4-12-577/5

Väärteoasi nr. 4 – 12 - 577 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2012 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik kaebaja: Timo Raudnõmm osavõtuta kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Reegat osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. veebruaril 2012 a. Timo Raudnõmm kaebust Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse otsusega üldmenetluses nr. 2302, 11, 019755 tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 25.
3. tema ees sõitsid sõidukid Haapsalust Tallinna keskmise sõidukiirusega 80-85 km/h. Ta otsustas neist mööda sõita ning möödasõidul kiirus ületas 90 km/h. Seetõttu liikluspolitsei märguandel peatas sõiduki. Ta tunnistab lubatud kiiruse ületamist, kuid see toimus ainult möödasõidul teistest autodest. Otsuses märgitu kohaselt ta omab kehtivat karistust liiklusalase teo eest, kuid rahatrahv oli koheselt tasutud. Samal ajal s.o. 25.12 pakkus liikluspatrull võimalust maksta kohapeal 100 eurot, kuid sellist summat ei olnud võimalik tasuda ja otsustas üldmenetluse kasuks. Ta ei osanud kuidagi eeldada ega oodata, et üldmenetluse korras määratud rahatrahv tuleb kahekordne võrreldes esialgsega. Ta on küll vormistatud tööle, kuid ei ole pidevalt tööga hõivatud, seega ei ole stabiilset sissetulekut. Peres kasvab kaks alaealist last. Taotleb vähendada mõistetud rahatrahvi esialgu pakutud trahvisumma ulatuseni ja ajatada see 3 kuu peale. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja selgituse kohaselt ajatamise vastu ei ole midagi aga rahatrahvi vähendamisega nõus ei ole. Kiiruse ületamine on toimunud möödasõidul, isik lisaks kiiruse ületamisele teostas ka manöövrit. Liiklusseaduses on öeldud, et kui tekivad asjaolud möödasõidul, siis tuleb katkestada möödasõit, et ohtu maksimaalselt vältida. Antud juhul aga isik suurendab kiirust, teeb manöövrit ja sellega suurendab ohtu veelgi. Tehtud otsus jätta muutmata, karistus on õiglane, proportsionaalne, isik ei ole õppinud oma eelnevast karistusest. Kohtule esitatud väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Raudnõmm juhtis mootorsõidukit kiirusega 115+- 4 km/h, lubatud 90 km/h. Ületas mitte vähem kui 21 km/h. Süü on leidnud tõendamist menetlusaluse isiku ülekuulamise ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Protokollile on lisatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et seade testitud 25.12.2011 a. kell 15.00 ja kiiruse mõõtmist teostas liikluspolitseinik Endel Kask. Mõne minuti pärast kuulatakse Kask üle tunnistajana ning selgitab, et Ääsmäe suunas liikus sõiduk Opel reg. nr. xxx, mille kiiruseks fikseeriti 115 km/h ja teised liikusid 94 km/h. Möödasõitu tegi pikast kolonnist. Juhiks osutus Timo Raudnõmm. Menetlusalune isik selgitas ülekuulamise protokollis, et 90 km alas tegi möödasõitu eessõitvast autost ja kiirus tõusis 115 km/h. Väärteo otsuse kohaselt Raudnõmm juhtis mootorsõidukit kiirusega 115+-4 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Ületas mitte vähem kui 21 km/h. Väärteo toimepanemine on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. menetlusalune isik on 02.01.2012 esitas vastulause, milles tunnistab enda süüd ja juhib tähelepanu asjaolule, et kiiruse ületamine toimus möödasõidul. Karistuse mõistmisel karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Raudnõmmel on varasemast kehtiv karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest. LS § 227 lg. 2 alusel mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 200 eurot. Kohus tutvus kohtule esitatud materjalidega ning kohtuistungil poolte poolt antud selgitustega ja tuvastas alljärgneva: -kiirusmõõteseadme protokolli vormistas liikluspolitseinik Endel Kask, kuid kohtu arvates ei saa seda protokolli tõendina kasutada, sest esialgsele tekstile, seade testitud kell 19.00 on nr. 9 peale kirjutatud nr.
4. Mingit märget paranduse õigeks lugemise kohta ei ole lisatud, seega ei ole tuvastatav seadme testimise aja kohta. -KrMS § 66 lg. 1 kirjelduse kohaselt tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Antud materjali kohaselt Kask kuulati üle tunnistajana, kuigi tema oli kiirusmõõteseadme kasutaja ja seega puudus alus tema ülekuulamiseks tunnistajana. -vastulauses Raudnõmm selgitab, et kiiruse ületamine toimus eessõitvast sõidukist möödasõiduga, kuid väärteoprotokolli kirjeldusest see ei ole tuvastatav. Vastulause laekus kohtuvälise menetleja käsutusse 02.01.2012 a., samuti väärteo otsuses see säte ei kajastu väärteo kirjelduses. Kohtuväline menetleja mainib menetlusaluse isiku vajadusest tähelepanu pööramisele kiiruse ületamise põhjendust möödasõidu tõttu, kuid otsuses ei nähtu kas seda palvet on arvestatud või mitte. -otsuses kirjeldatu kohaselt menetlusaluse isiku süü on tõendatud kiirusmõõteseadme protokolli ja tunnistaja ütlustega. Kohus leiab, et eeltoodu alusel neid kahte tõendit ei saa kasutada isiku süü arvestamisel. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus Timo Raudnõmme karistamise kohta kuulub tühistamisele ülalnimetatud asjaoludel. Sündmuskohal politseinikud tegid talle ettepaneku tasuda kohapeal 100 eurot, kuid raha puudumisel palus läbi viia üldmenetluse ja kohtul jääb arusaamatuks, miks isikul kohapeal 100 euro tasumise võimaluse puudumine toob üldmenetluse läbiviimisel kaasa mõistetud rahatrahvi kahekordse suurendamise. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt jääb kahtlus kiirusmõõteseadme testimise ajast, samuti kohus ei saa käsitleda tõendina liiklusinspektori Kase ütlusi tunnistajana, sest ta teostas kiiruse mõõtmist ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Käesolevas menetluses ei ole järgitud väärteomenetlusõigust ning kohus leiab, et Raudnõmme tegevuses puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3; § 29 lg. 1 p. 1; § 133 p. 6 KarS § 66 kohus otsustas: 1 Timo Raudnõmm poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele 2 Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr. 2302, 11, 019755 tema karistamise kohta LS § 227 lg. 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o. 200.00 eurot tühistada ja menetlus lõpetada väärteo tunnuste puudumisel. 3 Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtunik