Obsah (4)

§ 424§ 68§ 50§ 44

1-10-11320 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 23. september 2011 Kriminaalasja number 1-10-11320 (10240103807) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mat

§ 424järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10.

mai 2011 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Larissa Kušnarenko Prokurör Anu Toluk Süüdistatav Larissa Kušnarenko isikukood: 45502262239 XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja jurist Vladimir Vaštšjonok Kohtuistungi toimumise aeg

1. august 2011 Tartu. RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 tühistada Viru Maakohtu
2. mai 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-11320 osaliselt, see on: Larissa Kušnarenkole

§ 424järgi mõistetud rahalise karistuse suuruse osas.

Mõista Larissa Kušnarenkole

§ 424

järgi karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses summas 1192,80 eurot, arvestades päevamäärana 19,88 eurot.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva (15 päevamäära). Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks lugeda 45 päevamäära ehk summas 894,60 eurot. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis

1. septembril 2011 kell 14.
2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. septembrist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
5. septembrist
6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu
7. mai 2011 otsusega tunnistati Larissa Kušnarenko süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti talle rahaline karistus 120 päevamäära summas 2379,60 eurot.

§ 68

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva (15 päevamäära) ning mõisteti lõplikuks rahaliseks karistuseks 105 päevamäära summas 2087,40 eurot.

§ 50lg 1 alusel mõisteti L.

Kušnarenkole lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Maakohus arutas L. Kušnarenko süüdistust

§ 424

järgi selles, et tema, olles alkoholijoobeseisundis, 28.07.2010 kella 16.16 paiku juhtis Ida-Virumaal Jõhvis Ristiku 1 juures sõiduautot Volkswagen New Beetle reg nr XXX XXX, kusjuures alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,11 mg/l (+/- 0,10 mg/l). Vastavalt Liiklusseaduse (LS) § 20 lg 3 juht ei või olla joobeseisundis. LS § 20 lg 3´1 p 1 järgi juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. L. Kušnarenko karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. L. Kušnarenko karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 424

sanktsioon näeb ette kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat.

§ 424

järgi ettenähtud süüteokoosseis on oma olemuselt ohudelikt, mille käigus ei tekitata kahju, vaid luuakse kahju tekitamise oht. L. Kušnarenko organismis tuvastati alkoholisisaldus 1,101mg/l kohta, mis on oluliselt suurem määrast, millest alates on ettenähtud 2 kriminaalvastutus (vähemalt 0,75 mg/l kohta). L. Kušnarenkot ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Tal on kindel töökoht ja sissetulek. Seega on põhjendatud karistada teda rahalise karistusega.

§ 44lg 1 järgi võib rahaline karistus olla mõistetud 30 kuni 500 päevamäära.

L. Kušnarenkot on põhjendatud karistada rahalise karistusega 120 päevamäära, mis on veidi suurem kui ¼ maksimummäärast.

§ 44

lg 2 alusel arvutatakse rahalise karistuse summa keskmise päevasissetuleku kohta. Süüdistatava päevasissetulek peale kõiki mahaarvamisi on 19,88 eurot.

§ 68

alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 06.05-2011-10.05.2011, s.o 5 päeva. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole L. Kušnarenko suhtes põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-138-04 p 12 selgitanud, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama vangistuse kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-14-02) ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Kohtupraktika kohaselt on karistuse kandmisest vabastamine põhjendatud kergema laadi kuritegude ja lühiajalise vangistuse määra puhul. Kuritegu, mille eest L. Kušnarenko süüdi mõisteti, on teise astme kuritegu, mille sanktsiooni ülemmäär on 3 aastat. Rahaline karistus on alternatiivkaristusena tunduvalt kergem kui vangistus. Rahalisest karistusest tingimisi vabastamine ei ole isiku teo asjaolusid arvestades põhjendatud. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-10-09 leidnud, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. L. Kušnarenko on varem kriminaalkorras karistamata. Ta töötab peamaakorraldajana linnavalitsuses. 18.04.2011 tegi kohus vahistamismääruse, kuna L. Kušnarenko hoidis menetlusest kõrvale. L. Kušnarenko jättis ilmumata 18.04.2011 määratud istungile, viidates haiguslehele. Ta loobus kiirmenetlusest ja kokkuleppemenetlusest, kusjuures ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tehtut. Selline tegevus näitab, et isik ülistab oma huve, jättes kõrvale vajaduse alluda kriminaalmenetlusele ja tegutseda heatahtlikult. Süüdistatavale tuleb mõista lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Põhikaristuse kohaldamine peab silmas süühüvitust ja preventsioone ehk tegu ja isikut. Lisakaristuse mõju on preventsioonis. Koostoimes rahalise karistusega osutab lisakaristus süüdistatavale mõju hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistataval on abikaasa, kellel on juhtimisõigus. Seega ei tekita juhtimisõiguse äravõtmine süüdistatava perele ebaproportsionaalseid kannatusi. Kompromisskaristuse mõistmine on võimalik üksnes kokkuleppemenetluses, mille käigus on süüdistataval ja tema kaitsjal võimalik läbi rääkida karistuse liigi ja määra üle prokuröriga. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu L. Kušnarenko esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse osas ning mõista kergem karistus. Apellatsiooni kohaselt on mõistetud karistus liiga range. Maakohus ei arvestanud, et L. Kušnarenko on töötanud mitmeid aastaid Kohtla-Järve linna omavalitsuses keskmise astme 3 juhina ning ta ei ole varem kunagi seadust rikkunud. L. Kušnarenko kuulutati ilma seadusliku aluseta kohtu poolt tagaotsitavaks, kuigi kohus oli teadlik tema haigusest. L. Kušnarenkole saadetud kohtukutsele 01.04.2011 oli kirjutatud, et kohtuistungile ilmumise võimatusel on vaja viivitamatult kohtule sellest teatada, mida L. Kušnarenko ka tegi, ta teatas, et viibib haiglas. Kohtuistung, mis toimus 18.04.2011, oli advokaadiga kooskõlastamata. Enne seda saatis L. Kušnarenko e-postiga kohtule kirja, milles teavitas kohut, et tervislikel põhjustel ei saa ta kohtuistungil osaleda. Kohus tegi sellele vaatamata määruse tagaotsitavaks kuulutamise kohta. Kõik see toimus ajal, mil L. Kušnarenko viibis haiguslehel ajavahemikul 31.03.2011 kuni 06.05.

1. Kaitsja V. Vaštšjonok kooskõlastas uue kohtuistungi aja, mis pidi toimuma 10.05.2011, kuid kohtukutset selle kohta keelduti väljastamast. 06.05.2011 tulid L. Kušnarenko juurde koju politseitöötajad, kes toimetasid L. Kušnarenko arestimajja. Kaebuse esitaja leiab, et antud juhul kuulutati L. Kušnarenko alusetult tagaotsitavaks ning kohtukutset talle ei saadetud. Ülaltoodu kogumis tõendab, et kohtunik I. Kirsipuu oli juba enne kohtuotsuse tegemist meelestatud L. Kušnarenko suhtes ebaobjektiivselt ning selline suhtumine kajastub ka kohtuotsuses karistuse mõistmisel. L. Kušnarenko leiab, et teda on juba piisavalt rangelt karistatud, mis väljendub tema suhtes viie ööpäeva aresti kohaldamises, tema kohta negatiivse artikli avaldamises ajalehes ning tema ja ta lähedaste jaoks tugeva stressi tekitamises. Samuti tähendab karistus L. Kušnarenko vallandamist töölt. Kaebaja leiab, et karistuseks oleks piisav 40 päevamäära. L. Kušnarenkol endise sportlasena on probleemid jalgadega ning ta ei saa kaua käia, mistõttu on sõiduauto vajalik liikumiseks. L. Kušnarenko elab eramajas, bussijaamast kaugel ning kaks korda nädalas on vaja sõita meditsiiniasutusse. Abikaasa töö iseloom ei võimalda perekonnaliikmeid transpordiga aidata. Seetõttu palub ta temalt juhtimisõigust mitte ära võtta. L. Kušnarenko tunnistab enda süüd, kahetseb toimunut ja leiab, et viis ööpäeva aresti ja töökoha kaotus on piisavalt range karistus. Seetõttu leiab apellant, et kohtu poolt mõistetud karistus võiks olla leebem. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Süüdistatav esitas oma pensionitunnistuse konstateerimaks, et talle on määratud töövõimetuspension alates 12.05.2011 kuni 31.05.
2. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsiooni nõue rahalise karistuse vähendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Aluse selleks annab KrMS § 338 p 4, mille kohaselt kohtuotsus apellatsiooni korras tühistatakse, kui mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Küll aga ei kuulu rahuldamisele taotlus lisakaristuse tühistamiseks või selle suuruse vähendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rahalise karistuse mõistmisel küllaldaselt ja igakülgselt arvestanud L. Kušnarenko isikut iseloomustavaid andmeid, mis tegelikult olid kriminaalasjas olemas. Süüdlase isiku arvestamist talle karistuse mõistmisel nõuab kohtupraktika (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-10-09 p 30.2, 3-1-1-11-10 p 6.1). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt (II kd lk 58-59) L. Kušnarenko puhtsüdamlikult kahetses toimepandut ja täielikult tunnistas enda süüd. KrMS § 312 p 5 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. 4 Antud juhul on märgitud (otsuse lk 5), et arvestades L. Kušnarenko tegu ja isikut, on põhjendatud teda karistada rahalise karistusega 120 päevamäära, mis on veidi suurem kui ¼ maksimummäärast. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega. Mõistetud karistus peab vastama kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. L. Kušnarenko mõisteti süüdi II astme kuriteos, mille ta pani toime 28.07.
3. Ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tal on tõsiseid terviseprobleeme (II kd lk 15, 28, 3437, 50-52) ja alates 12.05.2011 on ta tunnistatud töövõimetuks.

§ 44lg 1 kohaselt rahalist karistust mõistetakse 30 kuni 500 päevamäära.

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt (II kd lk 58-59) prokurör tegi ettepaneku karistuseks mõista rahaline karistus 40 päevamäära. Maakohus küll märgib otsuses (selle lk 7), et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud prokuröri ja kaitsja ettepanekutega karistuse osas, kuid on seejuures jätnud arvestamata Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-91-07 punktist 6.6 tuleneva nõude, et kui kohus leiab, et süüdistatavale tuleb mõista tunduvalt raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleb seda ka eraldi põhjendada. Ringkonnakohus leiab, et L. Kušnarenkole tuleb karistuseks mõista poole väiksem rahaline karistus kui seda mõistis maakohus. Tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavate asjaoludena maakohus tuvastas süü puhtsüdamliku ülestunnistuse ja kahetsuse. Samas jäeti arvestamata tema tervislik seisund, mis ringkonnakohtu arvates annab alust karistuse vähendamiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel veel leidnud (otsuse lk 6-7), et kuna L. Kušnarenko jättis kohtuistungile ilmumata, siis on piisavalt alust arvata, et ta tahtlikult venitas kriminaalmenetlust, mida kinnitavat ka see, et ta eelnevalt loobus kiir- ja kokkuleppemenetlusest. Sellest tulenevalt maakohus leidis, et L. Kušnarenko eelistab oma huve, jättes kõrvale vajaduse alluda kriminaalmenetlusele ja tegutseda heatahtlikult. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu alusetult mõjutas mõistetud karistuse suurust, sest toimikus on olemas meditsiiniline dokumentatsioon L. Kušnarenko halva tervisliku seisundi kohta, mis takistas tal kohtuistungil osalemast. Ka see asjaolu annab alust mõistetud rahalise karistuse vähendamiseks. Kuna L. Kušnarenko viibis ajavahemikul 06.05. kuni 10.05.2011 vahi all, siis eelvangistuses viibitud 5 päeva tuleb

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka.

§ 68lg 1 alusel ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära.

Seega tuleb talle mõistetavast 60 päevamäärast lugeda kantuks 15 päevamäära ning kandmisele kuuluvaks 45 päevamäära. Maakohus leidis (otsuse lk 7), et L. Kušnarenkole tuleb mõista lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Põhikaristuse kohaldamine peab silmas süühüvitust ja preventsioone ehk tegu ja isikut. Lisakaristuse mõju on preventsioonis. Koostoimes rahalise karistusega osutab lisakaristus süüdistatavale mõju hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistataval on abikaasa, kellel on juhtimisõigus. Seega ei tekita juhtimisõiguse äravõtmine süüdistatava perele ebaproportsionaalseid kannatusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Ringkonnakohtu istungil L. Kušnarenko andis ütlusi, et nende peres on kaks autot ning abikaasal on juhtimisõigus. L. Kušnarenko ei eitanud, et tema elukohas on hästi toimiv ühiskondlik transport ja see võimaldab nii tal endal kui temaga koos elaval tema emal vajadusel tervishoiuasutustesse pöörduda. L. Kušnarenkol ei ole sellist puuet, et ta oleks täiesti liikumisvõimetu, talle on vastunäidustatud pikaajaline käimine. 5 See järeldus on kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-37-08 punktis 7 toodud seisukohaga, mille kohaselt tuleb kontrollida, kas isikul on selline liikumispuue, mis enda igapäevase elu korraldamiseks ilmtingimata nõuab mootorsõidukit. Samuti tuleb kontrollida isikule kättesaadavaid alternatiivseid liiklemisvõimalusi, sh ühistranspordiühendust.

§ 50lg 1 p 1 kohaselt sõiduki juhtimise õiguse võib ära võtta kuni 3 aastaks.

Maakohus kohaldas nimetatud lisakaristust 6 kuuks, so tunduvalt vähem maksimummäärast. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud põhjendused lisakaristusest vabastamiseks või selle suuruse vähendamiseks ei ole õiguslikult nii kaalukad, et annaks alust selle taotluse rahuldamiseks. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on selline rikkumine, mis oma ohtlikkuselt omab ühiskonnas kõrgendatud tähelepanu ja sellistel juhtudel on igati põhjendatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine – kohaldamine. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 6 Mati Kartau