← Eesti

1-10-5175/23

Obsah (7)§ 76§ 141§ 142§ 177§ 179§ 64§ 68

Kriminaalasi nr 1-10-5175 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2012.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-5175 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Ma

§ 76

lg 2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Endricho Sims*i temale Tartu Maakohtu 31.mai 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-5175 mõistetud liitkaristuse 4 aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata vandeadvokaat Aivar Hint, OÜ Tartu I Advokaadibüroo asukoht: Raekoja plats 13 Tartu, tasu õigusabi eest 76,80 eurot. Mõista välja Endricho Sims*ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 76.80 eurot. Tasu väljamaksmise riigi õigusabi osutanud vahenditest korraldab Eesti Advokatuur. advokaadile riigi poolt selleks eraldatud Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. 1

(4)Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 23.11.2011.a esitanud Tartu Maakohtule Endricho Simsi kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 31. mai 2010.a. otsusega on Endrico Sims süüdi tunnistatud

§ 141

lg 2 p 1 järgi ja mõistetud talle karistuseks vangistus 6 aastat;

§ 142

lg 2 p 1 järgi mõistetud talle vangistus 3 aastat;

§ 177

lg 1 järgi mõistetud talle vangistus 2 aastat;

§ 179

lg 1 järgi mõistetud talle vangistus 6 kuus kuud;

§ 64

alusel mõistetud kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemisega on mõistetud Endricho Simsile liitkaristuseks vangistus 6 aastat; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja mõista Endricho Simsile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 aastat.

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja lugeda Endricho Simsil karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 28.oktoober 2009 ning tõkend vahistamine jätta endiseks. Karistusaja algus 28.10.2009.a, karistusaja lõpp 28.10.2013.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Endricho Simsi on kriminaalkorras karistatud ühel korral, kannab esimest vangistust. Iseloomulikuks jooneks on vaimselt alaarenenud alaealise tüdruku suhtes toimepandud vägistamine. Vangistuse jooksul on osalenud majandusabitöödel. Korduvalt on läbi viidud vestlusi kuriteo tunnistamiseks. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kuritegude toimepanemist, mille eest karistust kannab, eitab, väldib nende teemade käsitlemist. Probleemide eitamine ja suutmatus selgitada oma tegevuse ajendeid viitavad vähesele empaatia- ja probleemitunnetuse võimele. Kriminaalhooldusametniku andmetel ei ole võimalik kinnipeetava elukohta paigaldada elektroonilise järelevalve seadet. Vabanemisjärgses elukohas elab vaimse alaarenguga alaealine tüdruk. Tartu Vangla ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist allutamisega käitumiskontrollile elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja hinnangul suurendab ja mõjutab praeguse süüdimõistmise juures kuritegude kogumik, mille on Endricho Sims toime pannud. Tegemist on pikema aja vältel kestnud tegevusega, mida iseloomustavad nii psüühilised kui füüsilised rasked tagajärjed kannatanule. Vabanedes elukaaslase xxxxxxxxxxxxxxxxxjuurde, kus on kasvamas 6-aastane vaimse alaarenguga elukaaslase tütar, on tingimused sarnased toimepandud kuriteoaegsete tingimustega ja riski toime panna samalaadset kuritegu peab kriminaalhooldaja kõrgeks. Elukaaslase elukohas, kuhu E.Sims vabanemisel elama asub, ei ole tingimusi elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks- puudub vajalik europistik. Kohtuistungil 09.01.2012.a süüdimõistetu avaldas, et ta soovib vabaneda ja asub elama oma elukaaslase juurde, kes on talle elus number üks. Simsil on kindlaks tehtud töövõimetus, ta hakkab pensioni saama. Töövõimetu on ka elukaaslane ja saab ka pensioni. Peres on nende ühine poeg- üle kahe aasta vana, ja elukaaslase tütar 6-aastane. Enne kinnipidamist ametlikult ei töötanud, vabanemisel hakkab kodutöid tegema. Alkoholi- ja narkootikumidega probleeme ei ole, kriminaalhooldusnõudeid valmis täitma. Kohtu ettepanekule selgitada kuritegude toimepanemise põhjusi ja rääkida, kuidas kavatseb edaspidi sellist käitumist vältida, vastab E.Sims veiderdava vaikimisega. Prokurör E.Simsi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kannab karistust väga raskete kuritegude eest ja ise ei soovi nende tegude kohta selgitusi anda. Kui isik ei teadvusta oma 2

(4)probleemi, ei ole võimalik ka selle probleemiga tegelda. Ka praegune elukaaslane kasvatab samasse riskigruppi kuuluvat last. Kaitsja esitas täiendavad tõendid selle kohta, et E.Simsi vabanemisjärgses elukohas on täidetud nõutavad tingimused- paigaldatud europistik. Järelikult on vastava seadme paigaldamine võimalik. Kaitsja toetab E.Simsi ennetähtaegset vabastamist. On olemas formaalsed ja ka sisulised alused: kindel ja nõuetele vastav elukoht, on sissetulek töövõimetuspensioni näol, on ka töökogemus. Positiivsete asjaoludena veel: vanglas distsiplinaarkaristused puuduvad, on vangistuses töötanud, vabanemisfondis raha ja tsiviilnõudeid ei ole. Esimene vangistus. Elektrooniline järelevalve aitaks sotsialiseerida. Vabaduses on toetav tugivõrgustik, eluplaanid. Viimase sõna korras viitas E.Sims Jumalale. Kohtu seisukohad Endricho Sims on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest:

§ 76

lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Maakohtu 31.05.2010.a otsusega mõisteti Endricho Simsile karistus 4 aastat vangistust, millest

§ 76

lg 2 p 1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) on 2 aastat vangistust, see tähtaeg sai täis 28.10.2011.a.

§ 76lg 2 p 2 tähtaeg (2/3 mõistetud karistusest) täitub 28.06.2012.a.

Endricho Sims on 12.10.2011.a esitanud nõusoleku tingimisi enne tähtaega vabanemiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on käesolevaks ajaks Endricho Simsil saabunud

§ 76

lg 2 p 1 sätestatud tähtaeg (28.10.2010.a) ning isik on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega, see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et Endricho Sims*i vabastamine karistuse kandmiselt praegu ei ole põhjendatud.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Puutuvalt kuriteo toimepanemise asjaoludesse leiab kohus, et arvestades toimepandu raskust ja korduvust, ei ole õigustatud selliste tegude toimepanija vabastamine veidi enam kui kahe aastase vangistuse ärakandmise järel. Kohus on hinnanud E.Simsi süüd toimepandud kuriteos karistuse 6 aastat vangistust vääriliseks. Vaid menetlusliku võttega- asja lahendamise tõttu lühimenetluses- on karistus vähendatud vangistusele 4 aastat. Praeguseks ärakantud kaks aastat 2 kuud 13 päeva vangistust ilmselgelt ei ole kooskõlas isiku süüga selles teos ega vasta õiguskorra kaitsmise huvidele. See on esmane põhjus, mis E.Simsi ei saa praegu ennetähtaegselt vabastada. Teiseks on kohus veendumusel, et isiku vabastamine ennetähtaegselt on võimalik vaid juhul, kui isik on enda jaoks selgeks teinud, tunnistanud ja hukka mõistnud kuritegudele viinud motiivid ja oma käitumisjooned, on valmis neid kriitiliselt hindama ja on valmis oma käitumist vastavalt korrigeerima. Vangla 3

(4)iseloomustusest nähtub ja eriti selgelt demonstreeris E.Sims kohtuistugil, et ta ei tunnista toimepandud tegu, ei soovi oma käitumist analüüsida. See tähendab, et tegelik karistuse eesmärk- isiku mõjutamine hoiduma uute kuritegude toimepanemisest- on realiseerumata, õigemini- süüdimõistetu ei soovi sellest midagi kuulda. Kohtu silmis tähendab see, et isik ei ole alustanudki vajalikku tööd enese kallal, et hoida ära uute kuritegude toimepanemine, ja ta väldib seda. Karistuse eesmärkide saavutamise poole liikumist ei ole veel alustatudki, mistõttu ei ole süüdimõistetu vabastamine võimalik. Kriminaalhooldaja ettekandest ja vangla iseloomustusest nähtub, et kogu E.Simsi varasema elukäigu jooksul ei ole ta võtnud vastutust oma tegevuse ja käitumise eest: kool jäi pooleli, kuna ei viitsinud, lapsi on kasvatanud nende emad, elamispinna olemasolu ja laenude tasumise eest on hoolitsenud elukaaslane. Rääkides oma kavandatavast elust pärast vabanemist, selgub, et E.Sims kavandab samasugust elu ka vabanemise järgseks perioodiks. Selline vastutamatus on kooskõlas ka olukorraga, et E.Sims ei soovi vastutada oma toimepandud kuriteo eest- eitab seda oma lähedaste ees, ei soovi selle asjaoludesse süveneda kinnipidamiskohas ja kuriteoga seotud küsimustele vastamise asemel vaikib ja veiderdab. Kohus, tuginedes kriminaalhooldaja ettekandes sisalduvale, ei nõustu, et lähedased, kes E.Simsil vabaduses on, kujutavad endast sellist võrgustikku, kellele võiks isiku ennetähtaegsel vabastamisel tugineda. Lisaks sellele asub E.Sims vabanemisel elama tema kuritegude riskigruppi kuuluva isikuga samasse eluruumi. Kõik need asjaolud kogumis teevad võimatuks E.Simsi vabastamise ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Kaitsja on taotlenud tasu määramist summas 76.80 eurot. Tasu tuleb määrata ja välja mõista KrMS § 180 lg.1 alusel. Kohtunik Ülle Raag 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.