§-st 337 lg 1 p 4, 338 p 1,2, 340 lg 4 p 3, 5 tühistada Viru Maakohtu 6. jaanuari 2011 kohtuotsus osaliselt, see on Mihhail Karasjovi õigeksmõistmises KarS § 113 järgi, kannatanu L.U. tsiviilhagi summas 484,96 eurot (7588 krooni)
lg 2 alusel läbi vaatamata jätmise osas, asitõendite 2 nuga
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde jätmise osas ning Mihhail Karasjovilt menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise osas. Tunnistada Mihhail Karasjov süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõista 12 (kaksteist) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus KarS § 118 p 1 järgi mõistetud karistusega (6 aastat vangistust), lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista Mihhail Karasjovile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus – 12.01.2010 jätta muutmata. Välja mõista Mihhail Karasjovilt L.U. kasuks tsiviilhagi katteks 484, 96 eurot (so 7588 krooni). Välja mõista Mihhail Karasjovilt kohtukulud, so ekspertiisitasu kokku summas 649, 28 eurot ( 10 159 krooni) (2 kd, tl 65, 82, 108), kaitsjale (vandeadvokaat Oleg Gorškaljov) kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 164,13 eurot (2568 krooni) (2 kd, tl 40, 52, 116), ja kaitsjale (vandeadvokaat Kaido Kooga) kohtulikus menetluses maakohtus osalemise eest 675, 93 eurot (10 576 krooni) ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise eest 5, 75 eurot (89, 90 krooni) (2 kd, tl 114). Asitõendid - 2 nuga (kööginuga musta plastmassist käepidemega ja nuga musta plastmassist käepidemega)
Mihhail Karasjovil tasuda väljamõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Mihhail Karasjov 109-20962 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 446,14 eurot, sealhulgas käibemaks 97, 2 eurot advokaat Kaido Koogale tema poolt Mihhail Karasjovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
M. Karasjovilt mõisteti välja
lg 1 p 1 alusel sundraha 695,04 eurot,
lg 1 p 2 alusel ekspertiisitasu 319,56 eurot (kriminaalasi nr 09240101757),
lg 1 p 4 alusel kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu eest 107,37 eurot ja kaitsjale kohtulikus menetluses osalemise eest 337,96 eurot ning
lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise eest 2,77 eurot riigituludesse. Samas jäeti ülejäänud menetluskulud, mis olid seotud M. Karasjovi õigeksmõistmisega, Eesti Vabariigi kanda. 2 Lisaks M. Karasjovile KarS § 118 p 1 järgi esitatud süüdistusele, mida apellatsioonis ei vaidlustatud, esitati M. Karasjovile süüdistus KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 07.01.2010 ööl vastu 08.01.2010, olles alkoholijoobes, isiklike vaenulike suhete ajendil oma naabri J.M., lõi ühiselamu (asukohaga Põhja allee 9 Kohtla-Järve linn) XXX tapmise eesmärgil kaasasolnud noaga J.M. korduvalt kaela ja kõhu piirkonda, tekitades talle 9 lõikehaava, sh surma põhjustanud hulgalised (viis) kõhuõõnde tungivat haava siseorganite vigastusega, lisaks tekitas kaks lõikehaava vasakul pool kaelal. Kui J.M. kaitses ennast M. Karasjovi noaga rünnaku eest ning haaras noaterast, tekitas M. Karasjov talle kaks lõikehaava labakäe sõrmedel. M. Karasjov ennast talle esitatud süüdistuses KarS § 113 järgi süüdi ei tunnistanud. Maakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses avaldatud tõendid kogumis ei kinnita, et M. Karasjov oleks toime pannud kuriteo KarS § 113 järgi. Maakohus, hinnates M. Karasjovi kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlusi, leidis, et olukorras, kus hilisemad ütlused erinevad oluliselt varasematest ütlustest ei ole ütlusi võimalik tõendina hinnata, mistõttu tuleb süüdistatava ütlused tõendite hulgast välja jätta (Riigikohtu lahend kriminaalasjas 3-1-1-89-03). Maakohus asus seisukohale, et M. Karasjov tuleb KarS § 113 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Maakohtu hinnangul on ilmnenud M. Karasjovi süüd välistavad asjaolud. Maakohus on arvamusel, et kogutud ei ole tõendeid ja kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud põhjuslikku seost M. Karasjovi tegevuse ja kannatanu surma vahel. M. Karasjovile esitatud süüdistuses väljatoodud tapmise motiiv – isiklike vaenulike suhete ajendil – on maakohtu arvates liiga üldsõnaline. Maakohus märkis, et kuigi kriminaalasja materjalidest ja tunnistajate ütlustest nähtub, et M. Karasjovi ja J.M. vahel olid pidevalt tülid, kinnitasid tunnistajad G.P. ja L.Z. , et tülide algataja oli J.M. , kes oli skandaalne, vastik isik ja kes süüdistas M. Karasjovi oma toast toiduainete varastamises. Ka 07.01.2010 lõuna ajal nägi tunnistaja L.Z. , et J.M. oli noaga lõiganud M. Karasjovile kätte. Kuigi tegemist oli järjekordse konfliktiga süüdistatava ja kannatanu vahel, ei pidanud maakohus seda tapmise motiiviks alljärgnevatel põhjustel. Esiteks leidis maakohus, et M. Karasjovile esitatud süüdistuses puudub konkreetne aeg, millal ta väidetavalt kannatanu tappis, mistõttu on teo toimepanemise aeg määratlemata. Maakohus ei nõustunud siinkohal süüdistusega tapmise motiivi osas ja leidis, et see ei ole niivõrd pika ajavahemiku tõttu isiklike vaenulike suhete pinnalt põhjendatud. Maakohus viitas tunnistaja F.O. ütlustele, mille kohaselt oli süüdistatav joobnuna äkiline. Süüdistatava äkilisus ning reageerimine solvangutele ja löömisele nähtub ka tema käitumisest 04.05.2009 kannatanu O.K. (M. Karasjovi süüdistus KarS § 118 p 1 järgi), mille kohaselt M. Karasjov vastas noahoobiga koheselt 10–15 minuti pärast, mitte aga 8–10 tunni pärast. Maakohus viitas tunnistaja F.O. kohustusele kõik liikumised žurnaali märkida ning asjaolule, et M. Karasjov tuli tagasi ühiselamusse 08.01.2010 kell 00.40 ning kuna nimetatud tunnistaja ei teadnud, millal M. Karasjov ühiselamust lahkus, asus maakohus seisukohale, et süüdistatav lahkus enne tunnistaja valvekorra algust, so 07.01.2010 enne kella 16. Maakohtu hinnangul on prokuröri poolt maakohtu istungil väljapakutud tapmise toimumise aeg (00.40 kuni 03.20) esitatud kaitseõiguse rikkumisega. Maakohtu arvates puuduvad tõendid selle kohta, et tapmine toimus nimetatud ajavahemikul. Maakohus märkis, et tunnistajad kannatanu tapmisel puuduvad. Tunnistaja A.S. ütluste osas leidis maakohus, et need ei kinnita tapmise toimepanemist just süüdistatava poolt. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist M. Karasjovi õigeksmõistmises KarS § 113 järgi ning palub uue otsuse tegemist, millega mõista M. Karasjov süüdi KarS § 113 järgi ning mõista talle karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita M. Karasjovile mõistetud 3 karistused, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista M. Karasjovile liitkaristus 12 aastat vangistust. Lisaks taotleb prokurör M. Karasjovile KarS § 872 lg 2 p 1–3 alusel karistusjärgse kinnipidamise määramist. Ühtlasi palub prokurör M. Karasjovilt välja mõista kriminaalmenetluskulud ja L.U. kasuks tsiviilhagi 484,96 eurot. Prokurör leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Prokuröri hinnangul on maakohus uurinud tõendeid puudulikult ja ühekülgselt, ei ole kohtuotsust piisavalt põhjendanud ning kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mistõttu on maakohus ekslikult jõudnud seisukohale, et M. Karasjovi tegevuses puudub KarS § 113 kuriteokoosseis. Prokurör nõustub, et tõendi kogumi hulgast tuleb välja jätta M. Karasjovi ütlused, kuid talle jääb arusaamatuks, miks ei ole maakohus arvestanud kõigi teiste maakohtu istungil uuritud süüstavate tõenditega. Prokurör viitab
Karasjovi süüdimõistmisel tuleb arvestada 12.01.2010 M. Karasjovi kinnipidamise protokolliga ja nimelt sellel tehtud märkusega, mille alusel andis M. Karasjov 12.01.2010 vabatahtlikult välja noa, kirjutades omakäeliselt, et „annan vabatahtlikult välja noa, millega lõikasin M.D. . Prokurör on seisukohal, et nimetatud teave ei ole kohtueelses menetluses antud ütlused
lg 1 tähenduses, vaid menetlejale edastatud spontaansed seletused vabatahtlikult väljaantud noa kohta. Prokurör viitab
Nimelt, asitõendi 13.01.2010 vaatlusprotokolli koos fototabeliga M. Karasjovilt äravõetud noa kohta, mida on kohtuistungil vahetult vaadeldud, mis kajastub ka kohtuistungi protokollis. Ühtlasi on vastavalt surnu ekspertiisiaktile nr 12 kõik J.M. surnukehal avastatud surma põhjustanud haavad kõhu eesseinal, ulatudes kõhuõõnde, elupuhused ja võidi tekitada korduvatest (viiest) löökidest ekspertiisiks esitatud noaga nr
Seega tuleb nii süüdistuses kui ka isiku süüditunnistamisel ära näidata, millal on teo objektiivse koosseisu asjaolud realiseeritud, kusjuures isiku süüdistunnistamisel saab tugineda vaid tõendamise tulemusel kujunenud veendumusele. Samas aga ei tulene seadusest, millise täpsusega tuleb teo toimepanemise aeg tuvastada. Kuriteo toimepanemise aeg võib olla määratletud kindla ajahetkena või ka ajavahemikuna. Milline on aga ajavahemiku pikkus, sõltub konkreetse teo tehioludest. Nagu eelpool öeldud, oli antud juhul süüdistus määratlenud tapmise ajaks 07.01.2010 ööl vastu 08.01.
lg 1 tähenduses, vaid menetlejale edastatud spontaansed seletused vabatahtlikult väljaantud noa kohta. 6 Ringkonnakohus märgib selles osas järgnevat. M. Karasjovi 12.01.2010 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt on märkuste lahtris märgitud, et M. Karasjov annab välja noa (2 kd, tl 20-22). Ei saa nõustuda prokuröriga selles, et kinnipidamisprotokollis M. Karasjovi poolt omakäeliselt märgitut, et väljaantud noaga lõikas ta Ma D. t, saab hinnata tõendina KarS §63 mõttes. Sellist tõendiliiki nagu „spontaanne selgitus menetlejale“ eelnimetatud säte ette ei näe. Küll aga on tõendina kasutatav M. Karasjovi kinnipidamisprotokoll sellest aspektist, et nimetatud protokolli kohaselt andis viimane vabatahtlikult välja noa. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli väljaantud noatera pikku 12,3 cm, laius käepideme juures 1,9 cm, noateral markeering Vulcano (2 kd, tl 34-36).Vastavalt surnu ekspertiisiaktis nr 12 toodud ekspertarvamusele olid J.M. surma põhjuseks hulgalised kõhuõõnde tungivad torkelõikehaavad siseorganite vigastusega, millele järgnes massiivne verejooks, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. J.M. l tuvastati viis haava kõhu eesseinal, kõhuõõnde tungivad, aordi ja peensoolekinnisti värati vigastusega, kaks ilma suurte veresoonte vigastusteta lõikehaava vasakul pool kaelal verevalumitega pehmetes kudedes, lõikehaavad parema labakäe teise ja kolmanda sõrme pihkmisel ja selgmisel pinnal verevalumitega pehmetes kudedes. Kõik haavad kõhu eesseinal ulatudes kõhuõõnde on elupuhused, võidi tekitada korduvatest (viiest) löökidest ekspertiisiks esitatud noa nr 1 või mõne muu sellele sarnasega. Ekspertiisiks esitatud noa nr 1 puhul oli tegemist noaga, millel oli markeering Vulcano (2 kd, tl 75-89). Eelnimetatud tõendid on aga maakohtu poolt jäetud hinnanguta. Ringkonnakohtu istungil küsimusele, kuidas sattus tema kätte nuga, selgitas M. Karasjov, et selle andis tema kätte tunnistaja A.S. . Ta võttis selle enda kätte ja pesi puhtaks, miks, ei osanud süüdistatav selgitada. Nagu eelpool öeldud, on maakohus põhjendatult jätnud M. Karasjovi ütlused kui vastuolulised tõendite kogumist välja ning ringkonnakohus nõustub sellega. Puutuvalt M. Karasjovi poolt ringkonnakohtus antud selgitusse noa tema kätte sattumise asjaolude kohta, märgib ringkonnakohus, et ei saa pidada eluliselt usutavaks, et tunnistaja annab süüdistatavale verise noa ning viimane võtab selle vastu ja peseb selle puhtaks mingeid küsimusi esitamata. Lähtudes eelpool hinnatud tõenditest kogumis, ringkonnakohus leiab, et on leidnud tõendamist, et kannatanu J.M. tapmise pani toime süüdistatav M. Karasjov. Seda kinnitavad kaudselt tunnistaja A.S. ütlused, kellele viimane rääkis kannatanu tapmisest tema poolt. Süüdistataval oli selleks motiiv- isiklik vaenulik suhe, mida kinnitavad tunnistajad G.P. , L.Z. , F. O., samuti on tuvastatud kannatanu poolne vägivald süüdistatava suhtes tapmisele eelnenud päeval, mille tagajärjel oli süüdistatava käel noahaav (kinnitatud tunnistaja L.Z. ütlustega ja isiku ekspertiisiaktiga nr 3, 2 kd, tl 63-64, samuti asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt L.Z. leidis kannatanu toast noa, mida vaadeldi, 2 kd, tl 55-56). Samuti on leidnud tõendamist tapmise aeg - 07.01.2010 öösel vastu 08.01.2010 vahemikul kella 00.40 kuni 03.20 ning tapmise viis – üheksa torke-lõikehaava, neist viis elutähtsate organite piirkonnas, millele järgnes massiivne sisemine verejooks. Kannatanu osutas süüdistatavale vastupanu, mida kinnitab surnu ekspertiisiaktis nr 12 ekspertarvamuses märgitu, et tuvastatud on lõikehaavad parema labakäe teise ja kolmanda sõrme pihkmisel ja selgmisel pinnal (2 kd, tl 89). Kannatanul tuvastatud kõhuõõnde ulatuvad vigastused oli tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga nr 1, milleks osutus M.Karasjovi kinnipidamisel 12.01.2010 tema poolt vabatahtlikult välja antud nuga. Nimetatust järeldub, et M. Karasjov on pannud toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tapmise, ning ta tuleb selles süüdi mõista. Tahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda tehioludest kogumis. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on M. Karasjov pannud kannatanu tapmise toime otsese tahtlusega. Nimetatud järelduseks annab aluse asjaolu, et M. Karasjov lõi kannatanut korduvalt kaela ja kõhu piirkonda, tekitades talle üheksa haava, sealhulgas surma põhjustanud viis kõhuõõnde tungivat haava. Lüües teist inimest noaga korduvalt elutähtsate organite piirkonda pidi M. Karasjov aru saama, et tema teo tagajärjel saabub kannatanu surm. 7 Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS §-s 56 sätestatut. Karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. M. Karasjov on toime pannud esimese astme kuriteo, mille sanktsioon näeb ette vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani. J.M. tapmiseks kasutas süüdistatav nuga, millega tekitas kannatanule hulgaliselt haavu ning kes oli raskes joobes. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Varem on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt peab ringkonnakohus vajalikuks karistada M. Karasjovi vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra mõistes talle karistuseks 12 aastat vangistust. Kuna Viru Maakohtu otsusega mõisteti M. Karasjov süüdi veel ka teises kuriteos (KarS § 118 p 1 järgi), tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Apellatsioonis taotleb prokurör määrata M. Karasjovile lisaks karistusele KarS § 872 lg 2 p 1-3 alusel karistusjärgne kinnipidamine, põhjendades nimetatud taotlust sellega, et käesolevas kriminaalasjas on M. Karasjov pannud toime kaks rasket isikuvastast kuritegu, varem on teda kuuel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemiste eest. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri eeltoodud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Lähtuvalt KarS §872 lg 2 p 1-3 sätestatust on M. Karasjovi puhul küll formaalsed alused karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks olemas, kuid selle kohaldamist ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Õige on, et M. Karasjov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Samas on nimetatud asjaolu arvesse võetud M. Karasjovile nii KarS § 118 p 1 järgi toime pandud kuriteo kui ka KarS § 113 järgi toime pandud kuriteo eest karistuse mõistmisel. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata M. Karasjovi isikut iseloomustavale kuritegelikule minevikule, puudub veendumus selles, et pärast käesoleva kohtuotsusega mõistetud kaheteistkümne aasta pikkuse vangistuse ärakandmist paneb ta vabaduses taas toime samalaadseid kuritegusid. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kannatanu L.U. on esitanud tsiviilhagi ning soovib süüdlaselt seoses J.M. surmaga kantud matusekulude hüvitamist summas 7588 krooni. Nimetatud kulud on tõendatud vastavate kuludokumentidega (2 kd, tl 70-72). Ringkonnakohus leiab, et esitatud hagi on tõendatud ning tuleb M. Karasjovilt eelnimetatud sätete alusel välja mõista.
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna maakohus mõistis M. Karasjovi KarS § 113 järgi õigeks ning jättis nimetatud kuriteoga seostud menetluskulud riigi kanda (kohtuotsuse lk 3), tuleb eelnimetatud menetlusseaduse sätte ning
Karasjovi süüdimõistmisega seotud kulud välja mõista süüdistatavalt. Ringkonnakohtu istungil osalenud kaitsja K. Kooga poolt kantud kulud tuleb aga jätta
Maarika Kuusk Aarne Sarjas 8 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.