lg 3 p 1, 2)/, ei olnud piisavalt tähelepanelik vähekaitstud liiklejate suhtes /LE § 64 (1.
lg 1)/, mille tõttu jättis vähendamata oma sõiduauto kiiruse ning jäämata reguleerimata ülekäiguraja ees seisma, sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal paremalt vasakule teed ületavatele jalakäijale LP’ile /LE § 46 (1.
lg 4)/, tekitades kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused /LE § 44 (1.
Roman Netšiporuk rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LE § 44 (1.
lg 1) /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 46 (1.
lg 4) /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; § 64 (1.
lg 1) /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 (1.
lg 3 p 1, 2) /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, 2 teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Roman Netšiporuk pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid alljärgnevaid kirjalikke tõendeid : Tunnistaja SV ülekuulamise protokollist ( t.l. 26-27) nähtub, et ta oli 04.12.2009.a. kella 17.05-17.15 paiku kõrvalistujana Kaitseväele kuuluvas sõidukis Mercedes Benz, registreerimismärgiga XXX, mis liikus mööda Paldiski mnt-d Harku järve poolt Tallinna poole. Lähenesid ristmikule, vöötrajal kõndis tähelepanematult naisterahvas ning kui auto jõudis ristmiku keskele pani juht vöötrajal olevat naist tähele, vajutas koheselt pidurit ja hoiatas signaaliga . Naisterahvas signaalile ei reageerinud ning üldist liiklust tähele ei pannud, auto pidurid reageerisid uimaselt, jalakäija tuli sõiduki suhtes paremalt, toimetati kiirabiga sündmuskohalt ära ; tunnistaja HS ülekuulamise protokollist (t.l. 31-32)nähtub, et 04.12.2009.a. kella 17.02 ajal ootas ülekäiku Paldiski maantee ja Õismäe tee ristmikul asuval ülekäigurajal, Paldiski suunalt lähenes kaitseväe autode kolonn, kui kolonn jõudis ristmikule, kuulis kui kolonnis olev esimene auto andis signaali, nägi, et auto ees oli tumedates riietes väiksemat kasvu inimene ja samal hetkel toimus kokkupõrge. Tema arvates sai inimene löögi auto esimese parempoolse nurgaga, kuid talle tundus, et käis ka auto alt läbi. Inimene jäi lamama ülekäigurajast Tallinna poole umbes 5-6 m kaugusel, auto peatus umbes 10 m kaugusel. Tema arvates ei olnud sel ajal kui jalakäija ületas ülekäigurada esimesel rajal teed andmas ühtegi autot. Jalakäijale otsa sõitnud auto sõitis teises reas, jalakäija kõndis keskmise kiirusega ning ülekäigurada ületades kummalegi poole ei vaadanud, vaid vaatas enda ette maha ; kannatanu LP 12.08.2010 ülekuulamise protokollist (t.l. 33-34) nähtub, et 04.12.2009.a. õhtusel ajal soovis ta BMW keskuse juures ületada Paldiski mnt-d suunaga Õismäe tee poolt BMW keskuse poole, veendudes , et parempoolses sõidureas sõitnud sõiduk jäi ülekäiguraja ees seisma, alustas ülekäigurajal sõidutee ületamist, vasakpoolsel sõidureal sõitnud sõiduk sõitis talle otsa, ei mäleta, et sõiduk oleks enne otsasõitu signaali andnud, ületas sõiduteed rahuliku kõnniga. Seljas oli tal helepruun sulejope ja tumedad püksid, riided said kannatada. Liiklusõnnetuses murdus tal vaagnaluu neljast kohast, mis ei ole veel kinni kasvanud, oli sääreluu murd, mis annab samuti veel tunda ning maksa ja kopsu põrutus. Liiklusõnnetuses teadvust ei kaotanud, sõiduki juht tuli kohe tema juurde, palus vabandust. Juht oli kaitseväe riietes, rääkis eesti keelt kuni kiirabi tulekuni oli tema juures. Ei pannud tähele milline sõiduk talle otsa sõitis.; Roman Netšiporuk 04.12.2009.a. tunnistajana ülekuulamise protokollis (t.l. 28-29) kinnitas, et sõitis 04.12.2009.a. kella 17 ajal mööda Paldiski mnt-d Harku poolt Haabersti ringi poole. Sõitis teisel rajal, kõrval rajal sõitva auto eest tuli teele inimene, keda märkas liiga hilja ning pidurit vajutades ei jäänud auto kohe seisma, andis signaali kuid jalakäija ei reageerinud, jalakäijal oli kapuuts peas ning ta vaatas enda ette maha. Autol võttis pidur aeglaselt , mistõttu ei saanud ta autot kohe seisma, peale avariid liikus auto mõne meetri edasi, tunnistaja kutsus politsei; Roman Netšiporuk kahtlustatavana ülekuulamisel 27.08.2010 (t.l. 37-39) selgitas, et 04.12.2009.a. oli ta Logistika Pataljoni ajateenija, oli sõitmas Paldiski sadamast Tallinnas Marja 4 asuvasse baasi. Selle sõiduki roolis oli ta sel päeval esimest korda, enne seda päeva ei olnud ta sellist sõidukit juhtinud. Õnnetuse toimumise ajal oli pime aeg, tänavavalgustus põles, kuid õnnetuse toimumise kohas oli valgustus kehv. Paldiski mnt-d pidi Haabersti ringile lähenedes sõitis vasakpoolses sõidureas, parempoolses sõidureas olev sõiduk, mis takistas tema vaatevälja paremale, keeras enne ülekäigurada paremale Õismäe suunas. Ülekäigurajal olevat jalakäijat 3 ta enne ei näinud kui kõrval sõitev sõiduk oli parempöörde sooritanud, vajutas koheselt pidurit, kuid pidurid rakendusid väga aeglaselt ja ta andis signaaliga jalakäijale märku, kuid jalakäijal oli kapuuts peas ja ta vaatas enda ette maha. Signaali andmise hetkel ei olnud jalakäija veel jõudnud tema sõidurajale, kuid signaalile ei reageerinud ja jätkas teed ning hetkel kui tema sõiduk jõudis ülekäigurajale, oli ka jalakäija sellele sõidurajale jõudnud ja otse tema sõiduki ette. Toimus otsasõit tema suhtes paremalt vasakule liikunud jalakäijale, kellest tal ei olnud aega ega ruumi möödapõiget teha. Kui sõiduk peatus jooksis ta koos samuti sõidukis olnud SV jalakäija juurde. Jalakäijal olid silmad lahti, kuid tema küsimustele ei vastanud, ta vabandas jalakäija ees. Sõiduki, mille juhtima asumiseks talle korraldus anti, tehnoseisundist talle midagi enne juhtima asumist ei räägitud, näidati ainult käigukasti iseärasusi, proovisõitu enne ei teinud, see oli esimene järsult pidurdamine ja talle oli ehmatuseks et pidurid ei rakendunud, kuna sujuval pidurdamisel probleemi ei olnud. Juhi staaži oli tal selleks ajaks 1,5 aastat, olid algaja load, mis on vahetamata. Ohu märkamise hetkel võis liikumise kiirus olla 30-40 km/h ; Liiklusõnnetuse akti nr 2130 (t.l. 5-6) ja skeemi (t.l. 7) kohaselt 04.12.2009.a. kell 17.02 toimus Harju maakonnas Tallinnas Paldiski mnt ja Õismäe tee ristmikul liiklusõnnetus kus reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal toimus kokkupõrge jalakäija LP ning Kaitseväele kuuluva sõiduki MB 250GD, reg.märk XXX , mida juhtis Roman Netšiporuk( esmane juhiluba XXX, välja antud 18.06.2008), kokkupõrge, milles jalakäija sai vigastada ; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õiendist nr 3670 (t.l. 17) nähtub, et LP 04.12.2009.a. teostatud toksikoloogilise analüüsi tulemus oli negatiivne; Juhtimisõiguse andmete kohta tehtud väljatrükist (t.l. 43) nähtub, et kehtivaid juhilubasid ei leitud; Juhiloa kehtivuse päringust väljatrükist (t.l. 44) nähtub, et juhiluba XXX ei ole kehtiv; Hagiavaldusest kriminaalasjas (t.l. 51-52) nähtub, et kannatanu LP hindab endale tekitatud vigastuste ja läbielamiste tõttu tekitatud mittevaraliseks kahju suuruseks 200 000 krooni; Tsiviilkostjaks tunnistamise määrusest (t.l. 122-123) nähtub, et kriminaalasjas on tsiviilkostjaks tunnistatud Eesti Kaitsevägi;. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega ( t.l. 8, 9-14) nähtub, et 04.12.2009 kella 17.30 on Tallinnas Paldiski mnt ja Õismäe tee ristmikul teekate kuiv, on pime aeg, valgustus põleb, ilm on selge. Paldiski mnt suunaga Õismäe tee poolt Ehitajate tee poole on enne ristmikku üks sõidurida, peale ristmikku on kaks sõidurida; nähtub sündmuskohal olev teekattemärgistus , liiklusmärkide asetus ning liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki MB r/n XXX asetus ja vigastused. Liiklusvahendi vaatlusprotokollis ( t.l. 15) nähtuvad ja on kirjeldatud sõiduki MB 250 GD reg. nr. XXX vigastused ja tehniline seisukord. Isiku ekspertiisiaktis nr 18 (t.l. 127-130) antud eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati LP tervisekahjustused – maksa vasaku sagara rebend, kopsude põrutus, vaagnaluude nihkumisega murrud, parema sääreluu ja parema pindluu murrud ning põrutushaavad, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näol võisid olla tekitatud toimunud liiklusõnnetuses sõiduki otsasõidul jalakäijale ning tekitatud tervisekahjustused on eluohtlikud. Kohus uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Roman Netšiporuki süü sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest on tõendamist leidnud. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Roman Netšiporuk on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises, et ta rikkus ainult nõuet veenduda enne sõidu alustamist auto tehnilises korrasolekus. 4 KarS § 422 lg 1 sätestatud süütegu seisneb mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumises. Olemuselt on KarS § 422 lg 1 sätestatud kuritegu, mille spetsiifiline teokirjeldus on blanketse iseloomuga – ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine, mis tuleb sisustada väljapoole KarS –i jäävate õigusaktidega. Isikule KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuritegu inkrimineerides, peavad olema tõendatud : 1) ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine mootorsõiduki juhi poolt; 2) inimesele raske tervisekahjustuse või surma saabumine tagajärjena; 3) põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. Seega on antud juhul kohtul oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade nõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s .o. kannatanu LP raske tervisekahjustusega. Roman Netšiporukile on esitatud süüdistuses süüks arvatud alljärgnevad tahtlikud liikluse nõuete rikkumised: : LE § 44 (1.
lg 1) /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 46 (1.
lg 4) /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; § 64 (1.
lg 1) /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 (1.
lg 3 p 1, 2) /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/ . Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 04.12.2009.a. kella 17.02 ajal Tallinnas Paldiski mnt ja Õismäe tee ristmikul toimunud liiklusõnnetuses osalenud Kaitseväele kuuluvat sõidukit Mercedes Benz 250GD , reg. nr. XXX juhtis Roman Netšiporuk . Nimetatud asjaolu on kinnitanud süüdistatav Roman Netšiporuk ise, selgitades, et liikus Kaitseväe sõidukite kolonnis Tallinnas Paldiski mnt-l suunaga Haabersti ringi poole. Olles tuvastanud, et liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukit Eesti Kaitseväele kuuluvat sõidukit Mercedes Benz juhtis õnnetuse momendil Roman Netšiporuk , tuleb järgnevalt tuvastada, millised ohutu liiklus või käitusnõuete eeskirjade rikkumised Roman Netšiporuk toime pani, mis tõid kaasa LPi raske tervisekahjustuse ja mittevaralise kahjunõude esitamise . Seega ei ole Roman Netšiporuki käitumise õiguslikul kvalifitseerimisel võtmeküsimuseks süüteokoosseisu objektiivne tunnus. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole kohtu hinnangul Roman Netšiporuki tegevuses tuvastatud tahtlikku liiklusnõuete rikkumist. Kohus leiab, et antud juhul tuleb Roman Netšiporuki tegevus ümber kvalifitseerida KarS § 423 lg 1 järgi ,s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Süüdistatav Roman Netšiporuk kinnitas, et nähes tema jaoks ootamatult parempoolsel rajal liikunud sõiduki varjust ülekäigurajal liikunud jalakäijat , pidurdas kohe ja andis signaali, kuid jalakäija tema auto poole ei vaadanud ja jätkas liikumist ülekäigurajal, tema sõiduki pidurid rakendusid liiga aeglaselt ja ta ei suutnud ülekäigurajal jalakäijale otsasõitu vältida. Kinnitas, et sõitis kaitseväes olles sellise sõidukiga esimest korda ning enne sõidu alustamist ei veendunud sõiduki tehnilises seisukorras. Sõiduki kiirus võis olla hetkel kui ta jalakäijat märkas 30-40 km/h . 5 Kohus on süüdistatava seletusest lähtuvalt seisukohal , et tõendamist on leidnud Roman Netšiporuki poolt eelkõige alljärgnevad liiklusnõuete rikkumised: - LE § 44 (1.
lg 1) /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; - § 46 (1.
lg 4) /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; - § 64 (1.
lg 1) /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; - § 123 (1.
lg 3 p 1, 2) /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Roman Netšiporuki kinnituse kohaselt pidurdas ta kohe kui märkas ülekäigurajal parempoolsele sõidureale lähenevat jalakäijat ja andis signaali, kuid kuna pidur rakendus uimaselt ja jalakäija ei reageerinud signaalile , jõudis tema sõiduk ülekäigurajale samal hetkel kui sinna jõudis jalakäija, ta ei suutnud teha manöövrit kokkupõrke vältimiseks. Süüdistatav Netšiporuki ütluseid on kinnitanud nii tunnistaja V , kes viibis kaasreisijana Netšiporuki juhitud autos, kes väitis et R.Netšiporuk vajutas pidurit, kuid pidurdus rakendus uimaselt , kui ka tunnistaja S , kes ootas teeületus võimalust ülekäiguraja ääres Paldiski poole viiva sõiduvööndi ääres, kes kinnitas, et kuulis auto signaali ja seepeale nägi ülekäiguraja teisest äärest vastu liikuvat jalakäijat, kes vaatas enda ette ja pilku autode poole ei pööranud. Kuigi kannatanu LP 12.08.2010.a. ülekuulamise protokollis (t.l. 33-34) on selgitanud, et veendudes, et parempoolses sõidureas sõitnud sõiduk jäi ülekäiguraja ees seisma, alustas ülekäigurajal sõidutee ületamist, ei ole kohtu hinnangul teiste tõenditega kinnitust leidnud, et parempoolses sõidureas oleks ülekäiguraja ees sõidukit olnud. Kohtu taolise hinnangu aluseks on tunnistaja H.S 12.12.2009.a. ülekuulamisel antud ütlus, et sellel ajal kui isik ületas ülekäigurada, siis esimesel rajal tunnistaja arvates ei seisnud (st ei olnud ootamas ja inimest üle tee laskmas) ühtegi sõidukit. Tunnistaja – menetluspooltele võõras isik kuulati üle vahetult peale sündmust. On eluliselt teada, et isikud mäletavad sündmusi hästi vahetult peale nende nägemist. Aga ka süüdistatava Netšiporuki väide, et tema kõrval paremas sõidureas sõitnud auto keeras paremale Õismäe teele ja alles seejärel vabanes ta vaateväli paremale ja ta nägi ülekäigurajal jalakäijat. Kuigi kohtu hinnangul t.l. 6 oleva skeemi ja t.l.8-10 olevate sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite alusel ei ole tegelikkusele vastav Netšiporuki väide, et tema kõrval sõitnud auto pööras paremale Õismäe teele, sest enne Paldiski mnt ja Õismäe tee ristmikku on Paldiski poolt tuleval sõidusuunal üks sõidurida ja alles pärast Õismäe tee ristmikku tekib Õismäe teelt välja keerava reaga sellele sõidusuunale ka teine sõidurida, ei ole kohtu arvates siiski alust kahelda väites, et Netšiporuki sõiduki ees sõitis auto, mis tegi parempöörde Õismäe teele ja oli enne parempöörde sooritamist Netšiporuki jaoks paremale vaatevälja takistajaks. Kohtule jääb mõistmatuks uurimisorganite poolt kannatanu ülekuulamine 10 kuud peale sündmust. Kohtule ei ole esitatud ühtki põhjendust ega asjaolu miks kannatanut alles 10 kuu möödumisel küsitleti. On igati mõistetav, et sündmuse nüansid võivad sellise ajavahemiku jooksul hakata hägustuma. Kohtueelsel uurimisel ei ole tehtud ka ühtegi menetlustoimingut kannatanu L.P ütluste kohaselt parempoolsel sõidureal ülekäiguraja ees peatunud sõiduki tuvastamiseks, mis kohtu hinnangul pidanuks liiklusõnnetuse toimumise momendil , s.o. hetkel kui esimese sõidurea ületanud jalakäija jõuab teisele sõidureale, olema alles sündmuskoha vahetus läheduses. 6 Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et Roman Netšiporuk pani teo toime kaudse tahtlusega, kuna ülekäigurajale lähenedes peab igal juhul oletama, et seal liiguvad jalakäijad ning kohandama kiiruse selliselt , et saaks igal juhul seisma jääda. Roman Netšiporuki kaitsja asus aga seisukohale, et ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid Roman Netšiporuki poolt tahtlikule liiklusnõuete rikkumisele ning otsasõit oli tingitud ettevaatamatusest, mistõttu tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 423 lg 1 järgi. KarS § 16 lg 4 (kaudne tahtlus) ja KarS § 18 lg 2 (kergemeelsus) ja lg 3 ( hooletus) võrdlusest tuleneb, et kaudse tahtluse puhul näeb isik ette tagajärge. Kaudse tahtluse ja hooletuse eristamine on võimalik voluntatiivse ehk tahtelise elemendi abil . Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele, kuigi peab võimalikuks süüteo koosseisule vastava asjaolu saabumist. Kui isik aga paneb teo toime hooletusest, siis ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Antud juhul on kohtu arvates Roman Netšiporuk liiklusnõuete rikkumised, eelkõige - § 123 (1.
lg 3 p 1, 2) /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/ - toime pannud ettevaatamatult kergemeelsuse vormis , kuna olukorras, kus sõiduki juht lähenedes reguleerimata , kuid liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/ ja teemärgisega nr 945 /vöötrada/ tähistatud ülekäigurajale ning tema vaateväli paremale teeservale oli väidetavast eesliikunud parempööret sooritavast sõidukist tingitult takistatud, tema juhtida on esmakordselt tema jaoks harjumatu sõiduk ning juhil puudub juhtimiskogemus, tulnuks sõiduki kiirus kohandada selliselt , et sõidukit oleks võimalik peatada ülekäiguraja ees . Nagu süüdistatava Netšiporuki enda ütlustest nähtub, ei olnud pidurdamine ülekäigurajal jalakäija ilmnemisel piisav sõiduki peatamiseks ning ta ei osanud hinnata talle harjumatu sõiduki ja vähese juhtimiskogemuse tõttu sõiduki peatamiseks vajalikku vahemaad. Karistuse mõistmine KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Roman Netšiporuki puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohus leiab, et Roman Netšiporuki süüd kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Roman Netšiporuk on varem kriminaalkorras karistamata, töötab. Roman Netšiporuki poolt on toimepandud II astme liiklussüütegu – ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumisest tekitas teisele isikule raske tervisekahjustuse. KarS § 423 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Tegemist on kahjuks ühiskonnas väga sagedasti juhtuva süüteoga, mille põhjustajaks on eelkõige autojuhtide hooletu suhtumine kaasliiklejatesse ja reaalselt liikluses toimuva ebaõige hindamine. Roman Netšiporukile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd , karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Roman Netšiporukki edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Roman Netšiporukki ei saa karistada rahalise karistusega, kuna kannatanu sai tema ettevaatamatu teo tõttu siiski eluohtlikud vigastused . Rahalise karistuse mõistmine halvendaks ka oluliselt kannatanu tsiviilhagi 7 hüvitamise võimalust. Roman Netšiporuk on varem karistamata isik, mis annab kohtule tunnistust sellest, et tegemist on olnud õiguskuuleka isikuga. Antud kuriteo eest karistuse mõistmisel tuleks kohtu arvates siiski arvestada ka asjaoluga, et Roman Netšiporuk asus Kaitseväele kuuluvat ja tema jaoks uut ning harjumatut sõidukit juhtima kaitseväelasena talle ülemuse poolt antud korralduse alusel. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista Roman Netšiporukile karistuseks vangistus, mille pikkus jääks alla keskmist määra. Kohtu arvates on võimalik arvestades Roman Netšiporuki poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust, samuti asjaolu, et taoline ettevaatamatusest juhtunud otsasõit jalakäijale on seni õiguskuulekalt elanud noorele inimesele iseenesest tema edaspidist käitumist oluliselt mõjutav asjaolu, jätta Roman Netšiporukile mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata. Roman Netšiporukil puudub käesoleval ajal juhtimisõigus, mistõttu kohus ei pea otstarbekaks lisakaristuse kohaldamist. Tsiviilhagi Kannatanu LP esitas kohtule tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes , milles palub talle tekitatud vigastuste ja läbielamiste tõttu Roman Netšiporukilt välja mõista 200 000 krooni . LP mittevaraline kahju on tekkinud seoses 04.12.2009.a. toimunud liiklusõnnetusega. Riigikohus on lahendis 3-1-1-105-10 väljendanud seisukohta, et KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Antud sätte alternatiivist „või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju“ järeldub, et kohus on teatud juhtudel õigustatud ja kohustatud otsustama kannatanu nõude rahuldamise ka juhul, kui kohustatud isiku vastu ei ole tsiviilhagi esitatud. Samuti et kannatanu nõude lahendamine KrMS § 306 lg 1 p 11 teises alternatiivis sätestatud korras ilma tsiviilhagita on võimalik ja vajalik üksnes juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust jääksid kannatanu seadusest tulenevad õigused ja huvid tõhusa kaitseta ning tema poolt oma nõude kohasel ja tõhusal viisil esitamine oleks kannatanu jaoks ebamõistlikult koormav. VÕS § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Roman Netšiporuk põhjustas Eesti Vabariigi Kaitseväe ajateenijana kaitseväele kuuluva sõidukiga liiklusõnnetuse ja sellega seoses ka kahju. Kaitseväe sõiduki, kui suurema ohu allika otseseks valdajaks on Eesti Vabariik (Kaitsevägi). Kriminaalasjas on Eesti Kaitsevägi tunnistatud tsiviilkostjaks. Kohtu arvates tuleb antud juhul lähtuda kannatanu LP nõude lahendamisel KrMS § 306 lg 1 p 11 teises alternatiivis sätestatust, kuna väljaspool kriminaalmenetlust võivad tema seadusest tulenevad õigused ja huvid tõhusa kaitseta ning nõude esitamine tsiviilkostjaks tunnistatud Eesti Kaitseväe vastu oleks kannatanule ebamõistlikult koormav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervisekahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Sellest tulenevalt tuleb kannatanule tervisekahjustuse tekitamise korral eeldada mittevaralise kahju olemasolu ning selle olemasolu ei pea kannatanu tõendama. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt , võttes arvesse kõiki asjaolusid ning lähtudes mõistlikkuse põhimõttest. 8 Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et LP on tekkinud kahju. Isiku ekspertiisiaktis nr 18 (t.l. 127-130) antud eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati LP tervisekahjustused – maksa vasaku sagara rebend, kopsude põrutus, vaagnaluude nihkumisega murrud, parema sääreluu ja parema pindluu murrud ning põrutushaavad, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näol võisid olla tekitatud toimunud liiklusõnnetuses sõiduki otsasõidul jalakäijale ning tekitatud tervisekahjustused on eluohtlikud. Kannatanu LP on oma hagiavalduses märkinud , et avariis saadud vaagnaluu murru tõttu tekitab igasugune vähegi suurem koormus valu vaagna piirkonnas, samuti ei saa enam madalale kummarduda, madalal istuda ega kükitada, ta ei jõua pikalt püsti seista ega kõndida. Suuresti on piiratud ka igasugune muu tavapärane füüsiline aktiivsus – ei saa joosta ega tõsta ning kanda suuremaid raskuseid ning ta väsib kiiresti. Nimetatud vead tal enne liiklusõnnetust puudusid ja need on tunduvalt halvendanud tema elukvaliteeti. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kuigi kannatanu märkis tsiviilhagis hüvitatava mittevaralise kahju summaks 200 000 krooni , s.o. 12 782.32 eurot, kasutab kohus oma diskretsiooniõigust, määrates kindlaks mõistliku ja õiglase mittevaralise hüvitise suuruse summas 70 000 krooni (4473.81 eurot ). Nähtuvalt Liikluskindlustuse Fondi hüvitise väljamakseotsusest (t.l. 154-155) on LP hüvitatud mittevaralise kahju katteks 6000 krooni. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine, olenemata väljamõistetava hüvitise suurusest, ei saagi kompenseerida kellelegi tema tervise kahjustamist, mis võib kesta elu lõpuni ning samas ei pea mittevaralise kahju hüvitamine olema rikastumise allikas. Samas tuleb aga silmas pidada ka seda, et süüdlaselt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis ei oleks talle liiga koormav, kuid see ei peaks olema süüdlasele kantav märkimisväärse pingutuseta tema varalisele ja psüühilisele olukorrale. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et LP tuleb mittevaralise kahju katteks välja mõista 4090.34 eurot (64000 krooni). VÕS § 137 lg 1 alusel kui mitu isikut vastutavad erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest , vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega tuleb LP tekitatud mittevaraline kahju hüvitada Roman Netšiporukil ja Eesti Kaitseväel solidaarselt. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Roman Netšiporukilt välja riigituludesse menetluskulude katteks KrMS § 175 lg1 p 3,4,5 alusel 27.05.2010 teostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise eest 84.10 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel osutatud õigusabi eest 153.38 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 3.44 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 435 eurot. 21.11.2011.a. teostatud isiku kohtuarstliku kordusekspertiisi tasu 177 eurot jätab kohus riigi kanda . Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313. Helve Särgava Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.