← Eesti

1-08-11249/43

Obsah (5)§ 268§ 312§ 339§ 331§ 185

1-08-11249 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-11249 (06740000190) Kohtukooss

§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu

  1. mai 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-11249 muutmata ja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova apellatsioon rahuldamata. Välja mõista riigi eelarvest 1300 eurot Aleksandr Julinile tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabi kulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  2. oktoobril 2011 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. oktoobrist
  4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  5. oktoobrist
  6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu
  7. mai 2011 otsusega mõisteti Aleksandr Julin süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 3 järgi õigeks. Põlevkivi Kaevandamise AS tsiviilhagi summas 84 919.83 krooni jättis maakohus rahuldamata. Maakohus arutas A. Julinile KarS § 201 lg 2 p 1, 3 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, töötades Põlevkivi Kaevandamise AS Narva karjääris puur- ja lõhketööde jaoskonna juhatajana, kellel on ametijuhendist tulenevalt haldamis- , järelevalve- ja juhtimisülesanded, olles ametiisik KarS § 288 mõttes, kes vastavalt puur- ja lõhketööde jaoskonna juhataja ametijuhendile on täielikult vastutav jaoskonna tööajaarvestuse eest, ajavahemikus 2005 november kuni 2006 mai, AS Narva Karjäär puur- ja lõhketööde jaoskonna juhatajana, rahaliste vahendite ebaseadusliku enda ja kolmandate isikute kasuks pööramise eesmärgil, sisestas puur- ja lõhketööde jaoskonna puurimisbrigaadi tööarvestustabelisse valeandmeid puurpingi Ingersol DM-45 töötamise aja kohta ja töötajate poolt töötatud aja kohta, mille tagajärjel omastas ebaseaduslikult töötajatele väljamakstud töötasud tegelikult töölt puudutud aja eest. Nimelt: − V.V. – 4., 11., 21., 24., 25., 28.,
  8. ja
  9. novembril 2005; 1.,
  10. ja
  11. oktoobril 2005,
  12. jaanuaril 2006,
  13. veebruaril 2006,
  14. ja
  15. märtsil 2006,
  16. ja
  17. aprillil 2006, 26.,
  18. ja
  19. mail 2006, millega seoses sai V.V ebaseaduslikult töötasu faktiliselt väljatöötamata aja eest summas 12 232 krooni; − S.D.– 4., 11., 21., 24., 25., 28.,
  20. ja
  21. novembril 2005, 1.,
  22. ja
  23. detsembril 2005, 4., 6., 11., 18., 19., 20., 23., 24., 26.,
  24. ja
  25. jaanuaril 2006, 1., 6., 14., 15.,
  26. ja
  27. veebruaril 2006, 7.,
  28. ja
  29. märtsil 2006,
  30. ja
  31. aprillil 2006, 26., 29.,
  32. ja
  33. mail 2006, millega seoses sai S.D. ebaseaduslikult töötasu faktiliselt väljatöötamata aja eest summas 18 732 krooni; − I.J. – 4., 11., 21., 24., 25., 28.,
  34. ja
  35. novembril 2005, 1.,
  36. ja
  37. detsembril 2005, 4., 6., 11., 18., 19., 20., 23., 24., 26.,
  38. ja
  39. jaanuaril 2006, 6., 14.,
  40. ja
  41. veebruaril 2006, 7.,
  42. ja
  43. märtsil 2006,
  44. ja
  45. aprillil 2006, 26., 29.,
  46. ja
  47. mail 2006, millega seoses sai I.J. ebaseaduslikult töötasu faktiliselt väljatöötamata aja eest summas 17 799 krooni; − M.K. – 4., 11., 21., 24., 25., 28.,
  48. ja
  49. novembril 2005, 1.,
  50. ja
  51. detsembril 2005, 1., 4., 18., 19., 20., 23., 24., 26.,
  52. ja
  53. jaanuaril 2006, 6., 9., 10.,
  54. ja
  55. veebruaril 2006,
  56. märtsil 2006, millega seoses sai M.K. ebaseaduslikult töötasu faktiliselt väljatöötamata aja eest summas 20 749 krooni. Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Karjääri puur- ja lõhketööde jaoskonna puurpingi Ingersol töötamise aja ja töötasu arvestamise kontrollimisel 05.07.2006 selgus, et A. Julini poolt 2 esitatud tööaja arvestuse tabelite andmed ajavahemikus alates
  57. aasta novembrist kuni
  58. aasta maikuuni ei vastanud puurpingi Ingersol mootori arvesti näitudele ja pardažurnaali töökäskude-saatelehtede andmetele. Tehes nimetatud isikutele tööaja arvestamise tabelitesse ebaseaduslikke juurdekirjutusi alates
  59. aasta novembrist kuni
  60. aasta maikuuni, omastas A. Julin süüdistuse kohaselt ebaseaduslikult AS-le Narva Karjäär kuuluvat raha summas 69 513 krooni. Peale selle tema, töötades AS Narva karjääris puur- ja lõhketööde jaoskonna juhatajana, olles isik, kes omab materiaalset vastutust materiaalsete vahendite korrasoleku eest ning kes on varem toime pannud omastamise, ajavahemikul 28.02.2006 kuni 10.07.2006, eesmärgiga pöörata ebaseaduslikult enda kasuks tema vastutusele usaldatud vara, omastas väljaviimise teel Narva karjääri territooriumilt asukohaga Mustanina küla Vaivara vald, ettevõttele kuuluva vara: mootorsae PARTNER 460 CCS maksumusega 4 325 krooni, lihvimismasina W10125 „Quick“ maksumusega 2 052 krooni, Muruniiduki MTD G46M maksumusega 3 639.83 krooni, keevitusaparaadi MINARC-140 maksumusega 5 390 krooni, tekitades AS Narva Karjäärile materiaalse kahju kogusummas 15 406.83 krooni. Oma tahtliku tegevusega pani A. Julin süüdistuse kohaselt toime valduses oleva võõra vallasasja ja isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, ametiisiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, s.o KarS § 201 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. Julin ennast maakohtus esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu esindaja, tunnistajad ja uurinud kriminaalasja toimiku materjale, leidis maakohus, et A. Julini süü esitatud süüdistuses ei ole tõendatud. Kohtuliku uurimise käigus tegi maakohus kindlaks jaoskonnas teostatud tööde mahu määratlemise korra ja selle mahu ümberarvestamise rahalistesse vahenditesse. Nagu selgitas süüdistatav A. Julin, pärast puurimis- ja lõhkamistööde lõpetamist tulid tsooni makšeiderid ja teostasid mõõtmised teostatud tööde osas. Nad koostasid akti ja edastasid selle peainsenerile, kes need mõõtmised kinnitas ja edastas palgaspetsialistile. Palgaspetsialist korrutas teostatud tööde mahu tariifidega ja sellisel viisil määratleti jaoskonna poolt väljatöötatud summa. Need andmed edastati jaoskonna ülemale, kes, arvestades tööpanuse koefitsienti, jagas summa jaoskonna töötajate vahel. Millise iganes tööpanuse koefitsiendi ja töötundide arvu jaoskonna juhataja töötajatele pani, ei muutunud selle tõttu mõõdetud töömahu alusel palgaspetsialisti poolt välja arvutatud rahasumma. Samuti tegi maakohus kindlaks, et oli juhuseid, kui A. Julin lubas töötajaid vahetevahel koju, sest teised teenistused ei teinud DM-45 pingi (Ingersol) puurijatele tööala tööde teostamiseks õigeaegselt valmis, ja pani pärast töötajatele tööajatabelisse tööpäevad kirja. Kuid see fakt ei kajastunud selles summas, mis oli vastavalt arvutustele jaoskonna poolt välja teenitud. Järelikult ei saanud A. Julin sellega tekitada Narva Karjäär AS-ile materiaalset kahju nagu väidab süüdistaja. Tööpanuse koefitsiendi ebaobjektiivse jaotamise ja täiendavalt juurde kirjutatud töötundide tõttu võis sellises olukorras materiaalne kahju olla tekitatud ainult brigaadi liikmetele, kuid brigaadi liikmed ei ole esitanud mingeid pretensioone. AS Narva Karjääril oli õigus esitada hagi kahju tekitamise kohta ainult juhul, kui oleks tuvastatud juurdekirjutused teostatud töömahtude osas, kuid selliseid fakte tuvastatud ei ole. Karjäär kandis jaoskonnale üle raha täpselt sellises summas, kui palju jaoskond oli tööd teinud. See oli jaoskonna töötajate raha ja pärast raha laekumist igaühe pangaarvele sai töötajast nende 3 vahendite omanik, kuna pärast oma osa kättesaamist omandas ta õiguse seda vallata, kasutada ja käsutada, mis vastavalt asjaõigusseaduse mõttele tõendab omanikustaatust. Kõik kohtuistungi käigus üle kuulatud tunnistajad kinnitasid kolme peamist momenti. Esiteks seda, et puurimisseade DM-45 ületas oma tootlikkuse poolest tunduvalt kõiki jaoskonnas kasutusel olnud nõukogudeaegseid analooge. Teiseks, töötajad saadeti mõnikord koju, kuna nende jaoks ei olnud teiste osalejate poolt tööfront ette valmistatud. Kolmandaks, töötajate töötasustamine oli tükitöö eest ja töötasu said nad mitte töökohal viibitud tundide, vaid teostatud töömahtude eest. Maakohus tuvastas, et tänu suurele tootlikkusele täitis DM-45 ekipaaž 3-4 tööpäeva jooksul sellise töömahu, mida teiste tööpinkide ekipaažid tegid 5 töövahetuse jooksul ja kuna uus tööfront ei olnud neile tagatud, siis ooterežiimis tuli ette juhuseid, et töötajad olid kodus, kuid tööaja arvestamise tabelisse pani A. Julin neile tööpäevad kirja. See asjaolu ei mõjutanud aga nende töötasu, kuna töötasu maksti faktiliselt teostatud töö eest, aga mitte tööl viibitud aja eest. Maakohus leidis, et süüdistajapoolne väide ebaseaduslikest maksetest on paljasõnaline ega ole kriminaalasja toimiku materjalidega kinnitatud. Tõendatud on ainult see, et süüdistuses äratoodud üksikutel päevadel viibisid töötajad kodus ja ootasid väljakutset, kuid töötasu maksmise süsteem oli mahupõhine ja töö tegemiseks kulutatud töötunnid tähtsust ei omanud. Nagu kohtuistungil selgus, põhjus, miks töötajad teatud päevadel kodus viibisid ja tööle väljakutsumist ootasid, ei olnud A. Julini jaoskonna süü tõttu, vaid teiste karjääriteenistuste tõttu, kes oleks pidanud valmistama ette platsi puurijate tööks. Kui see töö oli tegemata, ei olnud puurijatel töökohta, samuti kohta, kus nad oleksid võinud viibida, et formaalselt tööl kohal olla. Maakohus selgitas välja, et karjääri territoorium on tohutult suur tootmisplats, kus teostatakse eluohtlikke töid ja lihtsalt seal viibimine on keelatud. Karjääri esindaja tutvustas maakohut paljude instruktsioonidega, kuid mitte üheski neist ei olnud öeldud, kuidas peab toimima ülemus juhul, kui karjääri kolmandad teenindusüksused ei ole puurijatele tööfronti taganud, kus nad sellisel juhul oleks pidanud viibima ning kuidas toimida tööaja arvestamise tabeliga, s.t milliseid märkmeid sellesse teha. Maakohus leidis, et kuna antud olukord ei olnud mitte üheski tööjuhendis kokku lepitud, siis oli selle küsimuse lahendamine jäetud jaoskonna juhataja otsustada tema äranägemise järgi. Lisaks selgus maakohtus, et puurijad töötasid faktiliselt igal päeval seadusega ettenähtud 7 tunni asemel 8 tundi. Seega oli puurijatel ületundide eest õigus vabadele päevadele ning kodus olemise päevi võtsid töötajad kui ületundide eest saadud vabu päevi. Maakohus leidis, et 10.07.2006 koostatud akti ei saa vaadelda kui dokumentaalset tõendit materiaalsete väärtuste puudujäägi kohta süüdistataval A. Julinil, kuna dokumendi vorm ja sisu ei vasta dokumentaalsetele tõenditele esitatavatele nõuetele. Maakohus tunnistas akti seetõttu tühiseks. Muid tõendeid selle kohta, et materiaalselt vastutaval isikul A. Julinil oli tuvastatud materiaalsete väärtuste puudujääk, maakohtule esitatud ei olnud. Küll on kriminaalasja toimiku materjalides dokumendid, mis kinnitavad süüdistusaktis loetletud väheväärtuslike esemete üleandmise fakti ettevõttele täies mahus. Lisaks on materiaalse vastutuse lepingus öeldud, et puudujäägi korral hüvitab A. Julin nende maksumuse oma töötasust. A. Julini palgast ei ole esemete maksumust kinni peetud. Ka see fakt tunnistab maakohtu arvates, et tegelikkuses puudujääki ei olnud. Süüdistaja ei esitanud kohtule dokumente selle kohta, et A. Julinile oli antud korraldus nende esemete üleandmiseks konkreetsele ametiisikule. Maakohus leidis, et kohtuliku uurimise käigus ei ole leitud tõendeid A. Julini poolt väheväärtuslike esemete väljaviimise kohta karjäärist väljapoole. 4 Selline süüdistusaktis toodud väide on paljasõnaline. A. Julini tahtlus väheväärtuslike esemete omastamiseks ei ole tõendatud. A. Julin ise selgitas maakohtule, et mingil ajal olid need esemed karjääri territooriumil remondis. Need ütlused ei ole ümber lükatud. Süüdistatava teole antud karistusõigusliku kvalifikatsiooni osas märkis maakohus, et süüdistusest ei nähtu, millist võõrast vallasasja peetakse süüdistatava valduses olevaks, kuid süüdistuse sisust võib järeldada, et selleks peetakse Põlevkivi Kaevandamise AS-le (Eesti Energia Kaevandused AS) kuuluvat raha, mille süüdistatav pööras kolmandate isikute (töötajate) kasuks. Samas on süüdistusakti punktis 2 märgitud, et süüdistatav pööras raha enda kasuks, kuna töötajad tagastasid osa saadud töötasust süüdistatavale. Samuti on süüdistuses märgitud, et kahju tekitati AS Narva Karjäärile, mis aga ei ole eraldiseisev juriidiline isik (alates 11.02.2003), vaid on ainult Eesti Energia Kaevandused AS struktuuriüksus. Süüdistuse kohaselt rikkus süüdistatav ametiisikuna tema ametialast tegevust reguleerivaid õigusakte, millega põhjustas Põlevkivi Kaevandamise AS-le varalise kahju. Seejuures kirjeldatakse süüdistuses A. Julinile omistatud tegevust sisuliselt kaheepisoodilisena. Tööarvestustabeli episood Maakohus selgitas, et panga arvelduskontol olev raha ei ole käsitletav asjana TsÜS § 49 mõttes. Tegemist on arvelduskonto omaniku varalise nõudega panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Varaline nõue ei saa olla süüdistatava valduses, kuna valdus on tegelik võim asja üle. KarS § 201 lg 1 teine teoalternatiiv näeb aga ette isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Kannatanu arvelduskontol olev raha (vara) võib olla süüdistatavale usaldatud, s.o antud tema pädevusse lepinguga või muul õiguslikul alusel. Õigusteoorias on üldtunnustatud seisukoht, et tulenevalt kahe õigusharu ülesannete erinevusest ei ole valduse mõiste karistusõiguses täielikult kattuv asjaõigusliku valduse mõistega. Valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi. Maakohus leidis, et A. Julinil puudus nii ametiseisundist tulenev tegelik võim Eesti Energia Kaevandused AS arveldusarvel oleva raha üle, mis lasi tal otsustada raha kasutamise üle, kui ka valitsemissoov. Kuna tegemist ei ole asjaga ja see ei saanud olla süüdistatava valduses, ei saa järgmise koosseisutunnuse – asja enda kasuks pööramise juurde enam minna. Maakohus märkis, et isegi kui eeldada, et arveldusarvel oleva raha näol on tegemist asjaga või tegemist oli sularahaga, ei olnud asi süüdistatava valduses, s.t süüdistataval puudus juurdepääs arvelduskontole ja sularahale (tegelik võim seda käsutada ja kasutada). Omastada saab aga ainult asja, mis on süüdlase valduses. Seega leidis maakohus, et süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude kogum ei subsumeeru omastamise koosseisu teokirjelduse alla. AS Narva karjääri vara episood Süüdistuse kohaselt omastas A. Julin ametiisikuna (jaoskonna juhatajana) talle vastutavaks hoidmiseks usaldatud AS Narva karjäärile kuuluva vara Narva karjääri territooriumilt. Maakohus märkis, et usaldatud vara omastamine tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda kasuks pööramist. Õiguspädevus (õiguslik võim) on õiguslik volitus vara osas, kuid vara ei saa lugeda isiku õiguspädevuses olevaks üksnes tööülesannete täitmise (valduse) tõttu. Valdus on tegelik võim asja üle (AÕS § 32). Valdajaks ei loeta nn valduse teenijaid ehk isikuid, kes teostavad asja üle tegelikku võimu teise isiku korralduste kohaselt ettevõttes (AÕS § 33 lg 3). Valduse teenija ei ole valdajaks üksinda ega valdaja kõrval. Asi on isiku valduses, kui tal on selle suhtes seisund, mis vastab omanikusarnasele seisundile. Maakohus 5 leidis, et A. Julin allus valdaja Põlevkivi Kaevandamise AS korraldustele ja vara asus omaniku struktuuriüksuse territooriumil. Järelikult ei olnud tööriistad A. Julini valduses. Ametiisiku puhul saab vara olla ametiisiku korralduses. Õiguspädevust ei tule ära segada tehniliste ülesannetega vara valdamisel või kasutamisel seoses tööülesannetega (tööline, kes kasutab tööriistu), samuti tööalaste võimaluste või volitustega vara juurde pääsemiseks. Maakohus asus seisukohale, et tööriistad ei olnud A. Julini korralduses, sest tal ei olnud õiguslikku võimu ehk õiguspädevust (õigus iseseisvalt teostada varaga tehinguid, anda selleks korraldusi) tööriistade üle. Materiaalse vastutuse leping ei näita samuti üheselt, et tegemist oleks usaldatud varaga karistusseadustiku mõttes. Lepingu eesmärgiks on anda tööandjale mõjutusvahend, et töötaja oleks vastutust enda peale võttes huvitatud tema kätte usaldatud vara või finantsvahendite säilimise tagamisest. Ülaltoodust tulenevalt leidis maakohus, et omastamise süüteokoosseisu mõlemad teoalternatiivid ehk valduses oleva võõra vallasasja või usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmandate isikute kasuks pööramine on välistatud. Samuti leidis maakohus, et süüdistatava tegu ei vastanud mõnele teisele karistusseadustiku normile, mille järgi oleks see tegu olnud võimalik

§ 268lg-s 1 sätestatud korras ümber kvalifitseerida, s.o Kar

S § 209 lg-le 1, § 199 lg-le 1 ja §-le

  1. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes palub maakohtu otsuse A. Julini õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 3 järgi tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et A. Julin kuulub KarS § 201 lg 2 p 1, 3 järgi esitatud süüdistuses õigeksmõistmisele süüteokoosseisu puudumise tõttu. Apellant leiab, et maakohus on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta, et ajavahemikul 01.08.1985 kuni 07.07.2006 töötas A. Julin AS Narva Karjääris puur-ja lõhkeseadmete jaoskonna juhataja ametikohal. Ta oli KarS § 288 mõttes ametiisik, kelle juhtida olid jaoskonna töötajad ning kelle käsutuses olid materiaalsed väärtused ja rahaliste vahendite üle otsustamise õigus töötajatele palga väljamaksmisel. Vastavalt 19.09.2003 ametijuhendile vastutas A. Julin muuhulgas täielikult jaoskonna tööaja arvestamise eest, mis seisnes konkreetselt tööaja tabelite koostamises ning teiseks töötajatele osaluskoefitsientide arvestamises. Jaoskonna juhataja A. Julin oli kohustatud kinni pidama AS Narva Karjääris kehtestatud normatiivaktidest temale allunud töötajate tööaja ja tehtud tööde fikseerimisel, kuna tema poolt raamatupidamisele esitatud tööajatabelid olid aluseks töötajatele töötasu arvestamisel. Balti Tehnika Service 19.07.2006 teate kohaselt teostati Narva Karjääris puurseadme Ingersol Rand remonditöid 01.01.2006 ning 04.06.2006 ning diagnostikatöid 06.-07.04.2006 ja 15.05.
  2. Nimetatud kuupäevadel puurseade ei töötanud, kuid tööajatabelite alusel olid süüdistuses loetletud töötajatele palgad välja maksud, justkui puurseade oleks siiski töötanud. Vastavalt 11.09.2007 Narva Karjääri personalijuhi õiendile ei ole AS Narva Karjääris puur- ja lõhketööde jaoskonna töötajatele kunagi valveaega kehtestatud. Sellest tuleneb, et töötajad V.V. , I.J. , S.D. ja M.K. ei omanud õigust puududa tööpostilt eesmärgiga olla kodus valves ja saada valvesoleku eest tasu. AS Eesti Põlevkivi sisekontrolli osakonna poolt
  3. aasta juunis läbi viidud AS Narva Karjääri puur- ja lõhketööde jaoskonna tööaja ja tükitöö töötasu kontrolli tulemusena selgus, et jaoskonna juhataja A. Julin rikkus tööaja arvestamise ja tükitöö töötasu jaotamisel korduvalt ettevõttes kehtivat korda. A. Julin tunnistas kohtuistungil, et tõepoolest maksis ta töötajatele V.V , S.D. , I.J. ja M.K. suuremat töötasu ja osalt tegi seda ka tööpäevi kirja pannes, kui nimetatud isikud tegelikult 6 töö juures ei viibinud ja tööd ei teinud, kuna nende töötajate tööpanus oli teistega võrreldes märgatavalt suurem. Kohtumenetluse käigus ei leidnud tõendamist süüdistuse osa selles, et A. Julin oleks töötajatele enammakstud palgaraha kelleltki tagasi nõudnud ja saanud ning selle omastanud, mistõttu prokurör loobus A. Julinile esitatud nimetatud etteheitest. KarS § 201 objektiivse koosseisu moodustab aga ka võõra vallasasja ebaseaduslik pööramine kolmanda isiku kasuks. Kolmanda isiku kasuks pööramisega on tegemist juhul, kui väliselt on kolmas isik tuvastatav kui omanik. Omastada saab isiku valduses olevat asja ning asi on isiku valduses, kellel on selle üle ametiseisundist tulenev võim. Seega on A. Julini kui ametiisiku poolt töötajatele ebaseaduslikult tehtud väljamaksed tehtud kolmandate isikute kasuks. Apellant leiab, et maakohus väljus A. Julinile esitatud süüdistuse piiridest, märkides, et A. Julinil puudus ametiseisundist tulenev tegelik võim Eesti Energia Kaevandused AS arveldusarvel oleva raha üle. A. Julinile on esitatud süüdistus selles, et tema, ajavahemikus alates
  4. aasta novembrist kuni
  5. aasta maini, rahaliste vahendite ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks pööramise eesmärgil sisestas puur-ja lõhketööde jaoskonna puurimisbrigaadi tööajaarvestuse tabelisse ebaõiged andmed ning esitas need AS Narva Karjäär raamatupidamisele puur- ja lõhketööde jaoskonna töötajatele ebaseaduslike töötasude väljamaksmiseks. Apellant on seisukohal, et maakohus jõudis ekslikult järeldusele, et A. Julini poolt ebaseaduslikult omastatud AS-le Narva Karjäär kuulunud tööriistad ei olnud A. Julini korralduses, sest tal ei olnud õiguslikku võimu ehk õiguspädevust tööriistade üle. 11.03.2000 sõlmitud lepingu alusel on A. Julin võtnud endale vastutuse kahju eest, mille ta tekitab Narva Karjäärile oma ametiülesannete täitmisel puur-ja lõhketööde jaoskonna juhatajana temale usaldatud materiaalsete väärtuste puudujäägi eest. 10.07.2006 omastas A. Julin temale vastutavaks hoidmiseks usaldatud AS Narva Karjääri vara: mootorsae, lihvimismasina, muruniiduki ning keevitusaparaadi. Nimetatud asjaolu kinnitas ka tunnistaja S.K. , kes asus jaoskonna juhatajana tööle pärast A. Julini nimetatud ametist vabastamist. Arvestades kohtumenetluses tõendamist leidnud asjaoluga, et A. Julin tagastas tööriistad AS-le Narva Karjäär, on apellant arvamusel, et antud juhul on tegemist kuriteokatsega KarS § 25 lg 1 ja 2 mõttes. Apellant on seisukohal, et maakohtu otsuses puudub

§ 312p-de 1 ja 2 kohane tõendite analüüs.

Kuivõrd kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jättes otsuse alusetult põhjendamata, toob see apellandi hinnangul kaasa otsuse osalise tühistamise ning kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise samale kohtule. Apellant leiab, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud

§ 339

lg 1 p 7 ja 8, mille kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega tegemist juhul, kui kohtuotsuses puudub põhjendus ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu

  1. septembri 2011 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega
  2. septembrini
  4. septembril 2011 registreeriti ringkonnakohtus süüdistatava A. Julini kaitsja seisukoht prokuröri poolt esitatud apellatsiooni kohta. Kaitsja leiab, et maakohus on teinud õige otsuse ning menetluslikud alused selle tühistamiseks puuduvad. Kaitsja märgib, et on võimalik, et A. Julini tegudes esineb ametiseisundi kuritarvitamise elemente, kuid puudub oluline kahju ja KarS § 289 on dekriminaliseeritud. 7 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, prokuröri apellatsioonis toodud väidete ning kaitsja seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu.

§ 331lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires.

Riigikohus on apellatsioonimenetluse piire määratledes selgitanud, et ringkonnakohus on kriminaalasja arutamisel ja otsuse tegemisel üldjuhul ning eelkõige seotud apellatsioonis sisalduva taotlusega (vt nt RK 3-1-1-5-08). Esitatud apellatsioonis on ringkonnaprokurör taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise alused on sätestatud

§-s 341. Nimetatud sätte kohaselt on kohtuotsuse tühistamine ning kriminaalasja saatmine esimese astme kohtule uueks arutamiseks võimalik vaid

§-s 339 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral. Apellant on oma taotlust põhjendanud sellega, et maakohus on otsust tehes oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p-de 7, 8 ning lg 2 mõttes.

Apellant on seisukohal, et maakohus on jätnud kohtuotsuse põhjendamata ning otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 7 tunnistab kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks kohtuotsuses põhjenduse puudumise. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kohtuotsuse motiveerimise nõue tähendab muuhulgas seda, et kohtu seisukoha kujunemine peab olema lugejale jälgitav. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohtuotsuses esitanud omapoolsed põhjendused, millistele tuginedes mõistis kohus A. Julini esitatud süüdistustes õigeks. Ka on kohtu taolise seisukoha kujunemine lugejale jälgitav. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole seejuures rikkunud

§ 312

p 1 ja 2 nõudeid.

§ 312

p 1 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning p 2 kohaselt tuleb esitada tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse põhjendused vastavad nimetatud punktidest tulenevatele nõuetele. Samuti leiab ringkonnakohus, et ainuüksi asjaolu, et prokurör ei nõustu kohtuotsuses toodud põhjendustega, ei anna veel alust väita, et kohtuotsus on põhistamata. Ülaltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohus ei ole rikkunud A. Julini õigeksmõistmisel

§ 339lg 1 p-s 7 sätestatut.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud ka

§ 339

lg 1 p-s 8 sätestatut ega pannud toime muud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist

§ 339

lg 2 mõttes.

§ 339

lg 1 p 8 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega tegemist juhul, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Tegemist on olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas vastavad maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused täielikult otsuses avaldatud maakohtu seisukohtadele. Maakohus on otsuse põhjendustes kriminaalasjas kogutud tõendite analüüsi tulemusena asunud seisukohale, et 8 A. Julini süü esitatud süüdistuses ei ole tõendamist leidnud ja seetõttu jõudnud otsuse resolutiivosas loogilise järelduseni, et A. Julini suhtes tuleb teha õigeksmõistev otsus. Apellatsioonist ei selgu otsesõnu, milles seisneb apellandi hinnangul maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumine, millega kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus, s.o kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 2 mõttes.

Ringkonnakohus leiab, et ilmselt pidas apellant selle all silmas maakohtu väidetavat süüdistuse piiridest väljumist. Nimelt on Riigikohus oma varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et süüdistuse piiridest väljumine on kaitseõiguse rikkumine ja kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist

§ 339lg 2 mõttes.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, mille kohaselt on maakohus A. Julini kriminaalasja arutades väljunud temale esitatud süüdistuse piiridest. A. Julinile oli esitatud süüdistus KarS § 201 järgi selles, et tema, tehes töötajatele tööaja arvestamise tabelitesse ebaseaduslikke juurdekirjutusi, pööras ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks AS-le Narva Karjäär kuuluvat raha summas 69 513 krooni. Otsustamaks süüdistuse põhjendatuse üle pidi maakohus hindama, kas A. Julini käitumises esinesid kõik KarS § 201 koosseisulised asjaolud, sealhulgas valdus kui tegelik võim asja üle ja soov seda võimu teostada. Seega maakohus, asudes seisukohale, et A. Julinil puudus nii tegelik võim Eesti Energia Kaevandused AS arveldusarvel oleva raha üle kui ka valitsemissoov, ei väljunud esitatud süüdistuse piiridest, vaid tuvastas koosseisulise tunnuse puudumise. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei ole oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning puudub vajadus kohtuotsuse tühistamiseks ja selle saatmiseks esimese astme kohtule uueks arutamiseks. A. Julini kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse A. Julini poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 1300 eurot riigilt väljamõistmiseks. Ringkonnakohus, juhindudes

§ 185lg-st 2, leiab, et taotlus on põhjendatud ja A.

Julini menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 9 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.