Obsah (7)

§ 44§ 57§ 573§ 3§ 7§ 9§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.märts 2012 Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-12-852 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi Toomas Uusmaa kaebus kohtuvälise menetleja juh

eaduse (

) § 44 lg-le 2, et valvetelefonile helistamise ajal kell 15.36 teatas avaldaja, et jahimehed hakkavad kinnistult lahkuma. 07.01.2012 loojus päike kell 15.43. Seega ei ole

§ 44lg 2 nõudeid rikutud.

09.02.2012 esitas T.Uusmaa lepinguline esindaja kohtuvälise menetleja juhile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, milles palus algatada väärteomenetlus

§ 57tunnustel.

14.02.2012 määrusega jättis kohtuvälise menetleja juht T.Uusmaa 10.02.2012.a kaebuse rahuldamata ning väärteomenetluse

§ 57tunnustel alustamata.

T.Uusmaa ei nõustunud kohtuvälise menetleja juhi 14.02.2012 määrusega ning vaidlustas väärteomenetluse alustamata jätmise väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 78 alusel. Kaebuses kohaselt rikub kohtuvälise menetleja väärteomenetluse alustamata jätmine kaebaja õigust väärteokaebuse lahendamisele kooskõlas seadusega, samuti kaebaja õigust riigi kaitsele karistusvõimu teostamise teel. Kaebuse esitaja leiab, et Põhiseaduse § 32 järgi on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, samuti nõuda teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kaebuse esitaja väitel on ta keelanud jahipidamise omal maal, v.a. tema poolt valitud isikutel ning sellest on ka Järvamaa Jahindusklubi kirjalikult teavitatud. 07.01.2012.a tema kinnistul jahti pidanud isikutel jahipidamiseks luba puudus. Väärteoasi nr 4-12-852 Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja oleks pidanud alustama väärteomenetluse ning menetlustoimingutega nimetatud asjaolusid kontrollima. Kaebaja taotleb, et kohus kohtuvälise menetleja juhi määruse tühistaks ja kohustaks kohtuvälist menetlejat alustama väärteomenetluse

§ 57

ja

§ 573tunnustel.

Kohtu seisukoht 1. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja kaebusele lisatud materjalidega leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg 1 ja VTMS § 2 koosmõju kohaselt peavad väärteomenetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Väärteoteateks (väärteomenetluse ajend) on väärteomenetluses igasugune kohtuvälise menetleja pädevale ametnikule laekuv informatsioon, mis osutab väärteo võimalikule toimepanemisele ning mille edastamise eesmärgiks on saavutada menetluse alustamine. Sellise teate saamisel on kohtuväline menetleja ametnik kohustatud teates sisalduvat informatsiooni kontrollima. Kontrollimise käigus peab kohtuvälise menetleja ametnik jõudma selgusele, kas väärteoteates sisalduvad ja kontrollitud asjaolud annavad piisava aluse väärteomenetluse alustamiseks või mitte. Väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest peab väärteoteate esitajat teavitama. Esitatud materjalide kohaselt teatas T.Uusmaa Keskkonnainspektsioonile, et tema kinnisasjal pidasid omavoliliselt jahti Järvamaa Jahindusklubi liikmed ning et tema ei ole sõlminud Järvamaa Jahindusklubiga jahirendilepingut. T.Uusmaa avaldus sisaldas taotlust võtta tarvitusele meetmed omaniku loata tema kinnistul jahipidamise lõpetamiseks ja sellise tegevuse eest vastutavate isikute korrale kutsumiseks. Kohtuväline menetleja teatas avaldajale kirjaga, et

§ 44

lg 2 nõudeid ei ole rikutud, kuna 07.01.2012 loojus päike kell 15.43, kuid teate esitamise ajal kell 15.36 hakkasid jahimehed juba lahkuma. Eeltoodu annab tunnistust, et kohtuväline menetleja on väärteomenetluse alustamata jätmisel lähtunud eeldusest, et maaomanik (väärteoteate esitaja) ei ole oma kinnisasjal jahipidamist keelanud ning sellest tulenevalt oli jahipidamine T.Uusmaa kinnistul

§ 44lg-s 2 sätestatu alusel õiguspärane.

Sisuliselt samale seisukohale asus kohtuvälise menetleja juht oma 14.02.2012.a määruses. Samas ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et kohtuvälise menetleja ametnik ja/või menetleja juht oleks enne väärteomenetluse alustamata jätmise otsustamist väärteoteates sisalduvat informatsiooni kontrollinud. 2. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et jahipidamise keelu puudumine ei anna iseenesest veel jahiõigust. Samuti leiab kohus, et kohtuväline menetleja on jätnud T.Uusmaa avalduse lahendamisel tähelepanuta ja kontrollimata jahipidamise seaduslikkuse aspektist olulised faktilised asjaolud.

§ 3

lg 1 kohaselt on jahiõigus maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata.

§ 7

lg 1 kohaselt tohib jahipiirkonna kasutaja maaomaniku nõusolekuta korraldada tema maadel vaid jahiulukite loendust ning kasutada maad

aaduste jahipiirkonnast äraviimiseks.

§ 9

lg 1 järgi antakse jahimaa kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga.

§ 8

lg 2 p 2 kohaselt lisatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loale maaomaniku või – valdaja ja jahipiirkonna kasutusõiguse saanud isiku vahel sõlmitud kirjalik leping või maaomaniku või –valdaja kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta või maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et väärteoteate saamisel pidi kohtuväline menetleja kontrollima, kas T.Uusmaa kinnistut hõlmava jahipiirkonna kasutusõiguse loal oli

§ 8

lg 2 p 2 sätestatud ja nõutav T.Uusmaa kinnistul jahipidamise korraldust sisaldav lisa olemas või mitte ning tuvastatud asjaoludest lähtuvalt võtma seisukoha jahipidamise seaduslikkuse kohta avaldaja kinnistul.

1. T.Uusmaa on kohtule esitatud kaebusele lisanud tema poolt 04.10.2010.a Järvamaa Jahindusklubile adresseeritud avalduse, milles ta sisuliselt teavitab oma maal jahipidamise tingimustest (piirangutest). Kohus leiab, et kohtuvälisel menetlejal tuleb väärteoteate lahendamisel anda hinnang ka nimetatud avalduse sisule ja sellest tulenevalt T.Uusmaa kinnistul jahti pidanud isikute tegevuse õiguspärasusele. Väärteoasi nr 4-12-852
2. Tuvastatud asjaolude alusel leiab kohus, et kohtuväline menetleja on enne väärteomenetluse alustamata jätmise otsustamist jätnud kontrollimata väärteoteate lahendamiseks olulised asjaolud ning andmata neile õigusliku hinnangu. Sellega on kohtuväline menetleja rikkunud T.Uusmaa väärteoteate menetlemisel viimase õigusi. Eeltoodut arvestades tuleb T.Uusmaa kaebuse rahuldada osas, millega rikuti T.Uusmaa õigusi sellega, et väärteomenetlus jäeti alustamata ilma väärteoteates sisalduvat informatsiooni kontrollimata. Kuna nimetatud rikkumine on kõrvaldatav, saadab kohus T.Uusmaa väärteoteate lahendamise materjalid kohtuvälisele menetlejale, kellel tuleb väärteoteate asjaolusid kontrollida ja seejärel võtta seisukoht väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta.
3. T.Uusmaa kaebuse osas, millega taotletakse kohtuvälise menetleja kohustamist algatama väärteomenetlus kaebuses märgitud

sätete tunnustel, jätab kohus rahuldamata. See, kas kohtuväline menetleja pärast väärteoteates sisalduva informatsiooni kontrollimist alustab väärteomenetluse ja kui alustab, siis millise väärteo tunnustel, on kohtuväline menetleja otsustada. 6. VTMS § 191 p 12 kohaselt ei saa kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtu määrusele määruskaebust esitada. VTMS § 79 lg 5 alusel saadab maakohus kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale. Sirje Lahesoo Kohtunik