← Eesti

1-10-15997/17

Obsah (7)§ 391§ 65§ 69§ 58§ 83§ 25§ 56

1-10-15997 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2011, Tartu Kriminaalasja number 1-10-15997 (09930000449) Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõ

§ 391

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

  1. detsembri 2010 otsus Apellatsiooni esitaja süüdimõistetu Svetlana Tšerkassova kaitsja advokaat Vladimir Rogulski Prokurör Anneli Pärt Süüdistatav Svetlana Tšerkassova Kaitsja advokaat Aivar Hint Kohtuistungi toimumise aeg
  2. mai 2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; 338 p 2ja 340 lg 2 p 6 ringkonnakohus otsustas:
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. detsembri 2010 otsus osaliselt, see on V.S. kuuluva sõiduauto Peugeot registrimärgiga XXX konfiskeerimise osas.
  5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  6. Apellatsioon rahuldada osaliselt. 4 Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Tartu I Advokatuuribüroo kaudu 230.09 eurot sealhulgas käibemaks 38.35 eurot, advokaat Aivar Hindile tema poolt Svetlana Tšerkassova apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  7. Menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Hindi poolt osutatud õigusabi eest 230.09 eurot sealhulgas käibemaks 38.35 jätta KrMS 180 lg 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
  8. juunist
  9. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  10. juunist
  11. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  12. juunist
  13. KrMS § 344 lg 3 järgi on kassatsiooni esitamise õigus prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 28.12.2010 otsusega mõisteti Svetlana Tšerkassova süüdi

§ 391lg 1 § 25 lg 1, 2 järgi ning karistati 1 aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.11.2007 otsuse järgi mõistetud kandmata karistuse osa võrra (7 kuud 28 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud karistus, 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 956 tundi. -2-

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel kohustati S.

Tšerkassovat üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule. Sama otsusega konfiskeeriti kohtumääruse alusel arestitud sõiduauto Peugeot registrimärgiga XXX

§ 391lg 4 ja § 83 lg 1 ja lg 3 p 2 alusel.

Maakohus arutas lühimenetluses S. Tšerkassovale

§ 391

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi esitatud süüdistust selles, et: - tema, olles isik, kelle suhtes 22.10.2008 Ida maksu- ja tollikeskuse ametnik kohaldas üldmenetluse nr EE560/520 korras karistust 09.10.2008 toime pandud väärteo eest, mis on ettenähtud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) §-le 57 lg 1 ning tolliseaduse §-le 73 lg 1, 7800 krooni suuruse rahatrahvi näol, taas, 25.08.2009 kella 02.15 ajal saabudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, Narva maantee tollipiiripunkti kaudu, liikudes Vene Föderatsioonist EV territooriumile mööda sõidukite liiklusriba sõiduautoga Volkswagen Passat registrimärgiga XXX , deklareeris tollile lubatud koguse VF päritolu 40 sigaretti Kiss romantic ja 1 liitri kanget alkoholi, üritades seejuures toimetada deklareeritavat kaupa üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri tollikontrolli eest varjatuna. Kuid kavandatud tegu lõpule viia ning välja viia tollikontrolltsoonist deklareeritavat ja tollikontrolli eest varjatud kaupa tal ei õnnestunud temast sõltumata põhjustel: tollikontrollitsoonis läbiviidud tollikontrolli tulemusel lisaks deklareeritule, vastuolus ATKEAS § 57 lg 1, § 24 lg 20, § 47 ja § 28 lg 3 avastati tollikontrolli eest varjatult Vene Föderatsiooni aktsiisimärkidega 3400 sigaretti More Lights, mis olid peidetud tagavararattasse, ning ei olnud S. Tšerkassova poolt mingil moel deklareeritud. Antud fakti kohta koostas Maksu- ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse tolliinspektuuri ametnik reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akti nr 0912.1-5/12/2136 ning deklareerimata 3400 sigaretti peeti kinni; - tema, 08.09.2009 kella 14.50 ajal saabudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Narva maantee tollipiiripunkti kaudu, liikudes mööda sõidukite liiklusriba sõiduautoga Volkswagen Passat registrimärgiga XXX , deklareeris suuliselt 40 sigaretti, mis asusid sõiduauto salongis, ja seejuures pani S. Tšerkassova toime katse salakaubaveoks, kuid kavandatud tegu lõpule viia ning välja viia tollikontrolltsoonist deklareeritavat ja tollikontrolli eest varjatud kaupa tal ei õnnestunud temast sõltumata põhjustel: peale täiendavat kontrolli avastati lisaks Vene Föderatsiooni aktsiisimärkidega 3400 sigaretti More, mis olid peidetud tagavararattasse, ning ei olnud S. Tšerkassova poolt mingil moel deklareeritud. Antud fakti kohta koostas Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse tolliinspektuuri ametnik veoki läbivaatuse akti nr 0912.1-5/12/2266 ning deklareerimata 3400 sigaretti peeti kinni; - tema, 08.11.2009 kella 19.30 saabudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Narva maantee tollipiiripunkti kaudu, liikudes koos kaasreisija Vjatšeslav Tšerkassoviga mööda sõidukite liiklusriba sõiduautoga Peugeot registrimärgiga XXX , deklareeris suuliselt koos kaasreisijaga kokku 80 sigaretti Winston Lights ja 2 liitrit kanget alkoholi, seejuures üritas S. Tšerkassova toimetada üle tollipiiri deklareerimisele kuuluvat kaupa seda deklareerimata ja tollikontrolli eest varjates. Tollikontrollitsoonis teostatud tollikontrolli käigus avastati sõiduki läbivalgustamisel pakiruumis peidikuks ümberehitatud topeltpõhi, kus olid vastuolus ATKEAS § 57 lg 1 ning tolliseaduse § 37 lg 2 ja § 47 lg 2 tollikontrolli eest varjatult -3- deklareerimata Vene Föderatsiooni aktsiisimärkidega 5180 sigaretti (2000 tk More, 3000 tk More Lights, 80 tk Winston Lights ja 100 tk Kent Nanotek). Antud fakti kohta koostas Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse tolliinspektuuri ametnik veoki läbivaatuse akti nr 09-12.1-5/12/2764, vaatluse protokolli ning deklareerimata 5180 sigaretti ja sõiduauto Peugeot registrimärgiga XXX peeti kinni. Sellega pani S. Tšerkassova toime katse toimetada Eestisse ühendusevälisest riigist üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri deklareerimisele kuuluvat kaupa seda deklareerimata jättes, tollikontrollist kõrvale hoidudes, isiku poolt, kelle suhtes on kohaldatud väärteokaristust samalaadse teo eest, s.t

§ 391lg 1 ja § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtus tunnistas S. Tšerkassova ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Maakohus jõudis uuritud tõendite alusel arvamusele, et S. Tšerkassova süü on tõendatud ja tema poolt toimepandud süüteod

§ 391

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning uuritud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et rikkus tahtlikult alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 57 lg 1, § 24 lg 20, § 47 ja § 28 lg 3 ning samuti tolliseaduse § 37 lg 2 ja § 47 lg 2 nõudeid, ning tema tegevus moodustab

§ 391lg 1 - § 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteo koosseisu.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus S. Tšerkassova vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning tema varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus leidis, et S. Tšerkassova süüaste on piisavalt suur, kuna ta eiras tahtlikult ning mitu korda järjest alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, ning samuti tolliseaduse sätteid, pannes sellega toime kolm kuriteoepisoodi. Ta on varem kohtu poolt karistatud varavastase kuriteo eest ning uued kuriteod pani toime katseajal. Maakohus arvestas, et S. Tšerkassova tegevuses raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes ei esine.

Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus S. Tšerkassova poolt süü tunnistamist ning kahetsust. Ülaltoodu alusel pidas maakohus võimalikuks mõista S. Tšerkassovale karistuseks 1 aasta vangistust, mis on alla

§ 391lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Kuna kuritegu on toime pandud katseajal, tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.11.2007 otsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra. Maakohus, võttes arvesse, et süüdistataval on kaks alaealist last ning et S. Tšerkassova poolt toimepandud kuritegu ei kuulu raskemate kuritegude hulka, samuti seda, et ta andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, asendas

§ 69lg 1 alusel S.

Tšerkassovale mõistetud karistust üldkasuliku tööga.

§ 391

lg 4 kohaselt võib kohus kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule.

§ 83

lg 1 kohaselt, võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. -4- Maakohus leidis, et kriminaalasja raames arestitud sõiduauto Peugeot registrimärgiga XXX kuulub konfiskeerimisele kui kuriteo toimepanemise vahend.

§ 83

lg 3 p 2 kohaselt, erandina võib kohus konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Tunnistaja V.S. ütlustest nähtub, et ta oli selle auto registreeritud omanikuna vaid formaalselt, tegelikult kasutas autot tema tütar S. Tšerkassova ning tema elukaaslane. Auto oli ostetud osaliselt S. Tšerkassova ning tema elukaaslase raha eest. Ülaltoodu alusel jõudis maakohus järeldusele, et on olemas kaks konfiskeerimise alust – esiteks, tegelikult kuulub antud auto S. Tšerkassovale, ning teiseks, auto oli ostetud osaliselt kuriteo toimepanija kulul. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu S. Tšerkassova kaitsja esitas apellatsiooni, millest taotleb maakohtu otsuse tühistamist S. Tšerkassovale mõistetud karistuse osas ja sõiduauto konfiskeerimise osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista S. Tšerkassovale

§ 391lg 1 ja § 25 lg 1, 2 järgi kergem karistus kuuekuulise vangistuse piires ning Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega,

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 1 järgi ühiskondlikku kasulikku tööd 716 tunni piires ning vabastada aresti alt sõiduauto Peugeot registrimärgiga XXX ning tagastada see V.S. . Apellatsiooni põhjenduste järgi mõistis maakohus S. Tšerkassovale liiga range karistuse ja kohaldas ebaõigelt materiaalõiguse norme. Prokurör taotles S. Tšerkassovale

§ 391

lg 1 ja § 25 lg 1, 2 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, kuid maakohus mõistis kaks korda pikema karistuse. S. Tšerkassova poolt toimepandu on kvalifitseeritud kui süüteokatse, mis lähtudes

§ 25lg 6 ja § 60 sätetest kergendab karistust.

Maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel, et S. Tšerkassova ülalpidamisel on 2004.a ja 2010.a sündinud lapsed ning seetõttu on raske täita 956 tundi ühiskondlikku kasulikku tööd. Tulenevalt

§ 56ja 57 pidi maakohus karistuse mõistmisel sellega arvestama, kuid ei teinud seda.

Maakohus, konfiskeerides sõiduauto Peugeot

§ 391

lg 4, § 83 lg 1 ja lg 3 p 2 alusel, on kohaldanud ebaõigesti õigusnorme.

§ 391

lg 4 järgi võib kohus kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule.

§ 83

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. -5- Asja materjalidest nähtub, et sõiduauto Peugeot registrimärgiga XXX on V.S. omand ning järelikult ei kuulu S. Tšerkassovale. Põhjendamatu on samuti maakohtu viide

§ 83lg 3 p 2, kuna puudub alus järelduseks, et V.S.

omandas sõiduauto Peugeot täielikult või suures osas S. Tšerkassova arvel. V.S. oli kaasatud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna, kuid ta ei saanud osaleda kohtuarutlusel, kuna kohtusse teda ei kutsutud, kuigi omas selleks õigust KrMS § 402 järgi. Kaitsja leiab, et sõiduautot Peugeot registrimärgiga XXX ei saa konfiskeerida, kuna selle arestimisel olid rikutud KrMS § 142 sätted. Asja materjalides puudub KrMS § 143 ettenähtud arestimise protokoll ning maanteeameti tõendi andmeid ei saa pidada tõesteks seoses selles sisalduva viitega olematule 27.10.2010 kohtumäärusele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud

§ 56sätetega.

Veelgi enam, maakohus, on süüdistatavale, kes pani toime mitmeepisoodilise kuriteo katseaja jooksul, mõistnud liitkaristuse ja leidnud võimaluse asendada see üldkasuliku tööga, arvestanud oluliselt kergendavate asjaoludega. Süüdistatav, nõustudes üldkasuliku töö teostamisega, mis on üheks olulisemaks eelduseks sellise mõjutusvahendi kohaldamiseks, ei saa valida üldkasuliku töö kestvust.

  1. Maakohus on otsuses määranud üldkasuliku töö kestvuseks 956 tundi ja selle täitmise ajaks 1 aasta ja 10 kuud. Seega peab süüdistatav 22 kuu jooksul üldkasulikku tööd tegema 956 tundi, ehk 43 tundi kuus (956 jagatud 22-ga). Sellist kohustust, vabaduses viibiva ja korduvalt kuritegusid toimepannud isiku suhtes, isegi kahe lapse olemasolul, ei saa pidada liialt koormavaks, veel vähem rangeks karistuseks. Neil asjaoludel puudub alus S. Tšerkassovale mõistetud karistuse kergendamiseks.
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus sõiduauto Peugeot registrimärgiga XXX konfiskeerimise osas tuleb tühistada.
  3. Asja materjalidest nähtub, et sõiduauto Peugeot, registrimärgiga XXX on V.S. ainuomand. Ringkonnakohtu arvates ei piisa V.S. ütlustest, et ta oli selle auto registreeritud omanik vaid formaalselt, tegelikult kasutas autot S. Tšerkassova ning tema elukaaslane ja et auto oli ostetud osaliselt S. Tšerkassova ning tema elukaaslase raha eest, sõiduauto konfiskeerimiseks. Süüdistatav väitis ringkonnakohtus, et sõiduauto soetamisel tasus V.S. selle eest 20 tuhat ja tema 5 tuhat krooni. Neid ütlusi ei ole millegagi ümber lükatud ja ei saa väita, et sõiduauto oli suures osas omandatud S. Tšerkassova arvelt.
  4. Selleks, et sekkuda Põhiseaduse §-g 32 tagatud omandi puutumatusse, peavad olema konkreetsed ja vaieldamatud tõendid

§ 83

lg 1 ja lg 3 p 2 alusel vara võõrandamiseks 6.

§ 83

lg 1 järgi võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 7.

§ 83

lg 3 p 2 kohaselt võib kohus konfiskeerida viidatud vahendi (sõiduauto) erandina, kui see kuulub kolmandale isikule (V. S.) ja see on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast -6- oluliselt soodsamalt Erandina võib kohus konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta: 1) on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel, 2) või on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt, 3) või teadis, et vahend, aine või ese võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Selliseid seadusega kehtestatud aluseid ringkonnakohtu arvates ei ole tuvastatud. 8. Tuleb arvestada ka sellega, et isik, kellele kuuluv vara võõrandatakse kohtuotsuse alusel, peab vähemalt teadma võimalusest, et tema omandi võidakse võõrandada. V. S. sellest teadlik ei olnud. Sellisel viisil V.S. ile kuuluva vara võõrandamine ei vasta Põhiseaduse §-ga 32 tagatud omandi puutumatuse põhimõttele. Mati Kartau Tiit Lõhmus -7- Ago Kutsar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.