järgi Peeter Vingal , isikukood 38006150253, kodakondsus: EV kodanik, emakeel : eesti keel ; keskharidusega; töökoht: töötu, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud : 1) 23.12.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt
järgi 9 kuud vangistust , 7 kuud ja 23 päeva vangistust tingimisi 2 aasta ja 6-kuulise katseajaga, lisakaristus juhtimisõiguse ära võtmine 2 aastaks; 2) 12.01.2006.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2,
Harju Maakohtu poolt
199 lg 2 p 7,8 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuud vangistust tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga elukohast lahkumise keeld alates 07.01.2012 , kinni peetud 06.01.2012 kuni 07.01.2012 loobus kaitsja osalemisest Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4,5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - dest 56 lg 1 Süüdi tunnistada Peeter VINGAL
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 6 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel lugeda Peeter Vingali eelvangistuses viibitud aeg 06.01.2012 kuni 07.01.2012, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva vangistust .
alusel Peeter Vingalile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 18kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab alljärgnevaid
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.märts 2012.a.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta Peeter Vingalilt 3 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Peeter Vingalilt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4,5,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 38.40 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse . Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „Peeter Vingal sundraha 1-12-825“, „Peeter Vingal menetluskulu 1-12-825 “ Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Peeter Vingal on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.01.2012 kella 15.13 ajal Tallinnas Tehnika ja Endla tänava ristmikul mootorsõidukit Honda Jazz reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,89mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09mg/l, lõplik lugem 0,80mg/l). Sellise käitumisega rikkus Peeter Vingal Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla 2 joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani PEETER VINGAL toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
26.01.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Pärtlas , süüdistatav Peeter Vingal ja tema kaitsja Eva Rivis kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
2 päeva karistusaja hulka, mõistes Peeter Vingal’ile lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Peeter Vingal’ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Peeter Vingal ja tema kaitsja Eva Rivis nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale Peeter Vingalile selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on Peeter Vingal kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 05. märtsil 2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav Peeter Vingal tunnistas end
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, ja prokuröri abi Katrin Pärtlas taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Peeter Vingali selgitused ja prokuröri abi Katrin Pärtlase arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et 3 menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Peeter Vingal on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav Peeter Vingal on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Peeter Vingal tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole Peeter Vingali poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning Peeter Vingalile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt Peeter Vingalilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse. Helve Särgava Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.