p 1,4,6 järgi; Janis Roose süüdistus
p 1,6 järgi; Nikolai Lebedevi süüdistus
Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
järgi ning Nikolai Lebedevile ja Sergei Stepanovile liitkaristuse mõistmises
2. Nikolai Lebedevile
3.
lg 1 järgi mõista Nikolai Lebedevile liitkaristuseks (
4. Sergei Stepanovile
), mille eest mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust,
) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 12 aastat vangistust, ja
), mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
Lebedevile liitkaristuseks 16 aastat vangistust. S. Stepanov mõisteti süüdi
) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust, ja
) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 12 aastat vangistust.
Stepanovile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. J. Roose mõisteti õigeks
) ja § 200 lg 2 p 5 järgi esitatud süüdistustes seoses prokuröri loobumisega süüdistustest, ning süüdi
MS § 175 lg 1 p 3 alusel mõisteti N. Lebedevilt ja S. Stepanovilt solidaarselt välja ekspertiisikulud summas 7675,15 eurot ning N. Lebedevilt, S. Stepanovilt ja J. Rooselt solidaarselt summas 2876,02 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel mõisteti N. Lebedevilt ja S. Stepanovilt tunnistajale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 10,99 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti N. Lebedevilt välja menetluskulu summas 4262,57 eurot, S. Stepanovilt summas 4339,22 eurot ning J. Rooselt summas 3879,99 eurot. Lisaks rahuldati VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1,2,4,8 alusel Valga Linnavalitsuse tsiviilhagi 450,51 eurot S.S. e matusekulude nõudes ja mõisteti VÕS § 65 alusel välja N. Lebedevilt, S. Stepanovilt ja J. Rooselt solidaarselt 450,51 eurot Valga Linnavalitsuse kasuks. Samuti rahuldati T.D. tsiviilhagi 221,13 eurot oma isa V.S. i matusekulude nõudes VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1,2,4,8 alusel ja VÕS § 65 alusel mõisteti N. Lebedevilt ja S. Stepanovilt solidaarselt välja 221,13 eurot T.D. kasuks. S. Stepanovile, J. Roosele ja N. Lebedevile esitati süüdistus
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et nemad ööl vastu 08.06.2010, olles alkoholijoobes XXX korteris, tapsid ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli ajendil, pikema aja vältel ohvrile kauakestvaid füüsilisi vaegusi tekitades ning väljendades erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes, so piinaval ja julmal viisil invaliidist korteriomaniku V.S. i, lüües teda üle kümne korra rusikate ja jalgadega kehasse ning elutähtsatesse organitesse – pähe ja rindkeresse, trampides jalgadega V.S. i pea ning rindkere peal, kusjuures N. Lebedev kägistas V.S. i kaelast, millega tekitasid kannatanule suurt valu ning kauakestvaid füüsilisi vaevusi ja eluohtliku tervisekahjustuse – pea kinnise tömp trauma kelmealuste verevalumite ning peaajupõrutusega, samuti verevalumid kõõlustanul ja paremas oimulihases, põrutus-rebimishaavaga ninaluude murru, rohked pindmised põrutushaavad näol, paremal kõrvalestal ning suuõõne limaskestal, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja pehmete kudede turse näol, kaela kinnise tömp trauma: keeleluude murru paremal, verevalumid 3 keeleluud ümbritsevas pehmes koes mõlemal pool, nahaalused verevalumid kaela ees- ning külgpindadel, kehatüve tömp trauma rinnaku ja roiete murdudega ning verevalumitega kõiki murdusid ümbritsevates pehmetes kudedes, koldelised verevalumid vasakul pool rinnalihastes, nahaalused verevalumid mõlemal pool rindkere eespinnal, paremal pool niudeharja eesmise otsa kohal ja vasakul pool puusal, pindmise põrutushaava paremal õlavarrel ning rohked nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemal pool üla-alajäsemetel, mis koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. V.S. i surma põhjuseks on pea tömp trauma kelmetealuste verevalumitega ning peaaju põrutusega. Saadud tervisekahjustuse tagajärjel surnud V.S. i laip leiti samast korterist 08.06.2010 kella 09 paiku. Lisaks esitati S. Stepanovile, N. Lebedevile ja J. Roosele süüdistus
p 1,4,6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et nemad, 08.06.2010 ajavahemikul kella 09.30 kuni 13.15, olles alkoholijoobes, Läti Vabariigis Valka linnas Gaujas tänava raudteepervel, tapsid julmal viisil samal ööl XXX korteris toime pandud V.S. i mõrva varjamise eesmärgil selle kuriteo tunnistaja S.S. e, kusjuures N. Lebedev kägistas S.S. t kaelast ja seejärel S. Stepanov ning J. Roose lõid S.S. t telliskividega elutähtsasse organisse – pähe, millega tekitasid kannatanule suurt valu ja koosvõetuna surma põhjustanud raske eluohtliku tervisekahjustuse – pea tömp trauma verevalumitega kõva ja pehme ajukelme all ning ajuvatsakestes koos peaaju turse ja peaaju põrutusega, koljuvõlvi ning koljupõhimiku murrud, verevalumid peanahalihaskihi sisepinnal pealae ja parema kukla-oimu piirkonnas, põrutushaavad ning marrastused peas, samuti marrastused, kriimustused ja nahaaluse verevalumi näol, samuti kerge tervisekahjustuse - marrastuse rindkerel ning vasakul jalal. Samuti esitati N. Lebedevile süüdistus
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema ööl vastu 08.06.2010, olles alkoholijoobes XXX korteris, läks ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli käigus kallale V.K. ile, lüües talle kepiga ja rusikaga korduvalt pähe, mistõttu kannatanu kukkus vastu ümbritsevaid esemeid ja murdus kannatanu vasem silmahammas ning tekkisid vasaku silma turse, vasaku õla ja külje piirkonna hematoomid. Teise inimese peksmisega põhjustas N. Lebedev V.K. ile moraalset kahju, füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse. Kohtuistungil prokurör loobus J. Roose süüdistustest
i tapmine ja röövimine), mistõttu nende kuritegudes mõisteti J. Roose õigeks. Kohtulikul uurimisel tunnistas S. Stepanov ennast süüdi S.S. e tapmises, kuid V.S. i tapmises ta ennast süüdi ei tunnistanud, vaid tunnistas ainult V.S. i löömist näkku. J. Roose tunnistas ennast süüdi S.S. e tapmises. N. Lebedev ei tunnistanud ennast üheski süüdistuses süüdi. S. Stepanovi ja N. Lebedevi süüdistus V.S. i tapmises
Lebedevi ja S. Stepanovi poolt V.S. i tapmine, kuid tõendamist ei ole leidnud V.S. i tapmine piinaval ja julmal viisil, mistõttu kuulub N. Lebedevile ja S. Stepanovile esitatud süüdistus
p 1 järgi ümberkvalifitseerimisele
Maakohus käsitles tõenditena kiirabikaarti, sündmuskoha vaatlusprotokolli, surnu ekspertiisiakti, eksperdi ütlusi ning N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose ütlusi. Lisaks uuris kohus Valga ja Valka linna kaarti, 08.06.2010 patrullilehte, tehnilise uuringu protokolle 08.06.2010 ja 09.06.2010, õiendeid 22.06.2010, 28.06.2010, 25.10.2010 kahtlustatavatelt ära võetud asjade kohta, asitõendite vaatlusprotokolle 14.06.2010 koos fototabeliga, 25-26.10.2010 koos fototabeliga, asitõendi vaatlusprotokolli 10.06.2010 koos fototabeliga, ekspertiisiakti nr AA-76010/2615, võrdlusmaterjali võtmise määrusi ja ekspertiisimaterjali võtmise protokolle Heino Tigasingi, V.K. i, J. Roose ja N. Lebedevi kohta, DNA proovide võtmist S.S. elt. Kohtu arvates ei oma eelnimetatud tõendid kriminaalasjas olulist ja iseseisvat tõenduslikku tähtsust, kuid toetavad informatsiooni, mis on tõendamist leidnud teiste asjas kogutud tõenditega. 4 Kohus asus seisukohale, et N. Lebedevi ütlused ei ole usaldusväärsed, küll aga pidas kohus usaldusväärseteks J. Roose ja S. Stepanovi ütlusi. Maakohtu hinnangul ei saa N. Lebedevi ütlusi lugeda eluliselt usutavateks, tuues otsuses ära sellekohased põhjendused. Kohus asus tõendite analüüsi tulemusena seisukohale, et N. Lebedevi ütlused on ennastõigustavad ega vasta tegelikkusele. Asjaolu, et S. Stepanov, J. Roose, N. Lebedev, V.K. ja S.S. viibisid 07.06.2010 õhtul ja 08.06.2010 hommikul süüdistuses märgitud kohas – XXX (V.S. i korter), on tõendatud kannatanu V.K. i ning süüdistatavate S. Stepanovi, J. Roose ja N. Lebedevi ütlustega. 07.06.2010 hommikul ja lõuna ajal viibis XXX ka tunnistaja H.T. , kes pidi koos kannatanu V.K. iga korteris remonti hakkama tegema, kuid H.T. sõitis 07.06.2010 pärastlõunal bussiga Valgast Tartusse, milline asjaolu on tõendatud S. Stepanovi, J. Roose, N. Lebedevi ütlustega, samuti ka H.T. i poolt esitanud bussipiletiga Valga linna tagasisaabumise kohta 08.06.2010. Hinnates kogumis süüdistatavate ütlusi ja jälitusprotokollis sisalduvaid kõneeristusi luges maakohus tuvastatuks, et S. Stepanov, J. Roose ja N. Lebedev jõudsid V.S. i korterisse kella 2223 ajal. N. Lebedevi ütluste kohaselt lõi V.K. V. S. mitmel korral rusikaga näkku. S. Stepanov ega J. Roose pole nimetatud asjaolu kinnitanud. Kohus, arvestades V.K. i isikut, kes oli juba mitu päeva V.S. i korteris viibinud ilma konfliktideta, kes oli tugevas alkoholijoobes, kelle karistusregistri teatisest ei nähtu, et ta oleks toime pannud vägivallategusid ning kelle poolt V.S. i suhtes vägivalla tarvitamist ega ka konfliktsituatsiooni tekkimist tema ja V.S. i vahel ei tõenda ka S. Stepanovi ja J. Roose ütlused, ning kelle „ärakoristamist“ järgmisel päeval pidas vajalikuks N. Lebedev, asus seisukohale, et eeltooduga on ümber lükatud N. Lebedevi poolt avaldatu. Kriminaalmenetluse käigus on kontrollitud V.K. il seljasolnud T-särgil verekahtlast määrdumist, milles oli küll V.S. i DNA-d, kuid määrdumine oli parema varuka seljapoolsel osal, mis võis sinna sattuda kahekohalise kušeti kattelt, millisel oli verekahtlane määrdumine ja V.S. i DNA. Maakohus leidis, et edasise kohta on süüdistatavad andnud ühetaolisi ütlusi selle kohta, et korteris hakati tarvitama kaasa toodud piiritust, mida lahjendati veega. Kõik süüdistatavad on kinnitanud, et tuba oli väga väike ning eriti palju ruumi mööbliesemete vahel ei olnud, kuid ratastooliga liikuma mahtus. Süüdistatavad on andnud ühetaolisi ütlusi ka asjaolu kohta, et mõne aja möödudes tuli korterisse S.S. , kes hakkas koos teistega alkoholi tarvitama. Süüdistatavate ütlused on kooskõlas ka asjas uuritud kirjalike tõenditega – sündmuskoha vaatlusprotokolliga, DNA ekspertiisiga. Maakohus märkis, et edasiste sündmuste osas annavad süüdistatavad vastuolulisi ütlusi. Kohus leidis, et aluseks tuleb võtta J. Roose ütlused, mis on kooskõlas ka kohtu kasutuses olevate muude tõenditega. Maakohus märkis, et situatsioonides, kus on ainult n.ö sõna-sõna vastu, peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kohus kaalus kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu. Muuhulgas hindas kohus ekspert J. Tuusovi poolt eksperdiarvamuses antud seisukohti ja ka kohtus antud ütlusi. N. Lebedev on kohtuistungil avaldanud, et kriminaalasjas ei ole asitõendina vaadeldud keppi, millega väidetavalt ta V.S. i peksis. Kohus asus seisukohale, et kepi olemasolu korteris on tõendatud lisaks süüdistatavate ütlustele ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotodega. Vastuolulised on küll ütlused kepi materjali ja värvuse kohta, mis on aga mõistetav seoses sündmuse toimumisega hämaral ajal ja hämaras toas ning arvestades tähelepanuvõime hajumist seoses terve päeva kestnud alkoholitarvitamisega. Kriminaalasjas ei ole asitõendina keppi uuritud, kuna kõik korterisviibinud isikud võisid ükskõik millisel põhjusel kepile oma DNA-d jätta ja ka V.S. i vere sattumist kepile ei ole võimalik ajaliselt tuvastada. 5 Eksperdi ütluste kohaselt kuna V.S. i kaela piirkonnas oli hulgaliselt vigastusi, mida ei saa täpsemalt lahti võtta, võivad need olla tekitatud nii löökidest, kaela piirkonna rõhumisest ja täielikult ei saa välistada ka kaela piirkonna pigistamist. Eelnimetatud tegevuste tulemusena võib tekkida keeleluu murd. Piklikud piiratud esemed, millega V.S. i kaela ja rindkeret on rõhutud võivad eksperdi arvates olla nt kepp, ratastooli osa, käsivars, jalanõu serv või muu taoline ese. Samuti avaldab ekspert, et üheks vigastuse tekitajaks võib olla ka kängitsetud jalg ning vigastusi saab tekitada olenemata selles, kas jalanõus on terve jalalaba või ainult osa jalalabast. Maakohtus on tuvastamist leidnud lisaks N. Lebedevi ja S. Stepanovi poolt V.S. i peksmise faktile ka asjaolu, et N. Lebedev kägistas V.S. i ning rõhus V.S. i kaela piirkonda ratastooli osaga. Kohus tugines eeltoodud järelduse tegemisel surnu ekspertiisiaktis märgitule, millest nähtub, et osad kaela ja rindkere vigastused on tekitatud rõhumisest pikliku piiratud esemega, mille tulemusena on tekkinud keeleluu murd ja verevalumid keeleluud ümbritsevas pehmes koes mõlemal pool ning nii J. Roose kui ka S. Stepanovi poolt ja tunnistaja H.T. i poolt antud ütlustele. Kohus tugines J. Roose ütlustele, et kui ta hommikul korterisse sisenes nägi ta, et V.S. lamab põrandal peaga ukse suunas ning tema pea peal on ratastooli ratas. Hakati alkoholi tarvitama. Kuna J. Roosele tundus asi imelik, siis tualetti minnes tõstis ta ratastooli V.S. i pealt ära ning ütles S. Stepanovile, et see on imelik, et isik lamab põrandal ja ei liiguta. S. Stepanov käskis J. Roosel V.S. i pulssi katsuda. Kui J. Roose pulssi ei leidnud, ütles ta toasolijatele, et Viktor on surnud. N. Lebedev katsus ka V.S. i pulssi ja ütles, et Viktor on külm. Seejärel küsis J. Roose, et mis siin juhtus, mille peale S. Stepanov vastas, et V.S. kukkus. Rohkem toimunust juttu ei olnud. Seejärel otsustasid S. Stepanov ja J. Roose pandimajja minna. Tagasi tulles näitas N. Lebedev käega oma kõri peale ja ütles midagi. S. Stepanov tõlkis J. Roosele, et N. Lebedev kägistas (murdis kõri) V.S. i ära. J. Roose ütlused on kooskõlas ka S. Stepanovi ütlustega. Kohus, hinnates kaaskohtualuste ütlusi, asus seisukohale, et nende ütlused haakuvad tunnistaja H.T. i ütlustega. Maakohus luges tõendatuks ka asjaolu, et N. Lebedev lisaks V.S. i peksmisele kepiga, kägistas viimast kaelast ning rõhus V. S. kaela ratastooli osaga, milleks käesoleval juhul oli ratastooli ratas. Lisaks viitas maakohus asjaolule, et tunnistaja H.T. seletas, et N. Lebedevil ja S. Stepanovil oli huvi, kus V. (V.K. ) on, et temaga on vaja rääkida. Seega leidis maakohus, et kuna süüdistatavad olid väga huvitatud V.K. iga kokkusaamisest, siis tõendab nimetatud asjaolu seda, et süüdistatavad kartsid, et V.K. , kes oli nendega koos korteris, võib korteris toimunust politseile rääkida, mis kinnitab veelkord tuvastamist leidnud asjaolu, et N. Lebedev ja S. Stepanov panid toime V.S. i tapmise. Samuti asus maakohus seisukohale, et vaatamata S. Stepanovi poolt antud ütlustele, et tema V.S. i tapmisest osa ei võtnud ega teadnud ka hommikul et V.S. on surnud, oli kohus S. Stepanovi käitumist analüüsides veendunud, et S. Stepanov teadis, mis öösel oli juhtunud ning millised tagajärjed sellisel käitumisel võivad olla. Kohtu meelest kinnitas S. Stepanovi täielik huvi puudumine, miks V.S. lamab liikumatult põrandal ratastool pea peal S. Stepanovi selget teadmist peksmise võimalike tagajärgede osas. Kohus asus seisukohale, et N. Lebedevi ja S. Stepanovi tegevuse ning V.S. i surma vahel on tuvastatud põhjuslik seos. Kohus ei lugenud tõendatuks asjaolu, et N. Lebedev ja S. Stepanov tapsid V. Seleznovi julmal ja piinaval viisil. Kohus tugines siinjuures eksperdiarvamusele, mille kohaselt on kõik vigastused tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (rusikad, kängitsetud jalad) ning kukkumisest/paiskumisest hooga vastu kõva tömpi piiramata pinda (näiteks põrand), osad kaela ja rindkere vigastused on tekitatud rõhumisest pikliku piiratud esemega. Seega ei ole tõendatud, et süüdistatavad tekitasid V.S. ile kauakestvaid füüsilisi vaevusi. Eeltoodust tulenevalt kvalifitseeris maakohus N. Lebedevile ja S. Stepanovile esitatud süüdistuse
p 1 järgi ümber
Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu 6 surma ning möönab seda. Kohus asus seisukohale, et isik, kes ise lööb kannatanut rusikaga näkku ja jalaga pea- ja rindkere piirkonda ja isik, kes vaatamata sellele, et ta näeb löömist pealt, lööb ka ise kannatanut kepiga, kägistab ta kaela ja rõhub kaela ratastooli osaga, peab pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et sellise tegevuse tagajärjeks võib olla kannatanu surm. Seega leidis maakohus, et N. Lebedev ja S. Stepanov panid tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus, arvestades N. Lebedevi ja S. Stepanovi teopanuseid ja tegutsemise eesmärki, leidis, et nimetatud olid kaastäideviijad. Maakohtu hinnangul puuduvad N. Lebedevi ja S. Stepanovi käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. S. Stepanovi ja N. Lebedevi süüdistus S.S. e tapmises
Roose süüdistus S.S. e tapmises
Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose poolt S.S. e tapmine teise süüteo varjamise eesmärgil, kuid tõendamata on S.S. e tapmine julmal viisil. N. Lebedevi ja S. Stepanovi puhul tuleb tegu kvalifitseerida
Roose puhul
Kohus leidis, et tuvastatud on asjaolu, et 08.06.2010 kella 13.15 paiku leiti Valka linnas Gaujas tänaval raudtee läheduses tundmatu meesterahva vägivallatunnustega laip. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub muuhulgas, et Valka linnas suunal kesklinna poole, kus Rigas tänav ristub vasakul Gaujas tänavaga, mis viib kalmistust mööda ja edasi otse viib tänavalt sissetallatud jalgrada üle raudteerööbaste. Jalgrajal on kohati näha kahte paralleelset jälge laiusega 3 cm, vahekaugus nende vahel on 50 cm. Jalgrada viib üle raudteerööbaste. Teerajal raudteeliiprite juures on näha ebakorrapärase kujuga punast värvi veresarnane pind, see pind on 1,10x0,70 m. Samuti käsitles maakohus 09.06.2010 vaatlusprotokolli ja vaatlusprotokolli juurde lisatud skeemi ja fototabelit ning 18.06.2010 isiku äratundmiseks esitamise protokolli. Surmapõhjuse meditsiinilise tunnistusega on tuvastatud, et S.S. e peamiseks surmapõhjuseks oli koljuvõlvi ja koljupõhimiku murd. Eksperdi arvamuse nr 22 (laiba ekspertiis) kohaselt on S.S. e surma põhjuseks pea marrastustega tömp trauma, kriimustused ja nahaalune verevalum näol, põrutushaavad ja marrastused peas, verevalumid peanaha-lihaskihi sisepinnal pealae ning parema kukla-oimu piirkonnas, parema oimuluu, kiilluu ja koljupõhimiku murd, verevalumid kõva ja pehme ajukelme all ning ajuvatsakestes, peaaju turse ja muljumisega tüsistatud peaaju põrutus. Eksperdi arvamuse kohaselt on kõik kehavigastused tõenäoliselt põhjustatud tömbi esemega, millel on ilmselt lame traumeeriv pind. S.S. el sedastatud kehavigastused on tekitatud elupuhuselt, lühikest aega enne surma saabumist, üksteise järel. S.S. e laiba uuringul ei avastatud enesekaitsele viitavaid kehavigastusi. Asjaolud, et N. Lebedev, S. Stepanov ja J. Roose viibisid 08.06.2010 09.30-13.15 ajal süüdistuses märgitud kohas – Läti Vabariigis Valka linnas Gaujas tänava raudteepervel, on tõendatud süüdistatavate N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose ütlustega. Kohus tugines sündmuste käigu hindamisel S. Stepanovi ja J. Roose ütlustele, kuna nende poolt antud ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus asus seisukohale, et N. Lebedevi ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ei haaku kaassüüdistatavate ütlustega ega ka asjas kogutud tõenditega. Kohus tugines eelpooltuvastatud asjaolule, et S.S. oli ööl vastu 08.06.2010 XXXkorteris ning nägi pealt kuidas S. Stepanov ja N. Lebedev V.S. i peksid, mistõttu on eluliselt usutav, et N. Lebedev soovis otsese tunnistaja kõrvaldamist. Süüdistatavate endi ütlustega ning tunnistajate I.P. ning S.L. poolt antud ütlustega on tõendatud, et S.S. läks N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roosega kaasa. Mindi üle piiri Valka linna ning suunduti pärast Seminara 2b maja juures ning Santimi poe juures käimist Valka kesklinna poole. Kohus tugines J. Roose ütlustele, kuna need haakuvad ka edasiste sündmustega ning asus seisukohale, et kinnitamist on leidnud asjaolu, et S. Stepanov sai täpselt aru, millised kavatsused 7 N. Lebedevil on ning ei püüdnudki teda takistada, vaid kandis hoolt selle eest, et S.S. nendega koos sihtkohta jõuaks. Kohus asus seisukohale, et N. Lebedevi ütlused selles, et tema teada taheti Valka linna minna jooma, ei ole eluliselt usutavad, kuna tõendatud on asjaolu, et alkoholi süüdistatavatel kaasas ei olnud ning eesti kroonide eest neile Valka linnas asuvast „Santimi“ kauplusest alkoholi ei müüdud. Süüdistatavad on andnud ühetaolisi ütluseid selles, et mindi surnuaiast läbi Gaujase tänavale. Kohus viitas asjaolule, et N. Lebedevi ütlused ei haaku süüdistatavate S. Stepanovi ja J. Roose ütlustega, mille kohaselt oli tee kõva pinnasega ja raudteerööbaste oli lame maapind, millel sai ratastool seista ilma kõrvalise abita ning tunnistaja V.V. ütlustega, mille kohaselt nägi tunnistaja laiba leidmiskoha läheduses nelja meest – kaks meest istusid raudteerööbaste peal ja teised kaks seisid istujatest umbes meeter kaugemal. Kui tunnistaja umbes poole tunni pärast samast kohast – kus neli meest enne olid olnud, raudteed ületas, siis neid mehi seal enam ei olnud. Lisaks on N. Lebedevi ütlused ümber lükatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Eeltooduga luges maakohus tõendatuks asjaolu, et N. Lebedev oli koos teistega raudteetammil, mitte aga jalgraja alguses ning et N. Lebedev on esitanud oma ütlused sooviga süüst vabaneda. Edasiste sündmuste osas tugines maakohus S. Stepanovi ja J. Roose ütlustele, mille kohaselt haaras N. Lebedev S.S. e kõrist ning hakkas teda kägistama, pigistades S.S. e kõrisõlme nii, et S.S. läks näost siniseks. J. Roose ja S. Stepanovi sõnu kinnitab ka eksperdi arvamuses nr 22 kajastuv, et S.S. el on sedastatud kopsude turse. Arvestades S.S. e pikkust (162 cm) ja seisundit (tervis ja alkoholijoove) ning N. Lebedevi füüsist, on usutav, et N. Lebedev oli suuteline ratastoolis istudes haarama S.S. el kõrist. Nii J. Roose kui S. Stepanov on öelnud, et S.S. „oli nagu lammas“, vastu ei hakanud. Nemad N. Lebedevi tegevust ei takistanud. Samuti pidas kohus usutavateks ja eelnenud sündmustega kooskõlas olevateks J. Roose ütlusi selles, et N. Lebedev ütles S.S. ele, et ta nägi liiga palju. S.S. ei vastanud selle peale midagi. Edasi kuulis J. Roose, kuidas S.S. N. Lebedevile ütles, et ta ei räägi midagi. Nimetatud asjaolu tõendab üheselt, et N. Lebedevil oli kindel kavatsus S.S. tappa, seoses Kesk tänava korteris toimunud sündmuste pealtnägemisega. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud süüdistatavate endi ütlustega ning kriminaalasjas oleva sündmuskoha vaatlusprotokolliga, eksperdiarvamuse nr 177 (asitõendite ekspertiis) ja eksperdiarvamuse nr 71 asjaolu, et S. Stepanov tõi üle raudtee asuvast kivihunnikust kaks telliskivi, millest ühe andis J. Roosele ja teisega lõi S.S. t ühe korra pähe. Kohus, tuginedes juba eelpoolmotiveeritule, asus kindlale veendumusele, et N. Lebedev ja S. Stepanov tegutsesid ühise eesmärgi nimel tappa S.S. , kui V.S. i tapmise pealtnägija. Kohus pidas usutavaks J. Roose ütlusi selles, et kui S. Stepanov oli S.S. t kiviga löönud, vaatas ta J. Roose poole ning sellest sai J. Roose aru, et ka tema peab S.S. t lööma. Ta on kohtuistungil avaldanud, et ta kartis oma elu pärast, et kui tema ei löö S.S. t, lööb S. Stepanov teda, kuna S. Stepanov on ettearvamatu käitumisega. J. Roose ütlusi kinnitab ka fakt, et S. Stepanov oli teda varemgi löönud, viimati V.S. i korteris. Kohus asus seisukohale, et N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose tegevuse ning S.S. e surma vahel on tuvastatud põhjuslik seos. Kohus ei lugenud tõendatuks asjaolu, et N. Lebedev, S. Stepanov ja J. Roose tapsid S.S. e julmal ja piinaval viisil. Kohus tugines asjaolule, et S.S. ei teadnud, kuhu teda viiakse, ning eksperdiarvamusele, mille kohaselt tekitati vigastused lühikest aega enne surma saabumist, üksteise järel. Samuti ei ole S.S. e laiba uuringul avastatud enesekaitsele viitavaid kehavigastusi, mistõttu asus maakohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud S.S. e julmal ja piinaval viisil tapmine. Kuna V.S. i ja S.S. e surma põhjustamine toimusid erinevates kohtades ja eri aegadel ning olid erineva n-ö põhjendusega, kuulub kuritegu kvalifitseerimisele tapmisena vähemalt teist korda. Tuvastatud on ka sündmus, kuidas põhjustati V.S. i surm, mistõttu nii S. Stepanovi, J. Roose kui N. Lebedevi käitumine S.S. e tapmisel on kvalifitseeritav tapmisena teise süüteo varjamise eesmärgil. 8 Kohus asus seisukohale, et N. Lebedev, S. Stepanov ja J. Roose tegutsesid koos selle nimel, et S.S. kui V.S. i tapmise pealtnägija kõrvaldada. Arvestades N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose teopanuseid ja tegutsemise eesmärki, olid nad kaastäideviijad. Kohus ei tuvastanud N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leidis, et N. Lebedev, S. Stepanov ja J. Roose on tapmise toime pannud otsese tahtlusega. Otseseks tahtluseks piisab, kui toimepanija seda üksnes möönab – ta ei pruugi kannatanu surma soovida, kuid tegu toime pannes mõistab, saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg. Kohus asus seisukohale, et isik, kes kägistab kannatanut kõrist, halvates viimase võime ennast kaitsta ning isikud, kes löövad kannatanut telliskiviga pähe, peavad pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et sellise tegevuse tagajärjeks võib olla kannatanu surm. N. Lebedevi süüdistus
järgi Maakohus märkis, et
§-s 121 sätestatud objektiivne koosseis sisaldab nelja alternatiivset tegu: tervise kahjustamist; löömist või peksmist; valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine. Peksmine on järjestikku toimuv korduv löömine. Ei ole oluline, mil viisil see toimub – rusikaga, lahtise käega, jalaga, mõnda löögiriista kasutades jne. N. Lebedev ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Ta on eitanud V.K. i löömist ning on väitnud, et V.K. olevat juba turupargis ise oma hamba välja tõmmanud. Maakohus leidis, et kannatanu V.K. i ütlused haakuvad S. Stepanovi ja J. Roose ning tunnistaja H.T. i ütlustega selles, et V.K. il ei olnud 07.06.2010 päeval ega õhtul mingeid silmnähtavaid vigastusi, samuti ei olnud V.K. kellegagi tülitsenud. Kohus luges usutavateks S. Stepanovi ütlused selles, et ööl vastu 08.06.2010 nägi ta, kuidas N. Lebedev lõi kepiga V.K. it pähe, mille tulemusena viimane „välja lülitus“, kaotas teadvuse. V.K. i vaatlemisel on tuvastatud, et vigastused olid vasakul pool nägu, puudus vasak silmahammas, vigastus oli ka vasemal õlal ning verekahtlane määrdumine on parema varruka seljaosas, mis teeb usutavaks, et olles paremal küljel laial magamisasemel ja hakates ärkvele tulema sai kepihoobid vasakule poole. N. Lebedev on paremakäeline, V.K. asus temast vasakul. Samuti haakuvad kogutud tõenditega S. Stepanovi ja J. Roose ütlused selles, et 08.06.2010 hommikul nägid nad, et V.K. il oli nina või silm paistes. Ka tunnistaja H.T. i ütlused toetavad S. Stepanovi ja J. Roose ütlusi selles, et V.K. il oli hommikul nägu verine. Maakohus leidis, et N. Lebedevi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus asus seisukohale, et N. Lebedevi tegevus on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud. Samuti tõendavad kriminaalasjas olevad kohtuotsused ja karistatuse õiendid, et N. Lebedevi on varem karistatud kuritahtliku huligaansuse ja raske kehavigastuse tekitamise eest. Karistuse mõistmine Kohus märkis, et N. Lebedevi on kriminaalkorras karistatud kuritahtliku huligaansuse eest (1984,1988), raske kehavigastuse tekitamise ja avaliku varguse ja röövimise ja väljapressimise ja ähvardamise eest
, § 121 järgi, mõistes
Karistuse kandmiselt vabanes S. Stepanov 01.04.2010. Väärteokorras on S. Stepanovi karistatud 11-l korral. J. Roose on kriminaalkorras karistatud 1-l korral varguse eest (17.11.1997) ja väärteokorras 1-l korral. Kohus tuvastas eelpool, et N. Lebedev ja S. Stepanov panid toime
V.S. i tapmise tehiolud, täpsemalt asjaolud, mille kohaselt süüdistatavad ilma mingi põhjuseta peksid V.S. i senikaua kui viimane saadud vigastustesse suri, iseloomustab teo toimepanijaid jõhkrate ja inimese elu mitteväärtustavate inimestena. Samuti nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et N. Lebedev on alkoholijoobes olles suuteline mõttetuteks ja julmadeks tegudeks. Samuti on tuvastatud, et N. Lebedev ja S. Stepanov panid toime
Roose
Kohtuotsusega tuvastati, et S.S. e tapmine oli N. Lebedevi ja S. Stepanovi poolt läbimõeldud tegevus. Seega panid N. Lebedev ja S. Stepanov S.S. e tapmise toime otsese tahtlusega. Kokkuvõtlikult asus maakohus seisukohale, et N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose süü vaadatuna teo-ja tagajärjeebaõiguse aspektist on väga suur. Kohus ei tuvastanud N. Lebedevi puhul
S. Stepanovi ja J. Roose puhul arvestas kohus
p 3 järgi karistust kergendava asjaoluna nende puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Samuti arvestas kohus S. Stepanovi puhul kergendava asjaoluna V.S. ist teatamist numbrile 112. Karistuste mõistmisel juhindus kohus
§-st 56. Üld- ja eripreventiivsetel kaalutustel tuleks kohtu arvates mõista nii N. Lebedevile kui ka S. Stepanovile karistus tapmise toimepanemise eest vastava sanktsiooni keskmises määras, so 8 aastat vangistust.
p 4,6 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest pidas maakohus põhjendatuks karistada N. Lebedevi ja S. Stepanovit 12 aastase vangistusega. J. Roosele pidas maakohus põhjendatuks üld- ja eripreventiivsetel kaalutustel mõista karistuseks tapmise toimepanemise eest vastava sanktsiooni alammäära lähedal, so 9 aastat vangistust.
Lebedevi 6 kuu pikkuse vangistusega. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu N. Lebedevi kaitsja apellatsioon N. Lebedevi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista N. Lebedev talle esitatud süüdistustes õigeks. Alternatiivsena, kui kohus leiab, et on tõendatud N. Lebedevi osalus V.S. i peksmises või S.S. e kägistamises, taotleb kaitsja vastava süüdistuse ümber kvalifitseerimist
Lebedevile kergema karistuse mõistmist. Lisaks palub kaitsja jätta kõik tsiviilhagi N. Lebedevi suhtes rahuldamata ning N. Lebedevi menetluskulud riigi kanda. Kaitsja hinnangul on kohtulik uurimine olnud puudulik ja ühekülgne. Samuti ei ole kohtu seisukohad kooskõlas uuritud tõenditega. Seega on kohus hinnangud kaitsja arvates ebaõigesti tõendeid ning põhjendamatult ja küllaldaselt motiveerimata arvestanud peamiste N. Lebedevi süüstavate tõenditena kaassüüdistatavate S. Stepanovi ja J. Roose ütlusi. Kohus ei ole põhjendanud, miks on kaassüüdistatavate ütlused usaldusväärsemad, kui N. Lebedevi ütlused. V.S. i tapmise osas on kaitsja nõus maakohtu arvamusega selle kohta, et tegemist ei ole tapmisega, mis on toime pandud piinal ja julmal viisil. Ühtlasi on kaitsja seisukohal, et tõendatud ei ole N. Lebedevi osalus V.S. i surmas. Esmalt selgitab kaitsja, et N. Lebedevi puhul on tegemist puudega isikuga. Tõendamist on leidnud, et N. Lebedevil on osaliselt amputeeritud mõlemad jalalabad ning seega on tema liikumine võimalik ainult ratastoolis. N. Lebedevil on ka jalgade halvatus. N. Lebedev ei ole võimeline iseseisvalt käima, kuid hädavajadusel on võimeline käte jõul istmikul väikesi vahemaid läbima (nt trepil). Nimetatud asjaolu on N. Lebedev kinnitanud ka kohtuistungil. 10 Seoses N. Lebedevi ütluste ebausaldusväärseks pidamisega märgib kaitsja, et tema hinnangul ei saa lugeda N. Lebedevi ütlusi vähem usaldusväärseteks kui J. Roose ja S. Stepanovi ütlusi. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavateks N. Lebedevi ütlusi selle kohta, et ta 07.06.2010 õhtul umbes kella 21 ajal lahkus üksi XXX, et minna Valga Hooldekodusse. Maakohus viitas I.S. ütlustele, mille kohaselt avaneb korteri välisuks ainult 59 cm, kuna ukse taga on kapp. Kaitsja rõhutab, et esitas kohtumenetluses taotluse viia läbi uurimiseksperiment sündmuskohal mõõtmiste korraldamiseks ning kannatanu teatatud mõõtmete kontrollimiseks, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata põhjendusel, et N. Lebedevi kasutuses ei ole enam sama ratastooli, millega ta liikus sündmuste ajal. Kaitsja peab vajalikuks selgitada, et ratastoolid on standardsete mõõtmetega, mida selgitasid nii kaitsja kui ka N. Lebedev kohtuistungil. Seega on ratastool, milles N. Lebedev liikus kohtumenetluse ajal, analoogsete mõõtmetega kui ratastool, millega N. Lebedev liikus kirjeldatavate sündmuste ajal. Eelnevast tulenevalt maakohtu viited kaassüüdistatava S. Stepanovi ütlustele seoses XXX korterisse sisenemisega oleksid olnud samuti lihtsalt kontrollitavad sündmuskohal läbiviidava uurimiseksperimendi käigus. Kaitsja hinnangul on kohus ebaõigesti pidanud ebausaldusväärseks N. Lebedevi ütlusi korterist iseseisvalt lahkumise kohta olukorras, kus kohus on keeldunud sündmuskohal asjakohaste mõõtude kontrollimisest. N. Lebedevi ütluste ebausaldusväärseks lugemisel viitab kohus muuhulgas asjaolule, et N. Lebedev on väitnud, et ta ei saanud 08.06.2010 hommikul helistada kiirabisse ja politseisse, kuid ei saanud seda teha põhjusel, et tema kaks mobiiltelefoni olid välja lülitunud. Kohus viitab üldteadaolevale asjaolule, et isegi siis, kui telefonis ei ole kõneaega, saab hädaabikõnesid numbrile 112 teha. Kaitsja märgib, et kohtu viide ei ole asjakohane. N. Lebedev ei ole teatanud, et telefonides puudus kõneaeg. Telefonid olid välja lülitunud põhjusel, et akud olid tühjaks saanud ning sellisel juhul pole võimalik teha kõnesid ka numbrile 112. Arusaamatuks jääb kohtu viide S. Stepanovi tehtud kõnele häirekeskusesse ning selle kõnega N. Lebedevi ütluste ebausaldusväärsuse tõendamine. Kohtumenetluses on tuvastatud asjaolu, et S. Stepanov helistas häirekeskusesse ning teatas V.S. i surmast, samuti asjaolu, et kõne tehti Uus tn 32 asuva maja juures. Nimetatud asjaolu kaitsja ei vaidlusta. Samas pole kaitsja arvates asjakohane kohtu väide, et häirekeskusesse oleks saanud sel momendil helistada S. Stepanovi asemel ka N. Lebedev, sest kõik sündmused ja asjaolud soosisid helistamist, kuna ka I.P. ja S.L. ütlesid, et sellest tuleb politseisse teatada. Asjaolu, et kõikides kohalviibivatest isikutest tegi kõne S. Stepanov, ei saa kuidagi tõendada asjaolu, et N. Lebedev ei tahtnudki häirekeskusesse helistada. Eelnevast tulenevalt on alusetu ning põhjendamata kohtu seisukoht, et N. Lebedev ei soovinudki kuhugi helistada ega kuriteost teatada ning tema sellekohased ütlused on esitatud enda süüst vabastamise eesmärgil. Kaitsja peab vajalikuks rõhutada, et süüdistatav ei ole kohustatud andma ennast süüstavaid ütlusi. Kaitsja analüüsib maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et N. Lebedev peksis maaslamavat V.S. i kepiga rindkere piirkonda. Kaitsja leiab, et ka juhul, kui N. Lebedev oleks mingil põhjusel V.S. i kepiga löönud, ei oleks kerge kepiga (tunnistajate ütlused) sooritatud löögid saanud tekitada V.S. ile sellisel hulgal vigastusi, nagu ekspertiisiaktis toodud. Seega on välistatud, et võimalik kepiga löömine N. Lebedevi poolt võinuks põhjustada V.S. i surma. Kaitsja viitab sündmuskoha vaatlusprotokollile, millest nähtuvalt on esikunurgas olnud sinist värvi käepidemega kepp (foto nr 29). Muid keppe vaatlusprotokollis ei nimetata. Seega võib kirjeldatud kepi puhul olla tegemist V.S. i kepiga, millega väidetavalt N. Lebedev V.S. i lõi. Samas ei nähtu vaatlusprotokollist, et kepp oleks sündmuskohalt kaasa võetud. Uuritud tõenditest ei nähtu, et kepp oleks tunnistatud asitõendiks. Samuti ei nähtu, et kepilt oleks võetud DNA proovi. 11 Kaitsja leiab, et esiteks puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et N. Lebedev oleks kepiga V.S. i löönud. Teiseks puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et korteris olnud kepiga üldse V.S. i löödi. Lisaks märgib kaitsja, et maakohus ei ole täpsustanud, millise J. Roose ja S. Stepanovi ütluse alusel on ta järeldanud, et N. Lebedev rõhus V.S. i kaela piirkonda ratastooli osaga. Kaitsja leiab, et ei J. Roose ega S. Stepanovi ütlused ei anna alust kohtule järelduste tegemiseks, nagu oleks N. Lebedev rõhunud V.S. i kaela oma ratastooli rattaga. Asjaolu, et J. Roose või S. Stepanov nägid ratastooli ratast V.S. i pea peal hommikul, ajal, mil N. Lebedev oli koos V.K. iga kušetil, ei võimalda kaitsja hinnangul sellist järeldust teha. Ratastooli ratas võis sattuda V.S. i peale ka muul põhjusel kui tahtlikult surudes, samuti võis selle kannatanu peale asetada ükskõik milline muu korteris viibinud isik. Kaitsja arvates jääb ebaselgeks, miks on maakohus lugenud eksperdi arvamust tõendiks, et kaela ja rindkeret rõhuti just ratastooli osaga (või rattaga) ning et seda tegi just N. Lebedev. Kaitsja peab vajalikuks rõhutada, et analoogselt väidetava tapmisel kasutatud kepiga pole mitte mingis osas uuritud ka ratastooli, millega N. Lebedev sündmuse toimumise ajal liikus. Kohtuotsusega tuvastamist leidnud V.S. i kägistamise kohta N. Lebedevi poolt märgib kaitsja, et kohus on tuginenud peamiselt kaassüüdistatava S. Stepanovi ütlustele, selgitamata, millisel põhjendusel peab kohus kaassüüdistatava ütlusi usaldusväärsemateks kui N. Lebedevi enda ütlusi. Kaitsja märgib, et usaldusväärsed tõendid väidetava kägistamise kohta puuduvad. Kaitsja juhib tähelepanu surnu ekspertiisiaktile, millest nähtuvalt ei olnud kägistamine V.S. i surma põhjuseks. Seega puuduvad kaitsja arvates esiteks usaldusväärsed tõendid selle kohta, nagu oleks N. Lebedev üldse V.S. i kägistanud. Teiseks leiab kaitsja, et ka juhul, kui seda oleks tehtud, ei põhjustanud see V.S. i surma. Eelnevast tulenevalt leiab kaitsja, et on tõendamata, et N. Lebedev oleks peksnud V.S. i kepiga, kägistanud teda kaelast ning rõhunud V.S. i kaela ratastooli rattaga. Ka juhul, kui selline tegu oleks tuvastatud, on tõendamata, et see oleks mingil viisil seotud V.S. i surmaga. Kaitsja leiab, et maakohtu poolt viidatud H.T. i seletus ei tõenda ega saagi tõendada V.S. i tapmist N. Lebedevi ja S. Stepanovi poolt. Asjaolust, et süüdistatavad soovisid V.K. iga kokku saada, ei ilmne, et nad pidid mingil põhjusel kartma V.K. i poolt räägitavat, samuti puudub seos tapmise asjaolude tuvastamisega. DNA ekspertiisi kohta rõhutab kaitsja, et tehtud proovidest ei nähtu, et N. Lebedevi rõivastelt oleks leitud V.S. i verd, samuti pole ekspertiisist nähtuvalt leitud mingeid DNA jälgi, mis võimaldaksid N. Lebedevi seostada V.S. i surmaga. Seega puuduvad tõendid, mis näitaksid, et N. Lebedevil oli otsene kehaline kontakt V.S. iga. Sellest tulenevalt puuduvad kaitsja hinnangul tõendid, mis kinnitaksid N. Lebedevile inkrimineeritavat tegu – olemasolevad tõendid küll näitavad, et N. Lebedev viibis sündmuskohas, samas pole N. Lebedev seda ka eitanud. Tõenditest ei tulene, et N. Lebedev oleks tapnud V.S. i või osalenud tema surma põhjustamises. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et N. Lebedevi ütluste kohaselt lõi V.K. korterisse sisenedes V.S. i mitu korda rusikaga näkku. Seda kinnitab kaitsja hinnangul DNA analüüs, mis näitab, et V.K. on olnud V.S. iga otseses füüsilises kontaktis. Seega võis V.S. i veri sattuda V.K. i särgile löömise käigus. Ka juhul, kui see veri sattus V.K. i särgile hiljem, alkoholitarvitamise käigus, võib olla tegemist olukorraga, kus V.K. on osalenud V.S. i surma põhjustamises. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus küllaldaselt selgitanud, miks ta ei pea olemasolevaid ekspertiisitõendeid arvestades võimalikuks V.K. i osalemist V.S. i surma põhjustamises. Kaitsja leiab, et asjas on hulgaliselt kõrvaldamata kahtlusi, mis tuleks KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada N. Lebedevi kasuks. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et otsusest ei nähtu motiive, miks oleks pidanud N. Lebedev tahtma V.S. i tappa. Ütlustest nähtuvalt on nad olnud V.S. iga tuttavad juba varasemast ajast ning olid sõbralikes suhetes. Kaitsja märgib, et mingit konflikti N. Lebedevil kõnealusel ajal XXX korteris V.S. iga ei olnud. 12 Kaitsja leiab, et on tõendamata N. Lebedevi tegu nii
p 1 kui
Ka juhul, kui tegu oleks tuvastatud, puudub põhjuslik seos teo ja V.S. i surma vahel. Samuti on tuvastamata
subjektiivne külg – tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kohus on otsuses leidnud, et käesoleval juhul on N. Lebedevi puhul tegemist vähemalt kaudse tahtlusega. Kaitsja hinnangul ei tõenda kriminaalasjas tuvastatu isegi kaudset tahtlust. Kaitsja leiab, et põhjendatud on kohtu arvamus, et tõendamata on S.S. e tapmine julmal viisil. Samas on kaitsja seisukohal, et kriminaalasjas on tõendamata N. Lebedevi osalemine S.S. e surma saabumises ning sealhulgas on tõendamata N. Lebedevi tegu, mis oleks põhjuslikus seoses S.S. e surmaga. Kaitsja viitab S.S. e surnu ekspertiisiaktile surma põhjuste osas ning märgib, et kägistamist kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatud ei ole. Selle kohta on andnud ütlusi ainult S. Stepanov ja J. Roose. Kaitsja hinnangul on ütlused ebausaldusväärsed ning antud N. Lebedevi rõõnamise eesmärgil. Kohus on küll viidanud S.S. el sedastatud kopsude tursele, kuid pole konkretiseerinud, milline seos on väidetaval kägistamisel ja kopsude tursel. Eksperdi arvamus on üheselt arusaadav – surm saabus pea tömbi trauma tagajärjel, mis põhjustati tömbi esemega, millel on ilmselt lame traumeeriv pind. S. Stepanov ja J. Roose on tunnistanud, et nad mõlemad lõid S.S. t telliskiviga pähe. Lisaks rõhutab kaitsja, et N. Lebedev ei ole mingil moel sundinud ei S. Stepanovit ega J. Rooset telliskiviga S.S. t lööma. Kaitsja hinnangul on oluline küsimus, kas N. Lebedevil võis olla mingi motiiv S.S. e surma soovimiseks. N. Lebedev nägi S.S. t XXX korteris vaid korra. Pole tõendeid selle kohta, kas ja mida võis S.S. XXX korteris näha. Sellistele tõenditele ei viita kaitsja hinnangul ka kohus. Seega on vastuoluline kohtu seisukoht, et N. Lebedevil oli kindel kavatsus S.S. tappa, seoses Kesk tänava korteris toimunud sündmuste pealtnägemisega. Kohtu seisukoht tugineb otsuse tekstist nähtuvalt J. Roose ütlusel, kes olevat kuulnud S.S. t N. Lebedevile ütlemas, et ta ei räägi midagi. Muid tõendeid kohus esile ei too. Kaitsja viitab Lätis tehtud vaatlusprotokollile ning fotole nr 4 ning süüdistusele, mille kohaselt istus N. Lebedev ratastoolis näoga raudtee poole ning kägistas S.S. t. Kaitsja leiab, et vaadates fotot nr 4, on see ebatõenäoline, kuna sellisel juhul oleks ratastool olnud juba kallaku peal, mis teeks ratastoolis istudes teise inimese kägistamise ilmselt võimatuks. Kaitsja märgib, et N. Lebedev on kohtus taotlenud uurimiseksperimendi korraldamist selgitamaks, kas ta oli võimeline ratastooliga seisma raudteetammi peal, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Kaitsja viitab maakohtu põhjendustele, millega on kohus asunud seisukohale, et sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatud kaks paralleelset jälge laiusega 3 cm, vahekaugus nende vahel 50 cm, on ratastooli jäljed. Kaitsja hinnangul on kohtu arvamus spekulatiivne. Liikudes ratastoolis, millel on neli ratast, ei sõideta ainult kahe tagumise ratta peal, vaid tool toetub ning liigub kõigil neljal rattal. Seega jäävad kõigist neljast rattast ka jäljed. Kaitsja leiab, et S.S. e tapmise süüdistuses on tõendamata N. Lebedevi tegu nii
Ka juhul, kui tegu oleks tuvastatud, puudub põhjuslik seos teo ja S.S. e surma vahel. Samuti on tuvastamata
Kohus on otsuses leidnud, et käesoleval juhul on N. Lebedevi puhul tegemist otsese tahtlusega. Kaitsja hinnangul ei tõenda kriminaalasjas tuvastatu isegi kaudset tahtlust. N. Lebedevile esitatud süüdistuses
järgi, puuduvad kaitsja hinnangul igasugused usaldusväärsed tõendid esiteks selle kohta, et V.K. it oleks üldse pekstud, teiseks, et teda oleks pekstud XXX korteris ning kolmandaks, et peksjaks oleks olnud N. Lebedev. Kannatanu ütluste järgi ta ei mäleta üldse midagi peksmisest, sh ta ei mäleta, kes, millal ja miks teda peksis. 13 Kannatanu on tunnistanud, et ta oli kuni kainenemisele toimetamiseni 08.06.2010 mäluaugus, st ta ei saa anda usaldusväärseid ütlusi peksmise kohta. Kohtuotsusest ei selgu, millisel alusel peab kohus usutavateks S. Stepanovi ütlusi selles, et ööl vastu 08.06.2010 nägi ta, kuidas N. Lebedev lõi kepiga V.K. it pähe, mille tulemusena viimane „välja lülitus”, kaotas teadvuse. Kaitsja leiab, et kohus ei ole selgitanud, millisel moel on võimalik ratastoolis istuval inimesel lüüa teisel isikul kepiga hammast välja. Ebaselge on ka kohtu viide, nagu tõendaks N. Lebedevi paremakäelisus V.K. i peksmist N. Lebedevi poolt. Lisaks märgib kaitsja, et süüdistusaktis esiletoodud V.K. i väidetavat kukkumist ning selliselt hamba kaotamist ei kinnita ükski muu tõend ning sellele pole viidanud ka kohus. Seoses menetluskuludega leiab kaitsja, et kuna ühestki ekspertiisist ei nähtu tõendeid, mis tõendaksid N. Lebedevi süüd, puudub põhjendus, miks ekspertiisitasu N. Lebedevilt välja mõista. N. Lebedevi apellatsioon N. Lebedev taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning tema õigeksmõistmist talle esitatud süüdistustes või kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. N. Lebedev leiab, et kohus ei ole olnud otsust tehes ega kohtulikus uurimises objektiivne. N. Lebedev märgib, et ta ei ole toime pannud talle etteheidetavaid tegusid, kuna ta on invaliid ning ta on sunnitud kogu ülejäänud elu olema ratastoolis. Lisaks leiab N. Lebedev, et maakohtu kohtukoosseis ei ole olnud pädev kriminaalasja arutama ning ei ole olnud erapooletu. N. Lebedev märgib, et juba esimesest kohtuistungi päevast 21.03.2011 oli esitatud taotlus teha KrMS § 156 alusel video-ja helisalvestus kohtus tõendina kasutamiseks, kuna N. Lebedev leiab, et ka eeluurimine polnud läbi viidud objektiivselt ja oli läbi viidud inimõiguste rikkumisega. N. Lebedev esitas ka avalduse kriminaalasja alustamiseks uurija Ülle Orase suhtes, kuid prokurör Milvi Väin lõpetas kriminaalasja § 199 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud prokurör osales isiklikult ka N. Lebedevi ülekuulamisel 20.10.2010, kus kvalifitseeris ümber esialgse kahtlustuse
lg 1 järgi raskema, so
järgi ning lisas veel
. Viimatinimetatu on tegelikult osavõtja, kui S. Stepanov ja J. Roose peksid 07.06.2010 XXX tema sõpra V.S. i, millega tekitati talle tekitati surmavaid kehavigastusi, mille tagajärjel V.S. suri. N. Lebedev juhib tähelepanu sellele, et kuritegu oli toime pandud 07.06. ja 08.06.2010, 10.06.2010 võeti teda vahi alla kahtlustatavana
Alles siis, kui N. Lebedev esitas taotluse kriminaalasja alustamiseks uurija Ü. Orase suhtes, so 19.10.2010 kuulati teda üle kannatanuna. N. Lebedevi hinnangul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid talle esitatud süüdistusi. Kogutud on ainult paljusõnalised H.T. i, S. Stepanovi, J. Roose ja V.K. i väited, kes aga ei või olla tunnistajateks KrMS § 66 lg 2 alusel. Samuti märgib N. Lebedev, et kohus võib toetuda ainuüksi vahetult kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditele, nagu sätestab KrMS § 15, kuid sellised puuduvad, nagu ka otsesed tõendid, kuriteo objekt või ese. N. Lebedev rõhutab, et fotol nr 29 olev alumiiniumkepp, millega kohtu arvates lõi ta V.K. it ja V.S. i, ei ole eeluurimise käigus uuritud ja tunnistatud asitõendiks, nagu ka tema ratastooli. Siinkohal viitab N. Lebedev KrMS §le 7 ja § 124 lg-le 1. N. Lebedevile on arusaamatu talle esitatud süüdistus
Tuusovi ütluste kohaselt saabus V.S. i surm pea tömbi trauma, peaaju verevalumi, peaajupõrutuse tagajärjel, mitte aga kägistamisest. N. Lebedevi hinnangul on tema tegevus pigem seotud
§-ga 121, kuid mitte kuidagi
Samuti märgib N. Lebedev, et kriminaalasjas nr 10260102811 on uurija teatis, et ta helistas eksperdile J. Tuusovile ning viimane vastas, et V.S. on surnuks pekstud. Nimetatud asjaolu kinnitab J. Tuusov ka kohtus ning märgib, et piklikuks esemeks võib olla ratastooli detail, kuna uurija suunas teda küsimusega ratastooli kohta. N. Lebedev rõhutab, et vastavalt KrMS § 68 lg14 le 4 on on keelatud esitada suunavaid küsimusi ning kohus ei saa käsitleda neid tõenditena. N. Lebedevi hinnangul on prokurör rikkunud kohtus pidevalt seadust, so KrMS § 288 lg 3 suunavate küsimustega, mida kinnitab kohtuistungi protokoll. S. Stepanovi kaitsja apellatsioon S. Stepanovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist S. Stepanovi süüdimõistmises ja karistamises
i tapmises ning uue otsuse tegemist, millega mõista S. Stepanov eelnimetatud süüdistuses õigeks ja vähendada talle mõistetud karistust. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja see on kaasa toonud materiaalõiguse väära kohaldamise. Kaitsja hinnangul ei ole S. Stepanovi süü
Kaitsja nõustub kohtu seisukohaga, et J. Roose ja S. Stepanovi ütlusi tuleb hinnata usaldusväärseteks, kuid ei nõustu, et konkreetsete sündmuste hindamisel on kohus siiski hinnanud S. Stepanovi ütlused ebausaldusväärseks. Maakohus ei ole tähelepanu pööranud asjaolule, et J. Roose on ütluste andmisel olnud ebakindel ja mittejärjepidev. Kaitsja arvates on S. Stepanovi ütlused usaldusväärsemad kui J. Roose omad, mida on kinnitanud ka teised asjas kogutud usaldusväärsed tõendid (tunnistajate I.P. ja S.L. ütlused). Kaitsja märgib, et S. Stepanov ei ole eitanud, et tal tekkis kannatanuga tüli ja et ta lõi kannatanut kahel korral näo piirkonda. Uuritud tõenditest nähtuvalt toimus see löömine lühikese aja möödumisel peale korterisse saabumist ning see ei saa olla põhjuslikus seoses inkrimineeritava teo tagajärjega. Maakohtu J. Roose ütluste põhjal tehtud järeldus, et S. Stepanov peksis kannatanut jalgadega, ei põhine J. Roose ütlustel. Kaitsja hinnangul ei ole põhjust S. Stepanovi ütlustes kahelda. Ühtlasi ei ole J. Roose ütlustega ümber lükatud S. Stepanovi ütlused. Maakohus on käsitlenud S. Stepanovit süüstava tõendina V.S. i DNA profiili olemasolu S. Stepanovi vasaku jala jalatsil ja püksisäärel. Kaitsja hinnangul ei tõenda nimetatud asjaolud S. Stepanovi poolt V.S. i peksmist, vaid asjaolu, et S. Stepanov viibis XXX korteris. Maakohtu hinnangul kinnitab S. Stepanovi täielik huvi puudumine V.S. i liikumatult põrandal lamamise vastu S. Stepanovi selget teadmist, et kannatanu on surnud. Kaitsja kohtu sellise järeldusega nõus ei ole ning leiab, et pigem kinnitab S. Stepanovi huvipuudus kannatanu tervisliku seisundi suhtes, et S. Stepanovil ei olnud põhjust kahtlustada, et kannatanu on surnud. Seda kinnitab kaudselt ka tuvastatud asjaolu, et S. Stepanov oli isik, kes helistas häirekeskusesse, et teatada kannatanu surmast. Kohtus leidis tuvastamist ka asjaolu, et N. Lebedev kägistas V.S. i ning rõhus tema kaela piirkonda ratastooli osaga. Lisaks sellele osutas N. Lebedev hommikul käega oma kõri peale, millega näitas J. Roosele ja S. Stepanovile, et kägistas V.S. i ära (murdis kõri). Selline tegevus sai aset leida alles peale J. Roose ja S. Stepanovi lahkumist korterist. Nimetatud asjaolu viitab otseselt sellele, et nii J. Roose kui ka S. Stepanovi lahkumise ajaks oli V.S. veel elus ning tema surm saabus hiljem N. Lebedevi käitumise tulemusena. J. Roose kaitsja apellatsioon J. Roose kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kvalifitseerida J. Roosele esitatud süüdistus ümber
Roosele mõistetud karistust. Kaitsja märgib, et J. Roose tegevuse kvalifitseerimiseks
Roose oli teadlik, et S. Stepanov ja N. Lebedev tapsid V.S. i; J. Roose tappis S.S. e selleks, et viimane ei saaks anda politseiametnikele ja kohtule ütlusi V.S. i tapmise asjaolude kohta. Kaitsja hinnangul ei ole eelnimetatud asjaolud kriminaalasja materjalidega tõendatud. Kaitsja märgib, et J. Roose on kinnitanud, et ta ei saanud järgmisel hommikul sündmuskohale minnes aru, 15 mis korteris oli toimunud. Ta läks koos S. Stepanovi, N. Lebedevi ja S.S. ega Läti Vabariiki, et muretseda alkoholi joomingu jätkamiseks. J. Roose ei olnud teadlik, miks läks kogu seltskond raudtee äärde ning arvas, et otsitakse võimalust alkoholi muretseda. Raudtee ääres haaras N. Lebedev S.S. el kõrist ja hakkas teda kägistama, S. Stepanovi käsul tõi J. Roose kivi ning lõi sellega S.S. t pähe. Eeltoodust ei nähtu, et J. Roose oleks tegutsenud teise kuriteo varjamise eesmärgil ning seetõttu on põhjendamatu tema käitumise kvalifitseerimine
J. Roose ei olnud seotud varem toime pandud kuriteoga ning seetõttu puudus tal endal vajadus tunnistaja tapmiseks kuriteo varjamise eesmärgil. Selleks, et J. Roose vastutaks koos N. Lebedevi ja S. Stepanoviga
p 6 järgi peaks olema vaieldamatult tõendatud, et kaassüüdistatavad selgitasid talle oma tegevuse eesmärke ning J. Roose oleks tegutsenud samadel motiividel (so varjata S. Stepanovi ja N. Lebedevi poolt varem toime pandud kuritegu). Kaitsja selgitab, et J. Roose tegevuse eesmärgiks oli vältida ohtu oma elule. Eeltoodut arvestades on kaitsja seisukohal, et J. Roose käitumine on kvalifitseeritav
MS § 312 lg-le 1,2 ning Riigikohtu praktikale (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-119-04, 3-1-1-142-05 ja 3-1-1-24-06). Kaitsja hinnangul ei vasta maakohtu otsus J. Roose tegevusele antud karistusõigusliku hinnangu osas eelnimetatud lahendites toodud nõuetele. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel on maakohus jõudnud järeldusele, et J. Roose tegutses teise kuriteo varjamise eesmärgil. Kuna kohus ei ole ka analüüsinud J. Roose tegevuse eesmärke, on kohtulahend olulises osas põhjendamata. Kaitsja märgib, et J. Roose varasem karistatus on kustunud ning teda on ühel korral karistatud väärteo toimepanemise eest. Sellega erineb J. Roose teistest kaassüüdistatavatest ning kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaoludest nähtuvalt pani ta kuriteo toime S. Stepanovi ja N. Lebedevi mõjutusel ning hirmust nende ees. Maakohus on tema karistust kergendavate asjaoludena arvestanud on puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Eeltoodut arvestades ei saa kaitsja arvates pidada põhjendatuks J. Roose karistamist 9 aasta pikkuse vangistusega. Prokuröri apellatsioon Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist N. Lebedevi süüdimõistmises
Stepanovi süüdimõistmises
Roose süüdimõistmises
Uue otsusega palub prokurör N. Lebedevi süüdimõistmist
p 1,4,6 järgi, mille eest mõista talle karistuseks 16 aastat vangistust, ja
), mille eest mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
Lebedevile lõplikuks liitkaristuseks 16 aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega.
alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakata Nikolai Lebedevi karistusaega arvestama alates 08.06.2010. Samuti palub prokurör S. Stepanovi süüdimõistmist
p 1,4,6 järgi, mille eest mõista talle karistuseks 15 aastat vangistust.
Stepanovi karistusaega arvestama alates 08.06.2010. Lisaks taotleb prokurör J. Roose süüdimõistmist
) järgi, mille eest mõista talle karistuseks 9 aastat vangistust.
Roose karistusaega arvestama alates 08.06.
Valgas XXX korteris V.K. i peksmises ei ole apellatsiooni kohaselt ühtegi usaldusväärset tõendit. Ekslik on apellatsioonis esitatud väide, et kohus tuvastas nagu oleks N. Lebedev löönud magavat 18 V.K. it. Kohtuotsuses on selgelt motiveeritud see, et V.K. ile vigastuste tekitamises ja nende eelnevas puudumises on kokkulangevad nii S. Stepanovi, J. Roose kui H.T. i ütlused ja V.K. i enda ütlused, et nii kui üles ärkas, nii peksa sai. Alkoholitarvitamisega on küll J. Roose ja S. Stepanov põhjendanud seda, et üksikasju täpselt ei näinud ja kohtus enam täpselt kõike ei mäleta, kuid põhiolemuselt on sündmuste kohta antud ütlused kattuvad. S. Stepanovi kaitsja poolt vaidlustatu kohta leiab prokurör, et kohus on õigesti hinnanud sündmuste olemust ja jälgitavalt analüüsinud nii ütlusi kui muid tõendeid. S. Stepanov on tunnistanud tüli tekkimist korteriperemehega ning ta lõi V.S. i rusikaga. S. Stepanovi äkiline iseloom on muu hulgas tuvastatud ka J. Roose ütlustega, et S. Stepanov on mitmeid kordi tema suhtes vägivalda tarvitanud ja nii ka ööl vastu 08.06.2010 XXX korteris. S. Stepanov on varem 10 korda karistatud isik (sh vangistusega), esialgu küll varavastaste kuritegude eest, kuid 2009 juba ka vägivallategude eest. Mõistetav on ka V.S. i käitumine „külaliste" äraajamisel, sest juba mitu päeva oldi teda ära kasutatud remonditegemise ettekäändel, kui esialgu olid korteris talle küll tuttav H.T. ning viimasega kaasasolnud V.K. , tarvitatud alkoholi ja nüüd olid sinna jälle tulnud talle tegelikult võõrad isikud. J. Roose, olles tihedalt seotud oma igapäevaelus S. Stepanoviga, on siiski tunnistanud, et nägi kuidas S. Stepanov lõi jalaga V.S. i. Tema korterist lahkumise kohta on väitnud, et lahkus üksinda, kuna ei tahtnud seal enam olla, nägi kuidas N. Lebedev lõi V.S. i ja tema arvates nägi V.S. i peksmist ka S.S. . Ta ei ole kinnitanud, et korterist lahkus koos S. Stepanoviga. Prokurör on arvamusel, et ainult korteris ringiliikudes ei saanud sattuda V.S. i DNA S. Stepanovi pükstele ja jalatsile. Ennastõigustavalt on S. Stepanov möönnud, et võis põrandal asetsevale V.S. ile peale astuda, kuid ei trampinud tema peal, nagu on esimesel ülekuulamisel N. Lebedev väitnud. Tuvastatud on, et S. Stepanov ei tõstnud V.S. i maast üles, seda tegi J. Roose. S. Stepanovi tunnistus sellest, et N. Lebedev tegi ettepaneku S.S. kui pealtnägija ära koristada, ja selles, et ta tunnistab end Lätis toimepandud kuriteos süüdi, ning arvestades ka H.T. i ütlusi N. Lebedevi ja S. Stepanovi omavahelisest „nõupidamisest" J. Roose „ärakoristamiseks" (milles küll S. Stepanov hakkas Lebedevile vastu), annavad alust väitele, et ka varem olid S. Stepanov ja N. Lebedev koos tegutsenud. Apellatsioonis on taotletud S. Stepanovi õigeksmõistmist selles episoodis, kuid ei ole põhjendatud, miks ei ole tõendatud isegi kehaline väärkohtlemine või liikumispuudega invaliidile eluohtlike vigastuste tekitamine. Kõiki sündmusi koosvõetuna hinnates leiab prokurör, et kohus on jõudnud õigele järeldusele S. Stepanovi osavõtus V.S. ile selliste vigastuste tekitamises, mis põhjustasid surma, sest ainult S. Stepanov ja N. Lebedev kasutasid kannatanu suhtes vägivalda. Kaitsja on vaidlustanud otsust J. Roosele inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni ja karistuse osas, sest ei ole tuvastatud, et J. Roose teadis V.S. i tapmisest S. Stepanovi ja N. Lebedevi poolt ning et J. Roose tappis S.S. e selleks, et viimane ei saaks anda politseinikele ja kohtule ütlusi V.S. i tapmise asjaolude kohta. Prokurör märgib, et kohtuistungil on J. Roose selgitanud, et tema katsus maaslamava V.S. i pulssi ja seda ei olnud ning ütles, et Viktor on surnud, eelmisel õhtul nägi ta V.S. i peksmist, sai aru N. Lebedevi väitest „tegi kadõki", nägi kui S.S. oli juures V.S. i peksmise ajal ja kuulis S.S. e kohta öeldavat palju sündmusi pealtnäinud tunnistaja ärakoristamisest, kuulis kuidas S.S. raudteetammil lubas mitte midagi kellelegi rääkida. Prokurör leiab, et teise süüteo varjamise eesmärgil tapmise toimepanemisena on kvalifitseeritav tegu ka siis, kui kavatsetakse varjata kellegi teise süütegu. Süütegu on ka ainult peksmine olenemata tagajärgede raskusest. Lisaks sellele on J. Roose end Lätis toimepandud kuriteos süüdi tunnistanud, mistõttu on prokurör seisukohal, et J. Roose käitumine on kvalifitseeritav tapmisena teise süüteo varjamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus jäid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. 19 Prokurör palus enda apellatsiooni rahuldada ning täpsustas, et ta taotleb J. Roose süüdimõistmist
Nimetatu on kooskõlas ka apellatsiooni põhjendava osaga. Kaitsjate ja süüdistatava N. Lebedevi apellatsioonid palus prokurör jätta rahuldamata. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, esitatud apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Sellest tulenevalt ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuse põhiosas esitatud kõiki asjakohaseid põhjendusi vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1 ning alljärgnevalt käsitleb apellatsioonide peamisi väiteid. Samas aga sõltumata esitatud apellatsioonidest, tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.
i suhtes toime pandud vägivallateos. Apellandid leiavad, et N. Lebedev tuleks selles süüdistuses õigeks mõista, kuna puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid selle kohta, et V.K. it oleks üldse pekstud ning ja et peksjaks oleks olnud N. Lebedev. Süüdistatav leiab veel, et V.K. it ei ole õige lugeda kannatanuks, vaid nimetatud isik on V.S. i tapmisest osavõtja. 2.1 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides toodud argumendid ei ole niivõrd kaalukad, mis tingiksid N. Lebedevi õigeksmõistmise
järgi ning nõustuda tuleb maakohtu asjakohaste põhjendustega (kohtuotsuse lk 32). 2.2 Esmalt märgib ringkonnakohus, et KrMS § 37 sätestab muuhulgas, et kannatanu on füüsiline isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kuna kohtueelne menetleja tuvastas V.K. i suhtes kuriteo toimepanemise ning selle käigus füüsilise kahju tekitamise, tunnistatigi nimetatud isik vastavalt eelnimetatud sättele õigesti ja põhjendatult kannatanuks. 2.3 Tuvastades N. Lebedevi süü ööl vastu 08.06.2010 XXX korteris alkoholi ühise tarvitamisel tekkinud tüli käigus V.K. i korduvas löömises kepiga ja rusikaga, on maakohus uurinud kõiki kohtu käsutuses olevaid asjassepuutuvaid tõendeid ning tuli põhjendatult järeldusele, et V.K. i suhtes kasutati vägivalda just nimelt süüdistuses märgitud ajal ja kohas ning seda tegi vaieldamatult N. Lebedev. Kannatanu V.K. ise kinnitas, et ta sai V.S. i korteris peksa. Kes seda tegi, ta ei osanud öelda. Toimepandu asjaolude täpsemaks tuvastamiseks on maakohus tuginenud eelkõige V.K. i vaatlemisel tuvastatule ning S. Stepanovi ja J. Roose, samuti tunnistaja H.T. i ütlustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtuotsuses käsitletud tõendid annavad aluse järeldada, et V.K. i suhtes kasutati vägivalda 08.06.2010 V.S. i korteris ning seda tegi N. Lebedev. Kaitsja seab S. Stepanovi ja J. Roose ütlused kahtluse alla sellega, et nimetatud isikud olid tarvitanud suurel hulgal alkoholi. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest asjaolu, et S. Stepanov ja J. Roose olid tarvitanud alkoholi, ei anna veel alust lugeda nende poolt antud ütlusi ebausaldusväärseteks. Käesolevalt pole üheselt võimalik väita, kui suurel hulgal nimetatud isikud alkoholi olid tarbinud. S. Stepanov ja J. Roose on nendele teadaolevatest V.K. i suhtes toimepandud teo asjaoludest selgelt ning üheselt mõistetavalt rääkinud ning koostoimes teiste kohtuotsuses toodud tõenditega on neile võimalik ka tugineda.
lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Seega vastutab tapmise täideviijana mitte ainult see isik, kes omakäeliselt paneb toime kannatanu surma põhjustanud teo, vaid ka need isikud, kes panid teo toime näiteks kaastäideviimise vormis. Seega on oluline tuvastada isikute ühine ja kooskõlastatud tegutsemine, kusjuures igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast, st iga toimepanija kontrollib koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgu. Kokkuvõtvalt, eeltoodust järeldub, et kaastäideviimise puhul üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii nagu ta oleks seda ise teinud. Maakohus tuvastas, et mõlemad süüdistatavad, pekstes kannatanut rusikate ja jalgadega ning kepiga rindkeresse ja pähe, samuti kägistades ja rõhudes kaelale (ratastooliga), panid ühise tegutsemise tulemusena toime tapmise. Ringkonnakohus märgib et asjaolul, kas keegi grupilises peksmises osalenutest lõi kannatanut seejuures ühel või mitmel korral, ei oma kaastäideviimise aspektist tähtsust. Kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad. Lähtudes sündmuse tuvastatud asjaoludest on võimalik väita, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid sisuliselt vaikival kokkuleppel. Samuti ei ole antud juhul oluline, kumma peksmises osalenud süüdistatava konkreetne tegu surma põhjustas. Ühise peksmise eesmärk sai olla vaieldamatult kannatanu surm, peksmisest loobuti siis, kui kannatanu elumärke enam ei ilmutanud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 08.06.2010 kell 09.29 helistas S. Stepanov häirekeskuse numbrile 112 ning teatas V.S. i surmast. S. Stepanovi kaitsja on seisukohal, et nimetatud asjaolu näitab, et S. Stepanov ei olnud teadlik kannatanu surmast. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolu, st kannatanu surmast teatamine ei lükka ümber maakohtu seisukohta S. Stepanovi osalemises kannatanu surma põhjustamises. Isik, kes lööb kannatanut rusikaga näkku ja jalaga pähe ja rindkeresse samal ajal koos teise isikuga, kes peksab kannatanut kepiga, kägistab kaelast ja survestab kaela ratastooliga, peab pidama võimalikuks või vähemalt möönab, et selliste tegude tagajärjeks võib olla kannatanu surm. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et S. Stepanov ja N. Lebedev panid kannatanu V.S. i tapmise toime kaudse tahtlusega.
Roose oleks tegutsenud teise kuriteo varjamise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendamist on leidnud N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roose poolt S.S. e tapmine teise kuriteo varjamise eesmärgil. Siinkohal on maakohus hinnanud kõiki asjassepuutuvaid tõendeid ning järeldused asjakohaselt põhistanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud tõendite põhjaliku analüüsiga ning neile tuginevate järeldustega (kohtuotsuse lk 24-31). Käesoleval juhul on leidnud tuvastamist, et süüdistatavad viibisid süüdistuses märgitud ajal Läti Vabariigis Valka linnas Gaujas tänava raudteepervel. Sündmuste käigu hindamisel on siinkohal maakohus tuginenud S. Stepanovi ja J. Roose ütlustele, kuna need on kooskõlas teiste käesolevas 26 episoodis kogutud tõenditega. Hinnang on antud ka N. Lebedevi ütlustele ning loetud need ebausaldusväärseteks, kuna need on vastuolus teiste tõenditega. Kriminaalasjas on tuvastatud, et S.S. viibis ööl vastu 08.06.2010 XXX kannatanu V.S. i korteris, kus ta nägi S. Stepanovi ja N. Lebedevi poolt V.S. i peksmist. Nimetatud asjaolu oligi põhjuseks, mis oli vajalik üles otsida S.S. ning S. Stepanovi ja J. Roose ütluste kohaselt ta nö ära koristada, kuna ta nägi liiga palju. Seega on tuvastatud ka motiiv S.S. e tapmiseks. 5.2 Vaidlust ei ole asjaolus, et S.S. läks N. Lebedevi, S. Stepanovi ja J. Roosega kaasa. N. Lebedevi ütlused selle kohta, et tema teada mindi Valka joomise eesmärgil, ei ole teiste tõenditega kooskõlas. Kellelgi alkoholi kaasas ei olnud ning Valka poest alkoholi kroonide eest ei müüdud. Isegi kui eeldada, et eesmärk oli vaid alkoholi tarbida, siis ükski tõend ei osunda sellele, et alkoholi mittesaamisel oleks näiteks Lätist tagasi pöördutud ning püütud alkoholi saada Valgast. N. Lebedevi ütlused, et tema raudteetammile ei sõitnud, sest rada oli liivane ning ülesmäge ta sõita ei saanud, kuna kallak oli väga suur on samuti asjakohaselt ümber lükatud. Siinkohal on oluline pöörduda sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvale ( II kd, tl 30-31,32,33-38, I kd, tl 26-31), millega on kooskõlas ka S. Stepanovi ja J. Roose ütlused. Tegemist on kõva teepinnasega. Samuti nähtub nende ütlustest, et N. Lebedevi ratastooli lükati kergest kallakust üles. Ükski tõend ei osunda sellele, et N. Lebedev oleks jäänud jalgraja algusesse seisma ega sõitnud raudteetammile. Vaatlusprotokollist on nähtavad jalgrajal kahed paralleelsed jäljed laiusega 3 cm. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu järeldusega, et tegemist on ratastooli jälgedega. 5.3 N. Lebedevi kaitsja osundab sellele, et ratastooliga liikudes ei sõideta kahe tagumise ratta peal, vaid tool toetub ja liigub kõigil naljal rattal, mistõttu jäävad sellest ka nelja ratta jäljed. Ringkonnakohus märgib, et üldteadaolevalt on ratastool tõepoolest nelja rattaga, kuid seejuures on kaks esimest vaid abirattad. Põhiraskuspunkt langeb aga suurtele ehk tagumistele ratastele, millest jäävadki intensiivsemad ehk nähtavad jäljed. 5.4 Maakohus on lugenud tuvastatuks, et N. Lebedev haaras S.S. el kõrist ja hakkas kägistama. Nimetatud asjaolu on tõendatuks loetud S. Stepanovi ja J. Roose ütlustega. N. Lebedevi kaitsja leiab, et nimetatud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kannatanu surm saabus pea tömbi trauma tagajärjel ning kägistamisele viitavad vigastused puuduvad. Ringkonnakohus märgib, et S. Stepanovi ja J. Roose ütlusi kannatanu kägistamise kohta toetab ka surnu ekspertiisis toodu, mille kohaselt on S.S. el tuvastatud kopsuturse. Nimetatu osundab sellele, et kopsudesse hapniku juurdepääs oli pärsitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et N. Lebedev oli suuteline ratastoolis olles haarama S.S. el kõrist (kannatanu pikkus 162 cm, uriinis alkoholi 4,05 promilli) ning suruma ta põlvili. Kannatanu vastu ei hakanud, samuti ei takistanud N. Lebedevi tegevust teised süüdistatavad, vaid mõlemad, nii S. Stepanov kui ka J. Roose võtsid telliskivi ning lõid sellega S.S. t pähe. Eeltoodud tegevus annab aluse järeldada kõigi kolme süüdistatava eesmärgipärast ühist tegutsemist eesmärgiga tappa S.S. , see tähendab, et kõigi kolme süüdistatava teopanus oli suunatud kannatanu tapmisele. 5.5 Puutuvalt N. Lebedevi kaitsja osundusse, et kannatanu S.S. e surma põhjus ei olnud mitte kägistamine, vaid pea tömp trauma, märgib ringkonnakohus, et kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Tapmise täideviijana vastutab mitte ainult see isik, kes omakäeliselt paneb toime kannatanu surma põhjustanud teo, vaid ka need isikud, kes panid teo toime näiteks kaastäideviimise vormis. Seega on oluline tuvastada isikute ühine ja kooskõlastatud tegutsemine, kusjuures igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast, st iga toimepanija kontrollib koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgu. Kaastäideviimise puhul üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii nagu ta oleks seda ise teinud. 27 N. Lebedev, kägistades kannatanut, halvates sellega tema vastupanu ning S. Stepanov ja J. Roose, lüües S.S. t telliskiviga pähe, tegutsesid eesmärgiga kannatanu tappa, kusjuures igaühe teopanus oli tagajärje saabumise aspektist oluline. 5.6 Ringkonnakohus ei loe arvestatavaks J. Roose kaitsja seisukohta, et kuna J. Roose ei olnud seotud varem toime pandud kuriteoga (V.S. i tapmine), puudus tal ka vajadus tunnistaja tapmiseks kuriteo varjamise eesmärgil. Samuti ei olnud ta väidetavalt teadlik, miks läks kogu seltskond raudtee äärde. Ringkonnakohus osundab, et tapmine teise süüteo varjamise eesmärgil eeldab subjektiivsest küljest kavatsetust. Siinkohal ei ole oluline, kas teist süütegu õnnestus tegelikult varjata või mitte või kas selline süütegu üldse toime pandi. Piisab, kui süüdlasel oli varjamise eesmärk. Lisaks eelnevale on oluline rõhutada, et ei oma tähtsust, kas kavatseti varjata tapja enda või kellegi teise süütegu. Maakohtu poolt käsitletud tõendid osundavad vaieldamatult asjaolule, et J. Roose oli teadlik, et 08.06.2010 öösel peksti surnuks kannatanu V.S. . Samuti oli ta teadlik, millisel eesmärgil kutsuti nendega Valka kaasa kannatanu S.S. . J. Roose enda ütluste kohaselt kuulis ta N. Lebedevi S.S. ele ütlemas, et ta nägi liiga palju. Samuti kuulis ta enda sõnade kohaselt, et S.S. lubas, et ei räägi midagi. Nimetatud asjaolusid kinnitavad ka S. Stepanovi ütlused. Ringkonnakohus märgib veel, et J. Roose enda käitumine sündmuste käigus osundab tema vaieldamatule teadmisele S.S. e tapmise eesmärgist. Vastasel juhul oleks eelduslikult tekkinud tema jaoks küsimus sellest, milleks on vaja S.S. tappa. Ringkonnakohtu arvates ei osunda J. Roose käitumine sündmuskohal asjaolule, et ta oleks kuriteo toime pannud hirmust kaassüüdistatavate ees või sunni ajel. J. Roose teadis, et 08.06.2010 öösel peksti surnuks V.S. ja teadis, et N. Lebedev ning S. Stepanov soovisid leida üles S.S. kui kuritegu pealt näinud isik. Koos viimatinimetatutega leiti S.S. ning teades, et kannatanu soovitakse nö ära koristada, ühines J. Roose S. Stepanovi ja N. Lebedeviga kui kaastäideviija. Kuigi J. Roose ei olnud ise V.S. i tapmist toime pannud, ühines ta S. Stepanovi ja N. Lebedeviga tegutsedes kavatsetult. Ringkonnakohus rõhutab, et käesoleval juhul tegutses J. Roose tapmise kaastäideviijana, kes omades informatsiooni tapmise eesmärgist ühines sellega, mistõttu on talle omistatav S.S. e tapmise sama motiiv nagu S. Stepanovil ja N. Lebedevil, so teise kuriteo (V.S. i tapmine) varjamise eesmärk. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti ja põhjendatult J. Roose, N. Lebedevi ja S. Stepanovi süüdi mõistnud S.S. e tapmises kaastäideviijatena ning õigesti kvalifitseerinud. Süüdistatavate poolt toimepandud kuritegu
p 4,6 järgi on karistatav ka Läti Kriminaalseaduse järgi (§-d 117 p 8, 10 ja 118 p 3 järgi, kohtutoimik, I kd, tl 146-151). 6. J. Roose kaitsja on apellatsioonis leidnud, et J. Roosele mõistetud karistus 9 aastat vangistust on põhjendamatult range. J. Roose pani süüteo toime S. Stepanovi ja N. Lebedevi mõjutusel ja hirmust nende ees. J. Roose on puhtsüdamlikult kahetsenud toimepandut ning süüteo avastamisele aktiivselt kaasa aidanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on J. Roosele vangistuse pikkuse määratlemisel õigesti lähtunud
§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest. Seejuures on kohus vastutust kergendavate asjaoludena arvestanud tema poolt kuriteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ning avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on maakohus mõistnud J. Roosele vangistuse alammäära lähedaselt ning selle vähendamiseks täiendavad alused puuduvad.
N. Lebedev ja S. Stepanov on toime pannud lisaks eelnimetatud tapmisele veel ka kannatanu S.S. e tapmise ning nimetatud tegu on kvalifitseeritud
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kaks tapmistegu eraldi kvalifitseerides ning liitkaristust mõistes kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millega on raskendatud süüdistatavate olukorda. Eelnimetatud süüdistatavad on toime pannud kaks iseseisvat tapmist, mis eraldi kvalifitseerimist ei vaja ning nende poolt toime pandud teod kvalifitseeritakse ainult
Eeltoodust tulenevalt tuleb N. Lebedevi ja S. Stepanovi süüdimõistmine
Samuti tuleb tühistada S. Stepanovile ja N. Lebedevile
N. Lebedevile jääb liitkaristuseks
lg 1 alusel (§ 121 ja § 114 p 4, 6), lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 12 aastat vangistust. S. Stepanovile
S. Stepanovile ja N. Lebedevile mõistetud vangistuse määra suurendada ei ole võimalik ning seda ei võimalda ka prokuröri apellatsioon. Nimelt on prokurör oma apellatsioonis taotlenud S. Stepanovi ja N. Lebedevi süüdimõistmist
p 1,4,6 järgi, st muuhulgas veel ka julmal ja piinaval viisil tapmise toimepanemise eest ning sellest tulenevalt ka
Lebedevile 16 aastat ja S. Stepanovile 15 aastat). Kuna ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni ei rahulda, ei ole võimalik süüdistatavatele raskemat karistust mõista alusel, et nad on toime pannud kaks iseseisvat tapmist. Eeltoodust lähtuvalt tuleb maakohtu otsus tühistada N. Lebedevi ja S. Stepanovi süüdimõistmises ja karistamises
järgi ning
9. Süüdistatavate N. Lebedevi ja S. Stepanovi poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda, J. Roose kaitsja õigusabi kulud tuleb välja mõista süüdistatavalt J. Rooselt. 29 Maarika Kuusk Paavo Randma 30 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.