleks pidanud vähemalt võimalikuks, et S. Baumer 29.04.2010 hoidis ja vedas relva tema sõidukis ja möönis seda (

§ 16lg 4).

Ainuüksi faktiga, et A. Dzjubale kuuluvast sõidukist leiti tulirelv ja sinna juurde kuuluv laskemoon, mille oli kõrvalistuja istme alla pannud samal õhtul S. Baumer, ei saa tuvastada A. Dzjuba teadmist eelnimetatud ebaseaduslikest esemetest ning tahtlust nende käitlemiseks. S. Baumeri ütluste kohaselt oli kinnipidamise ajal püstol tema istme all ja sellel päeval ei teadnud A. Dzjuba, et S. Baumeri käes on püstol. Alguses hoidis S. Baumer püstolit oma kotis ning hiljem kui nad A. Dzjubaga tanklas peatusid, võttis ta relva ning pani istme alla. S. Baumeri ütlusi, et A. Dzjuba ei teadnud 29.04.2010 relvast midagi, kinnitab ka A. Dzjuba ise. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb lähtuda süüdistatavate ütlustest, mille kohaselt ei teadnud A. Dzjuba 29.04.2010 relva olemasolust tema sõiduautos. Nimetatud asjaolu ei muuda ka süüdistatavate enda ütlused selle kohta, et märtsis 2010 käisid nad koos S. Baumeri relvast tulistamas, kuivõrd nimetatud fakt ei tõenda, et A. Dzjuba oleks relva ja laskemoona olemasolust 29.04.2010 tema sõiduautos teadnud või seda isegi aimanud. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna kriminaalasjas puuduvad teised tõendid selle kohta, et A. Dzjuba oleks olnud 29.04.2010 teadlik S. Baumeril kaasasolnud relvast ja laskemoonast ning asjaolust, et S. Baumer tema sõidukis relva ja laskemoona hoiab ning veab, ei ole võimalik A. Dzjubat relva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises süüdi mõista. Sellest tulenevalt tuleb A. Dzjuba õigeks mõista talle esitatud süüdistuses

§ 418

lg 2 p 3 järgi püstol Makarov ja 16 padruni kaliibriga 9 mm hoidmises ja vedamises. 3.3. Puutuvalt A. Dzjubale esitatud süüdistuses etteheidetud tulistamise kohta kinnipidamisel A. Dzjuba sõidukist leitud püstolist Makarov, selgitab ringkonnakohus, et vastavalt teo toimepanemise ajal kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtiva RelvS § 11 lg 2 kohaselt ei peeta relva käitlemiseks RelvS-i tähenduses relva kasutamist. Samal ajal defineeritakse relva kasutamist teo toimepanemise ajal kehtinud ja käesoleval ajal kehtiva RelvS § 10 lg-s 2, mille kohaselt on relva kasutamine RelvS-i mõistes vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga. Sellest tulenevalt vastab süüdistuses märgitud relvast tulistamine jaanuaris 2010 küll relva kasutamise mõistele, kuid ei ole käsitletav relva 15 käitlemisena RelvS-i tähenduses. Seega on ebaõige maakohtu poolt etteheidetu tulirelva kasutamise kohta, kuna A. Dzjuba käitumises puudub

§-s 418 ettenähtud objektiivne koosseis. 3.4. A. Dzjubale esitati süüdistus

§ 418

lg 2 p 3 järgi ka selles, et tema omandas, valdas ja hoidis ilma vastava loata oma elukohas 29.04.2010 läbiotsimisel leitud 16 padrunit kaliibriga 9 mm, 7 padrunit markeeringuga 21 RPR-63 ja 15 padrunit erineva markeeringuga ning lisaks A. Dzjuba elukaaslase elukohast leitud 12 jahipüssipadrunit. Kuigi A. Dzjuba kaitsja ei ole apellatsioonis nimetatud episoodi vaidlustanud, tuleb ringkonnakohtu hinnangul apellatsiooni piiridest väljuvalt tühistada maakohtu otsus ka nimetatud episoodis materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning A. Dzjuba tuleb nimetatud episoodis õigeks mõista objektiivse koosseisu puudumise tõttu. Tulirelvaekspertiisi kohaselt on kõikide eelmärgitud padrunite puhul tegemist laskemoonaga (3 kd, tl 77–83). Riigikohus on kohtupraktikas (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-8-11 ja 3-1-1-40-11) kujundanud seisukoha, et kuna

-ist ei tulene padrunite ebaolulise koguse mõistet, tuleb seda sisustada RelvS-i alusel ning juhul, kui isiku valduses olevate erinevate piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona üldkogus jääb allapoole RelvS § 46 lg-s 5 sätestatud madalaimat piirmäära, tuleb padrunite kogus lugeda ebaoluliseks ning isiku käitumises puudub

§ 418lg 1 koosseisu objektiivne tunnus – laskemoona oluline kogus.

Nii süüdistuse kohaselt teo toimepanemise ajal kehtinud kui käesoleval ajal kehtiva RelvS § 46 lg 5 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule on lubatud laskemoona hoidmise koguseks kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit. Kuna A. Dzjuba ja tema elukaaslase elukohtade läbiotsimisel leitud laskemoona kogus, so kokku 50 padrunit, jääb allapoole nimetatud määra, puudub käesoleval juhul objektiivne koosseis, so padrunite oluline kogus, ning A. Dzjuba tuleb talle esitatud süüdistuses nimetatud laskemoona omandamises, valdamises ja hoidmises õigeks mõista. 3.5. A. Dzjubale esitati süüdistus

§ 420

lg 1 järgi selles, et tema ilma vastava loata hoidis ja vedas talle kuuluvas sõiduautos tulirelva helisummutit, rikkudes sellega RelvS § 201 lg 2 ja § 34 sätteid. A. Dzjubale kuuluva sõiduauto läbiotsimise protokollist nähtub, et auto eesmise reisijaistme juurest leitI.K. kott, milles oli püstol Makarov, helisummuti, padrunisalv, ümmargused kummist tihendid (2 kd, tl 85–96). Vastavalt tulirelvaekspertiisile on läbiotsimisel leitud helisummuti tulirelva lisaseadis (3 kd, tl 82). Ringkonnakohus möönab, et käesoleval juhul on tegemist helisummuti ebaseadusliku käitlemisega, millega on rikutud RelvS-ist tulenevaid sätteid. Siinkohal peab aga ringkonnakohus vajalikuks osundada, et süüdistuses on märgitud viide käesoleval ajal kehtiva RelvS § 201 lg-le 2, mis teo toimepanemise ajal vastas RelvS § 22 lg-le

1. Kuigi süüdistuses puudub viide viimatinimetatud sättele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist süüdistatava kaitseõiguse rikkumisega, kuna nimetatud viga on võimalik parandada ka kohtumenetluses. Samas leiab ringkonnakohus, et A. Dzjuba tuleb nimetatud süüdistuses õigeks mõista subjektiivse koosseisu puudumise tõttu. Kuna nimetatud põhjendused esitas ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 3.
2. ei pea kohus vajalikuks siinkohal neid korrata, vaid rõhutab, et käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et A. Dzjuba oleks vähemalt kaudse tahtlusega hoidnud ja vedanud 29.04.2010 nimetatud helisummutit talle kuuluvas sõiduautos.
3. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus S. Baumerile esitatud süüdistust

§ 418lg 2 p 3 järgi.

S. Baumeri kaitsja on taotlenud nimetatud süüdistuse ümber kvalifitseerimist

§ 418lg 1 16 järgi.

Ringkonnakohus nõustub S. Baumeri kaitsja seisukohaga ning leiab, et S. Baumerile inkrimineeritud kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 418lg 1 järgi.

Kuna ringkonnakohus juba eelnevalt leidis, et A. Dzjuba süü talle esitatud süüdistuses

§ 418lg 2 p 3 järgi ei ole tõendatud ning A.

Dzjuba tuleb nimetatud süüdistuses õigeks mõista, puudub käesoleval juhul S. Baumeri süüdistuses kvalifitseeriv koosseisutunnus, so teo toimepanemine grupis. S. Baumeri kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud S. Baumeri süüdimõistmise relva vedamise osas ning viidanud RelvS § 11 lg-le 2, §-le 54, § 56 lg-le 1,2 ja leidnud, et 02.02.2010 ja 29.04.2010 ei olnud tegemist tulirelva veoga, vaid edasitoimetamisega. Maakohus leidis, et kuna tulirelv ja laskemoon võeti ära mitte S. Baumeri käest isiklikult, tema kotist, vaid sõiduautos, välistab see süüdistatava tahtluse tulirelva ja laskemoona vedamiseks. Esmalt peab ringkonnakohus siinkohal vajalikuks parandada maakohtu otsuses ilmse vea. Nimelt on maakohus ekslikult märkinud, justkui sõiduauto, millest tulirelv ja laskemoon leiti, kuulus S. Baumerile (otsuse lk 19). Samas on kriminaalasjas tuvastatud, et eelnimetatud sõiduauto kuulus A. Dzjubale (3 kd, tl 42). Nii teo toimepanemise ajal kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtiva RelvS § 54 lg 1 kohaselt mõistetakse relva ja laskemoona edasitoimetamise all RelvS-is relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist relva edasitoimetamisega, kuivõrd tuvastatud on asjaolu, et ebaseaduslik tulirelv, mis S. Baumeri ja A. Dzjuba kinnipidamisel A. Dzjuba sõiduautost leiti, kuulus S. Baumerile, kes nimetatud relva kandis, valdas ja hoidis. Viimatinimetatud asjaolusid ei ole S. Baumeri kaitsja apellatsioonis ka vaidlustanud. Käesoleval juhul on tegemist relvaveoga. Samas puuduvad kriminaalasjas täielikult tõendid selle kohta, justkui S. Baumer oleks pidanud oma relva ja laskemoona toimetama teise kohta. 5. Kuigi S. Baumeri kaitsja ei ole apellatsioonis vaidlustanud S. Baumeri süüdimõistmist

§ 420lg 1 järgi, peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et ka S.

Baumerile esitatud süüdistuses eelnimetatud sätte järgi on märgitud viide käesoleval ajal kehtiva RelvS § 201 lg-le 2, mis teo toimepanemise ajal vastas RelvS § 22 lg-le

1. Kuigi süüdistuses puudub viide viimatinimetatud normile, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist süüdistatava kaitseõiguse rikkumisega, kuna nimetatud viga on võimalik parandada ka kohtumenetluses.
2. S. Baumeri kaitsja on vaidlustanud S. Baumeri süüdimõistmist

§ 201lg 1 järgi ning taotlenud S.

Baumeri õigeksmõistmist nimetatud süüdistuses. S. Baumeri kaitsja on tuginedes Riigikohtu praktikale (lahendid kriminaalasjades 3-1-1-83-07 ja 3-1-1-130-04) märkinud, et pangakontol olev raha ei ole käsitletav vallasasjana, mistõttu on välistatud valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramine. S. Baumerile esitatud süüdistuses on koos kvalifikatsiooniga täiendavalt märgitud, et oma tegudega on S. Baumer toime pannud tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Samal ajal tuleneb süüdistuses märgitud faktilistest asjaoludest, et S. Baumeri poolt toimepandud omastamise seisneb selles, et ta sõlmis Hansapangas MTÜ Eesti Jõuspordi Liidu nimel laenulepingu, mille alusel kanti MTÜ Eesti Jõuspordi Liidu arvelduskontole 200 000 krooni, millisest summast 197 800 krooni kandis 11.07.2007 S. Baumer enda arvelduskontole. 17 Ringkonnakohus nõustub S. Baumeri kaitsjaga selles, et pangakontol olev vara ei ole käsitletav vallasasjana, vaid võõra varana. Samas ei nõustu ringkonnakohus S. Baumeri kaitsjaga selles, et kuna S. Baumerile ei ole esitatud süüdistust isikule usaldatud muu vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest, puudub S. Baumeri tegudes süüteokoosseis. Ringkonnakohus märgib, et süüdistuse konkretiseerituse nõue tuleneb süüdistatava kaitseõiguse tagamise vajadusest. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, kuna süüdistatav peab aru saama, milles teda süüdistatakse ja tema suhtes kohaldatav säte ei tohi olla üllatuslik. Ringkonnakohus leiab, et S. Baumerile esitatud süüdistuses

§ 201

lg 1 järgi on piisava selguse ja täpsusega märgitud faktilised asjaolud, mis on S. Baumeri vastutuse eelduseks, st Eesti Jõuspordi Liidu pangakontolt raha ülekandmine enda pangakontole, ning ära toodud tema suhtes kohaldatav säte, so

§ 201lg 1.

Ringkonnakohus möönab, et S. Baumeri süüdistuses on kvalifikatsiooni osas täiendavalt, kuid ekslikult, märgitud, et S. Baumer on toime pannud tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Samas ei ole ringkonnakohtu arvates rikutud S. Baumeri kaitseõigust juhul, kui S. Baumer mõistetakse süüdi ka

§ 201teise alternatiivi järgi, kuna S.

Baumeri karistusõigusliku vastutuse eelduseks olevad asjaolud ning teole antav kvalifikatsioon ei muutu sellest. Sellest tulenevalt tuleb lugeda S. Baumeri poolt toimepandud teo kvalifikatsiooniks

§ 201lg 1, kui valduses oleva võõra vara enda kasuks pööramine.

7. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks käsitleda maakohtu poolt S. Baumerile mõistetud karistust

§ 418lg 2 p 3 järgi, kuna ringkonnakohus kvalifitseeris eelnimetatud S.

Baumerile esitatud süüdistuse ümber

§ 418lg 1 järgi.

Olenemata viidatud asjaolust, on ringkonnakohus seisukohal, et kvalifitseeritava tunnuse tuvastamata jäämine ei ole käesoleval juhul mingil määral vähendanud S. Baumeri süüd

§ 418lg 1 järgi kuriteo toimepanemises.

Ringkonnakohus, hinnates

§ 56lg-s 1 sätestatud asjaolusid, kergendavate asjaoludena S.

Baumeri puhtsüdamlikku kahetsust ja positiivseid iseloomustusi, leiab, et

§ 418lg 1 järgi kuriteo toimepanemisel üldohtliku esemete käitlemisega on S.

Baumeri süü suur. Kriminaalasjas on tuvastatud, et S. Baumer käitles ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona, millega ta oli planeeritult ja seega kavatsetult toime pannud juba eluvastase süüteo. Samas jätkas S. Baumer tulirelva ja laskemoona käitlemist, mis juba toime pandud kuriteo valguses omandab ringkonnakohtu hinnangul reaalse ohu ümbritsevate inimeste eludele ja tervistele, nagu ka nende varale. Ringkonnakohtu hinnangul on selliste asjaolude pinnalt põhjendatud karistada isikut sanktsiooni keskmisest määrast rangema karistusega. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta muutmata maakohtu poolt S. Baumerile mõistetud karistuse 2 aastat vangistust. 8. S. Baumeri kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud S. Baumerile mõistetud karistust ning leidnud, et maakohus on tähelepanuta jätnud asjaolu, et S. Baumeri suhtes esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57p 3 tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul S. Baumeri puhul tuvastatud karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p-s 3 sätestatud süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist.

S. Baumeri käitumine, millele tema kaitsja on apellatsioonis tuginenud – koheselt enda süüdi tunnistamine, üksikasjalike ütluste andmine, läbiotsimisel vabatahtlikult asjassepuutuvate esemete väljaandmine – on menetlustoimingutele allumine ja käsitletav ringkonnakohtu arvates kriminaalmenetlust mittetakistava käitumisena.

§ 57

lg 1 p-s 3 sätestatud kergendav asjaolu eeldab süüdistatavapoolset aktiivset tegutsemist avastamaks süütegu. Siinjuures ei ole mingil määral olnud S. Baumer ise aktiivne ning näidanud üles initsiatiivi süüteo avastamiseks. 18 Kohtuvaidlustes ringkonnakohtus on S. Baumer avaldanud, et tema hinnangul on talle mõistetud karistus 11 aastat vangistust liiga range, kuna ta on ütluste andmisega uurimisele kaasa aidanud, teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja tal on positiivsed iseloomustused. Ringkonnakohus nimetatud S. Baumeri seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohus on põhjendatult mõistnud S. Baumerile lõplikuks karistuseks 11 aastat vangistust. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et lisaks S. Baumeri poolt nimetatud asjaoludele, tuleb kohtul karistuse mõistmisel eelkõige hinnata isiku süü suurust, sealjuures võttes aluseks karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul on tuvastatud, et S. Baumer on toime pannud väga raskeid kuritegusid, riivates nende toimepanemisega erinevaid õigushüvesid – eluvastase, üldohtliku ja varavastase kuriteo. Ringkonnakohtu hinnangul näitab S. Baumeri ohtlikkust kogu ühiskonnale tema poolt ringkonnakohtu istungi kohtuvaidlustes räägitu selle kohta, et ta tappis inimese, kes tappis omakorda narkootikumidega kümneid inimesi, justkui leides õigustusi tema poolt toimepandud tapmisele, kuigi tunnistades, et tal ei olnud õigust tappa, mida mõistis ja teadvustas aga liiga hilja. S. Baumer on nimetanud tapmise ühe ajendina, peale omakasu, töö noorte rehabilitatsioonikeskuses, kus ta puutub kokku inimestega, kes „tapavad ennast narkootikumidega“. S. Baumeri süüd ega märkimisväärselt ka seetõttu tema karistust ei vähenda ka tema positiivsed iseloomustused, mida maakohus on karistuse mõistmisel ka juba arvestanud. Lisaks on maakohus arvestanud S. Baumeri suhtes esinevat kergendavat asjaolu. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval ajal põhjendatud S. Baumerit karistada liitkaristusega 11 aastat vangistust. 9. Maakohtu otsusega mõisteti A. Dzjubalt välja menetluskulud kokku summas 7844,65 eurot, millise summa moodustasid järgmised kulud: 291,44 eurot Irina Žurina poolt kohtueelsel uurimisel õigusabi osutamise eest, 54,13 eurot kriminaalasja koopiate valmistamise eest, ekspertiiside tasu 6804,03 eurot, sundraha 695,05 eurot. Kuna ringkonnakohus mõistis A. Dzjuba talle esitatud süüdistustes õigeks, tuleb maakohtu otsus eelnimetatud osas tühistada ning jätta menetluskulud summas 7149,60 eurot (291,44 eurot I. Žurina poolt kohtueelsel uurimisel õigusabi osutamise eest, 54,13 eurot kriminaalasja koopiate valmistamise eest, ekspertiiside tasu 6804,03 eurot) KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Kuivõrd sundraha on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev menetluskulu, tuleb õigeksmõistva lahendi korral nimetatud kulu osas maakohtu otsus üksnes tühistada. 10. Ringkonnakohtuvaidlustes on S. Baumer leidnud, et temalt väljamõistetud menetluskulud on liiga suured ning palunud osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Kuna apellatsioonis ei ole taotletud menetluskulude vähendamist, ei ole ringkonnakohtul võimalik S. Baumerilt väljamõistetud menetluskulude osas seisukohta võtta. 11. Maakohus on

§ 83lg 1 alusel konfiskeerinud kuriteo toimepanemise vahendina muuhulgas A.

Dzjubale kuuluva sõiduauto Audi A6 Avant, registreerimismärgiga XXX XXX (3 kd, tl 42). Kuna ringkonnakohtus ei leidnud A. Dzjuba süü talle esitatud süüdistustes tõendamist, ei ole ka A. Dzjubale kuuluv sõiduauto käsitletav kuriteo toimepanemise vahendina

§ 83lg 1 mõttes ning sõiduauto tuleb A.

Dzjubale kui omanikule tagastada käesoleva otsuse jõustumisel. 12. Kuna ringkonnakohus mõistis A. Dzjuba talle esitatud süüdistustes õigeks, kuid alates 29.04.2010 (2 kd, tl 163–164) kuni käesoleva ajani, so seisuga 21.10.2011 540 päeva, on tema suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist, on A. Dzjuba riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p 1 õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisel õigus taotleda Rahandusministeeriumilt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist, 19 esitades Rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse 6 kuu jooksul alates hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast ning lisades avaldusele hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakirja. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 20 Mati Kartau