← Eesti

1-10-8604/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-8604

(07231502622)Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
  1. oktoober 2011, Tallinn Kriminaalasi Peeter Kuuseste süüdistuses KarS § 197 lg 2 - § 13 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. juuni 2011 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg Prokurör Katrin Mikenberg Peeter Kuuseste, isikukood 36807200238, elukoht xxxxxx xxx xx, xxxxxxx, xxxxxxx, EV kodakondsus, keskeriharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxxx xxx xx, varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaat Vahur Kivistik Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON
  3. Harju Maakohtu
  4. juuni 2011 otsus Peeter Kuuseste suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  5. Välja mõista Eesti Vabariigilt Peeter Kuuseste kasuks apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 863.10 (kaheksasada kuuskümmend kolm ja 10 eurosenti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  6. novembril 2011 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  7. Harju Maakohtu
  8. juuni 2011 otsusega üldmenetluses mõisteti P. Kuuseste süüdistuses KarS § 197 lg 2 - § 13 lg 1 järgi õigeks. Eesti Vabariigilt mõisteti Peeter Kuuseste kasuks valitud kaitsjale makstud tasu katteks 3500 eurot.
  9. P. Kuusestele oli esitatud süüdistus selles, et tema sõlmis Helmeron Services OÜ juhatuse liikmena 03.07.2007 OÜ Helmeron Service ja OÜ Tenderhaus vahelise töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks Püünsi koolimaja ja lasteaia objektil ajavahemikul 03.07.2007-21.09.2007 aadressil Kooli tee 33, Viimsi vald, Harjumaa. P. Kuuseste kui tööandja Helmeron Services OÜ esindaja sõlmis 22.06.2007 Mark Aiga tähtajalise töölepingu nr 11199708, millega töötaja asus Helmeron Services OÜ-sse tööle keevitaja ametikohale. Tööohutus- ja töötervishoiualast juhendamist M. Aile tööandja poolt enne tööle asumist ei korraldatud. Helmeron Services OÜ juhatuse 27.08.2007 käskkirjaga viidi M. A ajavahemikuks 28.08.2007 - 30.09.2007 üle teisele tööle - üldehitaja ametikohale. Ümberpaigutamisel teisele tööle uuele ametile vastavat tööohutus- ja töötervishoiualast juhendamist ning väljaõpet M. Aile ei korraldatud. M. A täitis Püünsi koolimaja ja lasteaia objektil Helmeron Services OÜ üldehitajana tööülesandeid, paigaldades koos O. D ja L. Z tellinguid ning teostades tellingutel maja fassaaditöid. Tellingute paigaldamiseks, sh nende kokkupanemiseks M. A väljaõpet ega juhendamist ei saanud. Tellingute paigaldamiseks ja kasutamiseks puudusid ohutusjuhend, tellingute paigaldamis-demonteerimisplaan ja kasutusjuhend, millest töötaja saanuks lähtuda. Tellingutel, millel M. A tegi 11.09.2007 fassaaditöid, kasutati tellingu liikumist võimaldavaid liigendjalgu, mis olid väljakeeratavad ja millest kaks toetusid hoone betoonäärisele asetatud alusplaatidele ning kaks murupinnale asetatud alusplaatidele. Tellingud olid paigaldatud loodi kasutamata ning ei olnud püsikindlad. P. Kuuseste, kes oli tööandja esindaja, teadis, et juhatuse 02.07.2007 määrusega nr 020707-11 objektijuhiks määratud M. Leotootsa vene keele oskus on puudulik ning et Püünsi kooli objektile viidi juhatuse 27.08.2007 käskkirja nr 280807-1 alusel üldehitajana tööle üle kolm vene keelt kõnelevat töötajat. Samuti teadis P. Kuuseste, et nimetatud ehitustöödel on OÜ Tenderhaus ja Helmeron Services OÜ vahel 03.07.2007 sõlmitud töövõtulepingu nr 1 p 6.2 järgi töövõtja (s.o Helmeron Services OÜ) vastutav oma personali kvalifikatsiooni, tööohutuse ja muude oma vastutusalasse jäävate kohustuste eest, töövõtulepingu p 16.2 järgi esindab töövõtjat P. Kuuseste ja sama lepingu lisa nr 3 “Kokkulepe tervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning vastutuse kohta ehitusobjektil” p 2 järgi on töövõtja (s.o Helmeron Services OÜ) tööohutuse ja töötervishoiu alase ühistegevuse eest vastutav tööjuht P. Kuuseste, eiras tahtlikult järgmisi töötervishoiu- ja tööohustusnõudeid: • Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (avaldatud RT 1992, 15/16, 241; kehtetu alates 01.07.2009) § 49 p 5 sätestas, et tööandja on kohustatud tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötajale töösisekorra, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid. Sellele kohustusele vastab alates 01.07.2009 jõustunud töölepingu seaduse (avaldatud RT I 2009, 5, 35; kehtiv redaktsioon) § 28 lg 2 p 7 sätestatu, mille kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. P. Kuuseste eiras eelnevat nõuet, kuna ta ei tutvustanud ega korraldanud M. Ai töölevõtmisel ja töötamise ajal seoses teisele tööle üle viimisega töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete tutvustamist, sh töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete tutvustamist, mis puudutavad tellingute paigaldamist ja kasutamist. • • • • • • • Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 12 kohaselt on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist. P. Kuuseste eiras eelnevat nõuet, kuna ta ei tutvustanud ega korraldanud M. Ai töölevõtmisel ja töötamise ajal seoses teisele tööle üle viimisega töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete tutvustamist, sh töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete tutvustamist, mis puudutavad tellingute paigaldamist ja kasutamist. Samuti ei kontrollinud P. Kuuseste M. Ai poolt üldehitajana töötamisel töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist, mis on seotud tellingute paigaldamisega ja kasutamisega. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 13 järgi on tööandja kohustatud korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse. P. Kuuseste eiras eelnevat nõuet, kuna ei korraldanud Helmeron Services OÜ-s keevitaja ametikohalt üldehitaja ametikohale üle viidud M. Aile uue ametikohaga seotud tööohutus- ja töötervishoiualast juhendamist ja väljaõpet, sh tellingute paigaldamise ja kasutamisega seotud juhendamist ja väljaõpet. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (avaldatud RT 1992, 15/16, 241; kehtetu alates 01.07.2009) § 49 p 4 sätestas, et tööandja on kohustatud kindlustama ohutud töötingimused. Sellele kohustusele vastab alates 01.07.2009 jõustunud töölepingu seaduse (avaldatud RT I 2009, 5, 35; kehtiv redaktsioon) § 28 lg 2 p 6 sätestatu, mille kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. P. Kuuseste eiras eelnevat nõuet, kuna ei kindlustanud M. Aile ohutuid töötingimusi, sest töötaja töövahendiks ja –kohaks olevate tellingute paigaldamiseks puudus ohutusjuhend, tellingute paigaldamis-demonteerimisplaan ja kasutusjuhend ning ilma nende dokumentideta töötajate kokkupandud tellingud ei olnud püsikindlad. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. P. Kuuseste eiras eelnevat nõuet, kuna ei taganud ehitustööde käigus M. Aile tellingute paigaldamiseks ja kasutamiseks juhendamist ja väljaõpet, tellingute paigaldamiseks ohutusjuhendi, paigaldamis-demonteerimisplaani ja kasutusjuhendi olemasolu, millest töötaja saanuks tellingute paigaldamisel ja kasutamisel lähtuda. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 14 järgi on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks. P. Kuuseste eiras eelnevat nõuet, kuna ei koostanud ega kinnitanud ohutusjuhendit ehitustööde käigus paigaldatavate ja kasutatavate tellingute jaoks, millest M. A saanuks tellingute kokkupanemisel ja kasutamisel lähtuda. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse number 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 7 sätestab, et tööandja koostab ja kinnitab kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid kirjalikult, arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit. P. Kuuseste eiras eelnevat nõuet, kuna ei koostanud ega kinnitanud kirjalikult tellingute paigaldamiseks ja kasutamiseks ohutusjuhendit, millest M. A saanuks tellingute kokkupanemisel ja kasutamisel lähtuda. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse number 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 123 lg 2 järgi peab tööstuslikel tellingutel olema kaasas kasutusjuhend. See peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid tellingute paigaldamise, kasutamise, demonteerimise, muutmise, remontimise ja transportimise kohta. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. • • • • • • P. Kuuseste eiras neid nõudeid, kuna ei hoolitsenud selle eest, et tellingutel, mida pani kokku ja kasutas oma töös M. A, oleks kaasas olnud kasutusjuhend. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse number 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 123 lg 8 kohaselt peab tellingute kasutamisel ehitustöödel olema tellingute paigaldamis- ja demonteerimisplaan. Nimetatud plaan võib olla Vabariigi Valitsuse
  10. detsembri
  11. a määruses nr 377 «Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses» (RT I 1999, 94, 838) sätestatud ehituse tööohutuse plaani osa, millele on lisatud tellingute kasutamise konkreetsete asjaoludega seotud andmed. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. P. Kuuseste eiras neid nõudeid, kuna, ei hoolitsenud selle eest, et tellingutel, mida pani kokku ja kasutas ehitustööde tegemisel M. A, oleks koostatud ja kaasas paigaldamis- demonteerimisplaan. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse number 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 6 kohaselt tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. P. Kuuseste eiras neid nõudeid, kuna ei korraldanud M. Aile tellingute ohutuks kasutamiseks ja kokkupanemiseks väljaõpet ega juhendamist. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse number 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 123 lg 9 p 2, 3 ja 6 kohaselt võivad tellinguid paigaldada, demonteerida või muuta ainult töötajad, kes on saanud väljaõppe, mis hõlmab tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise ajal järgitavaid ohutusmeetmeid (p2), inimeste või esemete kukkumise ohtu välistavaid meetmeid (p3) ja muid ohtusid, mis on seotud tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmisega (p 6). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. P. Kuuseste eiras neid nõudeid, kuna ei taganud ega korraldanud M. Aile, kes oma töös pani kokku tellinguid, väljaõpet, mis hõlmab tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise ajal järgitavaid ohutusmeetmeid, samuti inimeste või esemete kukkumise ohtu välistavaid meetmeid ning muid ohtusid, mis on seotud tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmisega. Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse number 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1” (01.01.2000-01.07.2009 kehtinud redaktsioon, avaldatud RT I 1999, 94, 838) § 24 lg 1 kehtestas nõude (sama nõue on säilinud Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse number 377 alates 01.07.2009 kehtivas redaktsioonis; RT I 1999, 94, 838 ja RT I 2009, 25, 155), mille kohaselt kõrgel või madalal tasapinnal asuvad töötamiskohad peavad olema püsikindlad ja tugevad, arvestades seal töötavate töötajate arvu, raskuse jaotust ja maksimaalset koormust, mida need peavad taluma, ning võimalikke välismõjusid. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. P. Kuuseste eiras neid nõudeid, kuna ei korraldanud M. Aile tellingute paigaldamiseks ja kasutamiseks juhendamist ja väljaõpet, tellingute paigaldamiseks ohutusjuhendi, paigaldamisdemonteerimisplaani ja kasutusjuhendi olemasolu, millest töötaja saanuks tellingute paigaldamisel ja kasutamisel lähtuda, mistõttu paigaldati tellingud ebapüsikindlalt ning tagamata oli tellingutel töötavale M. Aile püsikindel töökoht, mis arvestaks tellingul tööde tegemisest tulenevaid mõjusid. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse number 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 7 lg 2 sätestab, et töövahendi asend ja paigaldusviis, vahekaugused liikumatute ja liikuvate osade vahel, energiavarustus ning ainete või detailide etteandmise, kasutamise ja eemaldamise viis peavad tagama kasutaja ning teiste isikute ohutuse. Sama määruse § 123 lg 4 kohaselt tellingute kandeosade libisemise vältimiseks peavad tellingud olema varustatud kandeosade libisemist takistava vahendiga või muu tõhusa lahenduse abil. Aluspind peab olema piisava kandevõimega. Peab olema tagatud, et tellingud seisavad kindlalt. Ratastega varustatud tellingute puhul peab asjakohaste vahenditega takistama nende juhuslikku liikumist. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. P. Kuuseste eiras neid nõudeid, kuna ei taganud M. Aile tellingute paigaldamiseks ja kasutamiseks juhendamist ja väljaõpet, tellingute paigaldamiseks ohutusjuhendi, paigaldamisdemonteerimisplaani ja kasutusjuhendi olemasolu, millest töötaja saanuks tellingute paigaldamisel ja kasutamisel lähtuda. Seetõttu paigaldati tellingud, mida kasutas M. A, loodi kasutamata ning tellingu liikumist võimaldavate väljakeeratavate liigendjalgadega, millest kaks toetusid hoone betoonäärisele asetatud alusplaatidele ning kaks murupinnale asetatud alusplaatidele. Selliselt paigaldatud tellingute puhul oli tagamata, et loodimata ja liigendjalgadega telling oleks erinevatele aluspinnastele toetuvatel alusplaatidel kindlalt seisvas asendis, ei liiguks ega ohustaks tellingut kasutavat M. Ait. 11.09.2007 kella 11.15 paiku kukkusid töötaja M. Ai paigaldatud tellingud ümber ning tellingutel maja fassaaditöid teinud M. A kukkus Püünsi koolimaja hoonet ääristavale betoonvööle, kus suri kohapeal saadud vigastustesse. P. Kuuseste, eirates eeltoodud tööohutusnõudeid, pidas võimalikuks, et tema rikkumised kogumis viivad selleni, et tööohutusalaselt juhendamata ja väljaõpetamata M. A ei oska paigaldada, sh panna kokku tellinguid püsikindlalt, tellingud võivad ümber kukkuda, mille tagajärjed on ettearvamatud, kaasarvatud inimeste tervisekahjustused ja surmad, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Seega pani P. Kuuseste toime KarS § 197 lg 2 ja § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o töötervishoiu- ja tööohutusenõuete eiramise tegevusetusega, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
  12. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör K. Mikenberg. Prokurör vaidlustab kohtuotsuse täies ulatuses seoses kohtuliku uurimise puudulikkusega, materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Prokurör taotleb apellatsioonis, et kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on kõrvaldatav ringkonnakohtus, siis võtta kriminaaltoimikusse ja uurida ringkonnakohtus apellatsioonile lisatud Maksu- ja Tolliameti vastuseid nr 7.1-4/35998-1 ja 7.1-4/39228-1 ning äriregistri väljavõtet OÜ Ainulaadne kohta, tühistada vaidlustatud otsus ja tunnistada P. Kuuseste süüdi KarS § 197 lg 2 - § 13 lg 1 järgi, karistada vangistusega 2 aastat, millest KarS § 73 sätete alusel kohtuotsuse jõustumisel pöörata koheselt täitmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta 9 kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui P. Kuuseste ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Veel leiab prokurör, et kui taotletu ei ole võimalik, siis tuleb vaidlustatud otsus tühistada täies ulatuses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 3.
  13. Kriminaalmenetlusõiguse normide olulised rikkumised seisnevad apellandi arvates järgnevas: - tunnistaja M. Merilepa ja süüdistatava P. Kuuseste ütluste usaldusväärseks lugemises ja tõendite kogumisse jätmises. M.M ütlustest ja Maksu- ja Tolliameti vastustest nähtuvalt ei saanud M. A enne 2007 aastat M. M koos töötada Helmeron Service OÜ-s mõnel Soome objektil. M. M ütlused, et tellingud ei kõikunud, on ümber lükatud L. Zhilyaevi ütlustega, et tellingud kõikusid, kui neil seista. P. Kuuseste on andnud menetluse erinevatel etappidel vastuolulisi ütlusi süüdistuses talle etteheidetavate töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumiste toimepanemisega seonduvalt; - kohtuistungi protokolli muudatuste sisseviimata jätmises. Prokuröri 13.05.2011 ja 19.05.2011 eposti teel kohtule esitatud taotlusi istungiprotokolli parandamiseks on kohus 20.05.2011 istungil suuliselt aktsepteerinud, kuid protokolli muudatusi sisse viidud ei ole, prokuröri taotlused on lisatud aktsepteeriva märkega toimikusse; - ristküsitluse käigus küsitlemise järjekorrast kinnipidamata jätmises. Kohtuistungil 09.05.2011 lubas kohus prokuröri esmase küsitlusvooru ajal tunnistaja T.-A. Mäele esitada küsimusi ka süüdistatava kaitsjal; - süüdistatava käitumise vastavuse puudulikus ja pealiskaudses kontrollis tegevusetusdelikti karistatavuse eeldustele. Kohus ei võtnud seisukohta kõikide töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumise osas, mida süüdistatavale süüdistuses ette heideti ning ei hinnanud süüdistatava garandiseisust ega muid süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid; - kohtuotsuses väärate seisukohtade ja järelduste esitamises. Kohus tuli järeldusele, et tõendamata on, kas M. Ai allakukkumise põhjus oli tellingute ümberkukkumine või et tellingud kukkusid ümber M. Ai allakukkumise tagajärjel. Kohus küll tuvastas, et P.Kuuseste rikkus töötaja juhendamise ja väljaõppe kohustusi, kuid pole selgitanud, milles täpselt seisnes brigaadi, sh M. Ai kergemeelsus või lohakus tellingute püstitamisel.
  14. Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör apellatsiooni juurde, taotledes uue otsuse tegemist ja P. Kuuseste süüditunnistamist KarS § 197 lg 2 - § 13 lg 1 järgi. Kaitsja vaidles apellatsioonile vastu, leides, et apellatsioon ei ole põhjendatud ja puudub alus maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse muutmiseks. Süüdistatav toetas kaitsja seisukohti. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  15. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja prokuröri apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.
  16. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses esitatud seisukohtade ja prokuröri seisukohaga selles, et tuvastamist on leidnud süüdistuse osa, milles P. Kuusestele heidetakse ette töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete eiramist M. Ai juhendamata ja väljaõpetamata jätmises tööle võtmisel ja 27.08.2007 seoses teisele tööle üleviimisega. Määrusest nr 020707-11 ei tulene, et objektijuht M. L oli kohustatud Püünsi põhikooli ja lasteaia objektil läbi viima brigaadi, kuhu kuulus ka M. A, juhendamist ja väljaõpet. Tunnistaja T.-A. Mäe ütlustest nähtuvalt ei olnud OÜ Helmeron Services teavitanud Tööinspektsiooni ka sellest, kes on nende töökeskkonna spetsialist ning sellisel juhul pidi töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid täitma juhatuse liige ehk P. Kuuseste. Samuti on tuvastamist leidnud, et P. Kuuseste kui tööandja jättis täitmata TTOS § 13 lg 1 p-st 14 ja Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 nr 13 määruse „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg-st 7, § 123 lg-st 2 ja 8 tuleneva kohustuse - koostada ja kinnitada tellingute kui töövahendite ohutus- ja kasutusjuhendid, tagada, et tellinguid paigaldavatel töölistel oleks olemas tellingute ohutus- ja kasutusjuhendid ja tellingute paigaldamis- ja demonteerimisplaan. OÜ Helmeron Services kohustus vastutada tööohutuse ja töötervishoiu alase ühistegevuse eest objektil tulenes otseselt „Kokkuleppest tervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning vastutuse kohta“. Kuivõrd tellingud olid fassaaditööde tegemise üheks töövahendiks, siis nende ohutus- ja kasutusjuhendi, samuti paigaldamis- ja demonteerimisplaani tagamine oli lahutamatus seoses tööohutusnõuete järgimisega ehitusobjektil.
  17. Prokurör leiab apellatsioonis kokkuvõtvalt, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme. Kohtukolleegium prokuröri argumentidega ei soostu. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et Riigikohtu praktikas juurdunud ja mitmetes lahendites esile toodud seisukoha kohaselt, kui ringkonnakohus soovib süüdistatava süüküsimuse osas sama tõendikogumi pinnalt teha maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, peab ta sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Sellisel juhul peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigade ära näitamata jätmine tähendab ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (vt Riigikohtu otsused 3-1-1-16-04; 3-1-1-77-05; 3-1-1-8906; 3-1-1-85-07; 3-1-1-33-08; 3-1-1-48-09 jt). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus aga tõendite hindamisel selliseid vigu, mis tingiksid kohtu poolt esitatud järelduste ümberhindamist, teinud.
  18. P. Kuusestele heidetakse süüdistuses ette seda, et ta eiras süüdistuses nimetatud tööohutusnõudeid, pidas võimalikuks, et tema rikkumised kogumis viivad selleni, et tööohutusalaselt juhendamata ja väljaõpetamata M. A ei oska paigaldada, sh panna kokku tellinguid püsikindlalt, tellingud võivad ümber kukkuda, mille tagajärjed on ettearvamatud, kaasarvatud inimeste tervisekahjustused ja surmad, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Seega peab KarS § 197 lg 2 ja § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava koosseisupärase teo esinemise tuvastamiseks vaieldamatult tuvastama põhjusliku seose P. Kuuseste poolt toime pandud tööohutusnõuete rikkumiste (eraldivõetuna ja kogumis) ning saabunud tagajärje - M. Ai surma põhjustamise tellingutelt allakukkumise tagajärjel. Kohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole tuvastatud, kuidas ja mille tõttu toimus M. Ai surmaga lõppenud tööõnnetus, kohtukolleegium nõustub.
  19. Kohtukolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kohtus kontrollitud tõendid ei anna vastust küsimusele, kas ja kuidas 11.09.2007 kella 11.15 paiku M. Ai surmaga lõppenud tööõnnetus toimus ning kas saabunud tagajärg oli põhjuslikus seoses P. Kuuseste tegemata jäetud teoga. Jätkuvalt puudub seega selgus õnnetuse tekkemehhanismi osas. Kohtukolleegiumile jääb selgusetuks süüdistuses esitatu, et tellingud ei olnud kokku pandud püsikindlalt. Vastupidiselt prokuröri seisukohale on tunnistajate L. Z ja O. D ütlustega tõendatud, et tellinguid ei pannud kokku mitte M. A üksinda, vaid kolmeliikmeline brigaad ühiselt, et tellingute kokkupanemiseks ja paigaldamiseks brigaad plaani ega juhendit ei saanud, kuid nad kõik, s.h M. A, olid eelnevalt läbinud koolituse tööohutusnõuete alal, saanud selle kohta euroopa tööohutuskaardi ning oskasid nii tellinguid paigaldada ja demonteerida, kui ka kõrgustes töötada. Süüdistuse väide tellingute, mille pealt M. A alla kukkus, ebakindlast ja valesti paigaldusest, ei tulene ühestki kohtus uuritud tõendist. Nii on kõik kohtus ehitusalaselt üle kuulatud tunnistajad kinnitanud, et tellingud olid paigaldatud õigesti. Nii on tööinspektor T.-A. Mäe tellingute vaatlusel kinnitanud, et töövahendid, s.h ehitustelling, vastasid nõuetele (I kd, tl 43). Lisaks nähtub ehitusplatsi tööohutusalase ülevaatuse aruannetest (I kd, tl 57-60), et veel neli päeva enne M. Ai tellingutelt alla kukkumist, olid tellingud korras. Tunnistaja R. M ütlustega on tõendatud, et tellingute rentimisel ei pea kasutusjuhendit kaasa andma, kuna see on tasuta kättesaadav ettevõtte kodulehel, samuti ei ole vaja sellise tellingu püsikindluse osas ka arvutusi teha, piisab veendumusest, et telling ümber ei kuku. Nõue, et alla 3 m tellingute monteerimisel-demonteerimisel koolituse läbiviimine ei ole kohustuslik, oli võetud seadusest ning kohtueelses menetluses leidis uurija ülekuulamise käigus selle lause ka Tööinspektsiooni koduleheküljelt. Seega nähtub ka tunnistaja R. M ütlustest, et tellingute püstitamisel oli objektil järgitud fassaaditellingute Plettac SL70 paigaldus- ja kasutusjuhendis sätestatud nõuet paigaldada telling ainult piisavalt kandejõulisele aluspinnale ning kui aluspind ei ole piisavalt kandejõuline, tuleb kasutada koormust hajutavat alust (p 2.1), mistõttu alusplaatide asetamisega tellingute jalgade alla olid juhendi nõuded täidetud. VV 11.01.200 määruse nr 13 § 1 lg 7 kohaselt arvestatakse töövahendi ohutusjuhendi koostamisel valmistaja antud kasutusjuhendit, kuid samas ei ole kahe meetri kõrguse tellingu paigaldamise puhul erikollituse läbiviimine nõutav. Brigaadi poolt tellingute paigaldamisel loodi kasutamata jätmine, nagu prokurör kolleegiumi arvates ekslikult leiab, ei tulene tellingute kasutusjuhendist ega anna alust väita, et tellingud olid üksnes seetõttu paigaldatud ebapüsivalt, mida saaks ette heita tööandjale. Seega leiab kohtukolleegium, et prokuröri seisukoht tellingute valesti paigaldamisest on sisutu ja vastuolus hinnatud tõenditega.
  20. Prokurör heidab maakohtule ette otsuses süüdistatava käitumise vastavuse puudulikku ja pealiskaudset kontrolli tegevusetusdelikti karistatavuse eeldustele. Kohtukolleegium leiab, et selline etteheide ei tulene otsuses sisalduvast tõendite analüüsist ega järeldustest. Maakohus on otsuses asunud põhjendatud seisukohale, et P. Kuusestele esitatud süüdistus on inkrimineeritud läbi tegevusetuse, mis tähendab seda, et P. Kuuseste süü olemasolu tuvastamiseks on vaja tuvastada, kas ja milliseid tööohutusalaseid norme on ta eiranud (I osa), kas ja kuidas toimus tööõnnetus (II osa) ja kas tööõnnetus on põhjuslikus seoses tööandja tegemata jäetud teoga (III osa). Maakohus on tõendeid analüüsides ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt tuleb tegevusetusdelikti puhul tuvastada hüpoteetiline põhjuslikkus ehk kas nõutava teo aset leidmisel jäänuks tagajärg saabumata, leidnud põhjendatult, et P. Kuuseste poolt süüdistuses märgitud nõuete täitmine ei oleks välistanud 11.09.2007 Püünsi koolimaja objektil M. Ai surma. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmetes lahendites selgitanud, et „põhjuslik seos teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel tähendab tegevusetusdelikti puhul seda, et kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et tagajärg ei oleks saabunud, kui nõutav tegu juurde mõelda“ (vt nr 3-1-1-60-09, 3-1-180-06, 3-1-1-90-06, 3-1-1-13-07, 3-1-1-4-08). Kohtukolleegiumi arvates ei ole võimalik käesolevas asjas tuvastatu pinnalt täie kindlusega väita, et P. Kuuseste poolt süüdistuses märgitud töötervishoiuja tööohutuse nõuete eiramine oleks välistanud M. Ai tellingutelt allakukkumise. Koosseisupärase teo esinemine tegevusetusdelikti puhul eeldaks esimese tõendamisele kuuluva asjaoluna õnnetuse tekkemehhanismi selgitamist. Juhul kui nagu käesolevas asjas, on kindlaks tegemata, miks M. A tellingutelt alla kukkus, ei ole võimalik ainult saabunud tagajärjest lähtudes, tõendada põhjuslikku seost P. Kuusestele kui garandile etteheidetava tegevuse ja 11.09.2007 M. Aiga toimunud tööõnnetuse vahel. Tulenevalt sotsiaalministri 14.12.2000 määruse nr 80 „Töötervishoiu-ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ § 6 lg-st 5, võib tööandja töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda ei nõua. Et M. A tellingute paigaldamise ja demonteerimise töövõtteid valdas, on tõendatud tunnistajate ütlustega, millel ringkonnakohus eelnevalt p-s 9 peatus.
  21. Apellatsiooni väliselt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et käesolevas asjas ei ole eeluurimise käigus püütud tellingute ümberkukkumise põhjust välja selgitada. Sündmuskoha vaatlusega ei ole kindlaks tehtud õnnetuse eelset ega -järgset olustikku. Asjas on jäänud välja selgitamata, kas telling kukkus ümber M. Ai kukkumise tagajärjel tellingu ja seina vahele või kukkus M. A tellingult alla seetõttu, et telling läks ümber. Asjaolu, et ühekorruseline telling, millel M. A töötas, ei pea olema seina külge kinnitatud, prokurör vaidlustanud ei ole. Kohtu käsutuses olevate tõendite pinnalt ei ole välistatav, et M. A tellingul töötades, libisedes või komistades tõukas tellingut seinast eemale ja kukkus seina ja tellingu vahele, tõugates tellingu seinast eemale ümber. M. Ai enda võimalikku eksimust tellingul väsinuna töötades, kinnitab tunnistaja L. M ütlus, et M. A oli õnnetuse päeval väsinud, sest oli tulnud venna pulmast. Asjaolu, et M. A oli vähemalt osaliselt pärast tellingult kukkumist tellingute all, nähtub tööõnnetuse uurimiskokkuvõttest (I kd, tl 23-28). Puuduvad tõsikindlad tõendid, et sündmuskohal vaadeldud telling oli sama, millelt M. A kukkus. Ka oletatavat tellingut ei ole sündmuskoha vaatlusel sisuliselt vaadeldud, tellingut ja selle osi ei ole mõõdetud, üldse on jäetud vaatlemata eraldi sündmuskohal vedelenud tellingute jalad. M. Aiga toimunud tööõnnetuse tekkemehhanism on jäänud tuvastamata äärmiselt puudulikult läbi viidud kohtueelse uurimise tõttu. Kohtueelse uurimise puudulikkust ei ole enam võimalik kohtuliku uurimise käigus kompenseerida.
  22. Prokuröri poolt osundatud võimalikke menetlusnormide rikkumisi (protokolliga seonduv ja ristküsitlus) isegi juhul, kui neid lugeda olulisteks, ei saa kohtukolleegiumi arvates lugeda olulisteks menetlusnormide rikkumiseks, kuivõrd apellatsioonist ei nähtu, kuidas nimetatud väidetavad rikkumised on mõjutanud asja õiget lahendamist. Puutuvalt M. Merilepa ütluste usaldusväärsuse hindamisega peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et prokurör ei ole M. Merilepa töötamist Soomes kahtluse alla seadnud, M. Ai varasem töötamine Soomes on tõendatud lisaks veel tunnistajate L. Z ja O. D ütlustega, kelle ütlusi ei ole prokurör ebausaldusväärseteks lugenud. P. Kuuseste ütlusi on kohus põhjendatult arvestanud tõenditena osaliselt osas, mis on kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega. Samas puudub aga P. Kuusestele esitatud süüdistuses asjaolude ja põhjuslike seoste ahel, millesse garandi tegutsemise lisamisel jäänuks tagajärg saabumata. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles, et ei süüdistusest ega apellatsioonist ei nähtu, millise teo tegemisel P. Kuuseste poolt oleks jäänud saabunud tagajärg- M. Ai surmsaabumata, puudub alus vaidlustatud otsuse muutmiseks.
  23. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et juhul kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Käesolevas asjas esitas apellatsiooni prokuratuur. Ringkonnakohus jättis maakohtu kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, mis on sätestatud KrMS § 337 lg 1 p -s
  24. KrMS § 185 lg 2 lause 2 kohaselt kui apellatsiooni esitajaks on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kohtukolleegium peab adv. V. Kivistiku poolt taotluses esitatud õigusabi tasu suurust (arve nr 1346, AB Hansa Law Offices kassa sissetuleku order nr 157) apellatsioonimenetluse põhjendatud kuluks. Apellatsiooni rahuldamata jätmise korral tuleb menetluskulud jätta riigi kanda ja Eesti Vabariigilt Peeter Kuuseste kasuks välja mõista 863.10 eurot apellatsioonimenetluses määratud kaitsjale makstud tasu katteks.
  25. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu
  26. veebruari 2011 kohtuotsus Peeter Kuuseste suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Urmas Reinola Meelika Aava Ivi Kesküla

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.