1-10-2246 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 22. juuni 2011 Kriminaalasja number 1-10-2246 (09240105939) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sa
PolS § 1511 lg-s 2 ettenähtud korras ega koostanud sotsiaalministri 19.06.2009 määruse nr 53 lisas kehtestatud protokolli. Käesolevas kriminaalasjas on politsei kasutanud PolS § 1511 lg-st 1 tulenevat õigust toimetada isikut joobeseisundi tuvastamiseks kohe tervishoiuteenuse osutaja juurde, ilma, et joobeseisund oleks eelnevalt kontrollitud politseiametniku poolt või indikaatorvahendiga PolS § 1511 lg 3 alusel. Siinkohal tsiteeris maakohus ka PolS § 1511 lg 9 ning detsembris 2009 kehtinud redaktsioonis sotsiaalministri 19.06.2009 määruse nr 52 arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja kord ning narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi raskusastmed §-s 2 sätestatut. Maakohus märkis, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et SA Ida-Viru Keskhaigla on tervishoiuasutus, kellel on õigus osutada tervishoiuteenust. Nimetatud asutuse väljastatud aktidel on märge tegevusloa kohta. Maakohus viitas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) §-le 40, § 401 lg-le 2 ning leidis, et psüühiliste funktsioonide häirumist peaks tuvastama psühhiaatriateenust osutav isik. Psühhiaatriateenust osutab eriarst. Maakohus kontrollis SA Ida-Viru Keskhaiglale väljaantud LO1796 tegevusloa sisu, kehtivusega kuni 21.12.2013, mis on kättesaadav Terviseameti leheküljel www.terviseamet.ee. Tegevusloa kohaselt Ida-Viru Keskhaiglal ei ole õigust osutada psühhiaatriateenust (narkoloogia on meditsiiniala, mis puudutab sõltuvushaigusi, sõltuvushaigused on nt, alkoholisõltuvus, narkosõltuvus, hasartsõltuvus, mis tänapäeval kuuluvad pigem psühhiaatria valdkonda). Teisisõnu puudub SA Ida-Viru Keskhaiglal TTKS-ist tulenev õigus osutada mistahes psühhiaatria valdkonna teenust. Maakohus leidis, et sotsiaalministri 19.06.2009 määruse nr 52 §-s 2 mainitud tervisehoiuteenuse osutaja all mõistetakse loomulikult sellist tervishoiuteenuse osutajat, kellel on vastava teenuse osutamiseks tegevusluba, sest nimetatu olemasolu vastava teenuse osutamiseks on kohustuslik TTKS alusel. Maakohus märkis, et
Terviseameti tegevuslubade registri andmetele on psühhiaatriateenuse osutamise luba SA-l Ahtme Haigla, mis asub samuti Kohtla-Järve linnas, Ahtme linnaosas. Samas ei välistanud maakohus, et SA-l Ida-Viru Keskhaigla oleks pädev 3 tuvastamaks kehaliste reaktsioonide ja funktsioonide häirumist, seda aga puudutavalt nende meditsiinialadesse, mis on hõlmatud kehtiva tegevusloaga. Maakohus märkis, et kohtule ei ole aktide alusel teada, kas Ida-Viru Keskhaigla arst kontrollis ainult kehaliste reaktsioonide ja funktsioonide häirumist või ta on analüüsinud kontrolli käigus ka isiku psüühikat puudutavaid andmeid. Maakohus asus seisukohale, et kuna joobeseisundi definitsioonist tuleneb, et tegemist on sellise seisundiga, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, on tervishoiuteenuse osutaja kohustus kontrollida nii kehaliste kui ka psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumist. Selleks aga peaks tervishoiuteenuse osutajal olema kehtiv tegevusluba muuhulgas ka psühhiaatriateenuste osutamiseks. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et kd 1, tl 8-9 ja kd 2, tl 5-6 asuvad aktid on koostatud mittepädeva tervishoiuteenuse osutaja poolt, kellel ei ole seadusega nõutavat tegevusluba. Sellest tulenevalt järeldas maakohus, et viidatud aktid on kohtukõlbmatud tõendid. Kuigi maakohus leidis, et nimetatud tõendid on kohtukõlbmatud, analüüsis maakohus siiski nende tõendite lubatavust ja usaldusväärsust ka muudest aspektidest. Maakohus viitas sotsiaalministri 19.06.2009 määruse nr 52 §-le 3 ning leidis, et 1 kd, tl 8-9 akt ei vasta eelviidatud sättes märgitud nõuetele, kuna
§ 3
lg 2 p-le 4 ei ole aktis märgitud läbivaatuse kellaaega,
§ 3
lg 2 p-le 7 ei ole märgitud isiku välimust ja käitumist,
§ 3
lg 2 p-le 8 ei ole märgitud isiku teadvuseseisundit ja mälu viimaste tundide sündmuste kohta,
§ 3
lg 2 p-le 9 ei ole märgitud isiku kaebusi tervise suhtes,
§ 3
lg 2 p-le 11 ei ole märgitud isiku vegetatiivsete reaktsioonide kirjeldust, pulsisagedust ja vajadusel vererõhu väärtusi, hingamissagedust (kiirenenud, aeglustunud, normis),
§ 3
lg 2 p-le 12 ei ole märgitud artikulatsioonihäirete olemasolu isikul,
§ 3
lg 2 p-le 13 ei ole märgitud isiku pupillide suurust ja reaktsiooni valgusele, nüstagmi olemasolu,
§ 3
lg 2 p-le 14 ei ole märgitud tasakaalu- ja koordinatsioonihäirete olemasolu,
§ 3
lg 2 p-le 15 ei ole märgitud neuroloogilisi või muid kliinilisi leide,
§ 3lg 2 p-le 20 ei ole märgitud isikule akti tutvustamise kohta.
Seega leidis maakohus, et tegemist ei ole kriminaalmenetluses lubatud tõendiga, kuna selle saamisel ei ole järgitud seadusega sätestatud korda. Siinkohal märkis maakohus, et kui seaduseandja on kehtestanud joobeseisundi tuvastamiseks eraldi korra, ei ole võimalik joobeseisundit tõendada muude, olgu kriminaalmenetluses üldiselt lubatud, tõenditega (nt tunnistajate või süüdistatava ütlustega). Maakohus viitas Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-112-09 p-s 9 märgitud tõendite vaba hindamise põhimõttele ja KarS § 424 tõendamiseseme asjaolude tõendamise kohta. Sellest järeldas maakohus, et narkojoove on tõendatud ainult siis, kui tõendi saamisel järgiti kehtestatud korda ning tõendi usaldusväärsus on kontrollitav. Maakohus leidis, et kuna kohtule ei ole esitatud lubatud ja usaldusväärseid tõendeid, et 09.12.2009 viibis P. Jatskovski auto juhtimisel narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, puudub tema tegevuses KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteokoosseis. Puutuvalt 25.12.2009 episoodiga seostuvat akti (kd 2, tl 5-6) leidis maakohus, et nimetatu vastab sotsiaalministri 19.06.2009 määruse nr 52 §-s 3 sätestatud nõuetele täielikult. Maakohus märkis, et P. Jatskovskile on esitatud süüdistus selles, et ta juhtis mootorsõidukit 25.12.2009 kella 13.30 paiku (sama aeg ka väärteoprotokollis ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses), kuid aktist nähtub, et arst teostas isiku läbivaatust 25.12.2009 kell 10.00, so kolm ja pool tundi enne kui isik juhtis autot. Isegi kui kohus nõustub, et vähemalt kell 10.00 25.12.2009 viibis P. Jatskovski narkootilisest või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, ei tähenda see, et ta viibis samas joobes 25.12.2009 kell 13.30 paiku, so teo toimepanemise ajal. Toimiku materjalidest ei nähtu, et P. Jatskovski joobeseisund oleks kontrollitud ja tuvastatud võimalikult kiiresti pärast tema tabamist auto juhtimisel. Samas ei ole maakohtu arvates välistatud, et 25.12.2009 kell 13.30 võis P. Jatskovskil esineda jätkuvalt narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisund, kuna olemuslikult (nagu ka alkoholijoobeseisund) on see kestev. Ühtlasi ei ole maakohtu hinnangul kolm ja pool tundi niivõrd oluline ajavahemik, mille kestel isiku organismis toimuksid sellised muutused, et tema reaktsioonid ja funktsioonid oleksid normis ja joobeseisundile viitavad tunnused puuduksid. 4 Maakohus viitas KrMS § 61 lg-s 1,2 sätestatule ning märkis, et süüteomenetluses esitatav tõend peab olema kohtulikult kontrollitav. Kui tõendis esineb kellegi poolt tehtud järeldus – antud juhul arsti järeldus joobeseisundi kohta – peab sellisele järeldusele jõudmise käik olema kohtule jälgitav. Vastasel juhul ei saa kohus hinnata tõendi usaldusväärsust. Maakohus, analüüsides kd 2, tl 5-6 asuva akti sisu ja arsti arvamusele jõudmise käiku, juhtis tähelepanu järgmistele asjaoludele. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et süüdistatav põeb narkomaaniat ja saab metadooni asendusravi rehabilitatsioonikeskuses. Sellist asjaolu ei ole keegi vaidlustanud, kuid nimetatud asjaolu ei ole aktis märgitud. Samas ei saa maakohus kontrollida, kuivõrd põhjalikult arst küsitles uuritavat välja selgitamaks tema tervist puudutavaid andmeid. Lühimenetluse tõttu ei ole arsti ülekuulamine kohtuliku arutamise käigus võimalik. Maakohtu hinnangul on üldteada, et narkomaaniat põdeval isikul on reaktsioonid ja funktsioonid häiritud juba tema terviseseisundist (mitte alati joobeseisundist) tulenevalt – nt võõrutusnähtude esinemisel. Nt emotsionaalne erutus võib isiku esineda põhjusel, et ta ei saanud õigel ajal metadooni annust. Aktis on märgitud, et täheldatud on peentreemori esinemist lihastes, samuti patsient on ebakindel Rombergi poosis, „kand-varvastele kõnnak“ ebaõnnestub. Akti alusel ei ole võimalik tuvastada, kas ja miks arst leiab, et nimetatud reaktsioonide ja funktsioonide häirumine on tingitud just joobeseisundist mitte aga narkomaaniast tulenevast haigusseisundist. Muid reaktsioonide ja funktsioonide häirumist ei ole akti pinnalt tuvastatud. Maakohus rõhutas siinkohal, et joobeseisundi ja haigusseisundi (juhul kui isiku reaktsioonid ja funktsioonid on häiritud) piiritlemine vajalik, kuna KarS § 424 järgi on karistatav ainult joobeseisundis juhtimine, mitte aga mootorsõiduki juhtimine haigusseisundis. Aktis on märgitud, et isikul esineb bensodiasepiinide, barbituraatide ja metadooni tarvitamise tunnused. Samal ajal nähtub aktist, et patsient on arstile teatanud ainult metadooni tarvitamisest. Akti pinnalt ei ole tuvastatav, mille alusel jõudis arst järeldusele, et patsiendil esineb just selliste ainete tarvitamisest põhjustatud joove. Aktist ei ole nähtav, et arstile oleks esitatud isiku narkojoobe indikaatorvahendiga kontrollimise tulemusi kajastavat dokumenti, millest saaks arst saada eelandmeid esineda võivate narkootiliste või psühhotroopsete ainete kohta. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdiarvamus sai valmis alles 08.01.2010. Akti pinnalt ei olnud maakohtule selge, mida arst pidas silmas, kas ta jõudis järeldusele, et isikul esinevad bensodiasepiinide, barbituraatide ja metadooni tarvitamise tunnused, kohtule teadmata jäänud andmete põhjal (sest akti kohaselt patsient tarvitas ainult metadooni ja sedagi mitu päeva tagasi), või arst näitas aktis n-ö ainete gruppi-liikikuuluvust. Kui arst pidas silmas siiski gruppiliikikuuluvust, tuleks lugeda tuvastatuks, et isikul esineb joobeseisund, mis on tingitud metadooni tarvitamisest, sest muid andmeid ei ole kohtule esitatud. Kokkuvõtlikult märkis maakohus, et nimetatud aktis sisalduva järelduse moodustamise mittejälgitavus pani kohut kahtlema selle tõendi usaldusväärsuses, mida tugevdas ka järgmine asjaolu. Maakohus tutvus metadooni kui ravimi omaduste kokkuvõttega Ravimiameti avaliku ravimiteregistri andmetel (www.ravimiamet.ee) ning juhtis tähelepanu asjaolule, et metadooni kui ravimi omadustest ei nähtu, et metadooni tarvitamine põhjustab narkojoovet ning psühhomotoorsete funktsioonide häirumine ravimi mõjul ei ole samastatav narkojoobega. Maakohus leidis, et 25.12.2009 episoodis on usaldusväärselt tõendatud ainult asjaolu, et 25.12.2009 kella 13.30 paiku juhtis P. Jatskovski mootorsõidukit, olles eelnevalt vähemalt eelmisel päeval tarvitanud arsti ettekirjutusel metadooni. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist P. Jatskovski õigeksmõistmises ning palub uue otsuse tegemist, millega mõista P. Jatskovski süüdi KarS § 424 järgi ning karistada teda
sanktsoonile. Prokurör leiab, et politseiametnikel oli õigus kasutada PolS § 1511 lg-s 2 ettenähtud õigust toimetada isik koheselt joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde. 5 Prokurör ei nõustu maakohtu arvamusega, et esitatud aktid on kohtukõlbmatud tõendid. Sotsiaalministri 19.06.2009 määruse nr 52 arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja kord ning narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi raskusastmed § 2 lg 1 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldab arst. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt toimub eelnimetatud kirjeldamine tervishoiuteenuse osutaja juures ning lõike 3 kohaselt annab arst sõltumatu hinnangu isiku terviseseisundile
oma teadmistele. Sellest lähtudes leiab prokurör, et nimetatud määruse kohaselt ei pea arst olema psühhiaater või siis omama tegevusluba psühhiaatria valdkonnast, vaid iga tegevusluba omav tervishoiuasutus võib anda hinnangu isiku terviseseisundile ja maakohus on ekslikult leidnud, et selleks tuleb pöörduda psühhiaatriateenust osutava eriarsti poole. Prokurör ei nõustu ka maakohtu edasiste hinnangutega aktide mittevastamise kohta esitatavatele nõuetele
eelnimetatud sotsiaalministri määruse §-le
- Prokurör on seisukohal, et vaatamata osade punktide mittetäitmisele, ei ole tegemist lubamatu tõendiga, kuna arst on selles andnud omapoolse hinnangu ning selle usaldusväärsus on kontrollitav. Ühtlasi on aktil arsti pitsat ja allkiri. Lisaks märgib prokurör, et 09.12.2009 episoodis ei ole maakohus võtnud seisukohta joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuakti suhtes. Prokuröri hinnangul on nimetatud akti kohaselt joobeseisundi tuvastamine läbi viidud ettenähtud korras Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt ja sellest nähtub, et P. Jatskovski uriinist leiti metadooni. 25.12.2009 episoodi puudutav akt vastab maakohtu arvates ettenähtud nõuetele täielikult, kuid maakohus on kahelnud tõendi usaldusväärsuses. Prokurör leiab, et maakohus on ekslikult jõudnud arvamusele, et aktis äratoodud arvamused on kaheldavad ning neid seisukohti tulnuks täpsustada kohtuistungil ülekuulamise käigus. Kuna tegemist oli lühimenetlusega ja tunnistajate ülekuulamist kohtuliku arutamise käigus ei toimu, on prokurör seisukohal, et akt on usaldusväärne arsti allkirja ja pitsati tõttu, seda enam, et isik ei ole vaidlustanud seda tõendit. Seega tuleks prokuröri hinnangul lugeda see usaldusväärseks tõendiks. Lisaks juhib prokurör tähelepanu, et metadoon kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ja seetõttu leiab prokurör, et isikut tuleks sellise aine tarvitamisest tingitud joobe korral karistada KarS § 424 järgi. Prokurör märgib, et maakohus ei ole 25.12.2009 episoodis võtnud seisukohta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuakti suhtes. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks kohus nimetatud akti tõendina ei ole arvestanud. Prokurör leiab, et nimetatud akt on vormistatud nõuetekohaselt ning sellega on tuvastatud narkootikumide sisaldus uriinis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus jäi prokurör apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Kaitsja ja süüdistatav palusid prokuröri apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Süüdistatav selgitas, et tarvitab metadooni ning avaldas arvamust, et selle tarvitajad võivad juhtida sõiduautot. Seega jäi P. Jatskovski sisuliselt maakohtus antud ütluste juurde. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et prokuröri apellatsioon on põhjendatud ning maakohtu otsus P. Jatskovski õigeksmõistmises tuleb tühistada. P. Jatskovskile on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi kahes episoodis - selles, et ta 09.12.2009 kella 17.00 paiku juhtis Jõhvi linnas Rakvere tänaval mootorsõidukit ja kellel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) poolt teostatud ekspertiisi käigus tehti kindlaks narkootilise aine metadooni ja diasepaami sisaldus uriinis, ning 25.12 2009 kell 13.30 juhtis Jõhvi linnas 6 Rakvere tn 16 maja juures mootorsõidukit ja kellel EKEI poolt teostatud ekspertiisi käigus tuvastati narkootilise aine fentanüüli, metadooni ja diasepaami sisaldus uriinis. Eelnimetatud tegudega rikkus P. Jatskovski LS § 20 lg 3 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Viru Maakohus mõistis P. Jatskovski mõlemas episoodis õigeks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et P. Jatskovski juhtis 09.12.2009 kella 17 paiku ja 25.12.2009 kella 13.30 paiku mootorsõidukit. Samuti ei ole vaidlust selles, et P. Jatskovski tarvitas arsti ettekirjutusel metadooni. Ka P. Jatskovski ise tunnistas oma ütlustes metadooni tarvitamist. Maakohus on õigesti osundanud Liiklusseaduse (LS) §-le 20 lg 3, mille kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalises või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 20 lg 6 kohaselt tuvastatakse joobeseisund politseiseaduses sätestatud korras. Politseiseaduse § 1511 lg 1 kohaselt (2009 dets redaktsioon) politsei võib narkootilise või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral toimetada isiku joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Käesoleval juhul mõlema episoodi puhul on politsei kasutanud Politseiseaduse §-st 1511 lg 1 tulenevat õigust toimetada isik (P. Jatskovski) joobe tuvastamiseks kohe tervishoiuteenuse osutaja juurde. Siinkohal viitas maakohus Politseiseaduse § 1511 lg-le 2, mille kohaselt narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral peab politsei kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundi tunnuseid. Õige on maakohtu konstateering, et nii 09.12.2009 kui ka 25.12.2009 episoodi puhul politseiametnik P. Jatskovskit eelnimetatud sättest tulenevalt ei kontrollinud ning ei koostanud Sotsiaalministri 19.06.2009 määruse nr 53 lisas kehtestatud protokolli. Ringkonnakohus on seisukohal, et politseiametnike poolt P. Jatskovski kontrollimata jätmine Politseiseaduse § 1511 lg 2 korras ei ole selline rikkumine, mille puhul saaks rääkida isikult hilisemalt tervishoiuteenuse osutaja juures proovi võtmise ebaseaduslikkusest ning selle proovi tulemuse kahtluse alla seadmisest. Siinkohal tuleb märkida, et P. Jatskovski toimetamisel tervishoiuasutusse mingeid probleeme ei esinenud. Kohtueelse menetluse käigus kuulati üle politseiametnik J. Vesjolkina, kes selgitas, et sõiduauto BMW peatati, kuna sõiduk ei andnud teisele autole teed, autol oli kahtlane sõidustiil. Kontrolli käigus oli juht kaine, kuid tema käitumine oli selline, et võis arvata narkojoovet (1 kd, tl 1-2). Nimetatud tunnistaja poolt kirjeldatu oligi aluseks politseiametnike poolt P. Jatskovski toimetamiseks tervishoiuasutusse. Järgnevalt tõusetus maakohtu jaoks probleem sellest, kas SA Ida-Viru Keskhaigla on tervishoiuasutus, kellel on õigus osutada tervishoiuteenust. Analüüsides nimetatud haigla tegevusloa sisu, konstateeris kohus, et nimetatul ei ole õigust osutada psühhiaatriateenust ning narkoloogia on meditsiiniala, mis puudutab sõltuvushaigusi, mis tänapäevaselt kuulub pigem psühhiaatriavaldkonda. Siinkohal osundas maakohus 09.12.2009 koostatud narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktile (1 kd, tl 8-9), mis kohtu arvates ei ole koostatud pädeva tervishoiuteenuse osutaja poolt, mistõttu on tegemist kohtukõlbmatu tõendiga. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu järeldus sellest, et isiku läbivaatust peaks teostama psühhiaatriateenust osutav tervishoiuasutus, on ebaõige ning ühelegi tõendile mittetuginev. Ringkonnakohus samuti kontrollis maakohtu poolt käsitletud SA Ida-Viru Keskhaigla tegevusluba, ning leiab, et nimetatud tervishoiuteenuse osutaja on pädev isiku arstliku läbivaatuse teostamiseks (isiku läbivaatus teostati erakorralise meditsiini osakonnas, millise teenuse osutamiseks on nimetatud asutusel ka tegevusluba), kirjeldamaks isiku terviseseisundit kooskõlas Sotsiaalministri 19.06.2009 määruses nr 52 „Arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja kord ning narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi raskusastmed“ kehtestatuga. Nimetatud määruse § 2 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest 7 põhjustatud terviseseisundit kirjeldab arst ning nimetatud määrusest lähtuvalt puudub igasugune alus eeldada, et tegemist peaks olema psühhiaatria valdkonnas tegutseva arstiga. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtuga selles, et eelnimetatud akt (1 kd tl 8-9) ei vasta sotsiaalministri määruses nr 52 sätestatud nõuetele. Nimetatud aktis puudub ringkonnakohtu arvates igasugune sisuline informatsioon P. Jatskovski terviseseisundi kohta, mistõttu tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et nimetatud akt on kohtukõlbmatu tõend. Eelkäsitletud tõenditest lähtuvalt leidis maakohus, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, et P. Jatskovski viibis 09.12.2009 sõiduauto juhtimisel narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, mistõttu tema teos puudub kuriteokoosseis. Puutuvalt eelnimetatud episoodi, on maakohus jätnud täielikult käsitlemata aga joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuakti (1 kd, tl 22). Nimetatud akti kohaselt on P. Jatskovskilt analüüsiks võetud uriiniproov 09.12.2009 kell 17.
- Võetud proovi analüüs on läbi viidud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) poolt ning nimetatud aktist tulenevalt leiti P. Jatskovski uriinist metadooni ja diasepaami, mis kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 kohaselt „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II ja IV osa nimekirja. Eeltoodust tulenevalt (politseiametniku ja süüdistatava enda ütlused, samuti EKEI poolt teostatud analüüsi tulemus) kogumis on leidnud tõendamist, et 09.12.2009 kella 17.00 paiku juhtis P. Jatskovski Jõhvi linnas, Rakvere tänaval Jõhvi kalmistu juures mootorsõidukit BMW 525 TDS reg nr XXX ja kellel EKEI poolt teostatud ekspertiisi käigus tuvastati narkootilise aine - metadooni ja diasepaami sisaldus uriinis. Eelnimetatuga rikkus P. Jatskovski LS §-s 20 lg 3 sätestatut, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis, mistõttu tuleb ta selles episoodis süüdi mõista. Puutuvalt 25.12.2009 episoodi P. Jatskovski selgitas, et ta tarvitas umbes kolm päeva enne diasepaami, nädal või rohkem tagasi aga metadooni. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldati ta vastava otsuse alusel kell 13.30 (2 kd, tl 4). 25.12.2009 koostatud Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akti osas maakohus märkis, et see vastab sotsiaalministri määruse nr 52 „Arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja kord ning narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi raskusastmed“ §-s 3 sätestatud nõuetele täielikult ning ringkonnakohus nõustub nimetatud järeldusega. Eelviidatud aktis jõudis arst arvamusele, et isikul esines joobeseisundile vastav funktsioonide ja reaktsioonide häirumine, mis oli tingitud narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest (2 kd, tl 5-6). Nimetatud akti osas märgib veel maakohus, et aktist nähtuvalt teostati isiku läbivaatust 25.12.2009 kell 10.00, ehk kolm ja pool tundi enne kui isik juhtis süüdistuse kohaselt autot. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on ebatäpsusega kellaajas, kuna nähtuvalt väärteoprotokollist, sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest, politseiametniku A. Hintsi ütlustest ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjas-uuringuaktis märgitust, peeti P. Jatskovski kinni kell 13.30, proovi võtmise kellaajaks on märgitud 25.12.2009 kell 14.50 (2 kd, tl 2, 4, 7). Järgnevalt analüüsis maakohus eelnimetatud akti (2 kd, tl 5-6) sisu ja arsti arvamusele jõudmise käiku ning leidis järgnevat. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et süüdistatav põeb narkomaaniat ja saab metadooni asendusravi rehabilitatsioonikeskuses. Seda asjaolu ei ole keegi vaidlustanud ning ringkonnakohus nõustub sellega. Edasiselt maakohus osundab, et aktis ei ole märgitud, et isikul esineb haigus narkomaania näol, samuti ei ole märgitud et isik annaks sellest arstile teada. Samas kohus ei saa kontrollida, kuivõrd põhjalikult arst küsitles uuritavat välja selgitamaks isiku tervist puudutavaid andmeid. Lühimenetluses ei ole lubatud uute tõendite 8 kogumine ja kohus teeb otsuse kriminaalasja materjalide alusel. Seega ei ole arsti ülekuulamine võimalik. Samuti ei ole akti alusel võimalik tuvastada, kas ja miks arst leiab, et nimetatud reaktsioonide ja funktsioonide häirumine on tingitud just joobeseisundist mitte aga narkomaaniast tulenevast haigusseisundist (kohtuotsuse lk 10). Esmalt ringkonnakohus märgib puutuvalt kohtu seisukohta isiku läbivaatuse akti pinnalt võimalike küsimuste tõusetumisse ning arsti küsitlemise võimatusse, et tulenevalt KrMS §-st 233 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 238 lg 1 p 2 kohaselt, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses, tagastab kohus oma määrusega kriminaalasja prokuratuurile. Seega, maakohtu seisukoht sellest, et puudub võimalus täiendavate tõendite kogumiseks, on asjakohatu. Ringkonnakohus leiab, et P. Jatskovski kohta koostatud terviseseisundi kirjeldamise akt on nõuetekohane (seda on maakohus oma otsuse lk 9 konstateerinud) ning seega usaldusväärne tõend. Puutuvalt sellesse, et kas tegemist võis olla hoopiski isikul esineva narkomaaniast tingitud haigusseisundiga, märgib ringkonnakohus, et maakohtu arutlused sellest, kas narkomaania on haigus või mitte ning kas isikul võis metadooni asendusravist tingitult esineda haiguslik seisund, on asjasse mittepuutuv. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks laskuda arutlusse küsimuses, kas narkomaania on haigus või mitte. Oluline on rõhutada, et metadoon kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 kohaselt „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II osa nimekirja, mistõttu isikul sellise aine tarvitamisest tingitud joobe tuvastamisel tuleb isikut tema teos süüteokoosseisu tuvastamisel karistada KarS § 424 järgi sõltumata joovet tekitanud aine tarvitamise põhjusest. P. Jatskovski õigeksmõistmisel antud episoodis on maakohus muuhulgas jätnud sisulise seisukoha võtmata joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuakti osas (2 kd, tl 8). Nimetatud akti kohaselt võeti P. Jatskovskilt SA Ida-Viru Keskhaiglas uriiniproov 25.12.2009 kell 14.50 ning EKEI poolt tuvastati isiku uriinis fentanüüli, metadooni ja diasepaami sisaldus. Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt kuuluvad nimetatud ained narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II ja IV osa nimekirjadesse. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus leiab, et on tõendamist leidnud, et P. Jatskovski 25.12.2009 kell 13.30 Jõhvi linas, Rakvere tn 16 maja juures juhtis mootorsõidukit BMW 525 TDS reg nr XXX narkootilise joobe seisundis, millega rikkus LS §-s 20 lg 3 sätestatut, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega pani P. Jatskovski toime kuriteo KarS § 424 järgi. Nimetatud süütegu eeldab tahtlust. Ringkonnakohus märgib, et P. Jatskovski, olles juba aastaid liikluses aktiivne osaleja, tunneb või vähemalt peab tundma liiklust reguleerivaid seadusi, muuhulgas ka seda, et mootorsõiduki juht ei tohi olla joobes. Kuna P. Jatskovski on seda teinud kahel korral, annab see asjaolu aluse järeldada, et ta tegutses otsese tahtlusega. P.Jatskovskile karistuse mõistmisel juhindub ringkonnakohus KarS §-s 56 sätestatud asjaoludest. KarS § 424 sätestatud süüteoga kaitstavaks hüveks on üldine turvalisus ehk siis paljude inimeste elu ja tervis, kusjuures joobeseisundi puhul halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Seega ohustab mootorsõiduki joobes juhtimine liiklejate elu, tervist ja vara. Tegemist on alati ohuga liikluses osalejate turvalisusele, isegi kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi, nii nagu käesoleva kriminaalasja puhul. KarS § 424 sanktsioon näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui ka vangistuse. Käesoleval juhul on P. Jatskovski talle etteheidetava teo toime pannud kahel korral ning seda lühikese ajavahemiku jooksul. Teda on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest väärteokorras, samuti on teda 9 neljas korral karistatud kriminaalkorras. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik P. Jatskovskile karistuseks kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust mõista, mistõttu tuleb teda karistada vangistusega. Ringkonnakohtul kujunes veendumus, et P. Jatskovskile on vajalik mõista lühiajaline vangistus ning selle reaalsest kandmisest on teda võimalik vabastada tingimisi, määrates ta kriminaalhooldusele ning allutades ta käitumiskontrollile, kuna see tagab tõhusa järelevalve tema edasise käitumise üle. Maakohus, langetades õigeksmõistva kohtuotsuse, jättis menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Kuna ringkonnakohus mõistab P. Jatskovski süüdi, tuleb temalt riigi kanda jäetud menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Samuti tuleb temalt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha. Ringkonnakohtus kaitsja osalemisega seotud õigusabi kulud tuleb aga KrMS § 185 lg 2 alusel jätta riigi kanda. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 10 Aarne Sarjas