1-09-7955 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 17. veebruar 2011 Kriminaalasja number 1-09-7955 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ago Kutsar, Agu Timmi Kohtuistungi sekretär Kätlin Küla Kriminaalasi Eldur Poddo süüdistus KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. mai 2010 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Eldur Poddo kaitsja Anti Aasmaa apellatsioon Prokurör vanemprokurör Sirje Merilo Süüdistatav Eldur Poddo isikukood: 35701235215; karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa Kohtuistungi aeg ja koht 26. jaanuar 2011, Tartus XXX; varem kriminaalkorras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 7. mai 2010 kohtuotsus muutmata, esitatud apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kaudu 620, 41 eurot, sealhulgas käibemaks 103,40 eurot, advokaat Anti Aasmaale tema poolt Eldur Poddole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Eldur Poddolt menetluskulu, so kaitsja tasu advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 620, 41 eurot riigituludesse. Eldur Poddol tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Eldur Poddo 1-097955 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 17. veebruaril kell 14.00. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. veebruarist 2011. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 18. veebruarist 2011. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 07.05.2010 otsusega mõisteti Eldur Poddo süüdi KarS § 113 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 aastat vangistust. E. Poddole esitati süüdistus KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 30.12.2008 kella 18.00 paiku Tapa linnas XXX lõi noaga rindu Ü.H. ja tekitas talle rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava koos südame vigastusega ning sellele järgneva massiivse sisemise ja välise verejooksu, mis põhjustas kannatanu surma. E. Poddo tunnistas maakohtus end süüdi talle esitatud süüdistuses. E. Poddo kaitsja leidis, et süüdistatav on küll toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, kuid tal puudus selle toimepanemiseks tahtlus. Maakohus leidis, et KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimine E. Poddo poolt on tõendatud järgnevate tõenditega: E. Poddo ütluste, kohtuarstliku ekspertiisi akti, tunnistaja R.L. ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Maakohus ei nõustunud kaitsja väitega, et surm oli põhjustatud ettevaatamatusest. Lisaks märkis maakohus, et kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel on Riigikohus lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Maakohus märkis, et noaga südamesse löömine on kohtupraktikast teada levinud viis surma põhjustamiseks ning leidis, et lüües teist inimest noaga (tera pikkus mitte vähem kui 8-9
- cm)südamepiirkonda, sai E. Poddo aru oma tegevuse ohtlikkusest, kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel, pidas võimalikuks ja möönis, et sellise teo tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Ühtlasi asus maakohus seisukohale, et elukogemust ja toimepandud tegu silmas pidades polnud E. Poddol võimalik tõsimeelselt loota mingitele asjaoludele, mis oleks lubanud tal uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et E. Poddo pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Ühtlasi märkis maakohus, et E. Poddo tegevuses ei esinenud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse järgnevad asjaolud: E. Poddo on varem kohtu poolt karistamata, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, E. Poddo pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, kannatanu Ü.H. käitumine, kes kuriteosündmusele eelnenud pika aja vältel oma elukohas kuritarvitas alkoholi koos E. Poddoga. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu E. Poddo kaitsja A. Aasmaa taotleb maakohtu otsuse tühistamist KarS § 113 järgi ning palub teha uus otsus, millega mõista E. Poddo süüdi KarS § 117 ja § 118 järgi kergendades ka E. Poddole mõistetud karistust. 2 Kaitsja on seisukohal, et E. Poddol puudus tahtlus kannatanu tapmiseks, mistõttu puudub kaitsja arvates alus E. Poddo süüdimõistmiseks KarS § 113 järgi. Ühtlasi viitab kaitsja Riigikohtu lahendile 3-1-1-80-02, mille kohaselt on tahtluse tuvastamisel abipakkuvaks kriteeriumiks objektiivne sündmustik, kuid sellist tõendamise viisi tuleb rakendada iga kaasuse puhul rangelt individualiseeritult. Kaitsja märgib, et kannatanu ja E. Poddo olid pikka aega sõbrad, millest tulenevalt ei saanud E. Poddol olla tahtlust tema tapmiseks ning surmava noalöögi tegemine oli erandlike asjaolude kokkulangemine. Kuigi E. Poddo löömist ei mäleta, soovis ta koheselt peale sündmust abi otsida, mistõttu ei möönnud kaitsja hinnangul E. Poddo kaudse tahtluse tasandil saabunud tagajärge. Ühtlasi on kaitsja seisukohal, et maakohus on jätnud ebaseaduslikult arvestamata KarS § 57 lg 1 p 1 sätestatud karistust kergendava asjaoluna abi andmise vahetult pärast süüteo toimepanemist. Kaitsja hinnangul ei oma tähtsust, et E. Poddo lõi kannatanut südamepiirkonda, vaid tuleb tuvastada, kas E. Poddo soovis seda teha või tabas löök eelnimetatud piirkonda juhuslikult. Täiendava ekspertiisi kohta märgib kaitsja, et nimetatud aktis ei ole sisuliselt vastatud mitte ühelegi esitatud küsimusele ning toodud üldsõnaliselt ära E. Poddo elulugu. Samas on kaitsja seisukohal, et ekspertiisiakti järeldustest ei saa teha tõsikindlaid järeldusi E. Poddo seisundi kohta sündmuse toimepanemise ajal. Kaitsja on seisukohal, et E. Poddo kannatas stressi, depressiooni ja hingelise üleelamise all ning kuna E. Poddo oli noaga löömise ajal šokis, puudus tal kaitsja arvates tahtlus. Sellest tulenevalt on kaitsja seisukohal, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 4 sätestatud süüteo toimepanemise raske isikliku olukorra mõjul. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus jäi kaitsja apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Süüdistatav E. Poddo toetas apellatsiooni osaliselt, täpsustades, et tema poolt toimepandu tuleks kvalifitseerida provotseeritud tapmisena. Prokurör palus kaitsja apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Kaitsja leiab, et E. Poddol puudus tahtlus kannatanu tapmiseks, mistõttu puudub alus E. Poddo süüdimõistmiseks KarS § 113 järgi. Kaitsja hinnangul tuleks süüdistatav süüdi mõista KarS §-de 117 ja 118 järgi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ning E. Poddo poolt toimepandu ümberkvalifitseerimiseks alust ei ole. Maakohus on uurinud kõiki antud kriminaalasjas kogutud tõendeid ning nende pinnalt põhjendatult leidnud, et E. Poddo on pannud toime kannatanu Ü.H. tahtliku tapmise ning kohtuotsuses on ära toonud vastavasisulised asjakohased põhjendused. Maakohus on analüüsinud ka kaitsja poolt juba maakohtus väljendatud seisukohta sellest, et E. Poddo poolt toimepandu oleks hinnatav surma põhjustamisena ettevaatamatusest. Seejuures on kohus lähtunud Riigikohtu lahendites väljendatud vastavasisulistest seisukohtadest. Maakohus on märkinud, et lüües teist inimest noaga (tera pikkus mitte vähem kui 8-9
- cm)südamepiirkonda, sai E. Poddo aru oma tegevuse ohtlikkusest, kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel, pidas võimalikuks ja möönis, et sellise teo tagajärjel võib saabuda kannatanu surm ( kohtuotsus, tl 145146). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et E. Poddo arusaama toimepandust ei takistanud ka tema poolt tarvitatud alkoholi kogus, kuna alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati E. Poddol 30.12.2008 kell 22.00 alkoholijoove 0,88 mg/l kohta. 3 Apellant on seisukohal, et E. Poddol ei saanud olla tahtlust kannatanu tapmiseks, kuna kannatanu ja E. Poddo olid pikka aega sõbrad ning surmava noalöögi tegemine oli erandlike asjaolude kokkulangemine. Ringkonnakohus leiab, et isikutevaheline sõprussuhe ei saa olla tapmistahtluse kujunemist välistavaks asjaoluks. Samuti tuleb märkida, et kaitsja, märkides, et surmava noalöögi tegemine toimus erandlike asjaolude kokkulangemisel, on jätnud täpsustamata, millised on need erandlikud asjaolud. Kaitsja leiab, et kohus on alusetult jätnud arvestamata kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 1 mõttes abi andmise kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist. Ringkonnakohus nimetatud rikkumist maakohtu poolt ei tuvastanud. Asjaolud, et pärast toimunut jooksis E. Poddo tänavale ning peatas politseiauto, kus tunnistas politseitöötajatele kannatanu noaga löömist, samuti tema soov kutsuda kiirabi, ei ole hinnatavad kannatanule abi andmisena KarS § 57 lg 1 p 1 mõttes, seda enam, et politsei tulekuks oli kannatanu juba surnud. Veel leiab kaitsja, et ei oma tähtsust, et E. Poddo lõi kannatanut südamepiirkonda, vaid tuleb tuvastada, kas E. Poddo soovis seda teha või tabas löök nimetatud piirkonda juhuslikult. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga eeltoodud mõttekäiguga. Just nimelt teo objektiivse pildi järgi on sageli võimalik tuvastada isiku poolt toime pandud teo subjektiivset külge, mistõttu sellised asjaolud nagu kuhu, millega ja millisel viisil on kannatanule tervisekahjustus tekitatud, omavad olulist tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tõendite pinnalt tuvastatud teopildi alusel puudub alus rääkida kannatanut südamepiirkonda tabanud noalöögi juhuslikkusest. Kaitsja on apellandina püüdnud kahtluse alla seada ka E. Poddo suhtes teostatud kohtupsühhiaatria- psühholoogia kompleksekspertiisi järeldused süüdistatava arusaamisvõimete ja käitumise juhtimise kohta. Kaitsja arvates on selles toodud ära vaid süüdistatava elulugu ning küsimustele ei ole antud sisulisi vastuseid. E. Poddo kannatas stressi, depressiooni ja hingelise üleelamise all ning kuna E. Poddo oli noaga löömise ajal šokis, puudus tal tahtlus kannatanut tappa. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 4 sätestatud süüteo toimepanemise raske isikliku olukorra mõjul. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et E. Poddo suhtes teostatud kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktis väljendatu pinnalt ei saa teha järeldusi E. Poddo vaimse seisundi kohta sündmuse toimepanemise hetkel. Eelnimetatud aktis on selgesõnaliselt ja üheselt kogutud andmete pinnalt jõutud järeldusele, et 30.12.2008 ei esinenud E. Poddol takistusi ega piiranguid ümbrusest ja oma tegude iseloomust arusaamiseks ning oma käitumise juhtimiseks sellise psüühikahäire poolt, mis oleksid hõlmatavad määratlusega vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või raske psüühikahäire. E. Poddo oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis koos sellest tulenevate muutustega psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti ei esinenud tal sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks tal takistanud või piiranud ümbrusest ja oma tegude iseloomust aru saamast ning oma käitumist juhtida. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Poddo vaimsele seisundile antud hinnangud eeltoodud ekspertiisis on igati arvestatavad ning mingeid kahetimõistmisi sellest ei tulene. Kaitsja väited sellest, et E. Poddo kannatas depressiooni, stressi ja hingelise üleelamise all, mille tõttu oli ta noaga löömise ajal šokis, on paljasõnalised, tulenevad vaid süüdistatava ennastõigustavatest ütlustest ega ole kinnitatud ühegi tõendiga. Seega puudus maakohul igasugune alus võtta arvesse süüd mõjutava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes E. Poddol väidetavalt esinenud rasket isiklikku olukorda, mis olevat mõjutanud tema poolt toimepandud süütegu. Süüdistatav E. Poddo kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tõepoolest lõi ta noaga kannatanut Ü.H. , kuid mingit tahtlust tal selleks ei olnud, noaga löömist ei mäleta. Avaldas arvamust, et ju siis pidi kannatanu midagi sellist ütlema, mis vallandas tema sellise reaktsiooni. Kuna ta oli pikka aega töötu ja tal oli sügav depressioon, piisab juba tegelikult vähesest, et ta endast välja 4 läheks. Samas ei osanud süüdistatav välja tuua ühtegi tegu või siis väljendit, mida kannatanu Ü.H. oleks tema suhtes teinud või öelnud. Ringkonnakohus leiab, et E. Poddo seisukoht sellest, et tema poolt toimepandu tuleks hinnata provotseeritud tapmisena KarS § 115 mõttes ei ole põhjendatud. Ükski kriminaalasjas kogutud tõend ei kinnita E. Poddol sügava depressiivse seisundi või siis stressi esinemist, samuti ei ole tõendatud, et kannatanu oleks mingilgi viisil E. Poddot solvanud või siis tema suhtes vägivalda tarvitanud. Kuna nimetatud asjaolud ei ole leidnud tõendamist, puudub alus rääkida tapmisest äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis. Eeltoodust tulenevalt tuleb Viru Maakohtu otsus jätta muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS §-s 337 lg 1 p 1 sätestatud lahendi, jäävad kaitsjakulud KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. Maarika Kuusk Ago Kutsar 5 Agu Timmi