Obsah (10)
§ 113§ 418§ 64§ 68§ 16§ 2§ 27§ 32§ 33§ 561-11-5527 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2011.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-5527 (10250102291) Kohtunik Rubo Kikerpi
§ 113
ja § 418 lg 1 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav DIMITRI MIIL Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: 34802224211 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistatud ei ole Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 21.11.2010, vahistamine alates 22.11.2010 Kaitsja Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Dimitri Miil ja karistuseks mõista:
§ 113
järgi üheksa aastat vangistust;
§ 418lg 1 järgi kaks aastat vangistust.
Liita
§ 64lg 1, 3 alusel mõistetavad karistused, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista üheksa aastat vangistust. 1
(10)1-11-5527 Karistuse kandmise aja algust arvata temal
§ 68lg 1 alusel alates 21.11.2010. a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kr
MS § 310 lg 1 alusel rahuldada H K tsiviilhagi ja välja mõista Dimitri Miililt tema kasuks 519,82 €. Välja mõista Dimitri Miil`ilt KrMS § 171 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9 alusel menetluskuluna riigi tuludesse sundraha 695,05 €, koopiate tegemise kulu 14,27 € ning tasu riigi õigusabi eest 1335,87 €, ekspertiisitasude eest 7129 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „Dimitri Miil 1-11-5527 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: isevalmistatud püstol, 2 padrunikesta, 1 padrunikuuli ja R. K rinnast välja opereeritud kuul asuvad kriminaalasja juures (pakend 1); sinist värvi kilekott säästumarketi kirjadega koos 5
(2l)tühja plastikpudeli, kilekott kott 1l tühja plastikpudeli, 1 tühja klaaspudeli (0,75l) ja 1 (0,5l) plekk purgiga (pakend 2); Dimitri Miil seljas olnud riided – musta värvi jope, valge-beežikirju päevasärk, sinist värvi teksapüksid (pakend 3); R K surnukehalt võetud bioloogiline materjal, Dimitri Miil’ilt võetud parema- ja vasaku käe sõrmeküüned ning 2 DNA proovi (pakend 4); CD plaat Häirekeskuse Lääne-Eesti Keskusele saabunud seitsme kõne salvestusega (pakend 5) kuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. R K seljas olnud riided, mis on antud H K vastutavale hoiule jätta KrMS § 126 lg 2 p 3 alusel talle. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Rünno Roosmaale riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.o. 1188,84 €. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik Käesolevas kriminaalasjas on Dimitri Miilile esitatud süüdistus selles, et tema soetas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 08.10.2001.a laskemoona –ääretulepadruneid kaliiber 5,6 mm (.22LR), eeluurimisega täpselt tuvastamata koguses, kuid vähemalt 3 tükki, eeluurimisega tuvastamata isikutelt ja eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kuid vähemalt enne 08.10.2001.a. V B kuulunud isevalmistatud ühelasulise tulirelva. Samuti Dmitri Miil hoidis vähemalt alates 2
(10)1-11-5527 08.10.2001 nimetatud relva ja laskemoona ebaseaduslikult, selleks relva soetamisluba ja relvaluba omamata enda elukohas P S vallas T külas x majas ning selle juurde kuuluvas kasvuhoones kuni 21.11.2010.a., mil relv ja laskemoon politsei poolt ära võeti. Dimitri Miil kasutas isevalmistatud tulirelva aeg-ajalt märki tulistades ja laenates relva vähemalt ühel korral Ra K ja tappis nimetatud laskemoona ja relva kasutades 20.11.2010 kell 18.00 kuni 21.11.2010 kell 00.02 R K, rikkudes sellega RelvaS § 32 lg 1, 2 ja § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relva soetamisluba ja relvaluba annavad selle omanikule õiguse relva ja laskemoona soetamiseks ja käitlemiseks. Seega tema, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, pani toime
§ 418lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Käesolevas kriminaalasjas on Dimitri Miilile esitatud süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes, ajavahemikul 20.11.2010.a kell 18.00 kuni 21.11.2010.a. kell 00.02 kuid kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, tulistas P S T külas isevalmistatud ühelasulisest tulirelvast R K ühel korral rindkere piirkonda, põhjustades R K eluohtlikud vigastused - rindkere peetuslasuvigastus kuuliga pihtamislaengu sisenemisavaga vasakul pool rindkere eespinnal rinnakukeha kohal III roide kinnituskoha kõrgusel rinnakule koos südamepauna, südame, vahelihase, maksa ja magu läbistava vigastuse, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus ja R K suri sündmuskohal. Seejärel lohistas D M laiba kõrvalasuvale krundile, kutsumata politseid ega kiirabi. Seega tema, teise isiku tapmisega, pani toime
§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele isik süüdi tunnistada ja mõista karistuseks
§ 113
järgi kümme aastat vangistust;
§ 418lg 1 järgi kaks aastat vangistust.
Liita
§ 64
lg 1, 3 alusel mõistetavad karistused, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista kümme aastat vangistust. Süüdistatav D. Miil tunnistas end süüdi tulirelva ja laskemoona käitlemises, seletades, et relvaluba tal ei olnud ja vahel ajaviiteks lasid nad koos R K märki. Enda süüd tapmises süüdistatav ei tunnistanud. Ta seletas, et leidis kannatanu lebamas naaberkrundilt, relv oli kõrval maas. Ilmselt oli kannatanu käinud tema majas, võtnud sealt relva ja end maha lasknud. D.Miil selgitas, et läks naabri juurde abi otsima. Seal olid veel tunnistajad K, K ja L, kellele teatas, et R on vist end maha lasknud. Kaitsja asus seisukohale, et D. Miili süü tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises on tõendatud. Samas palus ta süüdistatava teise inimese tapmises õigeks mõista, leides, et D. Miili alkoholijoove on nõuetekohaselt tuvastamata, puudub tapmise motiiv, süüdistatav eitab oma süüd, prokuröri poolt toodud tõendid on vastuolulised, s.h. sündmuskoha vaatlusprotokoll on nõuetekohaselt vormistamata, sest selles toimingus osalenud isikud ei ole protokollile alla kirjutanud, kokkuvõtvalt puuduvad alused isiku süüdimõistmiseks. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Episood süüdistuses
§ 113
järgi Kannatanu H K andis ütlusi selles, et tapetu R K oli tema lahutatud abikaasa, kes elas eraldi ja kelle eest ta siiski hoolitses, kuna isik vaevles alkoholiprobleemiga ja ei saanud üksi hakkama. 3
(10)1-11-5527 Mees oli väga rahulik inimene, samas joobnuna kaotas täielikult teovõime ja reeglina jäi magama. R K oli paremakäeline. Kannatanu kinnitas, et korraldas abikaasa matused ja kandis kulud. Ta esitas tsiviilhagi summas 519,82 €, milline summas koosneb: hauaplaadi eest 86,76 € ja krematooriumiteenuse eest 289,20 €, surnukeha transport kremeerimisele 95,86 € ja urni toimetamine matusepaika 48 €. Tunnistaja A T seletas, et tema politseinikuna sai väljakutse sündmuskohale T. Kohapeal x majas olnud tugevas alkoholijoobes isik (tänane süüdistatav), kel olid muuhulgas joobest tingitud diktsioonihäired, näitas, et kõrvalkrundil on laip. Seal, heki sees oligi inimene lamamas vasakul küljel, kelle püksid olid alla rullunud ja särk üles pöördunud, vasakule käele oli asetatud relv. Kuna ei olnud teada, kas isik on elus või surnud, lükkas ta relva ohutuse kaalutlustel inimese käelt eemale. Peagi oli selge, et inimene on surnud. D. Miili majas oli ukse ees kahhelplaatidel veri, seal majas oli pikem koridor, kus olid näha verised lohistamise jäljed ja laua all vedelesid padrunikestad, tekkis põhjendatud kahtlus, et isik võib olla tapmisega seotud ning selletõttu pandi ta raudu ja viidi kaasa. Tunnistaja A L andis ütlusi selles, et temal olid külas tunnistajad K ja K ning üheskoos tarvitati alkoholi. Ühel hetkel tormas sisse D. Miil ja ütles: „Ma tapsin R ära!“ Miil oli šokiseisundis ja käed verised. K ja K läksid vaatama aga ei leidnud kedagi. Ka Miil oli vahepeal ära, kui tuli tagasi ütles jälle, et olevat R ära tapnud. Tunnistaja kinnitas, et R oli väga rahumeelne inimene Tunnistaja Ü K selgitas, et oli koos K L majas viimasel külas. Ootamatult tuli sinna Miil ja ütles, et R on kehvasti, seejärel ütles veel L midagi vene keeles. Tema sai aru, et inimene on pikali maas ja ehk vajab abi. Koos K mindi vaatama aga nad ei leidnud kedagi. Hiljem, kui ta oli juba kodus, helistas L uuesti ja ütles, et Dimitri tuli uuesti tema juurde, omal käed verised ja olevat öelnud, et lasi R maha. Tunnistaja sõnul helistas ta kiirabisse ja uuris olukorda. Tunnistaja kinnitas, et R oli väga rahumeelne inimene. Tunnistaja A K poolt 24.11.2010.a. kohtueelses menetluses antud ütlused, millised kohus tuginedes KrMS § 291 p 4, 5 avaldas, kinnitavad, et viibinud koos L ja K, tuli nende juurde Miil, kes teatas, et R on halvasti, s.t surnud. Selle peale võeti koos pits viina R mälestuseks. Seejärel mindi otsima, kus R võiks olla, aga ei leitud. Öösel helistas L ja kutsus enda juurde, kus rääkis, et Miil olevat tunnistanud talle, et tappis R ära. Tunnistaja L M andis ütlusi selles, et Dmitri Miil on tema poeg, kel on suured probleemid alkoholiga. Samas on poeg invaliid, kes ei saa suuri raskusi tõsta. Tunnistaja S P andis ütlusi selle kohta, et tema kuulis R. K surmast Ü. K. Sündmuskoha (Pärnumaal x) vaatlusprotokoll koos fototabelitega /kohtutoimik lk 47-90/ näitab laiba asendit leidmisel, D. Miili elamus verekahtlasi määrdumisi ja pikka lohistamisjälge elutoast väliukse poole, surnukehal olevaid riideid, milliste asend viitab lohistamisele, samuti tulirelva. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega /tl 95-98/ on fikseerinud D.Miilil kinnipidamishetkel seljas olnud riideesemed. Lasujälje ekspertiisiakt 09.03.2011 nr. AE-1371-10/4623 /tl 91-92/ kinnitab, et R K kätel ei leidunud tulirelvast pärinevaid põlemisjääke, küll aga olid D. Miili kätel ja varrukatel põlemisjäägid, mis ühtivad ekspertiisiks esitatud padrunikestas leidunud põlemisjääkidega. DNA Ekspertiisiakt 21.04.2011nr. 10E-GE1534 /tl 99-110/ kinnitab, et püstoli päästikul on küll mitme isiku DNA profiile, kuid peamine leitud profiil kuulub ülisuure tõenäosusega D. Miilile. D. 4
(10)1-11-5527 Miili küünte pealt võetud proovid võivad kuuluda R. K, samuti D. Miili riietel võib leiduda R. K kuuluvat DNA profiili. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt 04.03.2011 nr. 160 koos fotode ja kiirabikaardiga /tl 113-143/ kinnitavad, et surm saabus 20.11.2010 lasuvigastuse tagajärjele rindkeresse, kontaktlasuga. Võitlusele viitavaid vigastusi ei sedastatud ja surm saabus sündmuskohal, mitte laiba leidmiskohal. Tuvastati ka raske joove. Tulirelva ekspertiisiakt 04.04.2011 nr. TB-221-10/4624 koos fototabelitega /tl 146-155/ kinnitab, et tegemist on tulirelvaga ja see on laskekõlbulik, päästiku tõmbetugevus on ~3 kg, mis tähendab, et kukutamisel ja haamriga löömisel iseeneslikku lasku ei teki, surnukehast eemaldatud kuul on lastud nimetatud tulirelvast. Asitõendi (püstol, padrunikestad, R.K kehast eemaldatud kuul) vaatlusprotokoll koos fototabelitega /tl 35-38/ tõendavad, et tegemist on antud kriminaalasjaga seotud asitõenditega. Häirekeskuse teatis telefonilt nr 53410346 20-21.11.2011 laekunud kõnede kohta /tl 39/ kinnitab, et tunnistaja Ü.K on helistanud 7-l korral häirekeskusse. Asitõendi, Häirekeskuse poolt edastatud CD-R plaat kõnede salvestusega, vaatlusprotokoll /tl 4146/, tõendab, et tunnistajad on pöördunud abi saamiseks häirekeskuse poole. Asitõendi leitud taarakoti vaatlusprotokoll (sündmuskoha vaatlusel –foto nr 30) koos fototabelitega, kinnitab, et koos laibaga on x krundile liikunud ka taarakott. Episood süüdistuses
§ 418
lg 1 järgi Tunnistaja Ü K andis ütlusi selle kohta, et on ühel korral näinud süüdistatava kodus laual käesoleval ajal asitõendiks olevat relva. Lääne prefektuuri vastus relvaloa päringule /tl 145/ kinnitab, et süüdistatavale ei ole kunagi väljastatud relva soetamise ega omamise luba Tulirelva ekspertiisiakt 04.04.2011 nr. TB-221-10/4624 koos fototabelitega /tl 146-155/ kinnitab, et tegemist on tulirelvaga ja see on laskekõlbulik. R. K kehast eemaldatud kuul on lastud nimetatud relvast, mis tõendavad nii tulirelva kui laskemoona käitlemist. DNA Ekspertiisiakt 21.04.2011nr. 10E-GE1534 /tl 99-110/ kinnitab, tulirelval leidub D. Miili DNA profiili. Maakohtu seisukoht D. Miilile on esitatud süüdistus teise inimese, s.o. R. K tapmises, milline tegu on kvalifitseeritud
§ 113järgi.
Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mis algab sünni ja lõpeb surmaga. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. D. Miil oma süüd ei tunnistanud. Tema hinnangul oli R. K joobnuna tüütu ja ta võis R. K oma toast jõuga välja visata, millest võisid tema käed veriseks saada. Kuna R teadis relva asukohta, võis ta selle võtta, see relv võiski tema käes iseeneslikult lahti minna, ilma päästikule vajutamata. Tema ei ole ka kellelegi kunagi öelnud, et lasi R maha. Kohus leidis, et süüdistatava ütlused on vastuolus teiste tõenditega, ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Kohus tegi tõendite uurimisel kindlaks, et D. Miil valduses oli tulirelv ja sellest relvast tulistatud 5
(10)1-11-5527 kuul eemaldati lahangul R. K kehast. Isiku surm saabus selle tulirelva lasust tekitatud vigastuste tagajärjel. Süüdistatava kätelt ja riiete käistelt leiti sellest tulirelvast pärinevaid põlemisjääke, mis ühtivad ekspertiisiks esitatud padrunikestas leidunud põlemisjääkidega. Tema küüntelt ja riietelt leiti hukkunu DNA profiili. Tulirelva ekspert andis arvamuse, mille kohaselt sai lask toimuda ainult päästikule ~3 kg’se jõuga vajutades, välistades seega süüdistatava poolt tõstatatud versiooni, et lask võis toimuda ka iseeneslikult ilma päästikule vajutamata, s.t. õnnetusjuhtumina. R. K tuvastati surmajärgselt raske joove, mis lahkunu abikaasa ütluste kohaselt tähendas tavaliselt täielikku kehalise aktiivsuse lakkamist ja tardumist, milline seisund kohtu hinnangul välistab kakluse algatamise või relvaga mängimise. Kannatanu kinnitas kohtule, et hukkunu oli paremakäeline, samas tunnistaja A. T märkas R. K leidmisel, et tulirelv oli asetatud tema vasakule käele. On eluliselt mitteusutav, et paremakäeline R. K ise võttis relva endale vasakusse kätte, näiteks enesetapu sooritamiseks, relva sai vasakule käele asetada vaid kõrvaline isik. Kohus välistab tõendite hulgast sündmuskoha vaatlusprotokolli, kuna see ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Selgub, et sündmuskoha vaatluse viis läbi ja koostas protokolli kriminaalmenetleja A G. Protokollist nähtub, et uurimistoimingus osalesid ka kriminalist R E ja kohtuarst H K, samas on protokollile alla kirjutanud üksnes A. G. KrMS § 152 lg 4 kohaselt kirjutavad uurimis– või muu menetlustoimingu protokollile alla menetleja ja isikud, kes osalesid toimingus. Samas, tuginedes tunnistaja politseiametnik T teiste tõenditega riimuvatele ütlustele, jõudis kohus veendumusele, et tapmine pandi toime D. Miili elukohas x. Just seal märkas tunnistaja ukse ees veresarnast loiku, veresarnase määrdumisega lohistamise jäljed suundusid elutoast õue. Surnukeha leidmisel olid surnu riided alla-üles rullunud, mis omakorda kinnitab surnukeha erinevates asendites lohistamist ühest punktist teise, mille teguviisi tagajärjel sattus ja hiljem ekspertide poolt leiti D. Miili kätelt ja rõivastelt hukkunu DNA-d. Kaitsja arvates ei ole analüüsitud lohistamisjälgede koostist ja seega ei saa väita, et tegu oli verega. Kohus leiab, et tõenduslikult pole oluline, mis ainest koosnes lohistamisjälg, pigem on oluline see, et surnukeha lohistati ja on tõendatav, et seda tegi D. Miil kuriteo varjamiseks. Nagu ka pärast tapetu äralohistamist asetas kuriteo varjamiseks tulirelva viimase käele. Ka surnu kohtuarstlikku ekspertiisi toimetanud eksperdi arvamus oli, et kõik kehavigastused ei tekkinud mitte surnukeha leidmiskohas x, vaid mujal, s.o. kohtu hinnangul x , D. Miili elukohas. Tunnistajate Ü. K ja A. K ütlused kinnitavad, et D. Miil tuli teatega, et R. K on väga halvasti, hiljem aga kuulsid A. L vahendusel, et D. Miil oli otsesõnu tunnistanud tapmist. Tunnistaja A. L tõendas veenvalt nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus, et D. Miil tuli tema juurde ja tunnistas, et lasi R. K maha. D. Miili kuriteojärgsele tunnistusele lisas A. L sõnul veenvust asjaolu, et D. Miilil olid käed verised ja ise oli šokiseisundis. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 3-1-1-9404). KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). 6
(10)1-11-5527 Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (RK 3-1-1-16-04). Kohtu hinnangul kattuvad tunnistajate T, L, K ja K ütlused aga ka teised kirjalikud tõendid sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende tõendite tõepärasuses. Subjektiivsest küljest eeldab tapmine tahtlust, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kohus tegi kindlaks, et ajavahemikul 20.11.2010.a kell 18.00 kuni 21.11.2010.a. kell 00.02 kuid kohtumenetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, tulistas Pärnumaal x isevalmistatud ühelasulisest tulirelvast R K ühel korral rindkere piirkonda, põhjustades R K eluohtlikud vigastused - rindkere peetuslasuvigastus kuuliga pihtamislaengu sisenemisavaga vasakul pool rindkere eespinnal rinnakukeha kohal III roide kinnituskoha kõrgusel rinnakule koos südamepauna, südame, vahelihase, maksa ja magu läbistava vigastuse, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus ja R K suri sündmuskohal. Seejärel lohistas Dimitri Miil laiba kõrvalasuvale krundile x, kutsumata politseid ega kiirabi. Kohtueksperdi arvamuse kohaselt, millega kohus nõustub, saabus kannatanu surm talle tekitatud lasuvigastuste tagajärjel kontaktlasuna, s.t relvaraua ots oli suunatud vastu kannatanu seljas olnud päevasärki. Tulistades tulirelvaga keha elutähtsatesse osasse, nagu rindkere ja kõht, möönab süüdlane mis tahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist. Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab otsesele tahtlusele
§ 16
lg 3 mõttes, millest järeldub, et süüdistatav sooritas
§ 113tunnustele vastava süüteo subjektiivse koosseisu osas otsese tahtlusega.
Seega on tuvastatud, et süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad
§ 113
juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. Nõuetekohaselt on tõendamata süüdistuses toodud etteheide, et D. Miil oli kuriteo toimepanemisel alkoholijoobe seisundis. Seega on asjakohane mitte käsitleda D. Miili isikuna, kes pani kuriteo toime alkoholijoobes, samas ei muuda see kuriteo õiguslikku kvalifikatsiooni. Dimitri Miilile on esitatud ka süüdistus
§ 418lg 1 järgi. Objektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tulirelva ja laskemoona käitlemist vastuolus Relva
S-ga. RelvaS § 32 lg 1, 2 ja § 34 lg 2 sätete kohaselt füüsilise isiku relva soetamisluba ja relvaluba annavad selle omanikule õiguse relva ja laskemoona soetamiseks ja käitlemiseks. Kohus tegi kindlaks, et isikule selliseid lube pole kunagi väljastatud. Tulirelvaekspertiisi aktiga on veenvalt kindlaks tehtud, et tegu on isevalmistatud tulirelvaga, mis on laskekõlbulik. Sama akti kohaselt kuulub sündmuskohalt leitud laskemoon selle relva juurde. Ka süüdistatav tunnistas end relva ja laskemoona omandamises ning käitlemises (märki laskmises) süüdi. Tulirelva ekspertiisiakti kohaselt pärines surnu kehast eemaldatud kuul uuritavast relvast. Tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine eeldab subjektiivsest küljest tahtlust. Süüdlane tunnistas, et temal relvasoetamise ja kasutamise luba ei olnud ja ta sai aru vastava teguviisi ebaseaduslikkusest.
§ 16
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on kuritegu toime pandudki otsese tahtlusega. 7
(10)1-11-5527 Kuna tulirelv ja laskemoon kujutavad endast abstraktset ohtu ümbritsevale, siis selliste esemete omamine ja käitlemine ilma vastava loata ohustab ühiskonna turvalisust. D. Miili poolt toimepanduid tapmine on kinnituseks turvalisuse ohtuseadmise kohta, seega on kausaalahel teo ja tagajärje vahel olemas. Kohtu hinnangul kattuvad kõik kohtulikult uuritud tõendid omavahel ja on loogilises seoses, seega D. Miil soetas laskemoona –ääretulepadruneid kaliiber 5,6 mm (.22LR) vähemalt 3 tükki ja isevalmistatud ühelasulise tulirelva. Samuti Dmitri Miil hoidis nimetatud relva ja laskemoona ebaseaduslikult, selleks relva soetamisluba ja relvaluba omamata enda elukohas. Dimitri Miil kasutas isevalmistatud tulirelva aeg-ajalt märki tulistades ja tappis nimetatud laskemoona ja relva kasutades 20.11.2010 kell 18.00 kuni 21.11.2010 kell 00.02 R K, rikkudes sellega RelvS § 32 lg 1, 2 ja § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relva soetamisluba ja relvaluba annavad selle omanikule õiguse relva ja laskemoona soetamiseks ja käitlemiseks. Seega kuritegu õigesti
§ 418lg1 järgi kvalifitseeritud.
Karistus
§ 2
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.
§ 32
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
§ 33
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et D. Miil oli talle süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi D. Miili süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatud kuritegude toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada
§ 113ja § 418 lg 1 järgi ning mõista talle karistus.
Karistuste mõistmisel juhindub kohus
§ 56sätetest.
Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige D. Miili süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et D. Miil on 63- aastane ja on varem kriminaalkorras karistamata.
§ 113sanktsioon näeb ette karistusena 6-15 aastase vangistuse.
Arvestades süüdistatava süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et isikule võib mõista karistuse sanktsiooni keskmises määras.
§ 418lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat.
Karistus tuleb siingi mõista sanktsiooni keskmises määras. Rahalise karistuse kohus välistab teise mõistetava karistuse – vangistuse kohaldamise tõttu.
§ 64lg 1 tunnustel loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.
Eelvangistuses viibitud aeg tuleb vastavalt
§ 68lg 1 arvata karistusaja hulka ja karistuse 8
(10)1-11-5527 kandmise algust lugeda alates tema kinnipidamisest. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 paneb kohtule kohustuse kohtuotsuse tegemisel teha otsustus tsiviilhagi kohta. Kannatanu H K esitas R. K matusekuludega seoses kohtumenetluses tsiviilhagi summas 519,82 €. Kulutused olid järgmised – hauaplaadi eest 86,76 € ja krematooriumiteenuse eest 289,20 €, surnukeha transport kremeerimisele 95,86 € ja urni toimetamine matusepaika 48 €. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). D. Miil oma süüd kuriteo toimepanemisel ei tunnistanud, samas aga ei esitanud vastuväiteid esitatud tsiviilhagi summa osas. Kohus tegi kindlaks, et D. Miil tekitas oma süülise õigusvastase käitumisega, R. K tapmisega, kannatanu H. K matusekuludena varalise kahju. Kohus on seisukohal, et kannatanu poolt esitatud hagi varalise kahju nõudes kuulub rahuldamisele täielikult ja summa 519,82 € süüdlaselt sissenõudmisele. Menetluskulud KrMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 171 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9 alusel tuleb Dimitri Miililt välja mõista menetluskuluna riigi tuludesse sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 695,05 €, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 14,27 €, tasu riigi õigusabi eest 1335,87 € ning kulutuste eest ekspertiiside tegemisel 7129 €. Kohtueelses menetluses on advokaadile riigi õigusabi eest hüvitatud 345,17 €. Järgnevalt kohtule esitas advokaat taotluse hüvitada talle kohtueelse menetluse eest prokuratuuris 3,5 tunni eest 95,88 €, ettevalmistus kohtuistungiks 6 tunni eest 191,73 €, kohtuistungitel osalemise eest 6,5 tunni eest 207,74 €, kogusummas 495,35 €. Asjas kehtib erikoefitsent 2,0 seega summaks moodustub 990,70 €, millele lisandub käibemaks 20%, e. 198,14 €. Kogu riigi õigusabi summa on 1188,84 €. Kohus leiab, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätetele ja õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Asitõendid Käesoleva kriminaalasja juurde on asitõenditena võetud järgmised esemed: Asitõend isevalmistatud püstol, 2 padrunikesta, 1 padrunikuuli ja R. K rinnast välja opereeritud kuul asuvad kriminaalasja juures (pakend 1); Asitõend sinist värvi kilekott säästumarketi kirjadega koos 5
(2l)tühja plastikpudeli, 1
(1l)tühja plastikpudeli, 1 tühja klaaspudeli (0,75l) ja 1 (0,5l) plekk purgiga asub kriminaalasja juures 9
(10)1-11-5527 (pakend 2); Asitõend Dimitri Miil seljas olnud riided – musta värvi jope, valge-beežikirju päevasärk, sinist värvi teksapüksid asuvad kriminaalasja juures (pakend 3); Asitõend R K surnukehalt võetud bioloogiline materjal, Dimitri Miil’ilt võetud parema- ja vasaku käe sõrmeküüned ning 2 DNA proovi asub kriminaalasja juures (pakend 4); CD plaat Häirekeskuse Lääne-Eesti Keskusele saabunud seitsme kõne salvestusega asub kriminaalasja juures (pakend 5). KrMS § 313 lg 1 p 11 sätestab kohtu kohustuse määratleda asitõendite suhtes võetavad meetmed. Asitõendiks olevad esemed on kohtu hinnangul väärtusetud ega oma edaspidi enam tõenduslikku tähendust. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 annab kohus korralduse asitõendiks olevad esemed hävitada. R K seljas olnud riided, mis on antud H K vastutavale hoiule, jätta KrMS § 126 lg 2 p 3 alusel riiete hoidjale. Rubo Kikerpill kohtunik Hille Volberg rahvakohtunik 10
(10)Maarja Leht rahvakohtunik