lg 2 p 1,3, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; Valev Kuusiku süüdistus
Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle
lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust.
Sonn ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Sama maakohtu otsusega mõisteti V. Kuusik talle esitatud süüdistuses
MS § 440 lg 1 alusel ning VÕS § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti T. Sonnilt välja 511,23 eurot AS-i Metaan kasuks ning 637,69 eurot AS-i Swedbank kasuks. Lisaks T. Sonnile esitatud süüdistustele
Sonnile ja V. Kuusikule süüdistus
lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et nemad: - isikutena, kes on varem toime pannud varguse, said varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel selliselt, et T. Sonn esitas V. Kuusiku teadmisel 15.07.2009 Tartus Aleksandri 4 asuvas Swedbank AS kontoris klienditeenindajale L.P. M.T. ID-kaardi, esinedes M.T. ina ning võttis M.T. Swedbank AS-i kontolt nr 221038537816 välja sularaha 9938 krooni (635,15 eurot), mille T. Sonn ja V. Kuusik pöörasid enda kasuks. Kelmusega põhjustasid T. Sonn ja V. Kuusik Swedbank AS-ile, kes tagastas kontole sealt alusetult väljavõetud summa, varalist kahju 9938 krooni (635,15 eurot). - isikutena, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, said varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel selliselt, et T. Sonn, kasutades 15.07.2009 Tartus Riia 1 asuvas AS Metaan Euronics Media Point müügiesinduses M.T. nimele välja antud ID-kaarti ning esinedes M.T. ina, sõlmis V. Kuusiku teadmisel ja kaasabil AS-iga Metaan järelmaksu müügilepingu nr 124/239811 televiisori LCD Samsung, väärtusega 7999 krooni (511,22 eurot), saamiseks. Esitatud valeandmete alusel väljastati AS-ist Metaan televiisor ning T. Sonn ja V. Kuusik jätsid ettekavatsetult järelmaksu tasumata. Eelpoolnimetatud teoga tekitasid T. Sonn ja V. Kuusik AS-ile Metaan varalist kahju 11963,52 krooni (764,60 eurot). Maakohtuistungil tunnistas T. Sonn ennast talle esitatud süüdistustes täielikult süüdi. V. Kuusik ennast süüdi ei tunnistanud. Maakohus jõudis tõendite kogumis hindamise tulemusena järeldusele, et T. Sonnile esitatud süüdistus on tõendatud osaliselt ja V. Kuusiku süü talle esitatud süüdistuses on tõendamata. Tõenditena käsitles maakohus tunnistajate M.S. , M.E. , L.P. ja M.T. KrMS § 291 p 1 alusel avaldatud ütlusi. Ühtlasi kirjeldas maakohus T. Sonni ja V. Kuusiku ütlusi. 2 Maakohtu leidis, et T. Sonni süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud uuritud tõenditega. Esimene kuriteoepisood on süüdistuse järgi toime pandud Tartus, Aleksandri 4 asuvas AS-i Swedbank kontoris. Nimetatud aadressil AS-il Swedbank kontori asukoha kohta ei ole andmeid ja ka tõendid on selles osas vastuolulised. Maakohus, kõrvutades tunnistajate (M.T. , L.P. ) ütlusi ja lähtudes üldteadaolevatest asjaoludest, leidis, et ei ole kahtlusi kuriteo ajaliselt esimese episoodi toimepanemise kohas. Tegu toimus Riia 4 Tartus asunud AS-i Swedbank Aleksandri kontoris. Süüdistuses on eksitud aadressis, kuid see ei oma tähtsust kuriteo toimepanemise koha määratlemisel. Kuriteo toimepanemise aeg on maakohtu hinnangul tõendatud tunnistajate L.P. ja M.T. i, samuti süüdistatava T. Sonni ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega: pangadokumentidel märgitud kuupäeval. Maakohtu hinnangul tõendavad maksekorraldus ja koopia M.T. ID-kaardist tegutsemist M.T. nimel. Konto väljavõte ja vabakonteeringu korraldus M.T. kontole tõendavad M.T. arvelt raha väljavõtmist ja selle hüvitamist panga poolt raha kontole tagasikandmisega 9977,75 krooni ulatuses, millest 39,75 krooni oli pangateenuse tasu. Nimetatud asjaolud tõendavad, et varaline kahju tekkis AS-ile Swedbank, kes hüvitas arvelduskonto tegelikule omanikule tema kontolt väljaantud raha ja sellega kaasnenud teenustasu. Maakohus leidis, et T. Sonni isik kuriteo toimepanijana on tõendatud L.P. ütlustega. Kohtuistungil viitas tunnistaja mõlemale süüdistatavale, keda tundis ära kuriteo toimepanijatena. Kohtueelses menetluses ei ole ta V. Kuusikut ära tundnud. Kohtus tunnistaja ei põhjendanud, mis asjaoludel ta kohtus V. Kuusikus ära tundis isiku, kes kuriteo toime pani. V. Kuusikule kui kuriteo toimepanijale osutab tunnistaja L.P. läbi oma arvamuste, kirjeldamata konkreetseid süüdistatava tegusid, mis viitavad pettusele. Maakohus märkis, et T. Sonn ja V. Kuusik ei eita nende pangas käimist koos. Seda kinnitab ka Tartus Aleksandri pangakontori turvakaamera salvestise vaatlus koos lisadega. Pangateeninduse antud konkreetse suhte eripärast tulenevalt piisas pangatellerile väärkujutluse loomiseks talle T. Sonni poolt ID kaardi esitamisest, esitledes end sellel näidatud isikuna, et luua pangaametnikus ettekujutus dokumendi omanikust. Tunnistaja L.P. ütluste järgi ei eristanud ta dokumendi esitanud isiku ja tema esitatud dokumendil, ID kaardi oleva isiku pildi järgi erinevusi isikutes. Pangaametnik asus klienti teenindama. Pangatelleri teenindamise ajal T. Sonn allkirjastas raha väljastamiseks dokumendi ning esitas selle tellerile ning saavutas sellisel viisil võõra raha üleandmise temale. Eelmärgitud viisiline dokumentide esitamine piirneb vahetult kogu selle pettuste ahelaga, mis oli kelmuse sisuks ja ei ole hõlmatav kogu tuvastatud pettusega ja seega ka mitte kelmusega. Süüdistatavate ütlustega on maakohtu arvates tõendatud, et pangakontorist läksid nad edasi kaubamajja elektroonikatarvete kauplusse. Tunnistajate M.S. i ja M.E. ütlustega on tõendatud, et T. Sonn sõlmis kaupluses järelmaksulepingu televiisorile hinnaga 8000 krooni. Sama asjaolu tõendab ka Swedbank AS järelmaksu müügileping. Pettus toimus eelkirjeldatud pangas toimunud viisil võõra isiku dokumentide esitamise, lepingu allkirjastamisega võltsimise ja selle kauplusele esitamise teel. Maksevõime tõendamiseks esitas T. Sonn M.T. Swedbank konto väljavõtte. Tunnistajate M.S. i ja M.E. ütluste järgi ei olnud konto väljavõttel määravat tähtsust, sest kauplusel oli pangaga kontakt sidevahendite kaudu ja kasutati seda sidet. Tunnistaja M.S. osutas kohtus T. Sonnile kui lepingu sõlmijale. Ka tunnistaja M.E. kinnitab, et lepingu allkirjastas T. Sonn. Tunnistajate ütlused kinnitavad süüdistatava T. Sonni ütlusi selles, et T. Sonn oli kaupluses pettuse toimepanija ja sai selle tulemusena kätte televiisori. T. Sonni väitel ei saanud ta võõrast vara endale. Seda asjaolu kinnitavad süüdistatava V. Kuusiku ütlused. Ka teised tõendid ei lükka T. Sonni ütlusi selles osas ümber. Siinkohal viitas maakohus Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-70-98, mille kohaselt ei peagi süüdlane vara vahetult endale võtma. See võib minna ka kolmandate isikute vara hulka. Asjaolu, mis põhjusel läks pangast ja kauplusest saadud vara kolmanda isikuga valdusse, ei oma kelmuse koosseisu seisukohalt mingit tähtsust. Maakohus leidis, et võõra dokumendi esitamisega, teise isiku nimel dokumendi võltsimise ja esitamisega oli T. Sonn teadlik võõra vara käsutamise võimalikkusest. Ta tegutses tahtlusega koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Kelmuse koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Teise isiku tähtsat dokumenti esitades ja sel viisil teise nimel esinedes, dokumente teise 3 isiku nimel allkirjastades ja esitades tegutses T. Sonn otsese tahtlusega. Sel viisil tegutsedes pidas ta võimalikuks võõra vara enda valdusse saamist ja möönis seda. Maakohus märkis, et kohtuistungil kontrolliti T. Sonni ütluste usaldusväärsust tema eeluurimisel antud ütluste avaldamisega vastuolude tõttu KrMS §-de 289 lg 1 ja § 293 lg 1 alusel. Maakohus jõudis avaldamise ja ütluste teiste tõenditega kõrvutamisel järeldusele, et T. Sonni kohtus antud ütlustes ei ole põhjust kahelda. Ta on oma ütlusi mõistlikult põhjendanud ja tema ütlusi ei ole alust jätta tõendite hulgast kõrvale kui mitteusaldusväärseid. Prokuröri taotlusel avaldati kohtuistungil ka süüdistatava V. Kuusiku kohtueelsel uurimisel antud ütlusi seoses vastuoludega KrMS § 289 ja § 293 lg 1 alusel. Maakohus leidis, et puudub alus hinnata V. Kuusiku ütlusi mitteusaldusväärseteks ja seetõttu neid tõendite hulgast välja jätta. Maakohtu hinnangul on oletuslik eeldus, et V. Kuusik pidi olema teadlik T. Sonni kuritegelikust kavatsusest tema eluviiside tõttu. Tõendid ei lükka ümber süüdistatavate ütlusi selles, et nad teineteist nimepidi ei tundnud ja nende tutvus oli enne kuriteo toimepanemist lühiajaline. Süüdistatavate ütlustest järeldub, et nad üürisid endale eluruumi. Alkoholilembust kumbki ise ei eita ja see asjaolu oli maakohtu arvates neid ühendav. V. Kuusik, teades enda võimekust toime tulla, võis seda eeldada ka teiselt samades oludes elavalt isikult. Maakohtu hinnangul ei kinnita tõendid V. Kuusiku teadmist T. Sonni pettuse asjaoludest võõra vara käsutamisel. Uuritud tõendid annavad maakohtu hinnangul alust järeldada, et V. Kuusiku arusaamise kohaselt käsutas T. Sonn enda vara. Tunnistajate M.S. i ja M.E. ütluste kohaselt tulid kauplusesse kolm isikut, kellest üks lahkus kiiresti pärast lühikest suhtlemist müüjaga. Suhtlemise huviobjektiks oli televiisor. Ka see asjaolu kinnitab T. Sonni ütlusi, et ta täitis kolmandate isikute tahet, kellelt ta sai enda valdusse võõra ID kaardi. Uuritud tõendid ei kinnita süüdistatavate vahelisi kokkuleppeid pettuseks vajalike samade või erinevate tegude toimepanemiseks. Uuritud tõenditest ei ole maakohtu hinnangul alust järeldada, et ka V. Kuusik valitses T. Sonni kelmustegu. Ei ole tõendeid, mis annaksid alust järeldada V. Kuusiku pettuses osalemist, kas tegevuse või tegevusetuse vormis. V. Kuusik oli pangas telleri ees T. Sonni kõrval. Tellerile esitati üks isikudokument, mille järel teller asus teenindama T. Sonni. Ebaselge on, mis juhiseid andis samal ajal kõrvalt V. Kuusik. Süüdistatava T. Sonni ja tunnistaja L.P. ütluste järgi võltsis T. Sonn raha saamiseks dokumenti, allkirjastades seda M.T. nimel. Võltsitud dokumendiks on AS-i Swedbank sularaha sissemakse korraldus. Dokumenti on andmed konto valdaja, konto numbri ja summa kohta sisestatud arvuti teel. Maksja allkiri on selgesti loetav „M Võsu“. Raha sissemaksukorralduse täitmise järel väljastas pangateller isikule sissemaksu asemel raha pangast. Pangablanketi valis teller, tunnistaja L.P. . Allkiri dokumendil on ilmne võltsing, mida teller ei tuvastanud. T. Sonni nimepidi tundmata ei olnud V. Kuusikul võimalik pettust tuvastada. Eksimust põhjendab tunnistaja L.P. T. Sonni kehakeelega, mis andis märku kiirema tegutsemise vajalikkusest. Tunnistaja ei räägi V. Kuusiku pettusele viitavast tegevusest samal ajal. Peale selle oli telleril võimalik kõrvaline isik pangatoimingu juurest kõrvale saata, liiati veel kahtluse tekkimisel. Teller seda ei teinud ja sellest on alust järeldada, et V. Kuusiku tegevuses puudusid pettuse tunnused. Ka tunnistajad M.E. ja M. Sonn ei tõenda V. Kuusiku pettuse tunnuseid teises kelmuse episoodis. Tunnistajad kinnitasid, et kahe isiku kohalolek ostutehingu teostamisel on normaalne nähtus. Ühega neist lepingu sõlmimine ei muuda seda tehingut ebanormaalseks. Maakohus leidis, et T. Sonni pettusteod, mis täidavad kelmuse koosseisu, on tõendatud. Kuna T. Sonn on varem kohtuvälise menetleja otsusega karistatud varguse eest
T. Sonni puhul ei tuvastanud maakohus süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Maakohtu hinnangul on V. Kuusiku süü tõendamata eelkõige subjektiivse külje tõendamatuse tõttu. Ei ole alust subjektiivse külje tõendamiseks ka läbi objektiivse külje eelkirjeldatud põhjustel. Maakohus leidis, et V. Kuusiku süü tõendamatusega on tõendamata ka T. Sonnile esitatud süüdistuses
lg 2 p 3 sätestatud vastutust raskendav koosseisuline asjaolu, so kelmuse toimepanemine grupi poolt. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Maakohus tuvastas, et T. Sonn on varem kriminaalkorras karistamata isik. Väärteomenetluses on teda karistatud rahatrahvidega viiel korral. Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus
Karistust raskendavad koosseisuvälised asjaolud puuduvad. T. Sonni teos on tõendatud üks
lg 2 p 1 sätestatud karistust raskendav koosseisuline asjaolu, varem toimepandud vargus. Maakohus leidis, et esmakordselt kriminaalkaristuse mõistmisel on võimalik T. Sonni mõjutada hoiduma edaspidi samasuguste kuritegude toimepanemisest karistusega minimaalmääras. Varem karistamata isikuna on võimalik teda vabastada karistusest täielikult tingimisi
Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist V. Kuusiku õigeksmõistmises
Kuusik süüdi mõista
lg 2 p 1,3 järgi ja karistada teda 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.
alusel arvestada kinnipidamise aeg 14.-15.09.2010, so 2 päeva kantud karistuseks ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.
Kuusik 2 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldusnõudeid. Lisaks taotleb prokurör maakohtu otsuse osalist tühistamist T. Sonni süüdimõistmises
Sonn süüdi
Sonnile mõistetud karistuse muutmata. Ühtlasi palub prokurör määrata kannatanute poolt esitatud tsiviilhagide hüvitamine T. Sonni ja V. Kuusiku poolt solidaarselt. Prokurör ei nõustu maakohtu järeldusega V. Kuusiku õigeksmõistmises, kuna see ei ole kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Maakohus on tõendeid hinnanud äärmiselt ühekülgselt ning võtnud süüdistatavate kohtus antud ütlusi arvesse täies mahus, jättes tähelepanuta asjaolu, et kirjeldatud ütlused on vastuolus tunnistajate poolt väidetuga ning süüdistatavate eneste kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Selles osas puudub kohtuotsuses ka põhjendus, millega on prokuröri hinnangul maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, ning mis on kaasa toonud ebaseadusliku kohtulahendi tegemise. Maakohus on V. Kuusiku süüküsimuse üle otsustamisel lähtunud eeskätt Toivo Sonni kohtuistungil antud ütlustest. Prokurör märgib, et oluliste vastuolude tõttu kohtus ja eeluurimisel antud ütluste vahel on ütluste usaldusväärsuse kontrolliks osaliselt avaldatud T. Sonni kahtlustatavana antud ütlused. Vastuolusid ütlustes põhjendas T. Sonn sellega, et teda võeti pühapäeva hommikul kinni ning ta oli segaduses ja ei osanud midagi vastata. Seda, miks ta varem rääkis, et kaardi leidsid koos V. Kuusikuga, ei oska süüdistatav selgitada. Lisaks juhib prokurör tähelepanu asjaolule, et süüdistatavate küsitlemisel kohtus selgus, et T. Sonn ei teadnud isegi seda, et ta pangast kontoväljavõtet küsis ja selle sai. Küll aga oskas selle kohta kohtus anda ütlusi V. Kuusik vaatamata sellele, et enda sõnul ei tulnud ta pangaleti äärde, vaid seisis mõned sammud eemal. Prokuröri hinnangul on T. Sonni ja V. Kuusiku kohtus antud ütlused veel suures vastuolus ka kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Siinkohal viitab prokurör L.P. , M.S. i, M.E. ütlustele. Prokurör leiab, et kirjeldatud tunnistajate ütlustest kogumis nähtub, et vaatamata sellele, et M.T. ina esines Swedbank kontoris ning Euronicsi esinduses vahetult T. Sonn, oli V. Kuusik isikuks, kes reaalselt toimuvat kontrollis, aidates T. Sonnil dokumente vormistada ja konsulteeris teenindajatega soovitavate teenuste ja kaupade osas. V. Kuusik oli isikuks, kes andis Euronicsi esinduses kontaktandmetena enda telefoninumbri, millel ühendust võttes tegi Euronicsi müügiesindaja ka pakkumise esialgselt soovitust odavama televiisori ostmiseks, saades vastuvõtvalt isikult sellel numbril ka nõusoleku. Tunnistajate ütlusi V. Kuusiku osaluse kohta 5 kinnitab kriminaalasjale lisatud väljavõte Swedbank turvakaamera salvestiselt, millelt nähtub selgelt, et V. Kuusik on koos T. Sonniga vahetult pangaleti ääres ning uurib dokumente, samuti on tal pangast väljudes dokumendid käes. Sellega on ümber lükatud V. Kuusiku kohtus väidetu, et ta seisis eemal ja ei võtnud asjast osa. Prokurör leiab, et ei ole tekkinud kahtlust selles, et V. Kuusikul oli kelmuste toimepanemisel tegelikkuses kandev roll, samal ajal kui süüdistatav üritas enda isikut täiesti varju jätta, lastes T. Sonnil dokumente esitada ja allkirjastada. Kriminaalasjas on süüdistatavate eneste ütlustega tuvastamist leidnud asjaolu, et T. Sonn ja V. Kuusik elasid kuriteo toimepanemise ajaperioodil kõrvalmajades, olid omavahel tuttavad ning V. Kuusik oli ka korduvalt T Sonnil külas käinud ning koos alkoholi tarvitanud. T. Sonn nimetas V. Kuusikut suisa sõbraks. Seega ei ole eluliselt usutav süüdistatavate kohtumenetluse ajaks tekkinud versioon, et V. Kuusik ja T. Sonn üksteist nimepidi ei tundnudki ning V. Kuusik ei teadnud, et T. Sonn kasutab pangas võõrast, mitte enda dokumenti. Samuti ei ole vähimalgi määral eluliselt usutav asjaolu, et T. Sonn, kes enda sõnul elatub ainult toimetulekutoetusest, suudaks endale osta 28 000 krooni (1789,53 eurot) maksva televiisori. V. Kuusik, olles kursis T. Sonni elukorraldusega, vaieldamatult teadis neid asjaolusid. Prokurör leiab, et ehkki T. Sonn on loobunud oma eeluurimisel antud ütlustest ning kohtus eitab V. Kuusiku osalust kelmuse toimepanemises, on kriminaalasjas piisavalt tunnistajaid ning teisi tõendeid, mis V. Kuusiku süüd võõra isiku dokumenti kasutades kelmuse toimepanemises tõendavad. V. Kuusik tegutses eelneval kokkuleppel T. Sonniga ning andis T. Sonni juhendamisel oma panuse kelmuse täideviimisse. Prokuröri jaoks jääb täiesti arusaamatuks, millisel põhjendusel on maakohus pidanud usaldusväärseks T. Sonni kohtus antud ütlusi, kui süüdistatav ei ole oma ütluste muutmist mitte millegagi põhjendanud. Siinkohal viitab prokurör Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-15-10, mille kohaselt tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Prokuröri hinnangul ei ole käesoleval juhul süüdistatavate väited kohtus vähimalgi määral eluliselt usutavad ning on ümber lükatud kohtus uuritud tõenditega nende kogumis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Süüdistatavad ja nende kaitsjad palusid prokuröri apellatsiooni jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri seisukoht sellest, et maakohtu otsus V. Kuusiku õigeksmõistmises ei ole kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega ning maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt, ei ole põhjendatud. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et T. Sonn on toime pannud teod, mis moodustavad kelmuse koosseisu. Põhivaidlus, tulenevalt prokuröri apellatsioonist, on V. Kuusiku osaluses nendes tegudes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on uurinud kõiki käesolevas asjas kogutud tõendeid ning nende kogumile hinnangu andmise tulemina mõistnud V. Kuusiku kelmuses õigeks, mistõttu ei saa nõustuda apellatsioonis toodud väitega, et V. Kuusiku süüküsimuse üle otsustamiseks on maakohus eeskätt lähtunud T. Sonni kohtuistungil antud ütlustest. Maakohtu istungil kontrolliti tõepoolest T. Sonni ütluste usaldusväärsust tema poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamisega KrMS §-de 289 lg 1 ja 293 lg 1 alusel. Maakohus jõudis tõendite kõrvutamise tulemusena järeldusele, et T. Sonni kohtus antud ütlustes ei ole põhjust kahelda. T. Sonn on väitnud, et tegutses üksi, V. Kuusik oli lihtsalt temaga kaasas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et puuduvad muud tõsikindlad tõendid, mis antud väite ümber lükkaksid. Samuti avaldati maakohtus süüdistatava V. Kuusiku kohtueelsel uurimisel antud ütlused KrMS § 6 289 ja 293 lg 1 alusel. Ka V. Kuusiku ütlustele kohtus andis maakohus kõrvutatult teiste tunnistajate ütlustega oma hinnangu ning asus seisukohale, et V. Kuusiku ütlusi ei ole alust hinnata mitteusaldusväärseteks, mistõttu hindas neid ka kogumis teiste tõenditega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud vastavate seisukohtadega (kohtuotsuse lk 1011). Prokurör, osundades tunnistajate L.P. , M.S. i ja M.E. ütlustele, leiab, et nendes nähtub, et vaatamata sellele, et M.T. ina esines Swedbank kontoris ning Euronicsi esinduses T. Sonn, oli V. Kuusik isikuks, kes reaalselt toimuvat kontrollis, aidates T. Sonnil dokumente vormistada ja konsulteeris teenindajatega soovitavate teenuste ja kaupade kohta. Samuti andis V. Kuusik Euronicsi esinduses oma telefoninumbri, millel ühendust võttes tegi müügiesindaja ka pakkumise esialgselt soovitust odavama televiisori ostmiseks, saades vastuvõtvalt isikult sellel numbril ka nõusoleku. Maakohus on leidnud, et V. Kuusik on asjakohaselt ja mõistlikult põhjendanud enda telefoninumbri andmist kontaktiks. Siinkohal on maakohus hinnanud tunnistajate M.S. i ja M.E. ütlusi ning märkinud, et V. Kuusiku poolt telefoninumbri andmine kontakti saamiseks on nimetatud tunnistajate ütlustega põhjendatud. Kuna esialgselt soovitud televiisori ostmiseks tuli pangalt eitav vastus, sooviti kontaktandmeid, leidmaks võimalust müüa mõni teine televiisor. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et asjaolu, et V. Kuusiku telefoninumber kanti lepingusse, ei tõenda veel V. Kuusiku teadmist T. Sonni tegelikust tahtest. Prokurör märgib, et tunnistajate ütlustele lisaks kinnitab V. Kuusiku osalust kelmuses väljavõte Swedbank turvakaamera salvestiselt, millest nähtub selgelt, et V. Kuusik on koos T. Sonniga vahetult pangaleti ääres ning uurib dokumente. Prokurör leiab, et ei ole tekkinud kahtlust selles, et V. Kuusikul oli kelmuste toimepanemisel tegelikkuses kandev roll. Maakohus on nii tunnistaja L.P. kui ka pangakontori turvakaamera salvestist analüüsinud ning tuvastanud, et mõlemad süüdistatavad on panga leti taga telleri ees, kui teller T. Sonni suunas midagi annab. Telleri ütlustest järeldub, et tegemist oli rahaga. Tunnistaja on ka märkinud, et ei mäleta, kes täpsemalt esitas taotluse raha väljavõtmiseks, omavahel mõlemad isikud arutasid, sehkendasid. Tunnistaja usub, et kaasas olnud isik oli teadlikum, milline taotlus pangale esitatakse. Tulenevalt tunnistaja L.P. ütlustest, on maakohus märkinud, et teller ei ole oma ütlustes kirjeldanud V. Kuusiku konkreetseid tegusid, mis viitaksid pettusele. Tellerile esitati üks isikudokument, millele järgnevalt asus teller T. Sonni teenindama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ebaselge on mis juhiseid andis kõrvalt V. Kuusik. Asjaolu, et V. Kuusik oli T. Sonni kui pettuse toimepanija kõrval, ning telleri ütluste kohaselt kaasas olnud isik oli aktiivne ja võttis palju sõna ning omavahel mõlemad isikud midagi sehkendasid ja arutasid ei anna alust tõsikindlalt väita, et V. Kuusik pani koos T. Sonniga toime kelmuse. Ringkonnakohtu hinnangul on pangatelleri ütlused arvamuslikud ning liialt üldsõnalised, ning isegi koostoimes turvakaamera salvestisel jäädvustatuga ei anna alust vaieldamatuks järelduseks, et V. Kuusikul oli kandev roll kelmuse toimepanemiseks, nagu väidab apellant. Apellatsioonis prokurör osundab ka T. Sonni ja V. Kuusiku omavahelistele suhetele ning nende mõlema kursisolekule teineteise elukorraldusega, mis annab aluse väita, et ei ole eluliselt usutav, et nad teineteist nimepidi ei tundnud, samuti ei ole tõsiseltvõetav, et V. Kuusik ei olnud kursis T. Sonni materiaalsete võimalustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et oletuslik on eeldus sellest, et V. Kuusik pidi olema teadlik T. Sonni kavatsusest panna toime pettus, tema eluviiside kaudu. Kogutud tõendid ei lükka ümber süüdistatavate ütlusi selles, et teineteist nimepidi nad ei tundnud. Asjaolu, et nad elasid lähestikku, kõrvalmajades ning mõlemaid ühendas ka alkoholilembus ei anna alust veendunud järelduseks, et V. Kuusik teadis täpselt T. Sonni ees-ja perekonnanime, millised oli T. Sonni sissetulekud ning võimalused mingeid asju soetada. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendite kogum ei võimalda ümber lükata V. Kuusiku arusaama, et T. Sonn käsutas enda vara. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesolevalt ei ole tõendite kogumi pinnalt võimalik teha tõsikindlat järeldust selles, et V. Kuusik tegutses eelneval kokkuleppel T. Sonniga ning andis T. Sonni juhendamisel oma panuse kelmuse täideviimisse. Kuna kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, ei pea ringkonnakohus võimalikuks antud olukorras V. Kuusikut süüdi mõista ning jätab Tartu Maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse muutmata. 7 Kuna prokuröri apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud riigi kanda. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 8 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.