KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2011, Tartu, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-5725 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma

§ 391lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 15.

juuni 2011 otsus Apellatsiooni esitaja Igor Arkatov Prokurör Prokuröri abi Pavel Grjazev Igor Arkatov, isikukood 36406303720, XXX, varasemalt kriminaalkorras karistatud ühel korral, karistatus kustunud Advokaat Galina Tšelnokova Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON

1. Asendada maakohtu otsuse resolutiivosas tehtud viide KarS § 83 lg 3 p-le 2 viitega KarS § 83 lg-le
3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
5. Viru Maakohtu
6. juuni 2011 otsusega mõisteti I. Arkatov süüdi KarS §

§ 391lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus summas 480 eurot, mida edasiselt vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. KarS § 73 alusel jäeti mõistetud karistus tingimuslikult 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Kohus kohaldas samuti KarS § 83 sätteid ning konfiskeeris süüdistatavale kuulunud sõiduki VW Multivan. 1.1 I. Arkatov pani 7.01.2010 toime väärteo, mis kvalifitseeriti Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi ja mille eest teda karistati 5.02.2010 otsusega rahatrahviga 4800 krooni, mis on tasumata. Süüdistuse kohaselt püüdis A. Arkatov 16.06.2010 taas sõiduautosse VW Multivan peidetuna ilma deklareerimata tuua Venemaalt Eestisse 1460 sigaretti. Kohus leidis, et I. Arkatov, olles isik, kelle suhtes on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, pani toime deklareeritava kauba toimetamise katse üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, nimelt seda kaupa deklareerimata jättes, s.o KarS §

§ 391lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I. Arkatov tunnistas ennast kõnealuses kuriteos süüdi ning selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu. 1.2 Otsuses märgitakse edasiselt, et KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Samas tahtliku süüteo toimepanemise vahendit, mis ei kuulu süüteo toimepanijale, on võimalik konfiskeerida üksnes juhul, kui esineb mõni KarS § 83 lg-s 3 sätestatud alustest. I. Arkatovilt on 16.06.2011 ära võetud ja asitõendiks tunnistatud sõiduk Volkswagen Multivan, mille omanikuks on registreerimistunnistuse järgi N.S. ja kasutajateks on I. Arkatov, J.A. , S.A. . Sõiduki Volkswagen Multivan omanikuks on dokumentide alusel küll N.S. , kuid kriminaalasja materjalides on N.S. korduvalt väljendanud, et ta ei soovi osaleda kriminaalmenetluses kolmanda isikuna ning ei soovi, et teda selleks tunnistati, sest tegelikult ei kuulu antud sõiduk temale. Ta ei kasutanud seda üldse, ta lihtsalt andis Igor Arkatovile raha võlgu mikrobussi ostmiseks. Sõiduki vormistamine N.S. nimele oli võla tagastamise tagatiseks ning Igor Arkatov tagastas võla 2008 aastal. Tegelikult kuulub sõiduk Igor Arkatovile ning N.S. ei oma pretensioone sõiduki kohta. Ka Igor Arkatov seletas kohus, et sõiduk kuulub temale, ta maksis auto eest ära. Kohus on seisukohal, et N.S. ei ole kolmas isik antud kriminaalmenetluses, sest sõiduk Volkswagen Multivan ei kuulu temale, sõiduk ei olnud tema omandis ega valduses. N.S. ja Igor Arkatovi vahel olid lepingulised suhted ning sõiduk oli võla tagastamise tagatiseks. Sõiduki ostmise ajal oli Igor Arkatov selle tegelik valdaja ning peale N.S. le võla tagastamist sai Igor Arkatov asja omanikuks. Sõiduk Volkswagen Multivan oli kuriteo toimepanemise vahendiks ning kuriteo toimepanemise eesmärgil eriliselt ümberehitatud. Samuti I. Arkatov kasutas antud ümberehitatud sõidukit 7.01.2010 väärteo toimepanemisel. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning isiku eelnevat käitumist, leiab kohus, et sõiduk Volkswagen Multivan tuleb konfiskeerida selleks, et vältida edaspidi antud sõiduki kuriteo toimepanemise vahendina kasutamist analoogiliste süütegude toimepanemisel. KarS § 83 kohaselt ei ole konfiskeerimine kohustuslik, kuid antud juhul on kohtu hinnangul sõiduki konfiskeerimine proportsionaalsuse põhimõttest põhjendatud. Kuriteo toimepanemisel kasutati sõidukit vääralt, spetsiaalselt ümber ehitades. Konfiskeerimist tuleb kohaldada eripreventiivsel eesmärgil, et suunata isik edasisele õigusekuulekasele käitumisele.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I. Arkatov, kes palub tühistada maakohtu otsus konfiskeerimise kohaldamise osas. Apellatsiooni põhiväited on seejuures järgmised. 2 2.1 Esmalt osundab apellant RKKK otsusele nr 3-1-1-37-07, milles on sedastatud, et süüteo toimepanemise vahendi süüteo toimepanijalt konfiskeerimine tugineb isiku süül ja isikult õigusrikkumise toimepanemisel kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest. Kui konfiskeeritakse suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv. Kuivõrd süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. 2.2 Apellant leiab, et maakohus ei ole nende asjaoludega arvestanud ning puudub alus arvata, et süüdistatav paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Arvestamata ei saa jätta ka süüdistatava perekonna majanduslikku olukorda. 2.3 Samuti on süüdistatav seisukohal, et sõiduk kuulus N.S. , kuna tema on ARK-is märgitud sõiduki omanikuks, mistõttu tekib tal õigus nõuda süüdistatavalt kahju hüvitamist, s.o sõiduki maksumuse hüvitamist.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri 2011 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade avaldamiseks aega
4. septembrini
5. Nimetatud kuupäevaks ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti keegi apellatsioonimenetluse pooltest ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on enda tulemilt seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Küll peab ringkonnakohus vajalikuks ning ka võimalikuks kõrvaldada maakohtu otsuse resolutiivosas sisalduv ebatäpsus, mis ei mõjuta süüdistatava olukorda ning tema suhtes kohaldatud õigusjärelmi olemust. Enda seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt. I
6. Käesoleval juhul vaidlustatakse üksnes I. Arkatovi suhtes kohaldatud konfiskeerimist. Konfiskeerimise materiaalõiguslikud alused sisalduvad karistusseadustiku
7. peatükis - täpsemalt KarS §-des 83-
8. KarS §-s 83 nähakse ette süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimise õiguslikud alused. Osundatud normi kohaselt on konfiskeerimine üldjuhul võimalik siis, kui konfiskeeritav vara kuulub otsuse või määruse tegemise ajal süüteo toimepanijale. Seaduses sätestatud tingimuste esinemise korral on aga konfiskeerimine võimalik ka kolmandale isikule kuuluva vara osas. Luues õigusliku aluse kolmanda isiku vara konfiskeerimiseks, soovis seadusandja välistada olukorda, kus konfiskeerimine osutub süüteo toimepanemise vahendi, vahetu objekti, kriminaaltulu või selle arvelt saadud vara võõrandamise tõttu võimatuks. Seega tuleb konfiskeerimise materiaalõiguslike aluste kindlakstegemiseks esmalt otsustada, kas vaatluse all olev sõiduauto kuulus I. Arkatovile või kolmandale isikule. 3
9. Enda apellatsioonis väidab I. Arkatov, et sõiduauto ei kuulu temale, vaid hoopis N.S. ning põhistab seda asjaoluga, et viimane on kantud ARK-i sõiduki omanikuna. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus aga veatult tuvastanud, et sõiduauto Volkswagen Multivan kuulus otsuse tegemisel ajal süüdistatavale. Esimese astme kohus on seda küsimust ning asjassepuutuvaid fakte enda otsuses põhjalikult käsitlenud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata (vt käesoleva otsuse p 1.2). Seejuures tuleb silmas pidada, et esitatud apellatsioonis I. Arkatov neid tuvastamist leidnud asjaolusid ka ei vaidlusta (ennekõike fakt, et sõiduki vormistamine N.S. nimele oli üksnes võla tagastamise tagatiseks ning I. Arkatov tagastas võla 2008 aastal, saades seeläbi sõiduki omanikuks). Asjaolu, et N.S. oli ARK-i kande kohaselt jätkuvalt sõiduki omanikuks, on seejuures ilma tähenduseta; ning see on ka ainuke asjaolu, millel I. Arkatovi väide põhineb. Nimelt on ARK-i andmetel üksnes informatiivne, mitte õiguslik tähendus ning see ei muuda/mõjuta tegelikkuses esinenud omandisuhteid. Tõendatud on, et I. Arkatov tasus N.S. sõiduauto täismaksumuse ning sai seeläbi sõiduki omanikuks. Seega on I. Arkatovi sellekohased väited asjakohatud ning kriminaalkolleegium jätab need edasise tähelepanuta.
10. Eelnevast johtub, et konfiskeerimise materiaalõigusliku alusena aktualiseerub käesolevas kriminaalasjas KarS § 83 lg
11. Selliselt on maakohus küsimust sisuliselt ka käsitlenud ning leidnud, et I. Arkatovile kuuluv sõiduauto tuleb konfiskeerida (vt käesoleva otsuse p 1.2). Samas tuleb tunnistada, et eelnevaga mitteriimuvalt on maakohus otsuse resolutiivosas märkinud konfiskeerimise materiaalõigusliku alusena KarS § 83 lg 3 p 2, mis ilmselgelt ei haaku tuvastamist leidnud asjaoludega. Ringkonnakohus peab seda minetust tehniliseks ebatäpsuseks ning peab võimalikuks see parandada, kui edasise kontrolli käigus peaks KarS § 83 lg 1 alusel teostatud konfiskeerimine jääma muutmata. Sarnaselt maakohtule leiab ka ringkonnakohus, et käesolevas kriminaalasjas on põhjendatud konfiskeerimise kohaldamine süüteo toimepanemise vahendi suhtes, põhistades enda seisukohta järgmiselt. II
12. Karistusseadustiku § 83 lg 1 tõlgendamisel, mis annab aluse süüteo toimepanemise vahendi (nn instrumenta sceleris) konfiskeerimiseks, on Riigikohtu praktika jagatav põhimõtteliselt kahte etappi. 7.1 Esmases asjassepuutuvas lahendis nr 3-1-1-27-07 on Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitlenud küsimust äärmiselt kitsalt ning sedastanud, et „süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s.o asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine“ ja seejärel esitanud konfiskeerimise eeldusena nõude, mille kohaselt tuleb „alati täiendavalt tuvastada konkreetse eseme ohtlikkus ümbrusele“ (vt osundatud määruse p 14). 7.2 Edasises praktikas on sellisest äärmuslikust tõlgendusest irdutud ning asutud otsuses nr 3-11-37-07 seisukohale, et „süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab uute samalaadsete tegude toimepanemist, seda eelkõige asjade puhul, mis on spetsiaalselt süüteo toimepanemiseks loodud või kohandatud. Öeldu kehtib aga ka juhul, kui teo toimepanemise vahendiks on vabas tsiviilkäibes olev asi“ (otsuse p 21). Nii ongi Riigikohus osundatud kaasuses aktsepteerinud sõiduauto konfiskeerimist isikult, kes on pannud toime joobes juhtimise, omistades sellele meetmele (s.o konfiskeerimisele) samaaegselt karistusliku tähenduse: „Kui konfiskeeritakse suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv“ (samas, p 21.1). Sellele seisukohale on osundanud ka apellant. 4
13. Eelnevast võib seega teha üldistatuna järelduse, et konfiskeerimist kui muud mõjutusvahendit kohaldatakse ennekõike õiguskorra julgestamise/tugevdamise eesmärgil. Seejuures eristatakse nimetatu taustal õiguskirjanduses kahte peamist konfiskeerimise (ala)suunitlust: esmalt konfiskeerimine, mis on suunatud süüteo toimepanija isikule (siinkohal seostatakse - nii nagu Riigikohus teisena osundatud lahendis – konfiskeerimine ennekõike selle meetme karistusliku toimega) ning teiseks konfiskeerimine, mis on suunatud vahetumalt süüteo toimepanemise vahendile (otsuses nr 3-1-1-37-07: „mis on spetsiaalselt süüteo toimepanemiseks loodud või kohandatud“). Tuleb tunnistada, et KarS § 83 lg 1 rajaneb ennekõike tõepoolest konfiskeerimisele kui karistusliku toimega õigusjärelmi põhimõttele (nn objekti tunnusele rajaneb seevastu KarS § 83 lg 2). Nimelt kahjustab isik enda omandiga õiguskorda (seda kuritarvitades) ja selle omandi konfiskeerimise kaudu tehakse süüteo toimepanijale tema käitumise õiguslik etteheidetavus iseäranis selgeks. See aga ei tähenda, et ka siinkohal ei saaks/tuleks silmas pidada juba mainitud julgestuseesmärki selle teises tähenduses (täiendav suunatus süüteo toimepanemise vahendile) ja seda just selleks, et instrumenta sceleris’t ei kasutataks tulevikus süütegude toimepanemisel.
14. Nimetatud põhimõtteid silmas pidades leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult kohaldanud KarS § 83 lg 1 sätteid ning süüteo toimepanemise vahendi määranud konfiskeerimisele. 9.1 Esmalt tuleb soostuda maakohtuga selles, et süüteo toimepanemise vahend tuleb konfiskeerida süüdistatava isikut silmas pidades. Otsuses viidatakse otsesõnu konfiskeerimise vajalikule eripreventiivsele toimele ning raske on sellele väitele vastu vaielda. Nii on tuvastamist leidnud, et I. Arkatov on püüdnud toimetada kaupa tollikontrolli eest varjatuna üle piiri ka varasemalt ning eelnev karistus ei ole omanud mingit positiivset toimet eripreventiivses tähenduses. Apellandi enda poolt osundatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-37-07 on seejuures samuti märgitud, et mootorsõiduki konfiskeerimist tuleb aktsepteerida olukorras, kus varasemalt kohaldatud leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma (vt otsuse p 23). Nagu öeldud, kasutas I. Arkatov kõnealust autot ka 7.01.2010 ning tema kinnipidamise ning karistamise fakt ei olnud piisavaks meetmeks edasise õiguskuulekuse tagamisel. Napilt neli kuud pärast väärteona kvalifitseeritud teo eest talle karistuse mõistmist pani I. Arkatov toime analoogilise rikkumise, mis annab piisavalt alust väitmaks, et tema käitumine ei ole prognoositav õiguskuulekana. Seejuures ei ole apellant avaldanud sedagi, milles seisneb sõiduauto konfiskeerimise väidetav ülemäärane toime tema perekonna majanduslikku olukorda silmas pidades. Selle väite jätab ringkonnakohus seetõttu edasise tähelepanuta. 9.2 Teisalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et konfiskeerimist tuleb kohaldada seetõttu, et tegemist on spetsiaalselt süüteo toimepanemiseks kohaldatud vahendiga. Nii on tuvastatud, et sõiduautol sai peita sigarette armatuurlaua alla, samuti on sõidukile ehitatud mootoriruumi salongipoolse seina külge spetsiaalne peidik; selle peidiku ehitamist on I. Arkatov seejuures tunnistanud ka ise (tlk 29), s.o kõnealune masin oli kohaldatud spetsiaalselt salakaubaveoks. Samuti on I. Arkatov tunnistanud spetsiaalse peidiku ehitamist sõiduauto põrkeraua sisse (tlk 29), millest ka leiti käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad salasigaretid. Seega on tuvastatav, et kõnealust sõiduautot kasutati vahetult ja eesmärgipäraselt kui instrumenta sceleris’t süüteo toimepanemiseks, mis annab täiendava aluse ning põhjuse selle sõiduki konfiskeerimiseks. 9.3 Seejuures eristatakse ning peetakse konfiskeerimise küsimuse lahendamisel oluliseks sedagi, millisel määral oli süüteo toimepanemise vahend vahetult kausaalne süüteo toimepanemisega. Nii võib seda vahetust eitada nt juhul, mil telefoni kasutatakse kuritegelike kokkulepete sõlmimisel (kuigi erialakirjanduses leitakse, et ka sellisel juhul saab rääkida süüteo toimepanemise vahendist). 5 Käesoleval juhul tuleb seda vahetust aga vaieldamatult jaatada; ilma antud sõiduki kasutamiseta ei oleks süüteo realiseerimine sellisel kujul, nagu see on tuvastatud, olnud üleüldse võimalik. Ka see vahetuse kriteerium on asjaoluks, mida kriminaalkolleegium peab vajalikuks arvestada konfiskeerimise kohaldamisel. Nimetatud asjaolusid kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on toiminud õiguslikult veatult ning apellatsioon jääb tagajärjetuks.
15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, kuid teeb selle resolutiivossa täpsustuse. Apellatsioon jätta rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 6