KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 24.01.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-7341 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Bert MÄGI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Bert MÄGI sünd. 09.06.1980, isikukood 38006094263, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx, ehitustööline Karistuse kandmise algus 17.12.2009 ja lõpp 17.12.2013 Jätta Bert MÄGI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Bert Mägi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Bert Mägi on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 15.06.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 ja §392 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §63 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat alates 17.12.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Kuriteod ei ole muutunud raskemaks, kuritegude ühine muster on majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav läbis vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on osalenud individuaalsetel vestlustel 1 sotsiaaltöötajaga väärtushinnangute ja hoiakute parandamiseks ning mõtlemise ja käitumise teemal ning omandab kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala. Kinnipeetav on vanglas keeldunud kahel korral tööst. Vangistuses toetab kinnipeetavat peamiselt ema, vahel ka tädi. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 1533,35 eurot, vabanemisfondis on 56,20 eurot. Kinnipeetava lähedaste ringi kuuluvad ema, isa, õde, vend ja tädi. Suhted vanemate ja sugulastega on head, kontakti hoitakse telefoni teel. Kuriteo sooritas koos oma vennaga. Kinnipeetav on proovinud narkootikume. Kinnipeetav ei oska piisavalt analüüsida oma seniste valikute tagajärgi. Kinnipeetaval on madal haridustase, kuid püüab tõestada oma head toimetulekut. Kinnipeetav pani toime narkokuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil, kuigi talle oli perekonna poolt olnud alati tagatud materiaalne kindlustatus. Kinnipeetav on vanglaametnike suhtes viisakas, väärtustab häid suhteid lähedaste vahel ning soovib luua oma pere. Kriminaalhooldusega on ta nõus koostööd tegema ja nõudeid täitma. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui ta jätkab vana eluviisi. Ohu ilmnemise tõenäosus on suurem, kui isikul puudub kindel sissetulek ning ta satub materiaalsetesse raskustesse. Lisaks võib uue kuriteo risk seisneda selles, kui kinnipeetav suhtleb kriminaalse taustaga või kriminaalse mõtteviisiga isikutega, kes võivad teda mõjutada. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olnud, mistõttu on raske hinnata tema motivatsiooni täita katseaja nõudeid. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendavad madal haridustase, eriala ja töökogemuse puudumine. Hetkel on kinnipeetaval ka kaks distsiplinaarkaristust, mis näitavad tema suhtumist normidesse ja reeglitesse. Kinnipeetava puhul on peamiseks vabaduses käitumist mõjutavaks teguriks varasem käitumine, elustiil ja suhtlusringkond. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib teist korda. Suureks riskifaktoriks võib olla uimastite taaskasutama hakkamine. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama tädile kuuluvasse 2toalisesse korterisse. Elamispinna üldolukord on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, tädi on kirjaliku nõusoleku andnud. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava tädi oma lapsega. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on ta valmis poega vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt toetama. Vabanemise korral on kinnipeetavale taganud töökoha xxx, selle juhatuse liige kinnitas seda asjaolu kontrollimisel. Kui kohus peab võimalikuks kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, siis peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav Bert Mägi taotles maakohtu istungil enda vabastamisega, seletas, et narkoasjas osalenud prokurör toetab tema vabastamist ning tädilaps, kellega ta koos kavatseb elama hakata, on käesoleval ajal alaealine. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Käesoleval ajal kannab karistust muuhulgas I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Pärnu Maakohtu 15.06.2010 otsusest nähtub, et kinnipeetav vabanes 6-aastase vangistuse kandmiselt aprillis 2008 ja uue kuriteo toimepanemisel peeti ta kinni 17.12.2009, seega vaid poolteist aastat hiljem. Maakohus ei pea võimalikuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi käesoleval ajal. Kinnipeetava karistuse lõpuni 17.12.2013 on veel peaaegu 2 aastat, maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Käesoleval ajal on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida isegi kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on määratud distsiplinaarkaristused tööst keeldumise eest. See omakorda seab kahtluse alla kinnipeetava võimekuse asuda korrektselt tööle vabaduses. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama tädi juurde korterisse. Nagu nähtub kinnipeetava seletusest maakohtu istungil, elab samas korteris ka tädi alaealine laps. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, tema poolt toimepandud kuritegude sisu ja varasemat narkootikumide tarvitamist, ei pea maakohus võimalikuks, et kinnipeetav asub elama ühele elamispinnale koos alaealisega, vaatamata sellele, et elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ja tädi on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetava osalemise sotsiaalprogrammis Eluviisitreening loeb maakohus antud asjas positiivseks. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt kuritegusid toime, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik 3 ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik 4