← Eesti

1-10-15441/176

Obsah (11)§ 114§ 113§ 64§ 185§ 121§ 257§ 9§ 57§ 117§ 68§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 15. detsember 2011 Kriminaalasja number 1-10-15441 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Kohtuistungi s

§ 114

p 1,4,6 järgi; Janis Roose süüdistus

§ 114

p 1,6 järgi; Nikolai Lebedevi süüdistus

§ 114p 1,4,6 ja § 121 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)

  1. mai 2011 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Janis Roose kaitsja advokaat Kalju Kutsar, süüdistatav Sergei Stepanovi kaitsja advokaat Andres Veski, süüdistatav Nikolai Lebedevi ja tema kaitsja advokaat Roman Levin ja ringkonnaprokurör Milvi Väin Prokurör ringkonnaprokurör Milvi Väin Süüdistatav Sergei Stepanov isikukood: 38411275717; asukoht: Tartu varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral. Kaitsja advokaat Andres Veski Süüdistatav Nikolai Lebedev isikukood: 36607050037; asukoht: varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Kaitsja advokaat Roman Levin Süüdistatav Janis Roose Viru Vangla; Vangla; isikukood: 37709076559; asukoht: Tartu Vangla; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Kaitsja advokaat Kalju Kutsar Tõlk Anna Jänes Kohtuistungi aeg ja koht
  2. november 2011, Tartus RESOLUTSIOON
  3. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 1, lg 2 p 3 tühistada Tartu Maakohtu
  4. mai 2011 kohtuotsus osaliselt, see on Nikolai Lebedevi ja Sergei Stepanovi süüdimõistmises ja karistamises

§ 113

järgi ning Nikolai Lebedevile ja Sergei Stepanovile liitkaristuse mõistmises

§ 64lg 1 järgi.

2. Nikolai Lebedevile

§ 114p 4,6 järgi mõistetud karistus 12 aastat vangistust jätta muutmata.

3.

§ 64

lg 1 järgi mõista Nikolai Lebedevile liitkaristuseks (

§ 114p 4,6 ja § 121 järgi) 12 aastat vangistust.

4. Sergei Stepanovile

§ 114p 4,6 järgi mõistetud karistus 12 aastat vangistust jätta muutmata.

  1. Nikolai Lebedevi, tema kaitsja Roman Levini, Sergei Stepanovi kaitsja Andres Veski, Janis Roose kaitsja Kalju Kutsari ning prokuröri apellatsioonid jätta rahuldamata.
  2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 575,21 eurot, sealhulgas käibemaks 95,87 eurot, advokaat Andres Veskile tema poolt Sergei Stepanovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Advocatus kaudu 542,89 eurot, sealhulgas käibemaks 40,56 eurot (14.06.2011 taotlus) ning 115,06 eurot, sealhulgas käibemaks 19,18 eurot (07.11.2011 taotlus), kokku 657,95 eurot, advokaat Roman Levinile tema poolt Nikolai Lebedevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  4. Nikolai Lebedevil ja Sergei Stepanovil apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud jätta

§ 185lg 1 alusel riigi kanda.

  1. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga Valga osakond kaudu 306,82 eurot, sealhulgas käibemaks 51,14 eurot (10.06.2011 taotlus) ning 250,51 eurot, sealhulgas käibemaks 28,08 eurot (07.11.2011 taotlus), kokku 557,33 eurot, advokaat Kalju Kutsarile tema poolt Janis Roosele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  2. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Janis Rooselt menetluskulud, so kaitsja tasu advokaat Kalju Kutsari poolt osutatud õigusabi eest 557,33 eurot riigituludesse.
  3. Janis Roosel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
  4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Janis Roose, 1-10-15441 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
  5. detsembril
  6. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  7. detsembrist
  8. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  9. detsembrist
  10. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 02.05.2011 otsusega mõisteti N. Lebedev süüdi

§ 113järgi (kannatanu V.S.

), mille eest mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust,

§ 114p 4,6 (kannatanu S.S.

) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 12 aastat vangistust, ja

§ 121järgi (kannatanu V.K.

), mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti N.

Lebedevile liitkaristuseks 16 aastat vangistust. S. Stepanov mõisteti süüdi

§ 113(kannatanu V.S.

) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust, ja

§ 114p 4,6 (kannatanu S.S.

) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 12 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti S.

Stepanovile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. J. Roose mõisteti õigeks

§ 114p 1 järgi (kannatanu V.S.

) ja § 200 lg 2 p 5 järgi esitatud süüdistustes seoses prokuröri loobumisega süüdistustest, ning süüdi

§ 114p 6 (kannatanu S.S. ) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. Kr

MS § 175 lg 1 p 3 alusel mõisteti N. Lebedevilt ja S. Stepanovilt solidaarselt välja ekspertiisikulud summas 7675,15 eurot ning N. Lebedevilt, S. Stepanovilt ja J. Rooselt solidaarselt summas 2876,02 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel mõisteti N. Lebedevilt ja S. Stepanovilt tunnistajale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 10,99 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti N. Lebedevilt välja menetluskulu summas 4262,57 eurot, S. Stepanovilt summas 4339,22 eurot ning J. Rooselt summas 3879,99 eurot. Lisaks rahuldati VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1,2,4,8 alusel Valga Linnavalitsuse tsiviilhagi 450,51 eurot S.S. e matusekulude nõudes ja mõisteti VÕS § 65 alusel välja N. Lebedevilt, S. Stepanovilt ja J. Rooselt solidaarselt 450,51 eurot Valga Linnavalitsuse kasuks. Samuti rahuldati T.D. tsiviilhagi 221,13 eurot oma isa V.S. i matusekulude nõudes VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1,2,4,8 alusel ja VÕS § 65 alusel mõisteti N. Lebedevilt ja S. Stepanovilt solidaarselt välja 221,13 eurot T.D. kasuks. S. Stepanovile, J. Roosele ja N. Lebedevile esitati süüdistus

§ 114

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et nemad ööl vastu 08.06.2010, olles alkoholijoobes XXX korteris, tapsid ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli ajendil, pikema aja vältel ohvrile kauakestvaid füüsilisi vaegusi tekitades ning väljendades erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes, so piinaval ja julmal viisil invaliidist korteriomaniku V.S. i, lüües teda üle kümne korra rusikate ja jalgadega kehasse ning elutähtsatesse organitesse – pähe ja rindkeresse, trampides jalgadega V.S. i pea ning rindkere peal, kusjuures N. Lebedev kägistas V.S. i kaelast, millega tekitasid kannatanule suurt valu ning kauakestvaid füüsilisi vaevusi ja eluohtliku tervisekahjustuse – pea kinnise tömp trauma kelmealuste verevalumite ning peaajupõrutusega, samuti verevalumid kõõlustanul ja paremas oimulihases, põrutus-rebimishaavaga ninaluude murru, rohked pindmised põrutushaavad näol, paremal kõrvalestal ning suuõõne limaskestal, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja pehmete kudede turse näol, kaela kinnise tömp trauma: keeleluude murru paremal, verevalumid 3 keeleluud ümbritsevas pehmes koes mõlemal pool, nahaalused verevalumid kaela ees- ning külgpindadel, kehatüve tömp trauma rinnaku ja roiete murdudega ning verevalumitega kõiki murdusid ümbritsevates pehmetes kudedes, koldelised verevalumid vasakul pool rinnalihastes, nahaalused verevalumid mõlemal pool rindkere eespinnal, paremal pool niudeharja eesmise otsa kohal ja vasakul pool puusal, pindmise põrutushaava paremal õlavarrel ning rohked nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemal pool üla-alajäsemetel, mis koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. V.S. i surma põhjuseks on pea tömp trauma kelmetealuste verevalumitega ning peaaju põrutusega. Saadud tervisekahjustuse tagajärjel surnud V.S. i laip leiti samast korterist 08.06.2010 kella 09 paiku. Lisaks esitati S. Stepanovile, N. Lebedevile ja J. Roosele süüdistus

§ 114

p 1,4,6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et nemad, 08.06.2010 ajavahemikul kella 09.30 kuni 13.15, olles alkoholijoobes, Läti Vabariigis Valka linnas Gaujas tänava raudteepervel, tapsid julmal viisil samal ööl XXX korteris toime pandud V.S. i mõrva varjamise eesmärgil selle kuriteo tunnistaja S.S. e, kusjuures N. Lebedev kägistas S.S. t kaelast ja seejärel S. Stepanov ning J. Roose lõid S.S. t telliskividega elutähtsasse organisse – pähe, millega tekitasid kannatanule suurt valu ja koosvõetuna surma põhjustanud raske eluohtliku tervisekahjustuse – pea tömp trauma verevalumitega kõva ja pehme ajukelme all ning ajuvatsakestes koos peaaju turse ja peaaju põrutusega, koljuvõlvi ning koljupõhimiku murrud, verevalumid peanahalihaskihi sisepinnal pealae ja parema kukla-oimu piirkonnas, põrutushaavad ning marrastused peas, samuti marrastused, kriimustused ja nahaaluse verevalumi näol, samuti kerge tervisekahjustuse - marrastuse rindkerel ning vasakul jalal. Samuti esitati N. Lebedevile süüdistus

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema ööl vastu 08.06.2010, olles alkoholijoobes XXX korteris, läks ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli käigus kallale V.K. ile, lüües talle kepiga ja rusikaga korduvalt pähe, mistõttu kannatanu kukkus vastu ümbritsevaid esemeid ja murdus kannatanu vasem silmahammas ning tekkisid vasaku silma turse, vasaku õla ja külje piirkonna hematoomid. Teise inimese peksmisega põhjustas N. Lebedev V.K. ile moraalset kahju, füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse. Kohtuistungil prokurör loobus J. Roose süüdistustest

§ 114p 1 ja § 200 lg 2 p 5 järgi (V.S.

i tapmine ja röövimine), mistõttu nende kuritegudes mõisteti J. Roose õigeks. Kohtulikul uurimisel tunnistas S. Stepanov ennast süüdi S.S. e tapmises, kuid V.S. i tapmises ta ennast süüdi ei tunnistanud, vaid tunnistas ainult V.S. i löömist näkku. J. Roose tunnistas ennast süüdi S.S. e tapmises. N. Lebedev ei tunnistanud ennast üheski süüdistuses süüdi. S. Stepanovi ja N. Lebedevi süüdistus V.S. i tapmises

§ 114p 1 järgi Maakohus asus seisukohale, et kriminaalasjas on tõendamist leidud N.

Lebedevi ja S. Stepanovi poolt V.S. i tapmine, kuid tõendamist ei ole leidnud V.S. i tapmine piinaval ja julmal viisil, mistõttu kuulub N. Lebedevile ja S. Stepanovile esitatud süüdistus

§114

p 1 järgi ümberkvalifitseerimisele

§ 113järgi.

Maakohus käsitles tõenditena kiirabikaarti, sündmuskoha vaatlusprotokolli, surnu ekspertiisiakti, eksperdi ütlusi ning N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose ütlusi. Lisaks uuris kohus Valga ja Valka linna kaarti, 08.06.2010 patrullilehte, tehnilise uuringu protokolle 08.06.2010 ja 09.06.2010, õiendeid 22.06.2010, 28.06.2010, 25.10.2010 kahtlustatavatelt ära võetud asjade kohta, asitõendite vaatlusprotokolle 14.06.2010 koos fototabeliga, 25-26.10.2010 koos fototabeliga, asitõendi vaatlusprotokolli 10.06.2010 koos fototabeliga, ekspertiisiakti nr AA-76010/2615, võrdlusmaterjali võtmise määrusi ja ekspertiisimaterjali võtmise protokolle Heino Tigasingi, V.K. i, J. Roose ja N. Lebedevi kohta, DNA proovide võtmist S.S. elt. Kohtu arvates ei oma eelnimetatud tõendid kriminaalasjas olulist ja iseseisvat tõenduslikku tähtsust, kuid toetavad informatsiooni, mis on tõendamist leidnud teiste asjas kogutud tõenditega. 4 Kohus asus seisukohale, et N. Lebedevi ütlused ei ole usaldusväärsed, küll aga pidas kohus usaldusväärseteks J. Roose ja S. Stepanovi ütlusi. Maakohtu hinnangul ei saa N. Lebedevi ütlusi lugeda eluliselt usutavateks, tuues otsuses ära sellekohased põhjendused. Kohus asus tõendite analüüsi tulemusena seisukohale, et N. Lebedevi ütlused on ennastõigustavad ega vasta tegelikkusele. Asjaolu, et S. Stepanov, J. Roose, N. Lebedev, V.K. ja S.S. viibisid 07.06.2010 õhtul ja 08.06.2010 hommikul süüdistuses märgitud kohas – XXX (V.S. i korter), on tõendatud kannatanu V.K. i ning süüdistatavate S. Stepanovi, J. Roose ja N. Lebedevi ütlustega. 07.06.2010 hommikul ja lõuna ajal viibis XXX ka tunnistaja H.T. , kes pidi koos kannatanu V.K. iga korteris remonti hakkama tegema, kuid H.T. sõitis 07.06.2010 pärastlõunal bussiga Valgast Tartusse, milline asjaolu on tõendatud S. Stepanovi, J. Roose, N. Lebedevi ütlustega, samuti ka H.T. i poolt esitanud bussipiletiga Valga linna tagasisaabumise kohta 08.06.2010. Hinnates kogumis süüdistatavate ütlusi ja jälitusprotokollis sisalduvaid kõneeristusi luges maakohus tuvastatuks, et S. Stepanov, J. Roose ja N. Lebedev jõudsid V.S. i korterisse kella 2223 ajal. N. Lebedevi ütluste kohaselt lõi V.K. V. S. mitmel korral rusikaga näkku. S. Stepanov ega J. Roose pole nimetatud asjaolu kinnitanud. Kohus, arvestades V.K. i isikut, kes oli juba mitu päeva V.S. i korteris viibinud ilma konfliktideta, kes oli tugevas alkoholijoobes, kelle karistusregistri teatisest ei nähtu, et ta oleks toime pannud vägivallategusid ning kelle poolt V.S. i suhtes vägivalla tarvitamist ega ka konfliktsituatsiooni tekkimist tema ja V.S. i vahel ei tõenda ka S. Stepanovi ja J. Roose ütlused, ning kelle „ärakoristamist“ järgmisel päeval pidas vajalikuks N. Lebedev, asus seisukohale, et eeltooduga on ümber lükatud N. Lebedevi poolt avaldatu. Kriminaalmenetluse käigus on kontrollitud V.K. il seljasolnud T-särgil verekahtlast määrdumist, milles oli küll V.S. i DNA-d, kuid määrdumine oli parema varuka seljapoolsel osal, mis võis sinna sattuda kahekohalise kušeti kattelt, millisel oli verekahtlane määrdumine ja V.S. i DNA. Maakohus leidis, et edasise kohta on süüdistatavad andnud ühetaolisi ütlusi selle kohta, et korteris hakati tarvitama kaasa toodud piiritust, mida lahjendati veega. Kõik süüdistatavad on kinnitanud, et tuba oli väga väike ning eriti palju ruumi mööbliesemete vahel ei olnud, kuid ratastooliga liikuma mahtus. Süüdistatavad on andnud ühetaolisi ütlusi ka asjaolu kohta, et mõne aja möödudes tuli korterisse S.S. , kes hakkas koos teistega alkoholi tarvitama. Süüdistatavate ütlused on kooskõlas ka asjas uuritud kirjalike tõenditega – sündmuskoha vaatlusprotokolliga, DNA ekspertiisiga. Maakohus märkis, et edasiste sündmuste osas annavad süüdistatavad vastuolulisi ütlusi. Kohus leidis, et aluseks tuleb võtta J. Roose ütlused, mis on kooskõlas ka kohtu kasutuses olevate muude tõenditega. Maakohus märkis, et situatsioonides, kus on ainult n.ö sõna-sõna vastu, peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kohus kaalus kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu. Muuhulgas hindas kohus ekspert J. Tuusovi poolt eksperdiarvamuses antud seisukohti ja ka kohtus antud ütlusi. N. Lebedev on kohtuistungil avaldanud, et kriminaalasjas ei ole asitõendina vaadeldud keppi, millega väidetavalt ta V.S. i peksis. Kohus asus seisukohale, et kepi olemasolu korteris on tõendatud lisaks süüdistatavate ütlustele ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega. Vastuolulised on küll ütlused kepi materjali ja värvuse kohta, mis on aga mõistetav seoses sündmuse toimumisega hämaral ajal ja hämaras toas ning arvestades tähelepanuvõime hajumist seoses terve päeva kestnud alkoholitarvitamisega. Kriminaalasjas ei ole asitõendina keppi uuritud, kuna kõik korterisviibinud isikud võisid ükskõik millisel põhjusel kepile oma DNA-d jätta ja ka V.S. i vere sattumist kepile ei ole võimalik ajaliselt tuvastada. 5 Eksperdi ütluste kohaselt kuna V.S. i kaela piirkonnas oli hulgaliselt vigastusi, mida ei saa täpsemalt lahti võtta, võivad need olla tekitatud nii löökidest, kaela piirkonna rõhumisest ja täielikult ei saa välistada ka kaela piirkonna pigistamist. Eelnimetatud tegevuste tulemusena võib tekkida keeleluu murd. Piklikud piiratud esemed, millega V.S. i kaela ja rindkeret on rõhutud võivad eksperdi arvates olla nt kepp, ratastooli osa, käsivars, jalanõu serv või muu taoline ese. Samuti avaldab ekspert, et üheks vigastuse tekitajaks võib olla ka kängitsetud jalg ning vigastusi saab tekitada olenemata selles, kas jalanõus on terve jalalaba või ainult osa jalalabast. Maakohtus on tuvastamist leidnud lisaks N. Lebedevi ja S. Stepanovi poolt V.S. i peksmise faktile ka asjaolu, et N. Lebedev kägistas V.S. i ning rõhus V.S. i kaela piirkonda ratastooli osaga. Kohus tugines eeltoodud järelduse tegemisel surnu ekspertiisiaktis märgitule, millest nähtub, et osad kaela ja rindkere vigastused on tekitatud rõhumisest pikliku piiratud esemega, mille tulemusena on tekkinud keeleluu murd ja verevalumid keeleluud ümbritsevas pehmes koes mõlemal pool ning nii J. Roose kui ka S. Stepanovi poolt ja tunnistaja H.T. i poolt antud ütlustele. Kohus tugines J. Roose ütlustele, et kui ta hommikul korterisse sisenes nägi ta, et V.S. lamab põrandal peaga ukse suunas ning tema pea peal on ratastooli ratas. Hakati alkoholi tarvitama. Kuna J. Roosele tundus asi imelik, siis tualetti minnes tõstis ta ratastooli V.S. i pealt ära ning ütles S. Stepanovile, et see on imelik, et isik lamab põrandal ja ei liiguta. S. Stepanov käskis J. Roosel V.S. i pulssi katsuda. Kui J. Roose pulssi ei leidnud, ütles ta toasolijatele, et Viktor on surnud. N. Lebedev katsus ka V.S. i pulssi ja ütles, et Viktor on külm. Seejärel küsis J. Roose, et mis siin juhtus, mille peale S. Stepanov vastas, et V.S. kukkus. Rohkem toimunust juttu ei olnud. Seejärel otsustasid S. Stepanov ja J. Roose pandimajja minna. Tagasi tulles näitas N. Lebedev käega oma kõri peale ja ütles midagi. S. Stepanov tõlkis J. Roosele, et N. Lebedev kägistas (murdis kõri) V.S. i ära. J. Roose ütlused on kooskõlas ka S. Stepanovi ütlustega. Kohus, hinnates kaaskohtualuste ütlusi, asus seisukohale, et nende ütlused haakuvad tunnistaja H.T. i ütlustega. Maakohus luges tõendatuks ka asjaolu, et N. Lebedev lisaks V.S. i peksmisele kepiga, kägistas viimast kaelast ning rõhus V. S. kaela ratastooli osaga, milleks käesoleval juhul oli ratastooli ratas. Lisaks viitas maakohus asjaolule, et tunnistaja H.T. seletas, et N. Lebedevil ja S. Stepanovil oli huvi, kus V. (V.K. ) on, et temaga on vaja rääkida. Seega leidis maakohus, et kuna süüdistatavad olid väga huvitatud V.K. iga kokkusaamisest, siis tõendab nimetatud asjaolu seda, et süüdistatavad kartsid, et V.K. , kes oli nendega koos korteris, võib korteris toimunust politseile rääkida, mis kinnitab veelkord tuvastamist leidnud asjaolu, et N. Lebedev ja S. Stepanov panid toime V.S. i tapmise. Samuti asus maakohus seisukohale, et vaatamata S. Stepanovi poolt antud ütlustele, et tema V.S. i tapmisest osa ei võtnud ega teadnud ka hommikul et V.S. on surnud, oli kohus S. Stepanovi käitumist analüüsides veendunud, et S. Stepanov teadis, mis öösel oli juhtunud ning millised tagajärjed sellisel käitumisel võivad olla. Kohtu meelest kinnitas S. Stepanovi täielik huvi puudumine, miks V.S. lamab liikumatult põrandal ratastool pea peal S. Stepanovi selget teadmist peksmise võimalike tagajärgede osas. Kohus asus seisukohale, et N. Lebedevi ja S. Stepanovi tegevuse ning V.S. i surma vahel on tuvastatud põhjuslik seos. Kohus ei lugenud tõendatuks asjaolu, et N. Lebedev ja S. Stepanov tapsid V. Seleznovi julmal ja piinaval viisil. Kohus tugines siinjuures eksperdiarvamusele, mille kohaselt on kõik vigastused tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (rusikad, kängitsetud jalad) ning kukkumisest/paiskumisest hooga vastu kõva tömpi piiramata pinda (näiteks põrand), osad kaela ja rindkere vigastused on tekitatud rõhumisest pikliku piiratud esemega. Seega ei ole tõendatud, et süüdistatavad tekitasid V.S. ile kauakestvaid füüsilisi vaevusi. Eeltoodust tulenevalt kvalifitseeris maakohus N. Lebedevile ja S. Stepanovile esitatud süüdistuse

§114

p 1 järgi ümber

§113järgi.

Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu 6 surma ning möönab seda. Kohus asus seisukohale, et isik, kes ise lööb kannatanut rusikaga näkku ja jalaga pea- ja rindkere piirkonda ja isik, kes vaatamata sellele, et ta näeb löömist pealt, lööb ka ise kannatanut kepiga, kägistab ta kaela ja rõhub kaela ratastooli osaga, peab pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et sellise tegevuse tagajärjeks võib olla kannatanu surm. Seega leidis maakohus, et N. Lebedev ja S. Stepanov panid tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus, arvestades N. Lebedevi ja S. Stepanovi teopanuseid ja tegutsemise eesmärki, leidis, et nimetatud olid kaastäideviijad. Maakohtu hinnangul puuduvad N. Lebedevi ja S. Stepanovi käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. S. Stepanovi ja N. Lebedevi süüdistus S.S. e tapmises

§ 114p 1,4,6 järgi ja J.

Roose süüdistus S.S. e tapmises

§114p 1,6 järgi Maakohus asus seisukohale, et tõendamist on leidnud N.

Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose poolt S.S. e tapmine teise süüteo varjamise eesmärgil, kuid tõendamata on S.S. e tapmine julmal viisil. N. Lebedevi ja S. Stepanovi puhul tuleb tegu kvalifitseerida

§114p 4,6 järgi ning J.

Roose puhul

§114p 6 järgi.

Kohus leidis, et tuvastatud on asjaolu, et 08.06.2010 kella 13.15 paiku leiti Valka linnas Gaujas tänaval raudtee läheduses tundmatu meesterahva vägivallatunnustega laip. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub muuhulgas, et Valka linnas suunal kesklinna poole, kus Rigas tänav ristub vasakul Gaujas tänavaga, mis viib kalmistust mööda ja edasi otse viib tänavalt sissetallatud jalgrada üle raudteerööbaste. Jalgrajal on kohati näha kahte paralleelset jälge laiusega 3 cm, vahekaugus nende vahel on 50 cm. Jalgrada viib üle raudteerööbaste. Teerajal raudteeliiprite juures on näha ebakorrapärase kujuga punast värvi veresarnane pind, see pind on 1,10x0,70 m. Samuti käsitles maakohus 09.06.2010 vaatlusprotokolli ja vaatlusprotokolli juurde lisatud skeemi ja fototabelit ning 18.06.2010 isiku äratundmiseks esitamise protokolli. Surmapõhjuse meditsiinilise tunnistusega on tuvastatud, et S.S. e peamiseks surmapõhjuseks oli koljuvõlvi ja koljupõhimiku murd. Eksperdi arvamuse nr 22 (laiba ekspertiis) kohaselt on S.S. e surma põhjuseks pea marrastustega tömp trauma, kriimustused ja nahaalune verevalum näol, põrutushaavad ja marrastused peas, verevalumid peanaha-lihaskihi sisepinnal pealae ning parema kukla-oimu piirkonnas, parema oimuluu, kiilluu ja koljupõhimiku murd, verevalumid kõva ja pehme ajukelme all ning ajuvatsakestes, peaaju turse ja muljumisega tüsistatud peaaju põrutus. Eksperdi arvamuse kohaselt on kõik kehavigastused tõenäoliselt põhjustatud tömbi esemega, millel on ilmselt lame traumeeriv pind. S.S. el sedastatud kehavigastused on tekitatud elupuhuselt, lühikest aega enne surma saabumist, üksteise järel. S.S. e laiba uuringul ei avastatud enesekaitsele viitavaid kehavigastusi. Asjaolud, et N. Lebedev, S. Stepanov ja J. Roose viibisid 08.06.2010 09.30-13.15 ajal süüdistuses märgitud kohas – Läti Vabariigis Valka linnas Gaujas tänava raudteepervel, on tõendatud süüdistatavate N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose ütlustega. Kohus tugines sündmuste käigu hindamisel S. Stepanovi ja J. Roose ütlustele, kuna nende poolt antud ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus asus seisukohale, et N. Lebedevi ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ei haaku kaassüüdistatavate ütlustega ega ka asjas kogutud tõenditega. Kohus tugines eelpooltuvastatud asjaolule, et S.S. oli ööl vastu 08.06.2010 XXXkorteris ning nägi pealt kuidas S. Stepanov ja N. Lebedev V.S. i peksid, mistõttu on eluliselt usutav, et N. Lebedev soovis otsese tunnistaja kõrvaldamist. Süüdistatavate endi ütlustega ning tunnistajate I.P. ning S.L. poolt antud ütlustega on tõendatud, et S.S. läks N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roosega kaasa. Mindi üle piiri Valka linna ning suunduti pärast Seminara 2b maja juures ning Santimi poe juures käimist Valka kesklinna poole. Kohus tugines J. Roose ütlustele, kuna need haakuvad ka edasiste sündmustega ning asus seisukohale, et kinnitamist on leidnud asjaolu, et S. Stepanov sai täpselt aru, millised kavatsused 7 N. Lebedevil on ning ei püüdnudki teda takistada, vaid kandis hoolt selle eest, et S.S. nendega koos sihtkohta jõuaks. Kohus asus seisukohale, et N. Lebedevi ütlused selles, et tema teada taheti Valka linna minna jooma, ei ole eluliselt usutavad, kuna tõendatud on asjaolu, et alkoholi süüdistatavatel kaasas ei olnud ning eesti kroonide eest neile Valka linnas asuvast „Santimi“ kauplusest alkoholi ei müüdud. Süüdistatavad on andnud ühetaolisi ütluseid selles, et mindi surnuaiast läbi Gaujase tänavale. Kohus viitas asjaolule, et N. Lebedevi ütlused ei haaku süüdistatavate S. Stepanovi ja J. Roose ütlustega, mille kohaselt oli tee kõva pinnasega ja raudteerööbaste oli lame maapind, millel sai ratastool seista ilma kõrvalise abita ning tunnistaja V.V. ütlustega, mille kohaselt nägi tunnistaja laiba leidmiskoha läheduses nelja meest – kaks meest istusid raudteerööbaste peal ja teised kaks seisid istujatest umbes meeter kaugemal. Kui tunnistaja umbes poole tunni pärast samast kohast – kus neli meest enne olid olnud, raudteed ületas, siis neid mehi seal enam ei olnud. Lisaks on N. Lebedevi ütlused ümber lükatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Eeltooduga luges maakohus tõendatuks asjaolu, et N. Lebedev oli koos teistega raudteetammil, mitte aga jalgraja alguses ning et N. Lebedev on esitanud oma ütlused sooviga süüst vabaneda. Edasiste sündmuste osas tugines maakohus S. Stepanovi ja J. Roose ütlustele, mille kohaselt haaras N. Lebedev S.S. e kõrist ning hakkas teda kägistama, pigistades S.S. e kõrisõlme nii, et S.S. läks näost siniseks. J. Roose ja S. Stepanovi sõnu kinnitab ka eksperdi arvamuses nr 22 kajastuv, et S.S. el on sedastatud kopsude turse. Arvestades S.S. e pikkust (162 cm) ja seisundit (tervis ja alkoholijoove) ning N. Lebedevi füüsist, on usutav, et N. Lebedev oli suuteline ratastoolis istudes haarama S.S. el kõrist. Nii J. Roose kui S. Stepanov on öelnud, et S.S. „oli nagu lammas“, vastu ei hakanud. Nemad N. Lebedevi tegevust ei takistanud. Samuti pidas kohus usutavateks ja eelnenud sündmustega kooskõlas olevateks J. Roose ütlusi selles, et N. Lebedev ütles S.S. ele, et ta nägi liiga palju. S.S. ei vastanud selle peale midagi. Edasi kuulis J. Roose, kuidas S.S. N. Lebedevile ütles, et ta ei räägi midagi. Nimetatud asjaolu tõendab üheselt, et N. Lebedevil oli kindel kavatsus S.S. tappa, seoses Kesk tänava korteris toimunud sündmuste pealtnägemisega. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud süüdistatavate endi ütlustega ning kriminaalasjas oleva sündmuskoha vaatlusprotokolliga, eksperdiarvamuse nr 177 (asitõendite ekspertiis) ja eksperdiarvamuse nr 71 asjaolu, et S. Stepanov tõi üle raudtee asuvast kivihunnikust kaks telliskivi, millest ühe andis J. Roosele ja teisega lõi S.S. t ühe korra pähe. Kohus, tuginedes juba eelpoolmotiveeritule, asus kindlale veendumusele, et N. Lebedev ja S. Stepanov tegutsesid ühise eesmärgi nimel tappa S.S. , kui V.S. i tapmise pealtnägija. Kohus pidas usutavaks J. Roose ütlusi selles, et kui S. Stepanov oli S.S. t kiviga löönud, vaatas ta J. Roose poole ning sellest sai J. Roose aru, et ka tema peab S.S. t lööma. Ta on kohtuistungil avaldanud, et ta kartis oma elu pärast, et kui tema ei löö S.S. t, lööb S. Stepanov teda, kuna S. Stepanov on ettearvamatu käitumisega. J. Roose ütlusi kinnitab ka fakt, et S. Stepanov oli teda varemgi löönud, viimati V.S. i korteris. Kohus asus seisukohale, et N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose tegevuse ning S.S. e surma vahel on tuvastatud põhjuslik seos. Kohus ei lugenud tõendatuks asjaolu, et N. Lebedev, S. Stepanov ja J. Roose tapsid S.S. e julmal ja piinaval viisil. Kohus tugines asjaolule, et S.S. ei teadnud, kuhu teda viiakse, ning eksperdiarvamusele, mille kohaselt tekitati vigastused lühikest aega enne surma saabumist, üksteise järel. Samuti ei ole S.S. e laiba uuringul avastatud enesekaitsele viitavaid kehavigastusi, mistõttu asus maakohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud S.S. e julmal ja piinaval viisil tapmine. Kuna V.S. i ja S.S. e surma põhjustamine toimusid erinevates kohtades ja eri aegadel ning olid erineva n-ö põhjendusega, kuulub kuritegu kvalifitseerimisele tapmisena vähemalt teist korda. Tuvastatud on ka sündmus, kuidas põhjustati V.S. i surm, mistõttu nii S. Stepanovi, J. Roose kui N. Lebedevi käitumine S.S. e tapmisel on kvalifitseeritav tapmisena teise süüteo varjamise eesmärgil. 8 Kohus asus seisukohale, et N. Lebedev, S. Stepanov ja J. Roose tegutsesid koos selle nimel, et S.S. kui V.S. i tapmise pealtnägija kõrvaldada. Arvestades N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose teopanuseid ja tegutsemise eesmärki, olid nad kaastäideviijad. Kohus ei tuvastanud N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leidis, et N. Lebedev, S. Stepanov ja J. Roose on tapmise toime pannud otsese tahtlusega. Otseseks tahtluseks piisab, kui toimepanija seda üksnes möönab – ta ei pruugi kannatanu surma soovida, kuid tegu toime pannes mõistab, saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg. Kohus asus seisukohale, et isik, kes kägistab kannatanut kõrist, halvates viimase võime ennast kaitsta ning isikud, kes löövad kannatanut telliskiviga pähe, peavad pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et sellise tegevuse tagajärjeks võib olla kannatanu surm. N. Lebedevi süüdistus

§ 121

järgi Maakohus märkis, et

§-s 121 sätestatud objektiivne koosseis sisaldab nelja alternatiivset tegu: tervise kahjustamist; löömist või peksmist; valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine. Peksmine on järjestikku toimuv korduv löömine. Ei ole oluline, mil viisil see toimub – rusikaga, lahtise käega, jalaga, mõnda löögiriista kasutades jne. N. Lebedev ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Ta on eitanud V.K. i löömist ning on väitnud, et V.K. olevat juba turupargis ise oma hamba välja tõmmanud. Maakohus leidis, et kannatanu V.K. i ütlused haakuvad S. Stepanovi ja J. Roose ning tunnistaja H.T. i ütlustega selles, et V.K. il ei olnud 07.06.2010 päeval ega õhtul mingeid silmnähtavaid vigastusi, samuti ei olnud V.K. kellegagi tülitsenud. Kohus luges usutavateks S. Stepanovi ütlused selles, et ööl vastu 08.06.2010 nägi ta, kuidas N. Lebedev lõi kepiga V.K. it pähe, mille tulemusena viimane „välja lülitus“, kaotas teadvuse. V.K. i vaatlemisel on tuvastatud, et vigastused olid vasakul pool nägu, puudus vasak silmahammas, vigastus oli ka vasemal õlal ning verekahtlane määrdumine on parema varruka seljaosas, mis teeb usutavaks, et olles paremal küljel laial magamisasemel ja hakates ärkvele tulema sai kepihoobid vasakule poole. N. Lebedev on paremakäeline, V.K. asus temast vasakul. Samuti haakuvad kogutud tõenditega S. Stepanovi ja J. Roose ütlused selles, et 08.06.2010 hommikul nägid nad, et V.K. il oli nina või silm paistes. Ka tunnistaja H.T. i ütlused toetavad S. Stepanovi ja J. Roose ütlusi selles, et V.K. il oli hommikul nägu verine. Maakohus leidis, et N. Lebedevi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus asus seisukohale, et N. Lebedevi tegevus on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud. Samuti tõendavad kriminaalasjas olevad kohtuotsused ja karistatuse õiendid, et N. Lebedevi on varem karistatud kuritahtliku huligaansuse ja raske kehavigastuse tekitamise eest. Karistuse mõistmine Kohus märkis, et N. Lebedevi on kriminaalkorras karistatud kuritahtliku huligaansuse eest (1984,1988), raske kehavigastuse tekitamise ja avaliku varguse ja röövimise ja väljapressimise ja ähvardamise eest

(1994), ohvriga autoavarii eest (1997, vabanes 17.03.2000), kusjuures teda on korduvalt karistatud reaalse vangistusega. Väärteokorras on N. Lebedevi korduvalt karistatud. N. Lebedevi on iseloomustatud kui konfliktset, pidurdamatut ja alkoholiprobleemidega isikut. 1984, 1987 ja 1991 ekspertiisiaktidest on näha, et N. Lebedev ei ole nõrgamõistuslik ega põe vaimuhaigust. Tema käitumist on aga iseloomustatud kui konfliktset, trotslikku, pidurdamatut, ennastõigustavat, üleolevat, afektlabiilset, asotsiaalset. S. Stepanovit on kriminaalkorras varem karistatud 10-l korral, sealhulgas ka korduvalt reaalse vangistusega. Peamiselt on S. Stepanovit karistatud varavastaste kuritegude eest. Viimati karistati S. Stepanovi Tartu Maakohtu poolt 29.01.2009

§ 257

, § 121 järgi, mõistes

§ 965 lg 2 alusel karistuseks vangistuse 1 aasta 5 kuud.

Karistuse kandmiselt vabanes S. Stepanov 01.04.2010. Väärteokorras on S. Stepanovi karistatud 11-l korral. J. Roose on kriminaalkorras karistatud 1-l korral varguse eest (17.11.1997) ja väärteokorras 1-l korral. Kohus tuvastas eelpool, et N. Lebedev ja S. Stepanov panid toime

§ 113järgi kvalifitseeritava tapmise, so raske eluvastase kuriteo.

V.S. i tapmise tehiolud, täpsemalt asjaolud, mille kohaselt süüdistatavad ilma mingi põhjuseta peksid V.S. i senikaua kui viimane saadud vigastustesse suri, iseloomustab teo toimepanijaid jõhkrate ja inimese elu mitteväärtustavate inimestena. Samuti nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et N. Lebedev on alkoholijoobes olles suuteline mõttetuteks ja julmadeks tegudeks. Samuti on tuvastatud, et N. Lebedev ja S. Stepanov panid toime

§ 114p 4,6 järgi ja J.

Roose

§ 114p 6 järgi kvalifitseeritava tapmise.

Kohtuotsusega tuvastati, et S.S. e tapmine oli N. Lebedevi ja S. Stepanovi poolt läbimõeldud tegevus. Seega panid N. Lebedev ja S. Stepanov S.S. e tapmise toime otsese tahtlusega. Kokkuvõtlikult asus maakohus seisukohale, et N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose süü vaadatuna teo-ja tagajärjeebaõiguse aspektist on väga suur. Kohus ei tuvastanud N. Lebedevi puhul

§ 57ja § 58 kohaseid ei karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid.

S. Stepanovi ja J. Roose puhul arvestas kohus

§ 57

p 3 järgi karistust kergendava asjaoluna nende puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Samuti arvestas kohus S. Stepanovi puhul kergendava asjaoluna V.S. ist teatamist numbrile 112. Karistuste mõistmisel juhindus kohus

§-st 56. Üld- ja eripreventiivsetel kaalutustel tuleks kohtu arvates mõista nii N. Lebedevile kui ka S. Stepanovile karistus tapmise toimepanemise eest vastava sanktsiooni keskmises määras, so 8 aastat vangistust.

§ 114

p 4,6 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest pidas maakohus põhjendatuks karistada N. Lebedevi ja S. Stepanovit 12 aastase vangistusega. J. Roosele pidas maakohus põhjendatuks üld- ja eripreventiivsetel kaalutustel mõista karistuseks tapmise toimepanemise eest vastava sanktsiooni alammäära lähedal, so 9 aastat vangistust.

§ 121järgi on kohtu arvates põhjendatud karistada N.

Lebedevi 6 kuu pikkuse vangistusega. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu N. Lebedevi kaitsja apellatsioon N. Lebedevi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista N. Lebedev talle esitatud süüdistustes õigeks. Alternatiivsena, kui kohus leiab, et on tõendatud N. Lebedevi osalus V.S. i peksmises või S.S. e kägistamises, taotleb kaitsja vastava süüdistuse ümber kvalifitseerimist

§ 121järgi ning N.

Lebedevile kergema karistuse mõistmist. Lisaks palub kaitsja jätta kõik tsiviilhagi N. Lebedevi suhtes rahuldamata ning N. Lebedevi menetluskulud riigi kanda. Kaitsja hinnangul on kohtulik uurimine olnud puudulik ja ühekülgne. Samuti ei ole kohtu seisukohad kooskõlas uuritud tõenditega. Seega on kohus hinnangud kaitsja arvates ebaõigesti tõendeid ning põhjendamatult ja küllaldaselt motiveerimata arvestanud peamiste N. Lebedevi süüstavate tõenditena kaassüüdistatavate S. Stepanovi ja J. Roose ütlusi. Kohus ei ole põhjendanud, miks on kaassüüdistatavate ütlused usaldusväärsemad, kui N. Lebedevi ütlused. V.S. i tapmise osas on kaitsja nõus maakohtu arvamusega selle kohta, et tegemist ei ole tapmisega, mis on toime pandud piinal ja julmal viisil. Ühtlasi on kaitsja seisukohal, et tõendatud ei ole N. Lebedevi osalus V.S. i surmas. Esmalt selgitab kaitsja, et N. Lebedevi puhul on tegemist puudega isikuga. Tõendamist on leidnud, et N. Lebedevil on osaliselt amputeeritud mõlemad jalalabad ning seega on tema liikumine võimalik ainult ratastoolis. N. Lebedevil on ka jalgade halvatus. N. Lebedev ei ole võimeline iseseisvalt käima, kuid hädavajadusel on võimeline käte jõul istmikul väikesi vahemaid läbima (nt trepil). Nimetatud asjaolu on N. Lebedev kinnitanud ka kohtuistungil. 10 Seoses N. Lebedevi ütluste ebausaldusväärseks pidamisega märgib kaitsja, et tema hinnangul ei saa lugeda N. Lebedevi ütlusi vähem usaldusväärseteks kui J. Roose ja S. Stepanovi ütlusi. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavateks N. Lebedevi ütlusi selle kohta, et ta 07.06.2010 õhtul umbes kella 21 ajal lahkus üksi XXX, et minna Valga Hooldekodusse. Maakohus viitas I.S. ütlustele, mille kohaselt avaneb korteri välisuks ainult 59 cm, kuna ukse taga on kapp. Kaitsja rõhutab, et esitas kohtumenetluses taotluse viia läbi uurimiseksperiment sündmuskohal mõõtmiste korraldamiseks ning kannatanu teatatud mõõtmete kontrollimiseks, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata põhjendusel, et N. Lebedevi kasutuses ei ole enam sama ratastooli, millega ta liikus sündmuste ajal. Kaitsja peab vajalikuks selgitada, et ratastoolid on standardsete mõõtmetega, mida selgitasid nii kaitsja kui ka N. Lebedev kohtuistungil. Seega on ratastool, milles N. Lebedev liikus kohtumenetluse ajal, analoogsete mõõtmetega kui ratastool, millega N. Lebedev liikus kirjeldatavate sündmuste ajal. Eelnevast tulenevalt maakohtu viited kaassüüdistatava S. Stepanovi ütlustele seoses XXX korterisse sisenemisega oleksid olnud samuti lihtsalt kontrollitavad sündmuskohal läbiviidava uurimiseksperimendi käigus. Kaitsja hinnangul on kohus ebaõigesti pidanud ebausaldusväärseks N. Lebedevi ütlusi korterist iseseisvalt lahkumise kohta olukorras, kus kohus on keeldunud sündmuskohal asjakohaste mõõtude kontrollimisest. N. Lebedevi ütluste ebausaldusväärseks lugemisel viitab kohus muuhulgas asjaolule, et N. Lebedev on väitnud, et ta ei saanud 08.06.2010 hommikul helistada kiirabisse ja politseisse, kuid ei saanud seda teha põhjusel, et tema kaks mobiiltelefoni olid välja lülitunud. Kohus viitab üldteadaolevale asjaolule, et isegi siis, kui telefonis ei ole kõneaega, saab hädaabikõnesid numbrile 112 teha. Kaitsja märgib, et kohtu viide ei ole asjakohane. N. Lebedev ei ole teatanud, et telefonides puudus kõneaeg. Telefonid olid välja lülitunud põhjusel, et akud olid tühjaks saanud ning sellisel juhul pole võimalik teha kõnesid ka numbrile 112. Arusaamatuks jääb kohtu viide S. Stepanovi tehtud kõnele häirekeskusesse ning selle kõnega N. Lebedevi ütluste ebausaldusväärsuse tõendamine. Kohtumenetluses on tuvastatud asjaolu, et S. Stepanov helistas häirekeskusesse ning teatas V.S. i surmast, samuti asjaolu, et kõne tehti Uus tn 32 asuva maja juures. Nimetatud asjaolu kaitsja ei vaidlusta. Samas pole kaitsja arvates asjakohane kohtu väide, et häirekeskusesse oleks saanud sel momendil helistada S. Stepanovi asemel ka N. Lebedev, sest kõik sündmused ja asjaolud soosisid helistamist, kuna ka I.P. ja S.L. ütlesid, et sellest tuleb politseisse teatada. Asjaolu, et kõikides kohalviibivatest isikutest tegi kõne S. Stepanov, ei saa kuidagi tõendada asjaolu, et N. Lebedev ei tahtnudki häirekeskusesse helistada. Eelnevast tulenevalt on alusetu ning põhjendamata kohtu seisukoht, et N. Lebedev ei soovinudki kuhugi helistada ega kuriteost teatada ning tema sellekohased ütlused on esitatud enda süüst vabastamise eesmärgil. Kaitsja peab vajalikuks rõhutada, et süüdistatav ei ole kohustatud andma ennast süüstavaid ütlusi. Kaitsja analüüsib maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et N. Lebedev peksis maaslamavat V.S. i kepiga rindkere piirkonda. Kaitsja leiab, et ka juhul, kui N. Lebedev oleks mingil põhjusel V.S. i kepiga löönud, ei oleks kerge kepiga (tunnistajate ütlused) sooritatud löögid saanud tekitada V.S. ile sellisel hulgal vigastusi, nagu ekspertiisiaktis toodud. Seega on välistatud, et võimalik kepiga löömine N. Lebedevi poolt võinuks põhjustada V.S. i surma. Kaitsja viitab sündmuskoha vaatlusprotokollile, millest nähtuvalt on esikunurgas olnud sinist värvi käepidemega kepp (foto nr 29). Muid keppe vaatlusprotokollis ei nimetata. Seega võib kirjeldatud kepi puhul olla tegemist V.S. i kepiga, millega väidetavalt N. Lebedev V.S. i lõi. Samas ei nähtu vaatlusprotokollist, et kepp oleks sündmuskohalt kaasa võetud. Uuritud tõenditest ei nähtu, et kepp oleks tunnistatud asitõendiks. Samuti ei nähtu, et kepilt oleks võetud DNA proovi. 11 Kaitsja leiab, et esiteks puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et N. Lebedev oleks kepiga V.S. i löönud. Teiseks puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et korteris olnud kepiga üldse V.S. i löödi. Lisaks märgib kaitsja, et maakohus ei ole täpsustanud, millise J. Roose ja S. Stepanovi ütluse alusel on ta järeldanud, et N. Lebedev rõhus V.S. i kaela piirkonda ratastooli osaga. Kaitsja leiab, et ei J. Roose ega S. Stepanovi ütlused ei anna alust kohtule järelduste tegemiseks, nagu oleks N. Lebedev rõhunud V.S. i kaela oma ratastooli rattaga. Asjaolu, et J. Roose või S. Stepanov nägid ratastooli ratast V.S. i pea peal hommikul, ajal, mil N. Lebedev oli koos V.K. iga kušetil, ei võimalda kaitsja hinnangul sellist järeldust teha. Ratastooli ratas võis sattuda V.S. i peale ka muul põhjusel kui tahtlikult surudes, samuti võis selle kannatanu peale asetada ükskõik milline muu korteris viibinud isik. Kaitsja arvates jääb ebaselgeks, miks on maakohus lugenud eksperdi arvamust tõendiks, et kaela ja rindkeret rõhuti just ratastooli osaga (või rattaga) ning et seda tegi just N. Lebedev. Kaitsja peab vajalikuks rõhutada, et analoogselt väidetava tapmisel kasutatud kepiga pole mitte mingis osas uuritud ka ratastooli, millega N. Lebedev sündmuse toimumise ajal liikus. Kohtuotsusega tuvastamist leidnud V.S. i kägistamise kohta N. Lebedevi poolt märgib kaitsja, et kohus on tuginenud peamiselt kaassüüdistatava S. Stepanovi ütlustele, selgitamata, millisel põhjendusel peab kohus kaassüüdistatava ütlusi usaldusväärsemateks kui N. Lebedevi enda ütlusi. Kaitsja märgib, et usaldusväärsed tõendid väidetava kägistamise kohta puuduvad. Kaitsja juhib tähelepanu surnu ekspertiisiaktile, millest nähtuvalt ei olnud kägistamine V.S. i surma põhjuseks. Seega puuduvad kaitsja arvates esiteks usaldusväärsed tõendid selle kohta, nagu oleks N. Lebedev üldse V.S. i kägistanud. Teiseks leiab kaitsja, et ka juhul, kui seda oleks tehtud, ei põhjustanud see V.S. i surma. Eelnevast tulenevalt leiab kaitsja, et on tõendamata, et N. Lebedev oleks peksnud V.S. i kepiga, kägistanud teda kaelast ning rõhunud V.S. i kaela ratastooli rattaga. Ka juhul, kui selline tegu oleks tuvastatud, on tõendamata, et see oleks mingil viisil seotud V.S. i surmaga. Kaitsja leiab, et maakohtu poolt viidatud H.T. i seletus ei tõenda ega saagi tõendada V.S. i tapmist N. Lebedevi ja S. Stepanovi poolt. Asjaolust, et süüdistatavad soovisid V.K. iga kokku saada, ei ilmne, et nad pidid mingil põhjusel kartma V.K. i poolt räägitavat, samuti puudub seos tapmise asjaolude tuvastamisega. DNA ekspertiisi kohta rõhutab kaitsja, et tehtud proovidest ei nähtu, et N. Lebedevi rõivastelt oleks leitud V.S. i verd, samuti pole ekspertiisist nähtuvalt leitud mingeid DNA jälgi, mis võimaldaksid N. Lebedevi seostada V.S. i surmaga. Seega puuduvad tõendid, mis näitaksid, et N. Lebedevil oli otsene kehaline kontakt V.S. iga. Sellest tulenevalt puuduvad kaitsja hinnangul tõendid, mis kinnitaksid N. Lebedevile inkrimineeritavat tegu – olemasolevad tõendid küll näitavad, et N. Lebedev viibis sündmuskohas, samas pole N. Lebedev seda ka eitanud. Tõenditest ei tulene, et N. Lebedev oleks tapnud V.S. i või osalenud tema surma põhjustamises. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et N. Lebedevi ütluste kohaselt lõi V.K. korterisse sisenedes V.S. i mitu korda rusikaga näkku. Seda kinnitab kaitsja hinnangul DNA analüüs, mis näitab, et V.K. on olnud V.S. iga otseses füüsilises kontaktis. Seega võis V.S. i veri sattuda V.K. i särgile löömise käigus. Ka juhul, kui see veri sattus V.K. i särgile hiljem, alkoholitarvitamise käigus, võib olla tegemist olukorraga, kus V.K. on osalenud V.S. i surma põhjustamises. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus küllaldaselt selgitanud, miks ta ei pea olemasolevaid ekspertiisitõendeid arvestades võimalikuks V.K. i osalemist V.S. i surma põhjustamises. Kaitsja leiab, et asjas on hulgaliselt kõrvaldamata kahtlusi, mis tuleks KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada N. Lebedevi kasuks. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et otsusest ei nähtu motiive, miks oleks pidanud N. Lebedev tahtma V.S. i tappa. Ütlustest nähtuvalt on nad olnud V.S. iga tuttavad juba varasemast ajast ning olid sõbralikes suhetes. Kaitsja märgib, et mingit konflikti N. Lebedevil kõnealusel ajal XXX korteris V.S. iga ei olnud. 12 Kaitsja leiab, et on tõendamata N. Lebedevi tegu nii

§ 114

p 1 kui

§ 113järgi.

Ka juhul, kui tegu oleks tuvastatud, puudub põhjuslik seos teo ja V.S. i surma vahel. Samuti on tuvastamata

§ 113

subjektiivne külg – tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kohus on otsuses leidnud, et käesoleval juhul on N. Lebedevi puhul tegemist vähemalt kaudse tahtlusega. Kaitsja hinnangul ei tõenda kriminaalasjas tuvastatu isegi kaudset tahtlust. Kaitsja leiab, et põhjendatud on kohtu arvamus, et tõendamata on S.S. e tapmine julmal viisil. Samas on kaitsja seisukohal, et kriminaalasjas on tõendamata N. Lebedevi osalemine S.S. e surma saabumises ning sealhulgas on tõendamata N. Lebedevi tegu, mis oleks põhjuslikus seoses S.S. e surmaga. Kaitsja viitab S.S. e surnu ekspertiisiaktile surma põhjuste osas ning märgib, et kägistamist kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatud ei ole. Selle kohta on andnud ütlusi ainult S. Stepanov ja J. Roose. Kaitsja hinnangul on ütlused ebausaldusväärsed ning antud N. Lebedevi rõõnamise eesmärgil. Kohus on küll viidanud S.S. el sedastatud kopsude tursele, kuid pole konkretiseerinud, milline seos on väidetaval kägistamisel ja kopsude tursel. Eksperdi arvamus on üheselt arusaadav – surm saabus pea tömbi trauma tagajärjel, mis põhjustati tömbi esemega, millel on ilmselt lame traumeeriv pind. S. Stepanov ja J. Roose on tunnistanud, et nad mõlemad lõid S.S. t telliskiviga pähe. Lisaks rõhutab kaitsja, et N. Lebedev ei ole mingil moel sundinud ei S. Stepanovit ega J. Rooset telliskiviga S.S. t lööma. Kaitsja hinnangul on oluline küsimus, kas N. Lebedevil võis olla mingi motiiv S.S. e surma soovimiseks. N. Lebedev nägi S.S. t XXX korteris vaid korra. Pole tõendeid selle kohta, kas ja mida võis S.S. XXX korteris näha. Sellistele tõenditele ei viita kaitsja hinnangul ka kohus. Seega on vastuoluline kohtu seisukoht, et N. Lebedevil oli kindel kavatsus S.S. tappa, seoses Kesk tänava korteris toimunud sündmuste pealtnägemisega. Kohtu seisukoht tugineb otsuse tekstist nähtuvalt J. Roose ütlusel, kes olevat kuulnud S.S. t N. Lebedevile ütlemas, et ta ei räägi midagi. Muid tõendeid kohus esile ei too. Kaitsja viitab Lätis tehtud vaatlusprotokollile ning fotole nr 4 ning süüdistusele, mille kohaselt istus N. Lebedev ratastoolis näoga raudtee poole ning kägistas S.S. t. Kaitsja leiab, et vaadates fotot nr 4, on see ebatõenäoline, kuna sellisel juhul oleks ratastool olnud juba kallaku peal, mis teeks ratastoolis istudes teise inimese kägistamise ilmselt võimatuks. Kaitsja märgib, et N. Lebedev on kohtus taotlenud uurimiseksperimendi korraldamist selgitamaks, kas ta oli võimeline ratastooliga seisma raudteetammi peal, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Kaitsja viitab maakohtu põhjendustele, millega on kohus asunud seisukohale, et sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatud kaks paralleelset jälge laiusega 3 cm, vahekaugus nende vahel 50 cm, on ratastooli jäljed. Kaitsja hinnangul on kohtu arvamus spekulatiivne. Liikudes ratastoolis, millel on neli ratast, ei sõideta ainult kahe tagumise ratta peal, vaid tool toetub ning liigub kõigil neljal rattal. Seega jäävad kõigist neljast rattast ka jäljed. Kaitsja leiab, et S.S. e tapmise süüdistuses on tõendamata N. Lebedevi tegu nii

§ 114p 1,4,6 järgi.

Ka juhul, kui tegu oleks tuvastatud, puudub põhjuslik seos teo ja S.S. e surma vahel. Samuti on tuvastamata

§ 114subjektiivne külg.

Kohus on otsuses leidnud, et käesoleval juhul on N. Lebedevi puhul tegemist otsese tahtlusega. Kaitsja hinnangul ei tõenda kriminaalasjas tuvastatu isegi kaudset tahtlust. N. Lebedevile esitatud süüdistuses

§ 121

järgi, puuduvad kaitsja hinnangul igasugused usaldusväärsed tõendid esiteks selle kohta, et V.K. it oleks üldse pekstud, teiseks, et teda oleks pekstud XXX korteris ning kolmandaks, et peksjaks oleks olnud N. Lebedev. Kannatanu ütluste järgi ta ei mäleta üldse midagi peksmisest, sh ta ei mäleta, kes, millal ja miks teda peksis. 13 Kannatanu on tunnistanud, et ta oli kuni kainenemisele toimetamiseni 08.06.2010 mäluaugus, st ta ei saa anda usaldusväärseid ütlusi peksmise kohta. Kohtuotsusest ei selgu, millisel alusel peab kohus usutavateks S. Stepanovi ütlusi selles, et ööl vastu 08.06.2010 nägi ta, kuidas N. Lebedev lõi kepiga V.K. it pähe, mille tulemusena viimane „välja lülitus”, kaotas teadvuse. Kaitsja leiab, et kohus ei ole selgitanud, millisel moel on võimalik ratastoolis istuval inimesel lüüa teisel isikul kepiga hammast välja. Ebaselge on ka kohtu viide, nagu tõendaks N. Lebedevi paremakäelisus V.K. i peksmist N. Lebedevi poolt. Lisaks märgib kaitsja, et süüdistusaktis esiletoodud V.K. i väidetavat kukkumist ning selliselt hamba kaotamist ei kinnita ükski muu tõend ning sellele pole viidanud ka kohus. Seoses menetluskuludega leiab kaitsja, et kuna ühestki ekspertiisist ei nähtu tõendeid, mis tõendaksid N. Lebedevi süüd, puudub põhjendus, miks ekspertiisitasu N. Lebedevilt välja mõista. N. Lebedevi apellatsioon N. Lebedev taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning tema õigeksmõistmist talle esitatud süüdistustes või kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. N. Lebedev leiab, et kohus ei ole olnud otsust tehes ega kohtulikus uurimises objektiivne. N. Lebedev märgib, et ta ei ole toime pannud talle etteheidetavaid tegusid, kuna ta on invaliid ning ta on sunnitud kogu ülejäänud elu olema ratastoolis. Lisaks leiab N. Lebedev, et maakohtu kohtukoosseis ei ole olnud pädev kriminaalasja arutama ning ei ole olnud erapooletu. N. Lebedev märgib, et juba esimesest kohtuistungi päevast 21.03.2011 oli esitatud taotlus teha KrMS § 156 alusel video-ja helisalvestus kohtus tõendina kasutamiseks, kuna N. Lebedev leiab, et ka eeluurimine polnud läbi viidud objektiivselt ja oli läbi viidud inimõiguste rikkumisega. N. Lebedev esitas ka avalduse kriminaalasja alustamiseks uurija Ülle Orase suhtes, kuid prokurör Milvi Väin lõpetas kriminaalasja § 199 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud prokurör osales isiklikult ka N. Lebedevi ülekuulamisel 20.10.2010, kus kvalifitseeris ümber esialgse kahtlustuse

§ 117

lg 1 järgi raskema, so

§ 114

järgi ning lisas veel

§ 121, kus kannatanuks on V.K.

. Viimatinimetatu on tegelikult osavõtja, kui S. Stepanov ja J. Roose peksid 07.06.2010 XXX tema sõpra V.S. i, millega tekitati talle tekitati surmavaid kehavigastusi, mille tagajärjel V.S. suri. N. Lebedev juhib tähelepanu sellele, et kuritegu oli toime pandud 07.06. ja 08.06.2010, 10.06.2010 võeti teda vahi alla kahtlustatavana

§ 117lg 1 järgi ning kuni 19.10.2010 ei tehtud temaga ühtegi menetlustoimingut.

Alles siis, kui N. Lebedev esitas taotluse kriminaalasja alustamiseks uurija Ü. Orase suhtes, so 19.10.2010 kuulati teda üle kannatanuna. N. Lebedevi hinnangul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid talle esitatud süüdistusi. Kogutud on ainult paljusõnalised H.T. i, S. Stepanovi, J. Roose ja V.K. i väited, kes aga ei või olla tunnistajateks KrMS § 66 lg 2 alusel. Samuti märgib N. Lebedev, et kohus võib toetuda ainuüksi vahetult kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditele, nagu sätestab KrMS § 15, kuid sellised puuduvad, nagu ka otsesed tõendid, kuriteo objekt või ese. N. Lebedev rõhutab, et fotol nr 29 olev alumiiniumkepp, millega kohtu arvates lõi ta V.K. it ja V.S. i, ei ole eeluurimise käigus uuritud ja tunnistatud asitõendiks, nagu ka tema ratastooli. Siinkohal viitab N. Lebedev KrMS §le 7 ja § 124 lg-le 1. N. Lebedevile on arusaamatu talle esitatud süüdistus

§ 114p 1 järgi, kui ekspert J.

Tuusovi ütluste kohaselt saabus V.S. i surm pea tömbi trauma, peaaju verevalumi, peaajupõrutuse tagajärjel, mitte aga kägistamisest. N. Lebedevi hinnangul on tema tegevus pigem seotud

§-ga 121, kuid mitte kuidagi

§ 114p-ga 1.

Samuti märgib N. Lebedev, et kriminaalasjas nr 10260102811 on uurija teatis, et ta helistas eksperdile J. Tuusovile ning viimane vastas, et V.S. on surnuks pekstud. Nimetatud asjaolu kinnitab J. Tuusov ka kohtus ning märgib, et piklikuks esemeks võib olla ratastooli detail, kuna uurija suunas teda küsimusega ratastooli kohta. N. Lebedev rõhutab, et vastavalt KrMS § 68 lg14 le 4 on on keelatud esitada suunavaid küsimusi ning kohus ei saa käsitleda neid tõenditena. N. Lebedevi hinnangul on prokurör rikkunud kohtus pidevalt seadust, so KrMS § 288 lg 3 suunavate küsimustega, mida kinnitab kohtuistungi protokoll. S. Stepanovi kaitsja apellatsioon S. Stepanovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist S. Stepanovi süüdimõistmises ja karistamises

§ 113järgi V.S.

i tapmises ning uue otsuse tegemist, millega mõista S. Stepanov eelnimetatud süüdistuses õigeks ja vähendada talle mõistetud karistust. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja see on kaasa toonud materiaalõiguse väära kohaldamise. Kaitsja hinnangul ei ole S. Stepanovi süü

§ 113järgi kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud.

Kaitsja nõustub kohtu seisukohaga, et J. Roose ja S. Stepanovi ütlusi tuleb hinnata usaldusväärseteks, kuid ei nõustu, et konkreetsete sündmuste hindamisel on kohus siiski hinnanud S. Stepanovi ütlused ebausaldusväärseks. Maakohus ei ole tähelepanu pööranud asjaolule, et J. Roose on ütluste andmisel olnud ebakindel ja mittejärjepidev. Kaitsja arvates on S. Stepanovi ütlused usaldusväärsemad kui J. Roose omad, mida on kinnitanud ka teised asjas kogutud usaldusväärsed tõendid (tunnistajate I.P. ja S.L. ütlused). Kaitsja märgib, et S. Stepanov ei ole eitanud, et tal tekkis kannatanuga tüli ja et ta lõi kannatanut kahel korral näo piirkonda. Uuritud tõenditest nähtuvalt toimus see löömine lühikese aja möödumisel peale korterisse saabumist ning see ei saa olla põhjuslikus seoses inkrimineeritava teo tagajärjega. Maakohtu J. Roose ütluste põhjal tehtud järeldus, et S. Stepanov peksis kannatanut jalgadega, ei põhine J. Roose ütlustel. Kaitsja hinnangul ei ole põhjust S. Stepanovi ütlustes kahelda. Ühtlasi ei ole J. Roose ütlustega ümber lükatud S. Stepanovi ütlused. Maakohus on käsitlenud S. Stepanovit süüstava tõendina V.S. i DNA profiili olemasolu S. Stepanovi vasaku jala jalatsil ja püksisäärel. Kaitsja hinnangul ei tõenda nimetatud asjaolud S. Stepanovi poolt V.S. i peksmist, vaid asjaolu, et S. Stepanov viibis XXX korteris. Maakohtu hinnangul kinnitab S. Stepanovi täielik huvi puudumine V.S. i liikumatult põrandal lamamise vastu S. Stepanovi selget teadmist, et kannatanu on surnud. Kaitsja kohtu sellise järeldusega nõus ei ole ning leiab, et pigem kinnitab S. Stepanovi huvipuudus kannatanu tervisliku seisundi suhtes, et S. Stepanovil ei olnud põhjust kahtlustada, et kannatanu on surnud. Seda kinnitab kaudselt ka tuvastatud asjaolu, et S. Stepanov oli isik, kes helistas häirekeskusesse, et teatada kannatanu surmast. Kohtus leidis tuvastamist ka asjaolu, et N. Lebedev kägistas V.S. i ning rõhus tema kaela piirkonda ratastooli osaga. Lisaks sellele osutas N. Lebedev hommikul käega oma kõri peale, millega näitas J. Roosele ja S. Stepanovile, et kägistas V.S. i ära (murdis kõri). Selline tegevus sai aset leida alles peale J. Roose ja S. Stepanovi lahkumist korterist. Nimetatud asjaolu viitab otseselt sellele, et nii J. Roose kui ka S. Stepanovi lahkumise ajaks oli V.S. veel elus ning tema surm saabus hiljem N. Lebedevi käitumise tulemusena. J. Roose kaitsja apellatsioon J. Roose kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kvalifitseerida J. Roosele esitatud süüdistus ümber

§ 113järgi ja kergendada J.

Roosele mõistetud karistust. Kaitsja märgib, et J. Roose tegevuse kvalifitseerimiseks

§ 114p 6 järgi peaks muuhulgas olema tõendatud järgmised asjaolud: J.

Roose oli teadlik, et S. Stepanov ja N. Lebedev tapsid V.S. i; J. Roose tappis S.S. e selleks, et viimane ei saaks anda politseiametnikele ja kohtule ütlusi V.S. i tapmise asjaolude kohta. Kaitsja hinnangul ei ole eelnimetatud asjaolud kriminaalasja materjalidega tõendatud. Kaitsja märgib, et J. Roose on kinnitanud, et ta ei saanud järgmisel hommikul sündmuskohale minnes aru, 15 mis korteris oli toimunud. Ta läks koos S. Stepanovi, N. Lebedevi ja S.S. ega Läti Vabariiki, et muretseda alkoholi joomingu jätkamiseks. J. Roose ei olnud teadlik, miks läks kogu seltskond raudtee äärde ning arvas, et otsitakse võimalust alkoholi muretseda. Raudtee ääres haaras N. Lebedev S.S. el kõrist ja hakkas teda kägistama, S. Stepanovi käsul tõi J. Roose kivi ning lõi sellega S.S. t pähe. Eeltoodust ei nähtu, et J. Roose oleks tegutsenud teise kuriteo varjamise eesmärgil ning seetõttu on põhjendamatu tema käitumise kvalifitseerimine

§ 114p 6 järgi.

J. Roose ei olnud seotud varem toime pandud kuriteoga ning seetõttu puudus tal endal vajadus tunnistaja tapmiseks kuriteo varjamise eesmärgil. Selleks, et J. Roose vastutaks koos N. Lebedevi ja S. Stepanoviga

§ 114

p 6 järgi peaks olema vaieldamatult tõendatud, et kaassüüdistatavad selgitasid talle oma tegevuse eesmärke ning J. Roose oleks tegutsenud samadel motiividel (so varjata S. Stepanovi ja N. Lebedevi poolt varem toime pandud kuritegu). Kaitsja selgitab, et J. Roose tegevuse eesmärgiks oli vältida ohtu oma elule. Eeltoodut arvestades on kaitsja seisukohal, et J. Roose käitumine on kvalifitseeritav

§ 113järgi. Kaitsja viitab Kr

MS § 312 lg-le 1,2 ning Riigikohtu praktikale (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-119-04, 3-1-1-142-05 ja 3-1-1-24-06). Kaitsja hinnangul ei vasta maakohtu otsus J. Roose tegevusele antud karistusõigusliku hinnangu osas eelnimetatud lahendites toodud nõuetele. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel on maakohus jõudnud järeldusele, et J. Roose tegutses teise kuriteo varjamise eesmärgil. Kuna kohus ei ole ka analüüsinud J. Roose tegevuse eesmärke, on kohtulahend olulises osas põhjendamata. Kaitsja märgib, et J. Roose varasem karistatus on kustunud ning teda on ühel korral karistatud väärteo toimepanemise eest. Sellega erineb J. Roose teistest kaassüüdistatavatest ning kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaoludest nähtuvalt pani ta kuriteo toime S. Stepanovi ja N. Lebedevi mõjutusel ning hirmust nende ees. Maakohus on tema karistust kergendavate asjaoludena arvestanud on puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Eeltoodut arvestades ei saa kaitsja arvates pidada põhjendatuks J. Roose karistamist 9 aasta pikkuse vangistusega. Prokuröri apellatsioon Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist N. Lebedevi süüdimõistmises

§ 113ja § 114 p 4,6 järgi, S.

Stepanovi süüdimõistmises

§ 113ja § 114 p 4,6 järgi ning J.

Roose süüdimõistmises

§ 114p 6 järgi.

Uue otsusega palub prokurör N. Lebedevi süüdimõistmist

§ 114

p 1,4,6 järgi, mille eest mõista talle karistuseks 16 aastat vangistust, ja

§ 121järgi (kannatanu V.K.

), mille eest mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista N.

Lebedevile lõplikuks liitkaristuseks 16 aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakata Nikolai Lebedevi karistusaega arvestama alates 08.06.2010. Samuti palub prokurör S. Stepanovi süüdimõistmist

§ 114

p 1,4,6 järgi, mille eest mõista talle karistuseks 15 aastat vangistust.

§ 68alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakata S.

Stepanovi karistusaega arvestama alates 08.06.2010. Lisaks taotleb prokurör J. Roose süüdimõistmist

§ 114p 6 (kannatanu S.S.

) järgi, mille eest mõista talle karistuseks 9 aastat vangistust.

§ 68alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakata J.

Roose karistusaega arvestama alates 08.06.

  1. Prokurör ei nõustu maakohtu arvamusega selle kohta, et tapmistegudes puudub julm ja piinav viis. Seega ei ole maakohtu otsus N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose poolt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimisel seaduslik ja kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Prokuröri hinnangul on kohtu järeldused, et tapmisteod ei ole toime pandud julmal ja piinaval viisil, ekslikud, sest piinavaks või julmaks viisiks hinnatavate asjaolude suhtes peab süüdlasel olema vähemalt kaudne tahtlus. Suurele valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, 16 tema surnuks peksmine arvestades löökide hulka ja kohta inimkehal. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes, samuti erilises põlguses ohvri suhtes mida iseloomustab toiming pärast ohvri tapmist (Riigikohtu lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-106-97 ja 3-1-1-114-06). Prokurör märgib, et surnu ekspertiisiakti kohaselt oli V.S. il kokku üle 70 haava, marrastuse, verevalumi, roiete murrud, keeleluude murd jne – enamus vigastusi näol ja kaelal, muuhulgas ka enesekaitsele viitavad vigastused. Kuna prokurör leiab, et süüdistatavatel S. Stepanovil ja N. Lebedevil oli ühine teotahtlus ja teovalitsemine, siis kahe isiku poolt koosvõetuna ekspertiisiaktis märgitud elutähtsasse organisse, so pähe, intensiivne ja rohke vigastuste tekitamine põhjustas ohvrile suurt valu ja kauakestvaid füüsilisi vaegusi. Ohver oli liikumispuudega invaliid, kes ei suutnud osutada vastupanu, kelle elu suhtes näidati üles erilist hoolimatust. Lisaks on arvestatav ka asjaolu, et ohver oli veel hommikulgi näoli põrandal maas, ratastool pea peal, mis iseloomustab põlgust ohvri suhtes. Prokurör märgib, et ka S.S. ele tekitati surmavad vigastused elutähtsasse organisse – pähe – ja kuigi löökide arv ei olnud suur, on prokurör arvamusel, et arvestades kohta, kuhu löödi ja tugevust, tekitasid need ohvrile suurt valu. Julma viisi iseloomustab ohvri kägistamine enne surmavate vigastuste tekitamist, põlgus ohvri vastu, mida iseloomustab tahtluse aste – kavatsetus – sest olenemata sellest, et ohver ei pidanud teadma, kuhu teda viiakse, teadsid seda süüdistatavad. Lisaks on arvestatav põlgusena ohvri suhtes ka tema kraavi lohistamine. Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et tapmised on toime pandud nii piinaval kui julmal viisil. Vastuväited apellatsioonidele Prokurör on esitanud vastuväited apellatsioonidele, milles leiab, et maakohtu otsus on motiveeritud ja kohtu arvamuse kujunemine jälgitav. Prokurör jääb enda süüdistuskõnes toodud arvamuse ja apellatsioonis toodud vastuväidete juurde ning palub jätta kaitsjate ja N. Lebedevi apellatsioonid rahuldamata. Puutuvalt N. Lebedevi kaitsja apellatsiooni märgib prokurör järgnevat. Prokurör leiab, et kohtu veendumus J. Roose ja S. Stepanovi ütlustele tuginedes on kujunenud N. Lebedevi antud ütluste olulises vasturääkivuses teiste tõenditega. Näiteks ütlused selles, et ta oli suuteline iseseisvalt Kesk tn korterist lahkuma ja tagasi tulema – vastuoluna toob prokurör N. Lebedevi enda väite, et ratastool aidati tal S. Stepanovi poolt kortermaja trepist alla tuua, et S. Stepanovi ütluste kohaselt oli vaja korteri välisust tugevasti lükata ratastooliga sealt läbisõitmiseks (tõendatud ka kannatanu ütlustega) ja vaja oli korteris magamisasemele tõsta ka tugitool ratastooliga liikumise võimaldamiseks (kui ratastool oli toas, tõsteti see jälle maha tagasi). Millegagi ei ole kinnitust leidnud ka N. Lebedevi väide, et H.T. oli raudtee ääres garaažide juures alkoholi tarvitamas; et Stjopal, Janisel ja V. olid vigastused - põsk oli paistes ainult J. Roosel; et V.K. lõi kohe tuppa jõudes V.S. i; et tema soovis pidevalt politseisse helistada ja V.S. i tapmisest teatada ja et ka tunnistajatele S. L. ja I. P. ütles nagu oleks J. Roose ja S. Stepanov V.S. i ära tapnud, mitte et ta on ise ära surnud; et ta ainult nägi Läti Valkas kuidas S.S. el tuli suust ja kõrvadest verd ja et ta üldse raudteerööbaste juurde ei liikunudki (siin on ta eksitanud ka kaitsjat selles, et ratastool oli sündmuste ajal sama, millega ta oli kohtus ning kaitsja väide neljast rattajäljest tulenebki sellest tegelikult on kinnipidamisel tehtud fotol näha ratastool, millel asetsevad rattad üksteise järel ja ei teki 2 paari rattajälgi); et ei tea kust oli pärit lapp, millega Pedeli jõe ääres Roose oma jalatseid ja tema oma ratastooli puhastas (DNA ekspertiisiga on tuvastatud N. Lebedevi DNA sellel lapil); et H.T. lõi teda kui ta ei olnud nõus J. Roose ja S. Stepanovi süüd enda peale võtma (kahtlustatavana kinnipidamise akti kohaselt ei olnud N. Lebedevil nähtavaid vigastusi ja neid ei ole näha ka fotodel); et iseseisvalt lahkus Läti ja Eesti piiri ääres asuva maja õuest ja iseseisvalt „põgenes“ politseisse ja rida teisigi oma kaitseversiooni valikul tehtud avaldusi ja esitatud väiteid, muuhulgas ka eesti keele mittevaldamine (omakäelised kirjalikud dokumendid eesti keeles, esinemine televisioonis selges eesti keeles, tõlgi parandamine kohtuistungil) - kuigi tuli arvestada, et süüdistataval on õigus nõuda tõlget emakeelde. J. Roose ja S. Stepanovi soov rõõnata N. Lebedevi ei ole kooskõlas sellega, et Lätis toimepandud tapmises on nad mõlemad oma osalust 17 tunnistanud ja andnud sarnaseid ütlusi ka N. Lebedevi osa kohta selles. Alkoholijoobe tuvastamisel on 08.06.2010 kell 18.00 N. Lebedevil olnud väljahingatavas õhus 1,19 mg/1 kohta alkoholi, kell 17.30 J. Roosel 1,37 mg/1 kohta ja S. Stepanovil kell 17.35 0,84 mg/1 kohta. See ühtib S. Stepanovi väitega, et tema oli kõige kainem, mistõttu tehti talle ettepanek N. Lebedev ratastooliga politseimajja toimetada (ütlused ühtivad tunnistaja M. ütlustega). N. Lebedevi isikuomadused on kajastamist leidnud nii iseloomustustes kui kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktides ning on tuvastatud tema varasem vägivaldne käitumine, pidurdamatus, konfliktsus. Valga Hoolekandekeskuse iseloomustusest nähtub, et N. Lebedev oli kiiresti ärrituv, kaval ja valelik, töötajad hoidsid temaga suhtlemisel hirmuga teatud distantsi ja seetõttu oli harva konfliktsituatsioone. N. Lebedevi sekkumine S. Stepanovi ja V.S. i vahel alanud konflikti toimus vahetult pärast seda, kui S. Stepanov oli löönud V.S. i. Põhjusliku seosena konflikti sekkumiseks on arvestatav S. Stepanovi väide, et V.S. hakkas „külalisi" ära ajama solvavate sõnadega. Tuvastamist on leidnud nii ütlustega kui DNA ekspertiisiga ja jälitustoimingutega, kes viibisid ja kui kaua ööl vastu 08.06.2010 XXX korteris, et seal olid kannatanuteks lisaks V.S. ile nii J. Roose (kes oli küll enda sõnade kohaselt tugevas joobes, kuid suutis lahkuda korterist mujale magama) kui V.K. (keda enda sõnade kohaselt löödi mitmel korral ja „pilt läks eest ära" ning kes oli samuti tugevas joobes, arvestades sellega, et ta ei olnud võimeline hommikul teistega kaasagi minema joove oli 1,32 mg/1). Lisaks on 03.11.2010 jälitusprotokollist näha, et 08.06.2010 hommikul kella 08 paiku kolm korda helistatud V.S. i telefonilt S. Stepanovi telefonile, kuigi S. Stepanov on seda hommikust suhtlemist telefonis eitanud. Ei V.S. il ega V.K. il olnud mingeid suhteid S. Stepanoviga, mistõttu on prokurör veendunud, et helistajaks oli N. Lebedev V.S. i telefonilt. Tuvastamist on leidnud, et H.T. ei viibinud ööl vastu 08.06.2010 XXX korteris. Tuvastatud on V.S. il olnud vigastuste iseloom, võimalik tekitamise viis ja aeg. Kõiki asjaolusid arvestades ongi kohus kujundanud oma siseveendumuse sündmuste käigu ja tegude ning tagajärje saabumise seose kohta. Uurimise puuduseks võib pidada küll ratastooli asitõendiks tunnistamata jätmist ning kiiret tagastamist hooldusasutusele, kuid võimalike jälgede leidmise paneb kahtluse alla ratastooli pesemine ja sellega liikumine vihmase ilmaga. Eksperiment ratastooliga nii pika aja möödudes sündmustest ei ole võimalik seoses sellega, et korterisse lubati siseneda omastel mõned päevad pärast sündmust ja ei ole garanteeritud esemete paiknemine täpselt samas asendis, kui oli sündmuste ajal. Samuti ei ole garanteeritud, et on võimalik saada hooldekodust sama ratastool, mida N. Lebedev kasutas sündmuste ajal, ja et ratastool oleks samas korras. Looduses ratastooliga liikumine oleneb ilmastikuoludest ja eelkõige isiku enda soovist teatud toiminguid teha või mitte teha. Kuna kohtus ei tekkinud kahtlusi teiste tõendite osas, millega on tuvastatav N. Lebedevi liikumine ratastoolis, on kohus prokuröri hinnangul õigesti jätnud rahuldamata taotluse eksperimentide kohta. Aktsepteeritav on väide, et sündmuskohalt ei ole kaasa võetud ja ei ole uuritud asitõendina korteris olnud keppi, et kelle DNA kepil oli, kuid ükskõik kelle korterisviibinud isikute DNA tuvastamine kepil on põhjendatav lihtsalt kepi ühest kohast teise tõstmisega. Kepiga löömist on avaldanud S. Stepanov esimest korda 13.10.
  2. Apellatsioonis märgitakse veel, et kuna S.S. e laiba ekspertiisist ei nähtu kaelal kägistamisjälgi ja surm saabus pea tömbi trauma tagajärjel, siis ei ole N. Lebedevi tegu põhjuslikus seoses S.S. e surmaga. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et S.S. ele pähe vigastuste tekitamisele eelnes vahetult N. Lebedevi poolne vägivald S.S. e suhtes, seega tegutsesid nii N. Lebedev, S. Stepanov kui J. Roose ühise teovalitsemisega. Ekspertiisiakt on üheks tõendiks, mida kohus hindab teiste tõenditega kogumis ja kujundab oma veendumuse kogu ekspertiisiaktis oleva informatsiooni kohaselt. Prokurör leiab, et kohus on õigesti hinnanud tõendeid süüdistatavate tegude ja tagajärje seose osas arvestades ka tegudele eelnevaid sündmusi (välja arvatud

§ 114p l osas).

Valgas XXX korteris V.K. i peksmises ei ole apellatsiooni kohaselt ühtegi usaldusväärset tõendit. Ekslik on apellatsioonis esitatud väide, et kohus tuvastas nagu oleks N. Lebedev löönud magavat 18 V.K. it. Kohtuotsuses on selgelt motiveeritud see, et V.K. ile vigastuste tekitamises ja nende eelnevas puudumises on kokkulangevad nii S. Stepanovi, J. Roose kui H.T. i ütlused ja V.K. i enda ütlused, et nii kui üles ärkas, nii peksa sai. Alkoholitarvitamisega on küll J. Roose ja S. Stepanov põhjendanud seda, et üksikasju täpselt ei näinud ja kohtus enam täpselt kõike ei mäleta, kuid põhiolemuselt on sündmuste kohta antud ütlused kattuvad. S. Stepanovi kaitsja poolt vaidlustatu kohta leiab prokurör, et kohus on õigesti hinnanud sündmuste olemust ja jälgitavalt analüüsinud nii ütlusi kui muid tõendeid. S. Stepanov on tunnistanud tüli tekkimist korteriperemehega ning ta lõi V.S. i rusikaga. S. Stepanovi äkiline iseloom on muu hulgas tuvastatud ka J. Roose ütlustega, et S. Stepanov on mitmeid kordi tema suhtes vägivalda tarvitanud ja nii ka ööl vastu 08.06.2010 XXX korteris. S. Stepanov on varem 10 korda karistatud isik (sh vangistusega), esialgu küll varavastaste kuritegude eest, kuid 2009 juba ka vägivallategude eest. Mõistetav on ka V.S. i käitumine „külaliste" äraajamisel, sest juba mitu päeva oldi teda ära kasutatud remonditegemise ettekäändel, kui esialgu olid korteris talle küll tuttav H.T. ning viimasega kaasasolnud V.K. , tarvitatud alkoholi ja nüüd olid sinna jälle tulnud talle tegelikult võõrad isikud. J. Roose, olles tihedalt seotud oma igapäevaelus S. Stepanoviga, on siiski tunnistanud, et nägi kuidas S. Stepanov lõi jalaga V.S. i. Tema korterist lahkumise kohta on väitnud, et lahkus üksinda, kuna ei tahtnud seal enam olla, nägi kuidas N. Lebedev lõi V.S. i ja tema arvates nägi V.S. i peksmist ka S.S. . Ta ei ole kinnitanud, et korterist lahkus koos S. Stepanoviga. Prokurör on arvamusel, et ainult korteris ringiliikudes ei saanud sattuda V.S. i DNA S. Stepanovi pükstele ja jalatsile. Ennastõigustavalt on S. Stepanov möönnud, et võis põrandal asetsevale V.S. ile peale astuda, kuid ei trampinud tema peal, nagu on esimesel ülekuulamisel N. Lebedev väitnud. Tuvastatud on, et S. Stepanov ei tõstnud V.S. i maast üles, seda tegi J. Roose. S. Stepanovi tunnistus sellest, et N. Lebedev tegi ettepaneku S.S. kui pealtnägija ära koristada, ja selles, et ta tunnistab end Lätis toimepandud kuriteos süüdi, ning arvestades ka H.T. i ütlusi N. Lebedevi ja S. Stepanovi omavahelisest „nõupidamisest" J. Roose „ärakoristamiseks" (milles küll S. Stepanov hakkas Lebedevile vastu), annavad alust väitele, et ka varem olid S. Stepanov ja N. Lebedev koos tegutsenud. Apellatsioonis on taotletud S. Stepanovi õigeksmõistmist selles episoodis, kuid ei ole põhjendatud, miks ei ole tõendatud isegi kehaline väärkohtlemine või liikumispuudega invaliidile eluohtlike vigastuste tekitamine. Kõiki sündmusi koosvõetuna hinnates leiab prokurör, et kohus on jõudnud õigele järeldusele S. Stepanovi osavõtus V.S. ile selliste vigastuste tekitamises, mis põhjustasid surma, sest ainult S. Stepanov ja N. Lebedev kasutasid kannatanu suhtes vägivalda. Kaitsja on vaidlustanud otsust J. Roosele inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni ja karistuse osas, sest ei ole tuvastatud, et J. Roose teadis V.S. i tapmisest S. Stepanovi ja N. Lebedevi poolt ning et J. Roose tappis S.S. e selleks, et viimane ei saaks anda politseinikele ja kohtule ütlusi V.S. i tapmise asjaolude kohta. Prokurör märgib, et kohtuistungil on J. Roose selgitanud, et tema katsus maaslamava V.S. i pulssi ja seda ei olnud ning ütles, et Viktor on surnud, eelmisel õhtul nägi ta V.S. i peksmist, sai aru N. Lebedevi väitest „tegi kadõki", nägi kui S.S. oli juures V.S. i peksmise ajal ja kuulis S.S. e kohta öeldavat palju sündmusi pealtnäinud tunnistaja ärakoristamisest, kuulis kuidas S.S. raudteetammil lubas mitte midagi kellelegi rääkida. Prokurör leiab, et teise süüteo varjamise eesmärgil tapmise toimepanemisena on kvalifitseeritav tegu ka siis, kui kavatsetakse varjata kellegi teise süütegu. Süütegu on ka ainult peksmine olenemata tagajärgede raskusest. Lisaks sellele on J. Roose end Lätis toimepandud kuriteos süüdi tunnistanud, mistõttu on prokurör seisukohal, et J. Roose käitumine on kvalifitseeritav tapmisena teise süüteo varjamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus jäid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. 19 Prokurör palus enda apellatsiooni rahuldada ning täpsustas, et ta taotleb J. Roose süüdimõistmist

§ 114p 1,6 järgi.

Nimetatu on kooskõlas ka apellatsiooni põhjendava osaga. Kaitsjate ja süüdistatava N. Lebedevi apellatsioonid palus prokurör jätta rahuldamata. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, esitatud apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Sellest tulenevalt ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuse põhiosas esitatud kõiki asjakohaseid põhjendusi vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1 ning alljärgnevalt käsitleb apellatsioonide peamisi väiteid. Samas aga sõltumata esitatud apellatsioonidest, tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

  1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus süüdistatav N. Lebedevi apellatsiooni, kus lisaks tema õigeksmõistmise taotlusele on taotletud alternatiivselt kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. N. Lebedev on seisukohal, et maakohtu kohtukoosseis ei olnud pädev kriminaalasja arutama ning heidab kohtule ette erapoolikut suhtumist. Samuti osundab N. Lebedev, et ta esitas maakohtule taotluse KrMS § 156 alusel kohtuistungi heli-ja videosalvestamiseks, kuid seda ei rahuldatud. Samuti teeb süüdistatav etteheiteid kriminaalasjas osalenud prokuröri suhtes, kes ka kohtus rikkus pidevalt seadust, esitades suunavaid küsimusi. 1.1 Esmalt tuleb märkida, et ringkonnakohus ei tuvastanud käesoleva kriminaalasja menetlemisel maakohtus selliseid kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi, mis vältimatult tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ning kriminaalasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Puutuvalt N. Lebedevi poolt maakohtu esitatud taotlusesse kohtuistungi heli-ja videosalvestamise kohta, märgib ringkonnakohus järgnevat. N. Lebedev esitas eelnimetatud taotluse viitega KrMS §-le 156 lg-le 2, kuna soovis, et kõik kohtus öeldu oleks sõna-sõnalt protokollitud (kohtutoimik I, tl 163,164,165). Maakohus jättis nimetatud taotluse protokollilise määrusega rahuldamata põhjendusega, et alates 01.09.2011 on kohtuistungite salvestamine kohustuslik ning alles sellest ajast on selline salvestis tõendina käsitletav. Käesoleva kriminaalasja maakohtus arutamise ajal on aga tõendiks kohtuistungi protokoll ning sellega on menetlusosalisel seaduses ettenähtud ajal võimalik tutvuda (kohtutoimik I, tl 180). Seonduvalt eeltooduga märgib ringkonnakohus järgnevat. Käesoleva kriminaalasja maakohtus arutamise ajal kehtinud KrMS § 156 kohaselt võis kohus kohtuistungi heli-või videosalvestada. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt toimus küll kohtuistungi helisalvestus, kuid seda nö proovina. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 23 lg 1 kohaselt üldmenetluses toimuva kohtuistungi helisalvestamine ning salvestiste kättesaadavaks tegemine vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 156 lõikele 1 ja §-le 1561 toimub kuni kohtutes tehniliste tingimuste loomiseni kriminaalmenetluse seadustiku enne
  2. aasta
  3. septembrit kehtinud redaktsiooni kohaselt. Justiitsminister kehtestab oma määrusega salvestamisele ülemineku aja, tingimused ja korra. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 23 lg 1 alusel vastu võetud justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 45 § 5 kohaselt on üldmenetluses toimuva kohtuasja helisalvestamine esimese ja teise astme kohtutes kohustuslik alates
  4. a. Eeltoodust tulenevalt ei ole üldmenetluses arutatava kohtuistungi salvestamine kuni 01.01.2012 kohustuslik ning seetõttu ei ole N. Lebedevi etteheide maakohtule asjakohane. Ringkonnakohtul puudub alus ka järeldada, et maakohus oleks kriminaalasja arutamisel olnud erapoolik. Vastavalt KrMS §-le 266 juhib istungit eesistuja ning kohtumenetluse pooled ning teised saalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtuniku korraldusi. Kohtuistungi protokollist 20 nähtuvalt kujunes ringkonnakohtul veendumus, et kohtu eesistuja on juhtinud kohtuistungeid asjatundlikult ning kohtumenetluse poolte õiguste rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud. 1.2 N. Lebedevi etteheited kriminaalasjas osalenud prokuröri suhtes ei ole samuti põhjendatud. N. Lebedev esitas maakohtus taotluse prokurör M. Väini taandamiseks, leides, et prokurör on kriminaalasjas huvitatud isik ning seega ei ole erapooletu (kohtutoimik I, tl 139, 140, 141). Maakohus jättis nimetatud taotluse oma 21.03.2011 määrusega rahuldamata (kohtutoimik I, tl 142-144). Ringkonnakohus nõustub määruses toodud seisukohtadega prokuröri taandamisaluste puudumisest ning süüdistatava N. Lebedevi etteheidete subjektiivsest iseloomust prokuröri suhtes. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, et prokurör oleks kohtumenetluse käigus näidanud üles ilmset ebaprofessionaalsust, mistõttu ei pea vajalikuks sellel küsimusel täiendavalt peatuda.
  5. N. Lebedev ja tema kaitsja on vaidlustanud N. Lebedevi süüdimõistmise

§ 121järgi kannatanu V.K.

i suhtes toime pandud vägivallateos. Apellandid leiavad, et N. Lebedev tuleks selles süüdistuses õigeks mõista, kuna puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid selle kohta, et V.K. it oleks üldse pekstud ning ja et peksjaks oleks olnud N. Lebedev. Süüdistatav leiab veel, et V.K. it ei ole õige lugeda kannatanuks, vaid nimetatud isik on V.S. i tapmisest osavõtja. 2.1 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides toodud argumendid ei ole niivõrd kaalukad, mis tingiksid N. Lebedevi õigeksmõistmise

§ 121

järgi ning nõustuda tuleb maakohtu asjakohaste põhjendustega (kohtuotsuse lk 32). 2.2 Esmalt märgib ringkonnakohus, et KrMS § 37 sätestab muuhulgas, et kannatanu on füüsiline isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kuna kohtueelne menetleja tuvastas V.K. i suhtes kuriteo toimepanemise ning selle käigus füüsilise kahju tekitamise, tunnistatigi nimetatud isik vastavalt eelnimetatud sättele õigesti ja põhjendatult kannatanuks. 2.3 Tuvastades N. Lebedevi süü ööl vastu 08.06.2010 XXX korteris alkoholi ühise tarvitamisel tekkinud tüli käigus V.K. i korduvas löömises kepiga ja rusikaga, on maakohus uurinud kõiki kohtu käsutuses olevaid asjassepuutuvaid tõendeid ning tuli põhjendatult järeldusele, et V.K. i suhtes kasutati vägivalda just nimelt süüdistuses märgitud ajal ja kohas ning seda tegi vaieldamatult N. Lebedev. Kannatanu V.K. ise kinnitas, et ta sai V.S. i korteris peksa. Kes seda tegi, ta ei osanud öelda. Toimepandu asjaolude täpsemaks tuvastamiseks on maakohus tuginenud eelkõige V.K. i vaatlemisel tuvastatule ning S. Stepanovi ja J. Roose, samuti tunnistaja H.T. i ütlustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtuotsuses käsitletud tõendid annavad aluse järeldada, et V.K. i suhtes kasutati vägivalda 08.06.2010 V.S. i korteris ning seda tegi N. Lebedev. Kaitsja seab S. Stepanovi ja J. Roose ütlused kahtluse alla sellega, et nimetatud isikud olid tarvitanud suurel hulgal alkoholi. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest asjaolu, et S. Stepanov ja J. Roose olid tarvitanud alkoholi, ei anna veel alust lugeda nende poolt antud ütlusi ebausaldusväärseteks. Käesolevalt pole üheselt võimalik väita, kui suurel hulgal nimetatud isikud alkoholi olid tarbinud. S. Stepanov ja J. Roose on nendele teadaolevatest V.K. i suhtes toimepandud teo asjaoludest selgelt ning üheselt mõistetavalt rääkinud ning koostoimes teiste kohtuotsuses toodud tõenditega on neile võimalik ka tugineda.

  1. S. Stepanovi ja N. Lebedevi süüdistus V.S. i tapmises. S. Stepanovi kaitsja ja N. Lebedev ning tema kaitsja on vaidlustanud nimetatud episoodis süüdimõistmise ning taotlevad S. Stepanovi ja N. Lebedevi õigeksmõistmist. Põhilisteks argumentideks seejuures on tõendite ebaõige hindamine maakohtu poolt, süüdimõistva kohtuotsuse tuginemine ebausaldusväärsetele tõenditele. 3.1 Esmalt märgib ringkonnakohus, et KrMS § 61 lg-d 1,2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 21 Kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS § 312 p-st 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Seega peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema jälgitav. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas maakohtu otsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad vastuoludeta ning selged. Kohus asus kogutud tõenditele hinnangu andmisel seisukohale, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud N. Lebedevi ja S. Stepanovi poolt V.S. i tapmine. Kohus analüüsis väga põhjalikult kõiki tõendeid, sealhulgas süüdistatavate poolt antud ütlusi, samuti dokumentaalseid tõendeid (kohtuotsuse lk10-16). Seejuures on kohtuotsusest selgelt ja üheselt arusaadav, millistel kaalutlustel hindas kohus ühed tõendid usaldust väärivateks ja millised tõendid ning millistel põhjustel mitte. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on tuvastanud kõik tõendamiseseme asjaolud, toodud järeldused toetuvad asjakohastele põhjendustele ning kohtu seisukohtade kujunemine on selgelt järgitav (kohtuotsuse lk 16-24). 3.2 N. Lebedevi kaitsja on märkinud, et puudub igasugune mõistlik põhjus, miks N. Lebedevi ütlused on vähem usaldust väärivamad kui S. Stepanovi ja J. Roose ütlused. Maakohus on jätnud analüüsimata, kas nimetatud isikute ütlused võivad olla kantud soovist N. Lebedevi rõõnata. N. Lebedev leiab samuti, et kogutud on paljasõnalised H.T. i, S. Stepanovi, J. Roose ja V.K. i väited, kes ei saa olla tunnistajad. Ka S. Stepanovi kaitsja ei nõustu kohtu käsitlusega puutuvalt tõendite usaldusväärsusesse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose ütlusi nende usaldusvääruse ja elulise usutavuse aspektist ning seejuures on tuginetud asjakohasele kohtupraktikale (kohtuotsuse lk 16-17). Ringkonnakohus ei aktsepteeri etteheiteid selle kohta, et kohus ei ole olnud järjekindel ning selge või siis jätnud põhistamata, miks ta ühtesid tõendeid peab usaldusväärsemateks kui teisi tõendeid. Kohtuotsusest nähtub põhjalik kõigi tõendite, sealhulgas süüdistatavate ütluste käsitlus. Kusjuures oluline on rõhutada, et kaassüüdistatavate ütluste hindamisel puuduvad igasugused seadusest tulenevad erandid, kohus hindab neid võrdväärselt teiste tõenditega samadel alustel, samas peab kohus selgitama, millistel põhjustel loetakse kaassüüdistatava ütlused usaldusväärsemateks kui näiteks teise süüd eitavad ütlused. Sellist põhimõtet on maakohus otsuses ka järginud. 3.3 N. Lebedevi kaitsja osundab veel ka kaassüüdistatavate tugevale joobes olekule, mille tõttu toimub adekvaatse maailmatajumise oluline nõrgenemine, alaneb võime tähele panna asjaolusid ning neid meelde jätta. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et kohtu seisukoht J. Roose ja S. Stepanovi ütluste usaldusväärusest on vastuoluline. Siinkohal tugineb kaitsja J. Roose ja S. Stepanovi selgitustele nende joobes oleku kohta. Ringkonnakohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et XXX korteris tarvitati alkoholi ning kohalviibijad olid alkoholijoobes. Samas leiab ringkonnakohus, et apellatsioonides viidatud isikud on oma ütlustes piisavalt selgelt ning arusaadavalt kirjeldanud korteris toimunud sündmuste käiku. Kohtuotsusest nähtuvalt ei ole maakohtul ega ka siinkohal ringkonnakohtul kujunenud kahtlusi eelviidatud isikute nn maailmatajumise olulise nõrgenemise kohta. 3.4 N. Lebedev ja tema kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et N. Lebedev lahkus XXX korterist üksi, et minna Valga Hooldekodusse. Kaitsja osundab siinkohal sellele, et maakohtus esitati taotlus läbi viia uurimiseksperiment, et teha kindlaks, kas N. Lebedevil oli ratastoolis olles iseseisvalt võimalik lahkuda. Nimetatud taotlus jäeti aga rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusest tulenevalt on N. Lebedevi väited korterist varem lahkumise kohta veenvalt ümber lükatud. 22 Maakohus on asunud seisukohale, et N. Lebedev ei saanud üksi välisuksest sisse ega välja sõita, vaid vajas selleks kõrvalist abi. Nimetatud järeldusele jõudmisel tugines kohus S. Stepanovi ja kannatanu I.S. ütlustele (kohtuotsuse lk 17). Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et kohus ei pidanud vajalikuks kaitsja poolt osundatud uurimiseksperimendi läbiviimist, on eelnimetatud tõendid küllaldased süüdistatava väidetava lahkumise ümberlükkamiseks. 3.5 N. Lebedevi kaitsja ei ole nõus kohtu seisukohaga N. Lebedevi selgituste osas puutuvalt sellesse, miks tal ei olnud võimalik 08.06.2010 hommikul helistada kiirabisse ja politseisse. Kaitsja osundab sellele, et telefonid olid välja lülitunud põhjusel, et akud olid tühjaks saanud ning sellisel juhul ei ole kaitsja arvates võimalik teha kõnesid ka numbrile
  2. Kaitsja on seisukohal, et alusetu ning põhjendamatu on kohtu seisukoht, et N. Lebedev ei soovinudki kuhugi helistada ega kuriteost teatada. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusest nähtuvalt ei ole kohus jätnud tähelepanuta ka N. Lebedevi selgitused sellest, et viimane soovis 08.06.2010 hommikul helistada kiirabisse ja politseisse, kuid seda teha ei saanud seetõttu, et tema kaks telefoni olid välja lülitunud. Siinkohal on maakohus märkinud, et N. Lebedev, olles väidetavalt avastanud, et telefonid on välja lülitunud, ei teinud midagi selleks, et neid uuesti sisse lülitada. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui eeldada, et tõepoolest ei olnud N. Lebedevil võimalik enda telefone politseisse helistamiseks kasutada, on maakohus olulise asjaoluna märkinud, et ka ajal, mil S. Stepanov ja J. Roose läksid pandimajja, ei püüdnud N. Lebedev minna lähedal asuvasse politseisse vaatamata sellele, et oma sõnade kohaselt tahtis ta seda väga teha. Seega ei oma antud juhul tähtsust, kas politseisse helistamine oli N. Lebedevil võimatu telefonide akude tühjenemise tõttu või mitte. Puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks, et N. Lebedev oleks püüdnud kasutada teisi võimalusi et toimepandud kuriteost politseid informeerida. 3.6 Nii N. Lebedev kui ka tema kaitsja märgivad apellatsioonides, et V.K. lõi korterisse sisenedes V.S. i mitu korda rusikaga näkku. Seda asjaolu kinnitab ka DNA analüüs, mille kohaselt oli V.K. il otsene füüsiline kontakt kannatanuga. Seega võis V.S. i veri V.K. i särgile sattuda löömise käigus. Apellantide arvates on tegemist olukorraga, kus V.K. on osalenud V.S. i surma põhjustamises. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on käsitelnud N. Lebedevi ütlusi V.K. i poolt V.S. i väidetava löömise kohta. Kohus põhjendatult märkinud, et N. Lebedevi eeltoodud ütlusi ei kinnita S. Stepanov ega ka J. Roose. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult osundanud asjaolule, et V.K. oli juba eelnevalt mitu päeva viibinud V.S. i korteris ilma igasuguste konfliktideta. Ringkonnakohus märgib, et ükski tõend ei viita nimetatud isikute vahel ka ootamatult tekkida võinud konfliktile, mis võis tipneda võimaliku vägivalla kasutamisega V.K. i poolt V.S. i suhtes. Seetõttu ringkonnakohus leiab, et N. Lebedevi kaitsja poolt toodud selgitus V.K. il seljas olnud T-särgile V.S. i DNA sattumise asjaolude kohta on oletuslik ning ei lükka ümber kohtu järeldusi. Siinkohal on oluline rõhutada, et T-särgilt leitud verekahtlane määrdumine, mis sisaldas V.S. i DNA-d, asus ainult särgi parema varruka seljapoolsel osas, mistõttu ainuüksi sellisesse kohta määrdumise sattumine kannatanuga otsese füüsilise kontakti korral ei ole tõenäoline. 3.7 N. Lebedevi kaitsja leiab, et kogutud tõenditega ei ole leidnud tuvastamist, et N. Lebedev peksis maaslamavat V.S. i kepiga rindkere piirkonda ning samuti ole millegagi tõendatud, et N. Lebedev oleks rõhunud V.S. i kaela oma ratastooli rattaga. Keppi asitõendiks tunnistatud ei ole ning samuti ei ole uuritud ratastooli, millega N. Lebedev sel ajal liikus. Kaitsja on seisukohal, et isegi juhul, kui nimetatud teod oleksid tuvastatud, ei ole võimalik järeldada, et need teod oleksid mingil viisil seotud kannatanu surmaga. S. Stepanovi kaitsja märgib, et S. Stepanov ei ole eitanud, et ta lõi V.S. i kahel korral näo piirkonda, kuid nimetatud löömine ei ole kogutud tõenditest nähtuvalt põhjuslikus seoses 23 saabunud tagajärjega. Kaitsja on seisukohal, et N. Lebedevi teod põhjustasid kannatanu surma ning need leidsid aset alles pärast J. Roose ja S. Stepanovi korterist lahkumist. Maakohus, käsitledes nii S. Stepanovi ütlusi sellest, et ta lõi kannatanut vaid paar korda näkku, jalaga ei ole teda peksnud ning N. Lebedevi poolt kannatanu peksmist kepiga ning ratastooli rattaga kaelale rõhumist, on analüüsinud kõiki puutumuses olevaid tõendeid ning põhjendatult märkinud, et situatsioonides, kus on ainult nö sõna-sõna vastu, peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis on asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist. Seejuures peab otsusest selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Siinkohal maakohus kaalus kõiki asjaolusid, motiive ning eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu. Maakohus analüüsis J. Roose ütlus, samuti S. Stepanovi ka N. Lebedevi pool esitatud versioone. Maakohus asus seisukohale, et J. Roose ja S. Stepanovi poolt kirjeldatud asjaolu, et N. Lebedev lõi V.S. i kepiga, on kooskõlas surnu lahangul tuvastatuga (kriminaalasi nr 10260102811, I kd, tl 122-133). Surnu ekspertiisist nähtub, et kaela ja rindkere osad vigastused on tekitatud rõhumisest pikliku piiratud esemega. Kohtuistungi kuulati üle ka ekspert J. Tuusov, kelle selgituste kohaselt võis tegemist olla näiteks kepi, ratastooli osaga, käsivarre, jalanõu serva või muu taolise esemega (kohtutoimik II, tl 79). Eelnimetatud tõenditest kogumis luges maakohus tuvastatuks, et N. Lebedev peksis V.S. i kepiga. Õige on see, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kannatanu korteris olevat keppi asitõendiks tunnistatud ning seda ka uuritud. Samas leiab ringkonnakohus, et kepi olemasolu korteris ning selle kasutamine kannatanu suhtes on vaieldamatult tõendatud maakohtu otsuses käsitletud tõenditega, sealhulgas süüdistatavate ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd, tl 32- 84). Puutuvalt S. Stepanovi selgitusse, et tema ei ole kannatanut jalgadega löönud, on maakohus asjakohaselt osundanud lisaks J. Roose ütlustele ka asitõendite vaatlusprotokollidele ja DNA ekspertiisis tuvastatule. DNA ekspertiisis tuvastati S. Stepanovi vasaku jala jalatsil DNA profiil, mis langeb kokku V.S. i DNA profiiliga. Samuti on ekspert andnud arvamuse, et S. Stepanovi parema jala jalatsilt leiti peamised DNA profiilid, mis langevad kokku V.S. i DNA profiiliga. Samuti leiti S. Stepanovi püksisäärelt DNA profiil, mis langeb kokku V.S. i DNA profiiliga ( I kd, tl 172-196). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et mitmetes kohtades kannatanu DNA olemasolu tõendab asjaolu, et S. Stepanov peksis kannatanut jalgadega. Usutavaks ei ole võimalik pidada versiooni kannatanule joobes olekus võimalikust pealeastumisest, kuna sellisel juhul ei oleks saanud olla verega määrdunud püksisääred, vaid üksnes jalatsite tallad. Apellatsioonis toodud versiooni S. Stepanovil tuvastatud kannatanu DNA olemasolu kohta (mööbliesemete ja tekstiiliga kontaktis olemine) hindab ringkonnakohus hüpoteetiliseks. Puutuvalt S. Stepanovi kaitsja väitesse, et S. Stepanov lahkus kannatanu korterist varem kui kannatanu surma põhjustanud teod aset leidsid, nõustub ringkonnakohus maakohtu sellekohaste S. Stepanovi versiooni ümberlükkavate põhjendustega ning neid üle ei korda (kohtuotsuse lk 22). Lisaks V.S. i peksmise faktile S. Stepanovi ja N. Lebedevi poolt luges kohus tuvastatuks ka kannatanu kägistamise ja kaelale rõhumise N. Lebedevi poolt. Maakohtu selline järeldus tugineb eeskätt surnu ekspertiisiaktis tuvastatule (I kd, tl 122-123), samuti tunnistajate J. Roose, H.T. i ning süüdistatav S. Stepanovi ütlustele. Ringkonnakohtu arvates ei lükka eelnimetatud tõenditest tehtud järeldust ümber N. Lebedevi kaitsja etteheide, et N. Lebedevi kasutuses olnud ratastooli ei ole kohtueelses menetluses uuritud. Asjaolu, et maakohus on N. Lebedevi süü tuvastamisel tuginenud muuhulgas ka S. Stepanovi ütlustele, tuleneb asjaolust, et nimetatu ütlused haakuvad teiste kohtuotsuses käsitletud tõenditega (kohtuotsuse lk 22-23). 3.8 S. Stepanovi kaitsja leiab, et S. Stepanovi huvipuudus kannatanu tervisliku seisundi suhtes näitab, et tal puudus igasugune põhjus kahtlustada kannatanu surma. 24 Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga. S. Stepanov on öelnud, et ka järgmisel hommikul ei teadnud ta, et kannatanu on surnud. Analüüsides S. Stepanovi, samuti ka teiste korteris olnud isikute käitumist, samuti sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvat on võimalik tõsikindlalt väita, et S. Stepanov oli teadlik, milline oli nii tema kui ka N. Lebedevi tegude tagajärg ning sellest tuleneski igasugune huvipuudus kannatanu tervise suhtes. Puudus ju igasugune vajadus kannatanu tervisliku seisundi pärast muretseda, kuna kannatanu surm oli ilmselge. 3.9 Maakohus on tuvastanud, et N. Lebedev ja S. Stepanov on kannatanu tapmisteo toime pannud kaastäideviijatena. Ringkonnakohus nõustub sellise seisukohaga.

§ 21

lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Seega vastutab tapmise täideviijana mitte ainult see isik, kes omakäeliselt paneb toime kannatanu surma põhjustanud teo, vaid ka need isikud, kes panid teo toime näiteks kaastäideviimise vormis. Seega on oluline tuvastada isikute ühine ja kooskõlastatud tegutsemine, kusjuures igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast, st iga toimepanija kontrollib koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgu. Kokkuvõtvalt, eeltoodust järeldub, et kaastäideviimise puhul üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii nagu ta oleks seda ise teinud. Maakohus tuvastas, et mõlemad süüdistatavad, pekstes kannatanut rusikate ja jalgadega ning kepiga rindkeresse ja pähe, samuti kägistades ja rõhudes kaelale (ratastooliga), panid ühise tegutsemise tulemusena toime tapmise. Ringkonnakohus märgib et asjaolul, kas keegi grupilises peksmises osalenutest lõi kannatanut seejuures ühel või mitmel korral, ei oma kaastäideviimise aspektist tähtsust. Kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad. Lähtudes sündmuse tuvastatud asjaoludest on võimalik väita, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid sisuliselt vaikival kokkuleppel. Samuti ei ole antud juhul oluline, kumma peksmises osalenud süüdistatava konkreetne tegu surma põhjustas. Ühise peksmise eesmärk sai olla vaieldamatult kannatanu surm, peksmisest loobuti siis, kui kannatanu elumärke enam ei ilmutanud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 08.06.2010 kell 09.29 helistas S. Stepanov häirekeskuse numbrile 112 ning teatas V.S. i surmast. S. Stepanovi kaitsja on seisukohal, et nimetatud asjaolu näitab, et S. Stepanov ei olnud teadlik kannatanu surmast. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolu, st kannatanu surmast teatamine ei lükka ümber maakohtu seisukohta S. Stepanovi osalemises kannatanu surma põhjustamises. Isik, kes lööb kannatanut rusikaga näkku ja jalaga pähe ja rindkeresse samal ajal koos teise isikuga, kes peksab kannatanut kepiga, kägistab kaelast ja survestab kaela ratastooliga, peab pidama võimalikuks või vähemalt möönab, et selliste tegude tagajärjeks võib olla kannatanu surm. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et S. Stepanov ja N. Lebedev panid kannatanu V.S. i tapmise toime kaudse tahtlusega.

  1. Prokurör taotleb maakohtu osalist tühistamist osas, milles maakohus ei lugenud S. Stepanovi ja N. Lebedevi poolt kannatanu V.S. i tapmisteo toimepanduks julmal ja piinaval viisil. Prokurör leiab, et kannatanu tapmine on toime pandud julmal ja piinaval viisil. Nimetatud asjaolule osundavat kannatanu V.S. il tuvastatud vigastuste hulk ning nende paiknemine (enamus neist peal ja kaelal, samuti ka enesekaitsele viitavate vigastuste olemasolu. Prokurör arvates on kannatanule rohkete vigastuste tekitamine põhjustanud suurt valu ja kauakestvaid füüsilisi vaegusi. Ohver oli liikumispuudega invaliid, kes ei suutnud osutada vastupanu ning kelle suhtes näidati üles erilist hoolimatust. 25 Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonis toodud põhjendused ei lükka ümber maakohtu seisukohta, et käesoleva juhul ei ole N. Lebedevi ja S. Stepanovi tapmisteos julm ja piinav viis tuvastatav. Maakohus on kvalifikatsiooni küsimuses prokuröriga mittenõustumisel tuginenud ekspertarvamusele, mille kohaselt on kõik vigastused tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega (rusikad, kängitsetud jalad) ning kukkumisest/paiskumisest hooga vastu kõva tömpi piiramata pinda (näiteks põrand), osad kaela ja rindkere vigastused on tekitatud rõhumisest pikliku piiratud pinnaga esemega. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et ei ole tõendatud, et süüdistatavad tekitasid V.S. ile kauakestvaid füüsilisi vaevusi. Ringkonnakohus nõustub sellise järeldusega. Tapmine loetakse piinavaks, kui see põhjustab ohvrile suurt valu ja kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. Õige on ka see, et tapmise võib piinaval viisil moodustada ka ohvri surnukspeksmine. Sellisel juhul on vajalik hinnata löökide tugevust, hulka ja kestust, kohta kannatanu kehal, kuhu löögid olid suunatud, tekitatud vigastuste hulka ja laadi ning valutunde kestust. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha vastu. Julm viis võib väljenduda näiteks brutaalses tapmisviisis või siis näiteks mingites ebainimlikes toimingutes enne ja pärast tapmist, tapmise ajal ja kohas, samuti ohvri mõnitamine, jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine või siis mingites erilist põlgust näitavates tegudes ohvri suhtes. Piinavaks või julmaks hinnatavate asjaolude suhtes peab olema tuvastava vähemalt kaudne tahtlus. Käesoleval juhul on kannatanu V.S. i surm saabunudki peksmise tulemusena. Õige on see, et kannatanule tekitati peksmise käigus hulgaliselt vigastusi peamiselt rindkere, kaela ja pea piirkonnas. Samas ei ole ekspertarvamuse kohaselt olnud võimalik vigastusi tekitanud löökide arvu täpselt määratleda. Võttes arvesse väliste vigastuste paiknemist on lööke olnud vähemalt 10 (I kd, tl 127). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on välistatud kannatanu piinaval viisil surnuks peksmine, kuna ekspertiisi aktis toodud ekspertarvamusele tuginevalt tekitati kannatanul tuvastatud vigastused lühikest aega enne surma. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et kannatanule oleks põhjustatud kauakestvaid füüsilisi kannatusi. Samuti ei osunda kannatanu peksmise asjaolud (ka ratastooli asumine kannatanul laibal) kannatanu eriliselt julmal viisil kohtlemisele.
  2. S. Stepanovi, N. Lebedevi ja J. Roose süüdistus kannatanu S.S. e tapmises. Nimetatud episoodis on maakohtu otsuse vaidlustanud N. Lebedev ja tema kaitsja ning J. Roose kaitsja. 5.1 N. Lebedevi kaitsja leiab, et tõendamata on N. Lebedevi osalemine S.S. e surma saabumises ning sealhulgas on tõendamata N. Lebedevi tegu, mis oleks põhjuslikus seoses S.S. e surmaga. Samuti on J. Roose ja S. Stepanovi ütlused N. Lebedevi osalusest ebausaldusväärsed. Asjas ei ole tuvastatud, milline oli N. Lebedevi võimalik motiiv S.S. e surma soovimiseks. Spekulatiivsed on kohtu järeldused, et N. Lebedev, olles ratastooliga kallaku peal sai kannatanut kägistada. J. Roose kaitsja taotleb aga J. Roosele esitatud süüdistus kvalifitseerida

§ 113järgi, kuna asjas puuduvad tõendid sellest, et J.

Roose oleks tegutsenud teise kuriteo varjamise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendamist on leidnud N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose poolt S.S. e tapmine teise kuriteo varjamise eesmärgil. Siinkohal on maakohus hinnanud kõiki asjassepuutuvaid tõendeid ning järeldused asjakohaselt põhistanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud tõendite põhjaliku analüüsiga ning neile tuginevate järeldustega (kohtuotsuse lk 24-31). Käesoleval juhul on leidnud tuvastamist, et süüdistatavad viibisid süüdistuses märgitud ajal Läti Vabariigis Valka linnas Gaujas tänava raudteepervel. Sündmuste käigu hindamisel on siinkohal maakohus tuginenud S. Stepanovi ja J. Roose ütlustele, kuna need on kooskõlas teiste käesolevas 26 episoodis kogutud tõenditega. Hinnang on antud ka N. Lebedevi ütlustele ning loetud need ebausaldusväärseteks, kuna need on vastuolus teiste tõenditega. Kriminaalasjas on tuvastatud, et S.S. viibis ööl vastu 08.06.2010 XXX kannatanu V.S. i korteris, kus ta nägi S. Stepanovi ja N. Lebedevi poolt V.S. i peksmist. Nimetatud asjaolu oligi põhjuseks, mis oli vajalik üles otsida S.S. ning S. Stepanovi ja J. Roose ütluste kohaselt ta nö ära koristada, kuna ta nägi liiga palju. Seega on tuvastatud ka motiiv S.S. e tapmiseks. 5.2 Vaidlust ei ole asjaolus, et S.S. läks N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roosega kaasa. N. Lebedevi ütlused selle kohta, et tema teada mindi Valka joomise eesmärgil, ei ole teiste tõenditega kooskõlas. Kellelgi alkoholi kaasas ei olnud ning Valka poest alkoholi kroonide eest ei müüdud. Isegi kui eeldada, et eesmärk oli vaid alkoholi tarbida, siis ükski tõend ei osunda sellele, et alkoholi mittesaamisel oleks näiteks Lätist tagasi pöördutud ning püütud alkoholi saada Valgast. N. Lebedevi ütlused, et tema raudteetammile ei sõitnud, sest rada oli liivane ning ülesmäge ta sõita ei saanud, kuna kallak oli väga suur on samuti asjakohaselt ümber lükatud. Siinkohal on oluline pöörduda sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvale ( II kd, tl 30-31,32,33-38, I kd, tl 26-31), millega on kooskõlas ka S. Stepanovi ja J. Roose ütlused. Tegemist on kõva teepinnasega. Samuti nähtub nende ütlustest, et N. Lebedevi ratastooli lükati kergest kallakust üles. Ükski tõend ei osunda sellele, et N. Lebedev oleks jäänud jalgraja algusesse seisma ega sõitnud raudteetammile. Vaatlusprotokollist on nähtavad jalgrajal kahed paralleelsed jäljed laiusega 3 cm. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu järeldusega, et tegemist on ratastooli jälgedega. 5.3 N. Lebedevi kaitsja osundab sellele, et ratastooliga liikudes ei sõideta kahe tagumise ratta peal, vaid tool toetub ja liigub kõigil naljal rattal, mistõttu jäävad sellest ka nelja ratta jäljed. Ringkonnakohus märgib, et üldteadaolevalt on ratastool tõepoolest nelja rattaga, kuid seejuures on kaks esimest vaid abirattad. Põhiraskuspunkt langeb aga suurtele ehk tagumistele ratastele, millest jäävadki intensiivsemad ehk nähtavad jäljed. 5.4 Maakohus on lugenud tuvastatuks, et N. Lebedev haaras S.S. el kõrist ja hakkas kägistama. Nimetatud asjaolu on tõendatuks loetud S. Stepanovi ja J. Roose ütlustega. N. Lebedevi kaitsja leiab, et nimetatud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kannatanu surm saabus pea tömbi trauma tagajärjel ning kägistamisele viitavad vigastused puuduvad. Ringkonnakohus märgib, et S. Stepanovi ja J. Roose ütlusi kannatanu kägistamise kohta toetab ka surnu ekspertiisis toodu, mille kohaselt on S.S. el tuvastatud kopsuturse. Nimetatu osundab sellele, et kopsudesse hapniku juurdepääs oli pärsitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et N. Lebedev oli suuteline ratastoolis olles haarama S.S. el kõrist (kannatanu pikkus 162 cm, uriinis alkoholi 4,05 promilli) ning suruma ta põlvili. Kannatanu vastu ei hakanud, samuti ei takistanud N. Lebedevi tegevust teised süüdistatavad, vaid mõlemad, nii S. Stepanov kui ka J. Roose võtsid telliskivi ning lõid sellega S.S. t pähe. Eeltoodud tegevus annab aluse järeldada kõigi kolme süüdistatava eesmärgipärast ühist tegutsemist eesmärgiga tappa S.S. , see tähendab, et kõigi kolme süüdistatava teopanus oli suunatud kannatanu tapmisele. 5.5 Puutuvalt N. Lebedevi kaitsja osundusse, et kannatanu S.S. e surma põhjus ei olnud mitte kägistamine, vaid pea tömp trauma, märgib ringkonnakohus, et kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Tapmise täideviijana vastutab mitte ainult see isik, kes omakäeliselt paneb toime kannatanu surma põhjustanud teo, vaid ka need isikud, kes panid teo toime näiteks kaastäideviimise vormis. Seega on oluline tuvastada isikute ühine ja kooskõlastatud tegutsemine, kusjuures igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast, st iga toimepanija kontrollib koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgu. Kaastäideviimise puhul üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii nagu ta oleks seda ise teinud. 27 N. Lebedev, kägistades kannatanut, halvates sellega tema vastupanu ning S. Stepanov ja J. Roose, lüües S.S. t telliskiviga pähe, tegutsesid eesmärgiga kannatanu tappa, kusjuures igaühe teopanus oli tagajärje saabumise aspektist oluline. 5.6 Ringkonnakohus ei loe arvestatavaks J. Roose kaitsja seisukohta, et kuna J. Roose ei olnud seotud varem toime pandud kuriteoga (V.S. i tapmine), puudus tal ka vajadus tunnistaja tapmiseks kuriteo varjamise eesmärgil. Samuti ei olnud ta väidetavalt teadlik, miks läks kogu seltskond raudtee äärde. Ringkonnakohus osundab, et tapmine teise süüteo varjamise eesmärgil eeldab subjektiivsest küljest kavatsetust. Siinkohal ei ole oluline, kas teist süütegu õnnestus tegelikult varjata või mitte või kas selline süütegu üldse toime pandi. Piisab, kui süüdlasel oli varjamise eesmärk. Lisaks eelnevale on oluline rõhutada, et ei oma tähtsust, kas kavatseti varjata tapja enda või kellegi teise süütegu. Maakohtu poolt käsitletud tõendid osundavad vaieldamatult asjaolule, et J. Roose oli teadlik, et 08.06.2010 öösel peksti surnuks kannatanu V.S. . Samuti oli ta teadlik, millisel eesmärgil kutsuti nendega Valka kaasa kannatanu S.S. . J. Roose enda ütluste kohaselt kuulis ta N. Lebedevi S.S. ele ütlemas, et ta nägi liiga palju. Samuti kuulis ta enda sõnade kohaselt, et S.S. lubas, et ei räägi midagi. Nimetatud asjaolusid kinnitavad ka S. Stepanovi ütlused. Ringkonnakohus märgib veel, et J. Roose enda käitumine sündmuste käigus osundab tema vaieldamatule teadmisele S.S. e tapmise eesmärgist. Vastasel juhul oleks eelduslikult tekkinud tema jaoks küsimus sellest, milleks on vaja S.S. tappa. Ringkonnakohtu arvates ei osunda J. Roose käitumine sündmuskohal asjaolule, et ta oleks kuriteo toime pannud hirmust kaassüüdistatavate ees või sunni ajel. J. Roose teadis, et 08.06.2010 öösel peksti surnuks V.S. ja teadis, et N. Lebedev ning S. Stepanov soovisid leida üles S.S. kui kuritegu pealt näinud isik. Koos viimatinimetatutega leiti S.S. ning teades, et kannatanu soovitakse nö ära koristada, ühines J. Roose S. Stepanovi ja N. Lebedeviga kui kaastäideviija. Kuigi J. Roose ei olnud ise V.S. i tapmist toime pannud, ühines ta S. Stepanovi ja N. Lebedeviga tegutsedes kavatsetult. Ringkonnakohus rõhutab, et käesoleval juhul tegutses J. Roose tapmise kaastäideviijana, kes omades informatsiooni tapmise eesmärgist ühines sellega, mistõttu on talle omistatav S.S. e tapmise sama motiiv nagu S. Stepanovil ja N. Lebedevil, so teise kuriteo (V.S. i tapmine) varjamise eesmärk. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti ja põhjendatult J. Roose, N. Lebedevi ja S. Stepanovi süüdi mõistnud S.S. e tapmises kaastäideviijatena ning õigesti kvalifitseerinud. Süüdistatavate poolt toimepandud kuritegu

§ 114

p 4,6 järgi on karistatav ka Läti Kriminaalseaduse järgi (§-d 117 p 8, 10 ja 118 p 3 järgi, kohtutoimik, I kd, tl 146-151). 6. J. Roose kaitsja on apellatsioonis leidnud, et J. Roosele mõistetud karistus 9 aastat vangistust on põhjendamatult range. J. Roose pani süüteo toime S. Stepanovi ja N. Lebedevi mõjutusel ja hirmust nende ees. J. Roose on puhtsüdamlikult kahetsenud toimepandut ning süüteo avastamisele aktiivselt kaasa aidanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on J. Roosele vangistuse pikkuse määratlemisel õigesti lähtunud

§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest. Seejuures on kohus vastutust kergendavate asjaoludena arvestanud tema poolt kuriteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ning avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on maakohus mõistnud J. Roosele vangistuse alammäära lähedaselt ning selle vähendamiseks täiendavad alused puuduvad.

  1. Kannatanu S.S. e episoodis taotleb prokurör samuti maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus leidis, et tõendamata on kannatanu tapmine julmal viisil. Prokurör märgib, et S.S. ele tekitati surmavad vigastused elutähtsasse organisse-pähe ning kuigi löökide arv ei olnud suur, võib arvata, et tulenevalt löökide tugevusest ning nende asukohast, tekitati ohvrile suurt valu. Samuti iseloomustab antud juhul tapmise julma viisi kannatanu kägistamine enne surmavate 28 vigastuste tekitamist. Lisaks näitab süüdistatavate põlgust kannatanu vastu teo kavatsetus ning tema laiba kraavi lohistamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud järeldusega, et käesoleva juhul ei ole võimalik väita, et kannatanu S.S. e tapmine pandi süüdistatavate poolt toime julmal viisil. Maakohus tugines oma järeldustes asjaolule, et kannatanu ei teadnud, kuhu ja milleks süüdistatavad temaga Läti Vabariiki Valka linna Gaujas tänava raudteepervele läksid. Samuti osundas kohus ekspertarvamusele, mille kohaselt tekitati kannatanule surma põhjustanud vigastused lühikest aega enne surma saabumist, üksteise järel. Samuti ei tuvastatud enesekaitsele viitavaid vigastusi. Vaatamata asjaolule, et kannatanut löödi telliskividega pähe ning eelnevalt kägistati, puudub ringkonnakohtu arvates alus tõsikindlalt järeldada, et talle tekitati suurt valu ning erilisi füüsilisi kannatusi, sest nimetatud vigastuste laad minimeeris koheselt kannatanu võimaluse veel pikemalt teadvusele jääda. Asjaolu, et süüdistatavad tegutsesid tapmisteo toimepanemisel kavatsetult, osundab nende teo eesmärgile, mitte aga ei anna tunnistust eriliselt põlglikust suhtumisest kannatanusse. Kannatanu laiba kraavi lohistamine tapmisjärgselt näitab ringkonnakohtu arvates eesmärki raskendada kannatanu laiba leidmist, seda enam, et kuritegu pandi toime 08.06.2010 päeval, so valgel ajal. Eelnimetatud põhjustel tuleb prokuröri apellatsioon selles osas jätta rahuldamata.
  2. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsioonid nendes toodud motiividel rahuldamata. Tulenevalt KrMS § 340 lg 1 tuleb aga kohtuotsus osaliselt tühistada, kuna maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus on kannatanu V.S. i tapmises N. Lebedevi ja S. Stepanovi süüditunnistamisel kvalifitseerinud selle teo

§ 113järgi ning mõistnud selle paragrahvi järgi karistuse.

N. Lebedev ja S. Stepanov on toime pannud lisaks eelnimetatud tapmisele veel ka kannatanu S.S. e tapmise ning nimetatud tegu on kvalifitseeritud

§ 114p 4,6 järgi.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kaks tapmistegu eraldi kvalifitseerides ning liitkaristust mõistes kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millega on raskendatud süüdistatavate olukorda. Eelnimetatud süüdistatavad on toime pannud kaks iseseisvat tapmist, mis eraldi kvalifitseerimist ei vaja ning nende poolt toime pandud teod kvalifitseeritakse ainult

§ 114p 4,6 järgi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb N. Lebedevi ja S. Stepanovi süüdimõistmine

§ 113järgi ning mõlemale selle järgi 8-aastase vangistuse mõistmine tühistada.

Samuti tuleb tühistada S. Stepanovile ja N. Lebedevile

§ 64lg 1 järgi liitkaristuse mõistmine.

N. Lebedevile jääb liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel (§ 121 ja § 114 p 4, 6), lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 12 aastat vangistust. S. Stepanovile

§ 114p 4, 6 järgi mõistetud 12 aastat vangistust tuleb jätta muutmata.

S. Stepanovile ja N. Lebedevile mõistetud vangistuse määra suurendada ei ole võimalik ning seda ei võimalda ka prokuröri apellatsioon. Nimelt on prokurör oma apellatsioonis taotlenud S. Stepanovi ja N. Lebedevi süüdimõistmist

§ 114

p 1,4,6 järgi, st muuhulgas veel ka julmal ja piinaval viisil tapmise toimepanemise eest ning sellest tulenevalt ka

§ 114p 1,4,6 järgi raskema karistuse mõistmist (N.

Lebedevile 16 aastat ja S. Stepanovile 15 aastat). Kuna ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni ei rahulda, ei ole võimalik süüdistatavatele raskemat karistust mõista alusel, et nad on toime pannud kaks iseseisvat tapmist. Eeltoodust lähtuvalt tuleb maakohtu otsus tühistada N. Lebedevi ja S. Stepanovi süüdimõistmises ja karistamises

§ 113

järgi ning

§ 64lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises.

9. Süüdistatavate N. Lebedevi ja S. Stepanovi poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda, J. Roose kaitsja õigusabi kulud tuleb välja mõista süüdistatavalt J. Rooselt. 29 Maarika Kuusk Paavo Randma 30 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.