Obsah (5)

§ 3891§ 386§ 22§ 389§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2011, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-16452 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Ke

§ 3891

lg 1 järgi ja Margus Purge süüdistuses

§ 3891

lg 1,3 - § 22 lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.septembri 2011 aasta otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristiina Laas RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 19. septembri 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-09-16452 Toomas Luts’u õigeksmõistmises

§ 3891

lg 1 järgi ja Margus Purge õigeksmõistmises

§ 3891lg 1,3 - § 22 lg 3 järgi muutmata.

Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. TOOMAS LUTS’u süüdistatakse

§ 3891lg 1 järgi (enne 15.03.2007.a.

oli kirjeldatud kuritegu karistatav

§ 386

lg 1 järgi selles, et tema olles alates 10.02.2004.a OÜ Comintec (registrikood 10974418, aadress Laki 30, Tallinn) juhatuse liige ning olles seega äriseadustiku § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 183 kohaselt ametiisikuna vastutav osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest, on maksukohustuse vähendamise eesmärgil tahtlikult esitanud maksustamisperioodide 01.01.2005.a kuni 30.11.2006.a kohta maksuhaldurile käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides (vorm TSD) valeandmeid, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu 822 677 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 1 556 853 krooni. Valeandmete esitamine seisnes selles, et T.Luts deklareeris OÜ Comintec käibedeklaratsioonides osaühingu poolt kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu tegelikust suuremana. Valeandmete esitamiseks kasutas T.Luts OÜ Ostport ja OÜ Karelon nimelt väljastatud näilikke arveid. Nendel arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. T.Luts jättis ka OÜ Comintec tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata nende samade näilike arvete alusel osaühingu pangakontolt tehtud väljamaksed. 2. MARGUS PURGE’t süüdistatakse

§-de 22 lg 3 - 3891 lg 1, 3 järgi (enne 15.03.2007.a. on kirjeldatud tegu karistatav

§ 22

lg 3 – 386 lg 1,2 järgi) selles, et tema olles OÜ Karelon volitatud isik vahendas OÜ-le Comintec fiktiivseid arveid kaupade ja teenuste soetamisel, mis olid vormistatud ning väljastatud OÜ Karelon (äriregistri kood 10793259) nimel, aidates oma tegevusega kaasa OÜ Comintec (reg kood 10974418, juriidiline aadress Laki 30, Tallinn) juhatuse liikme Toomas Luts´u ja OÜ Comintec poolt maksustamisperioodidel 01.05.2006.a kuni 30.11.2006.a OÜ Comintec maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, võimaldades sellega OÜ-l Comintec alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, mille tulemusel jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 198 827 krooni ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt summas 397 097 krooni, seega kokku 595 924 krooni. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 3. Maakohus mõistis Toomas Luts’u süüdistuses

§ 3891

lg 1 järgi õigeks ja Margus Purge süüdistuses

§ 3891lg 1,3 – 22 lg 3 järgi samuti õigeks.

Maakohus leidis, et kriminaalasjas pole leidnud tõendamist, et T.Luts esitas, eesmärgiga vähendada OÜ Comintec maksukohustust, maksuhaldurile OÜ Ostport ja OÜ Karelon fiktiivsete arvete alusel käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid vähendades seeläbi tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Kuna tegemist ei olnud fiktiivsete arvetega, 2 vaid arvetega reaalselt tehtud tööde või ostetud kauba eest, olid nende arvete alusel tehtud väljamaksed seotud OÜ Comintec ettevõtlusega ning nendelt väljamaksetelt ei tule arvutada ja tasuda tulumaksu, mistõttu ei ole T.Luts OÜ Comintec tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides esitanud maksuhaldurile valeandmeid. Seega ei ole T.Luts oma tegevusega pannud toime

§ 389` lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

Kuna T.Luts ei ole toime pannud

§ 389

` lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, ei ole ka M.Purge pannud toime

§ 389

` lg 1,3 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavad kuritegu, st ei ole aidanud kaasa kuriteo toimepanemisele. Samuti kohus leidis, et kohtul puudub võimalus väljuda süüdistuse raamidest andmaks hinnangut süüdistusaktis kajastamata tegevusele, mis puudutab sularaha väljavõtmist OÜ Karelon ja OÜ Ostport pangakontodelt ning nende äriühingute poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist või deklaratsioonide üldse esitamata jätmist. APELLATSIOON:

1. Prokurör leiab, et kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt, tehes seejuures meelevaldseid ja ebaõigeid järeldusi, mis on viinud ebaseadusliku kohtuotsuse tegemiseni. Samuti on kohus rikkunud KrMS §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse printsiipi, asudes sisuliselt täitma kaitsefunktsiooni, võttes üle kaitsja kohustuse esitada kohtule võimalikke süüdistatavate süüd välistavaid tõendeid. Kaitsjate passiivsuse tõttu asus kohus kaitsjate asemel tõendeid koguma ja viis sisuliselt tunnistajate ristküsitlusel läbi teisesküsitluse. Sellise käitumisega näitas kohus kohtumõistmist erapoolikuna. Prokurör leiab, et kohus on tõendamisreeglite rikkumise tõttu süüdistatavate õigeksmõistmisega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. Seejuures on kohus järeldusi tehes tuginenud üldteada olevatele asjaoludele või eluliselt usutavatele asjaoludele, mis ei haaku uuritud tõendite kogumiga. Samuti ei ole kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Süüdistuse versiooni kohaselt olid M H poolt juhitav OÜ Ostport ja Margus Purge kontrolli all olnud OÜ Karelon varifirmad, mille nimelt väljastatud arvete alusel OÜ Comintec juhatuse liige Toomas Luts vähendas OÜ Comintec poolt tasumisele kuuluvaid makse. Kohus seevastu leidis, et OÜ-d Ostport ja Karelon osutasid tegelikkuses OÜ-le Comintec teenuseid ja nende poolt väljastatud arved ei ole fiktiivsed. Kohus pidas üldteada olevaks faktiks asjaolu, et aastatel 2005-2007 ehitusbuumi ajal maksti palka sularahas ja on teinud mõnel puhul oletusliku järelduse (otsuse lk 15), et need summad võidi maksta töötajatele palkadeks ja teisel puhul faktijärelduse, et OÜ Karelon ja OÜ Ostport arveldusarvetelt sularahas välja võetud summad maksti töötajatele palkadeks, millelt ei pruugitud tasuda makse (näiteks otsuse lk 20, 22, 23, 52, 55). Seega ei ole võimalik üheselt aru saada, kas kohus on lugenud tõsikindlalt tuvastatuks, et OÜ-d Karelon ja Ostport maksid nn ümbrikupalka või mitte. Seejuures on kohus tuginenud sellise järelduse tegemisel üldteadaolevale asjaolule, mis ei kattu Margus Purge ega M. H 3 ütlustega. Kohus saab üldteada olevale asjaolule tugineda vaid juhul, kui see pole vastuolus kriminaalasjas kogutud konkreetsete tõenditega. Üldteada on ka asjaolu, et ehitussektor on lisaks metsandusele ja transpordisektorile majandusharuks, kus kasutatakse enim fiktiivseid arveid. See üldteada asjaolu ei võta aga süüdistuselt kohustust tõendada fiktiivsete arvete tegelikku kasutamist. Antud juhul on aga kohus läinud tõendamisel veel kaugemale, lugedes tuvastatuks asjaolud, millele keegi ei ole tuginenud ja mis on ilmselges vastuolus kogutud tõenditega. Kohus avaldas süüdistatava M. Purge ütlused KrMS § 294 p 1 alusel. M. Purge ütluste kohaselt OÜ-le Comintec teenuse osutamiseks ostis OÜ Karelon omakorda teenust teistelt juriidilistelt isikutelt. Seega on kohtu järeldus, et OÜ Karelon tasus M. M poolt pangakontolt väljavõetud ja M. Purge kätte antud rahalistest vahenditest osaühingu töötajatele, ilmselgelt vastuolus M. Purge ütlustega (VI kd tl 54-59) ja ei tugine mitte ühelegi tõendile, vaid ainult kohtu subjektiivsele arvamusele. Eelkirjeldatu kehtib ka OÜ Ostport suhtes. OÜ Ostport juhatuse liige M H, kelle ütlused (VI kd tl 63-70) kohus KrMS § 291 p 1 alusel seoses isiku surmaga avaldas, on andnud ütlusi, et palgalist tööjõudu OÜ-l Ostport ei olnud. Lihtsamaid töid tegi M. H OÜ Comintec objektidel ise, kuid spetsiifilisemaid töid tegid alltöövõtjad, kelle M. H leidis ajalehest „Kuldne Börs“, meeles on üks firma Võrust OÜ Skyworld. Sellised M. H ütlused kinnitavad, et OÜ-l Ostport töötajaid ei olnud, vaid OÜ-le Comintec teenuse osutamiseks kasutas OÜ Ostport alltöövõtjaid äriühingute näol. Asjaolu, et OÜ-l töötajaid ei olnud, on tõendatud ka sellega, et OÜ Ostport ei ole deklareerinud töötajatele tehtud väljamaksetelt tasumisele kuuluvaid makse. Seega ka OÜ Ostport puhul kohtu poolt tehtud järeldus, et OÜ Ostport tasus arveldusarvetelt väljavõetud rahast töötajatele, on kohtu meelevaldne subjektiivne arvamus, mis ei haaku süüdistatava ütlustega. Asjaolu, et OÜ Karelon ja OÜ Ostport on varifirmad tõendavad järgmised asjaolud. Tüüpilised varifirmade tunnused, mis esinesid OÜ Karelon puhul oli äriühingu juhtimine 3.isiku (Margus Purge) poolt, äriühingu juhatuse liige Marko M ei tea äriühingu majandustegevusest sisuliselt midagi – ei tea tehingupartnereid ega seda millega äriühing tegelikult tegeleb, juhatuse liige ei oma kontrolli äriühingu rahaliste vahendite liikumise ega raamatupidamise üle, kõik kontole laekuvad rahalised vahendid võetakse juhatuse liikme poolt 3.isiku kontrolli all välja ning edastatakse 3.isikule, juhatuse liige ei tea raamatupidamisest midagi ega korralda selle pidamist. OÜ Karelon ega OÜ Ostport arveldusarvetelt pole tehtud mitte ühtegi kulutust kaupade või teenuste hankimiseks ja tegevuskuludeks. OÜ Ostport ega OÜ Karelon esindaja pole nimetanud äriühinguid, kes väidetavalt on olnud nende tehingupartneriteks ja kes reaalselt teostasid OÜ Comintec objektidel viimistlustöid. OÜ Ostport väidetav tehingupartner OÜ Skyworld on äriregistri andmetel (IV kd tl 58-59) kuulunud tehingute toimumise ajal äriühingule, mis tegeleb valmisfirmade müügiga. Valmisfirmade puhul müüakse äriühinguid, millel eelnev majandustegevus puudub, seega on välistatud, et nimetatud äriühing oli OÜ-ga Ostport lepingulistes suhetes. Tüüpiline varifirmade puhul on ka see, et äriühing müüakse pärast lühikest ja aktiivset tegutsemisperioodi uuele omanikule, kusjuures müüki organiseerib mitte osa omanik, vaid isik, kelle kontrolli all äriühing tegelikult on. Samuti kaovad raamatupidamise dokumendid (OÜ Ostport puhul) või varastatakse need ebaselgetel 4 asjaoludel ebatõenäolisest kohast (OÜ Karelon puhul varastati raamatupidamise dokumendid pooleli olevalt ehitusobjektilt, kusjuures tunnistaja T. Menetsi ütluste kohaselt saadi ka varas vahetult sündmuskohalt kätte, kuid temalt ei leitud raamatupidamise dokumente). Süüdistatavad Margus Purge ja M H andsid mõlemad ütlusi, et OÜ-le Comintec ehitusteenuse pakkumiseks ostsid nad omakorda teenust teistelt äriühingutelt. Mõlema äriühingu arvelduskontode väljavõtted lükkavad ümber süüdistatavate väited teenuse ostmise kohta teistelt äriühingutelt. Reaalse majandustegevusega äriühingu puhul ei ole eluliselt usutav kõikide hankijatega sularahas arveldamine. Seejuures ei ole kumbki süüdistatavatest suutnud nimetada oma tehingupartnereid. Süüdistatav, esitades versiooni raha kasutamisest äriühingu huvides (teenuse ostmiseks), peab selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-61-08 ja 3-1-1-47-07). Kumbki süüdistatav ei ole esitanud oma versiooni tõestuseks tõendeid ega loonud reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks. Ainuke äriühing, mida M. H on tööde teostajana avaldanud, kuulus valmisfirmade müügiga tegelevale äriühingule. Menetleja kontrollis M. H poolt esitatud väidet teenuse ostmise kohta OÜ-lt Skyworld, tehes ametliku järelepärimise väidetavate tehingute tegemise ajal OÜ Skyworld osaniku OÜ Amador-LC ja ühtlasi OÜ Skyworld juhatuse liikmele Rene Vill’ile. Kohus jättis põhjendamatult avaldamata IV kd tl 56-57 asuva OÜ Amador-LC vastuse järelepärimisele. Nimetatud lehekülgedel asuva vastuse näol on tegemist asutuse (ariühingu) poolt väljastatud teabega, mis on KrMS § 63 lg 1 mõttes muu dokument. Prokurör soovib, et ringkonnakohus nimetatud dokumentaalset tõendit uuriks KrMS § 296 lg 1 kohaselt ja hindaks seda kogumis teiste tõenditega. Lisaks OÜ-le Skyworld suutis menetleja tuvastada, et OÜ Ostport on väidetavalt ehitusteenust ostnud ka OÜ-lt Estosystems. Nimelt viis Maksu- ja Tolliamet läbi OÜ Ostport 2005 mai kuni juuli sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli (kontrollakt koos lisadega IV kd tl 64-92), mille käigus maksuamet tuvastas, et väidetavalt tegeles OÜ Ostport väga paljude tegevusaladega: kala kokkuostuga kaluritelt, remonditööde vahendusega, metsasaaduste ostu-müügiga, tellingute rendiga jne. Samas puudub äriühingu esindaja M. H sõnul kontor, töötajad, põhivara. Ka nimetatud näitajad on tüüpilised ühele variettevõttele, et paberite järgi tegeletakse absoluutselt kõige müügiga, seejuures omamata selleks mingeidki inim- ega materiaalseid ressursse. Seejuures leidis maksuamet maksumenetluse käigus, et teenuste ost OÜ-lt Estosystems ei ole tõendatud ning väljamaksed on tehtud tundmatule isikule, millega maksumaksja esindaja M. H ka nõustus, esitades OÜ Ostport parandusdeklaratsioonid. Kohus leidis, et deklaratsioonide parandamine maksukohustuslase poolt ei näita teenuse mitteosutamist. Ainuüksi deklaratsioonide parandamine seda asjaolu tõepoolest ei tõendaks. Arvestades aga muid tuvastatud asjaolusid – töötajate ja teiste hankijate puudumist, töövahendite puudumist – tõendab see, et OÜ Ostport ei ostnud teenust OÜ-lt Estosystems ja sellest tulenevalt ei saanud seda teenust ka edasi müüa OÜ-le Comintec. Viimati nimetatud asjaolu, et OÜ Ostport ei ostnud ehitusteenuseid OÜ-lt Estosystems (arved ja aktid IV kd tl 76-84) ja ei müünud neid edasi OÜ-le Comintec viimistlustööde 5 teostamiseks Balti Jaama ja Nõmme tee ridaelamute ehitusel kinnitavad lisaks Maksu- ja Tolliameti kontrollaktile ka OÜ Estosystems juhatuse liikme A R (R) ütlused selle kohta, et tema näol oli tegemist variisikuga, kes asus äriühingu juhatuse liikmeks rahapuudusest tingituna ning tegelikult ei tea sellest äriühingust midagi. Ühtegi tehingut ta äriühingu nimel ei ole teinud, samuti ei ole kedagi volitanud tehinguid tegema. Ainus äriühingu nimel tegutsema õigustatud isik ei ole teinud ühtegi tehingut, mis kinnitab, et OÜ Estosystems ei ole osutanud OÜ-le Ostport teenuseid, sh teostanud ehitustöid Balti Jaama ja Nõmme tee ridaelamute ehitusel. Asjaolu, et OÜ Estosystems oli varifirma, tõendavad ka S. Šikovi ütlused. Eelnimetatud asjaolud kogumis tõendavad, et OÜ-d Ostport ja Karelon olid varifirmad. Mõlema nimetatud firma esindaja suutmatus nimetada oma väidetavaid tehingupartnereid, kes tegelikult OÜ-le Comintec teenust osutasid ning samuti oma tööjõu puudumine, mida mõlema äriühingu juhatuse liikmed on ka kinnitanud (kumbki äriühing ei ole deklareerinud ka töötajatele väljamakseid) annavad alust lugeda tõendatuks, et OÜ-d Ostport ja OÜ Karelon ei saanud ega osutanudki OÜ-le Comintec ehitusteenuseid. Lisaks võimatusele teenuseid osutada, ei nähtu OÜ Ostport arvelduskontolt kulutusi ka kaupade soetamisele, mida OÜ Ostport väidetavalt on müünud OÜ-le Comintec. Samuti ei ole OÜ Ostport esindaja M H, kelle kohtueelsel menetlusel antud ütlused kohus avaldas KrMS § 293 lg 1 ja 291 p 1 alusel, suutnud nimetada, kellelt ta edasimüüdud kaubad soetas. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis on tõendatud et OÜ Ostport ja Karelon ei osutanud reaalselt OÜ-le Comintec teenuseid. Konkreetsete objektide kohta tõendeid hinnates on kohus leidnud, et kriminaalasjas on tõendamata asjaolu, et OÜ Comintec oleks kasutanud muid alltöövõtjaid kui OÜ Ostport ja Karelon. Seejärel on kohus asunud hindama OÜ Comintec pangakontodelt teostatud ülekandeid ja ülekannete suuruse järgi ilma alusdokumente omamata ning T. Lutsult selgitusi küsimata teinud oletuslikke järeldusi, mille eest OÜ Comintec on ülekandeid teinud. Tõendeid omamata on kohus teinud järeldusi, et teistele hankijatele tehtud ülekanded ei saa olla teostatud ehitustööde eest. Kohus leidis, et ei ole esitatud dokumente, mis kinnitaksid alltöövõtu kooskõlastamist tellijatega. Kuivõrd kohtul puudus võimalus hinnata M. H pildi vastavust tegelikule isikule, siis jättis kohus kõrvale nii tellijate esindajatest tunnistajate kui ka OÜ Comintec töötajate T P, R T ja J OM ütlused selle kohta, et nad ei tunne M. Ht ja ei ole teda ühelgi ehitusobjektil, kus OÜ Ostport väidetavalt töid teostas, näinud. Samas ei ole keegi menetluse käigus tõstatanud küsimust, kas M. H foto vastab M. H tegelikule välimusele. Prokurör olles kohtunud reaalselt M. Hga, saab väita, et pilt vastab isikule. Kui kohtul tekkis selline takistus äratundmiseks esitamisel, oleks saanud kohus nii M. Purget kui ka T. Lutsu selles osas küsitleda. Kohus seda ei teinud, vaid jättis tõendid sisulise põhjenduseta kõrvale. Seejärel on kohus andnud hinnangu OÜ Comintec tööjõu olemasolule ja alltöövõtu kasutamise vajadusele ning leidis OÜ Comintec tegelikke tööde mahtusid ja objektide arvu teadmata, et OÜ Comintec kasutas alltöövõttu. 6 Käesolevas asjas ei ole oluline, kas 3.isikud (äriühingud) tegid OÜ Comintec objektidel ehitustöid, vaid kas OÜ Ostport ja Karelon teostasid alltöövõttu. Kohus leidis, et tunnistajad OÜ Comintec töödejuhatajad T. P, J. OM ja J. Tse ütlustega on tõendatud, et alltöövõttu kasutati. Seejuures on kohus otsuses valesti kajastanud R. T ütlusi. Tunnistaja R. T ei osanud ühegi objekti osas öelda, kas alltöövõttu kasutati. Tunnistaja väitis, et pigem saadi oma tööjõuga hakkama. Seega on kohus tunnistaja ütlustest teinud vale järelduse. Tunnistaja T. P andis alltöövõtu kohta ütlusi 3 objekti osas, millel oli töövõtjaks väidetavalt OÜ Ostport: Ebeeta laohoone puhul väitis tunnistaja, et sellel objektil ei kasutatud alltöövõtjat; Kalevi Veekeskuses kasutati alltöövõtjat plaatimisel või krohvimistöödel, mis võis ka nii olla, kuid sellisel juhul ei pidanud tunnistaja silmas OÜ-t Ostport, sest OÜ Ostport on akti kohaselt (I kd tl 157) väidetavalt teinud hotellipoolse tagumise lifti koridori seinte ja lae veekahjustuste likvideerimist, vannitoa lae viimistlust; Nõmme tee ridaelamute ehitusel väidetavalt kasutati alltöövõtjat. Tunnistaja J. OM ei andnud ühegi konkreetse objekti kohta, kus töövõtjaks oli Ostport, ütlusi. Objektide kohta, kus OÜ Karelon teostas väidetavalt alltöövõttu väitsid tunnistajad J. OM ja R. T, kes olid OÜ Comintec töödejuhatajad, et Mihkli hotelli objektil kasutas OÜ Comintec alltöövõttu plaatimistöödel. OÜ Karelon ei ole aktide kohaselt (I kd tl 163, 165) selliseid töid teinud. Järelikult ei saanud tunnistajad rääkida OÜ-st Karelon, vaid mõnest teisest äriühingust. Teine objekt, mille kohta J OM andis ütlusi, et sellel objektil kasutas OÜ Comintec alltöövõttu oli XXXXXXX XX, XXXXX. Tunnistaja ei teadnud millist firmat OÜ Comintec kasutas, kuid samas tunnistaja väitis, et ei ole M. Purget sellel objektil ei töötaja ega alltöövõtja esindajana näinud, kuigi akteerimisel vaatas T. Luts alltöövõtja esindajaga teostatud tööde mahud üle. Seega kohtu järeldus, et OÜ Comintec kasutas kõikidel objektidel alltöövõttu, mis on tõendatud ka OÜ Comintec töödejuhatajate ütlustega, on järeldus, mis ei vasta uuritud tunnistajate ütlustele. Lisaks sellele M H selgituse kohaselt viibis ta pidevalt objektidel juhendades OÜ Ostport töötajaid. Tunnistaja J OM väitis, et teostatud tööde akteerimisel vaadati nii peatöövõtja kui ka alltöövõtja esindajaga objekt üle. Teostatud tööde mahtu kontrollisid nii töödejuhataja, T. Luts kui ka peatöövõtja. Järelikult oleks pidanud töödejuhataja objektidel nii M H kui ka M. Purgega kohtuma ja neid isikuid mäletama. Kui Purge ja H tõepoolest töid teostasid oleks peatöövõtjate/tellijate esindajad seda isikut ka mäletanud. Samas mitte ükski neist, sh ka OÜ Comintec enda töödejuhatajad T P, J T ega J OM, kes peaksid olema vahetult kokku puutunud OÜ Comintec alltöövõtjaga, ei tunne M. Ht ega M. Purget kui objektil töid juhtinud või teostanud isikut ära. Kuivõrd J OM väitis, et on M. Purget näinud OÜ Comintec kontoris, siis seda enam oleks pidanud see isik ka objektidelt meelde jääma. Asjaolu, et J. OM nimetas objektil viibinud isikute hulgas Mi-nimelise isiku viibimist, ei tõenda, et M. H OÜ Ostport esindajana alltöövõtjana töid teostas, sest M. Ht J. OM ära ei tundnud, pealegi on M küllalt levinud mehe nimi. Ükski OÜ Comintec töödejuhatajatest ei puutunud kokku lepingutega. Tööjõu hankimine oli T. Lutsu ainupädevuses. Töödejuhatajate T. P’i ja J. OM järeldus alltöövõtu kasutamisest ehk OÜ Comintec poolt võlaõigusliku lepingu sõlmimisest tulenes tunnistajate ütluste kohaselt sellest, et väidetavalt tõi T. Luts objektile töötajaid, kes ei 7 olnud OÜ Comintec töötajad. Nimetatud asjaolu ei tõenda võlaõiguslike lepingute sõlmimist teenuse osutamiseks, vaid pigem nn „musta tööjõu“ kasutamist. Kohus heitis ette, et ei ole esitatud lepingu lisasid selle kohta, et OÜ Comintec ei kooskõlastanud alltöövõtjate kasutamist. Lepingu lisasid ei saa olla selle kohta, mida ei ole kokku lepitud. T. Luts ise möönis, et mitte ühegi kriminaalasjas käsitletava objekti puhul ei lepitud peatöövõtja/tellijaga kokku alltöövõtjate kasutamises. T. Lutsu ütluste kohaselt ei oleks sellisel juhul OÜ-ga Comintec lepinguid sõlmitud, kuivõrd peatöövõtja ei oleks aktsepteerinud alltöövõtjate kasutamist (peatöövõtjate/tellijate esindajad ei kinnitanud sellist T. Lutsu väidet). Peatöövõtjate/tellijate esindajatest järgmised isikud sõnaselgelt kinnitasid, et OÜ Comintec ei kasutanud alltöövõtjaid ja OÜ Ostport ega OÜ Karelon ei teostanud nende poolt juhitavatel objektidel töid, sh OÜ Ostport kohta: V. N (AS Skanska EMV esindaja) –, A. P (TRK Ehitus) –, T. U (AS Eesti Ehitus) – Ebeeta kontori- ja laohoone, M. P (AS Harju Ehitus) – Miss Mary of Sweden logistikakeksus, A. L (AS Merko Ehitus) – (OÜ Q Ehitus) – Võsa 15a ja 15c korterelamud, R. Vassus (AS Facio Ehitus) – Vene Draamateater, A. Saar (AS Koger&Partnerid) Savoy Boutique Hotell, M. K (Tesman AS) – kortermaja Priisle 1a, Tallinn ja OÜ karelon kohta K. Ilus (AS Leviehitus) – Maardu korterelamu, T. L (AS Merko Ehitus) Iru Hooldekodu tee sotsiaal- ja munitsipaalelamu, J. T (OÜ Estconde-E) – korterelamu Astangu 21, Tallinn. Lisaks andsid tunnistajad K I (AS Leviehitus, Kalevi Veekeskuse objekt), J. N (AS Skanska EMV, Tere Maja objekt), Ü. L (AS Harju Ehitus) ja L. L (AS Megaron-E, Mihkli hotelli objekt) ütlusi, et OÜ Comintec ei kooskõlastanud ega teavitanud alltöövõtjate OÜ Ostport ja Karelon kasutamisest. OÜ Ostport ja OÜ Karelon tööde vastuvõtu aktides oli kajastatud mitme objekti puhul selliseid töid, mida OÜ Comintec peatöövõtjale polnud üle andnudki, samuti ei vastanud mitmel objektil OÜ Karelon ja OÜ Ostport poolt üleantud tööde mahud OÜ Comintec poolt üleantud tööde mahtudele. Vastuvõetud tööde nimistu või mahud ei vasta tellijale/peatöövõtjale üleantud töödele järgmistel objektidel: Tallinna Ringkonnakohus AS Merko Ehitus ja OÜ Comintec on töid akteerinud kolmel korral 26.01.05, 08.03.05 ja 09.03.2005 (III kd tl 66; 69; 72). Leping OÜ-ga Ostport on sõlmitud alles 01.03.05 (I kd tl 10-14) ja teostatud tööde akt ja selle alusel väljastatud arve kannavad kuupäeva 25.03.2005 (I kd tl 77). Ostport ja Comintec vaheline akt vastab tööde nimistust lähtuvalt peatöövõtja aktile nr 03/38 26.01.2005, kuid selles sisalduvat laekrohvimist ei ole OÜ Comintec peatöövõtjale üle andnud. OÜ Ostport annab tööd üle alles 25.03.2005, kui tööd peatöövõtja ja OÜ Comintec vahel olid objektil juba lõppenud ja tööd üle antud ja kui võrrelda peatöövõtja ja tema alltöövõtja vahelisi akte ning alltöövõtjate vahelisi akte, siis on OÜ Ostport andnud hiljem üle väiksemas mahus töid, kui OÜ Comintec peatöövõtjale kaks kuud varem. Ehitajate tee 114 8 Ehitajate tee 114 kohta on koostatud üks tööde üleandmise vastuvõtmise akt 20.04.05 (I kd tl 81), milles on muuhulgas kajastatud teostatud tööna uute kipsseinte viimistlus koos ukseava vormistamisega. Sellist tööd ei ole AS-le Tesman kummagi aktiga üle antud. Nõmme tee ridaelamud Võrreldes tellija ja OÜ Comintec vahelisi akte ja alltöövõtjate vahelisi akte ilmnevad järgmised ebakõlad, mis annavad alust öelda, et OÜ Ostport ei ole sellel objektil töid teostanud. Nimelt OÜ-te Comintec ja Ostport vahelisele teostatud tööde vastuvõtmise aktile 12.05.05/1 12.05.05 (I kd tl 103) vastab tellija akt III kd tl
2. Nendel aktidel kajastatud tööde osas akteerib Ostport 17 päeva varem, so 12.05.05 100% töid, mida OÜ Comintec annab TRK Ehitusele 17 päeva hiljem, so 30.05.2005 üle 80-90 %-lises mahus. Sama I kd tl 110 asuva Comintec ja Ostport vahelise aktiga – Ostport annab 25.04.2005 Comintecile üle 100 % töid, kuid Comintec kuu aega hiljem 30.05.2005 samad tööd 7090%-lises mahus seejuures on teostatavate tööde mahud mõlema äriühingu puhul samad. Cominetci ja Ostport vahelisele aktile vastab OÜ Comintec ja TRK Ehitus OÜ akt III kd tl 204 30.05.
3. I kd tl 112 asub Ostport ja Comintec vaheline teostatud tööde akt 12.05.05/3 K-1 ja N-2 autogaraažide viimistlustööde kohta. Kui võrrelda neid tellija aktidega (III kd tl 210 ja 232), siis kõikide bokside garaažid ei anna ka sellist mahtu kokku, nagu on akteeritud Ostport ja Comintec vahel. Nimetatud objektil on väidetavalt OÜ-le Ostport omakorda teinud alltöövõttu OÜ Estosystems. Peale selle, et M H on maksumenetluse käigus vabatahtlikult parandanud käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu, mida on deklareeritud OÜ Estosystems arvete alusel ja sellega kinnitanud, et OÜ Estosystems ei ole arvetel (IV kd tl 76, 81) näidatud töid teostanud, siis lisaks sellele on OÜ Estosystems ja Ostport vahelistes aktides (IV kd tl 77, 78, 79, 80, 82, 84) kajastatud ka akna- ja uksepalede viimistlust, mida OÜ Ostport ei ole OÜ-le Comintec üldse üle andnud. Kuna OÜ Ostport on ise omaks võtnud, et OÜ Estosystems ei teostanud sellel objektil töid, ei saanud ta neid töid ka edasi müüa. Taara 1b Tallinn OÜ Ostport on OÜ Comintec ja OÜ Ostport vahelise akti järgi teostanud töid ainult eramus 2 (I kd tl 100). Kui võrrelda tellijaga sõlmitud akte ja alltöövõtjate vahelist akti, siis tellijale ei ole krohvimistöid üle antud. Kui pidadagi seda viimistlustööks, siis ei klapi mahud. Tellijale on viimistlustöid antud üle väiksemas mahus. Balti Jaam Töid akteeritud ajavahemikul 28.03.05 kuni 29.09.05 (II kd tl 14, 16, 18, 20, 22, 24, 26, 28-29, 32, 34, 36, 52). OÜ Comintec ja OÜ Ostport on töid akteerinud ajavahemikul 28.04.05 kuni 27.10.05 (I kd tl 87, 89, 91, 93, 95). Võrreldes alltöövõtjate ja peatöövõtja akte ilmnevad järgmised vastuolud: I kd tl 87 aktis on Comintec ja Ostport akteerinud seinte puhastus tapeedist, mida OÜ Comintec ei ole peatöövõtjale üle andnud; I kd tl 91 16.06.05 aktiga, mis vastab peatöövõtja aktile II kd tl 26 30.06.05, annab Ostport Comintecile pool kuud varem üle 100 % töid, kui OÜ Comintec annab peatöövõtjale hiljem üle 90 % samadest töödest, seejuures on aktides toodud mahus samad; I kd tl 93 on antud üle töid, mida OÜ Comintec ei ole Balti Jaama A korpuses teinud ega peatöövõtjale üle andnud (näiteks akrüülimine reisibüroos, trepikoja viimistlus, keldri 9 seinte viimistlus); I kd tl 95 27.10.05 Ostport ja Comintec vahelisele aktile ei vasta ükski peatöövõjaga vormistatud akt, kuu aega varem on OÜ Comintec sõlminud peatöövõtjaga viimase akti. Nimetatud objektil on jällegi väidetavalt alltöövõttu OÜ-le Ostport teinud OÜ Estosystems. Ka selle objekti puhul on M H OÜ Ostport parandusdeklaratsioonide esitamisega võtnud omaks, et OÜ Estosystems ei ole neid töid teostanud. Lisaks sellele on Ostport andnud tööd üle kuu aega varem, so 04.05.05 (IV kd tl 78), kui OÜ Ostport samad tööd OÜ-le Comintec, so 03.06.
4. Seejuures on aktis kajastatud ka selliseid töid (kipsplaatlagede viimistlus), mida Ostport ka kuu aega hiljem ei anna OÜ-le Comintec üle. Arvestades M. H käitumist parandusdeklaratsioonide esitamise näol ja A. R ütlusi OÜ Estosystems kohta, on tõendatud, et OÜ Estosystems ei teostanud OÜ-le Ostport alltöövõttu ning OÜ Ostport omakorda OÜ-le Comintec. Võsa 15a ja 15c korterelamud Peatöövõtja ja OÜ Comintec on akteerinud töid vahemikus 21.10.05 kuni 20.03.06 (III kd tl 157, 159, 161, 163, 165, 167, 169, 171, 173, 176, 178); OÜ-d Comintec ja Ostport 31.10.05 kuni 31.12.05 (I kd tl 133, 137, 139, 141). Ostport ja Comintec teostatud tööde aktis 29.11.05 (I kd tl 137) annab Ostport OÜ-le Comintec rohkem töid üle, kui OÜ Comintec päev hiljem OÜ-le Q Ehitus (II kd tl 173), seega teostatud tööde mahud ei klapi, mida reaalsete tööde teostamise puhul ei tekiks. Vene Draamateater Comintec ja AS Facio Ehitus on töid akteerinud jaanuaris, kuni juuli 2006 (II kd 143, 146, 148, 150, 152, 154, 156, 158). OÜ Ostport ja OÜ Comintec on akteerinud töid jaanuaris-märtsis 2006 (I kd tl 145, 147, 149). Ostport on veebruaris ja märtsis andnud üle akna- ja uksepalede ehitust, mida OÜ Comintec ei ole peatöövõtjale üle andnud. Mihkli Hotell OÜ Megaron-E ja OÜ Comintec on töid akteerinud ajavahemikul 30.03 kuni 26.10.2009 (II kd tl 201, 203-205, 207, 209-210, 212, 214-215, 217, 219, 221-223, 225, 227, 229, 231, 233, 235, 237, 239). OÜ Karelon ja OÜ Comintec vaheline leping on sõlmitud 31.05.06 (I kd tl 221-227), seega ajal kui OÜ Comintec oli objektil juba paar kuud töid teostanud. Akteeritud on OÜ Karelon ja OÜ Comintec vahel töid kahel korral 31.05.06 (I kd tl 163) ja 20.06.06 (I kd tl 165). Tööde dokumenteerimise juures on tähelepanuväärne see, et juba lepingu sõlmimisega samal päeval, s.o. 31.05.06 annab OÜ Karelon üle teostatud töid. I kd tl 163 oleva akti puhul on OÜ Comintec peatöövõtjale selles aktis kajastatud tööd üle andnud viis päeva varem so 26.05.06 aktiga, mis asub II kd tl 203205, s.o ajal, kui OÜ-l Karelon ei olnud OÜ-ga Comintec veel lepingulist suhetki. Kui pooled sõlmivad ka kirjaliku lepingu, siis on ilmselge, et enne saavutatakse kokkulepped tööde teostamise aja, mahtude ja hindade osas ning alles seejärel asub töövõtja tööle. Antud juhul aga näitavad sellised vastuolud lepinguliste suhete tegelikku puudumist. Tunnistaja J. OM ja R. T, kes olid OÜ Comintec töödejuhatajad sellel objektil, väitsid, et OÜ Comintec kasutas alltöövõttu plaatimistöödel. OÜ Karelon ei ole aktide kohaselt (I 10 kd tl 163, 165) selliseid töid teinud. Järelikult ei saanud tunnistajad rääkida OÜ-st Karelon, vaid mõnest teisest äriühingust. Tere Maja Leping OÜ Comintec ja OÜ Karelon vahel on sõlmitud 24.06.06 (I kd tl 193-199), töid on akteeritud kahe aktiga 29.07.2006 (I kd tl 171). Lisaks sellele, et lepingus on kokku lepitud tööde teostamisel objektil Pärnu mnt 138, Tallinn, millist aadressi Tallinnas ei ole ja mis näitab, et pooltel on suva, mida lepingusse kirja pannakse, siis ka akteeritud tööde hulgas on töid, mida peatöövõtjale ei ole üle antud. Nii ei ole aktis I kd tl 171 kajastatud krohvimistöid ja aktis I kd tl 173 kajastatud aknapalede ehitust kipsist peatöövõtjale üle antud. Peatöövõtja aktide hulgas on ka aktid, mis on koostatud lisatööde kohta, seega ei saa ka olla, et mingid tööd oleksid peatöövõtja aktidest puudu. Vastuolu esineb ka OÜ Karelon ja OÜ Comintec vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud krohvimistööde hinna ja aktides akteeritud krohvimistööde hinna vahel. Kui lepingus on nimetatud töö hinnaks 90.- krooni/m2, siis aktides 65.-/m
5. Korterelamu Astangu 21, Tallinn OÜ Estconde-E ja OÜ Comintec on selle objekti puhul akteerinud töid ajavahemikul 30.08.06 kuni 29.03.07 seitsme akti alusel (IV kd tl 210-211; 213-214; 216; 218-220; 222-223; 225-226; 228-229). OÜ Karelon ja OÜ Comintec vaheline leping kannab kuupäeva 10.06.06 (I kd tl 186-192). Akteeritud on töid kolme akti alusel 30.08; 29.09 ja 29.10.06 (I kd tl 175, 177, 179). Aktis I kd tl 175, mis on esimene OÜ Comintec ja OÜ Karelon vaheline akt, kuid selle aktis on muuhulgas kajastatud, et OÜ Karelon on eelmise aktiga 100% üle andnud aknapalede ehitus kipsist ja ja kipsi ja karkassi laadimistööd ja hoonesse tassimine. Selline ebakõla oleks võimatu, kui pooled oleks kajastanud tegelikke lepingulisi suhteid. Ülejäänud kajastatud tööd on aktide järgi akteeritud 100%-lises mahus. Vilmsi 32 elu- ja büroohoone AS Harju Ehitus on võtnud OÜ-lt Comintec töid vastu kolme aktiga 28.07.06 (III kd tl 143-145), 29.08.06 (III kd tl 147-151) ja 20.11.06 (III kd tl 153) ja OÜ Comintec OÜ-lt Karelon kahe aktiga (I kd tl 181; 183). OÜ Karelon on sellel objektil väidetavalt teostanud hüdroisolatsiooni- ja plaatimistöid. Tunnistaja T P rääkis, et XXXX XX objektil kasutati alltöövõttu pahteldamis- või krohvimistöödeks, siis kui sellel objektil ka alltöövõtja oli, ei andnud T. P ütlusi OÜ Karelon kohta, sest OÜ Karelon selliseid töid teostanud ei ole. Tegemist on ainukese OÜ-ga Karelon seotud objektiga, kus T. P oli objektijuhiks ja millisel objektil ta sai M. Purgele mahtusid ette näidata. Samas ei haaku M. Purgele väidetavate töötsoonide ettenäitamine, tunnistaja ütlustes nimetatud alltöövõtja poolt objektil tehtud tööd ja OÜ Karelon dokumentides kajastatud tööd. Kui peatöövõtjale OÜ Comintec poolt esitatud aktides on hüdroisolatsioonitööde kogumaht 308,5 m2, siis OÜ Karelon on OÜ-le Comintec üle andnud töid 497m2 (vahe 188,5 m2). Plaatimistöid on OÜ Karelon OÜ-le Comintec üle andnud 1391m2, kuid OÜ Comintec AS-le Harju Ehitus 514 m2 (toad+trepikoda), seega on OÜ Karelon töid rohkem üle andnud 877 m
6. Aktide järgi on lepinguline maht olnud 257 098, 40, arveid on OÜ Karelon esitanud 270 621, 20 krooni ulatuses. Kui võtta aluseks peatöövõtjale esitatud 11 mahud, siis on hüdroisolatsioonitöid akteeritud rohkem summas 7540 krooni ja plaatimistöid summas 144 705 krooni, kokku 152 245 krooni. Kohus leidis, et ehitussektoris ei olnud lepingutel ja kõige väga täpsel dokumenteerimisel määrav tähtsus ning erinev mahtude ja tööde aktides kajastatus tulenes sellest, et ehitussektoris ei olnud oluline tehtud tööde õige kajastamine, tehes selle järelduse asjaolust, et mitme lepingu puhul oli lepingus kokku lepitud tööde teostamise lõpptähtajana varasem tähtaeg kui tööd tegelikult aktidega vastu võeti. Selline kohtu järeldus on väär. Täiesti erinevad asjaolud on tööde teostamine lepingus kindlaksmääratud tähtaegu ületades ja tööde teostamine, mida lepingus/aktides ei ole fikseeritud. Kui peatöövõtjale ei ole näiteks uksepalede ehitust või kipsseinte ehitust üldse üle antud, ei saa seda põhjendada asjaoluga, et OÜ Ostport ja OÜ Comintec ning OÜ Karelon ja OÜ Comintec vahelistes aktides kajastati tööd üksikasjalikumalt. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ta ei arvesta peatöövõtjate/tellijate esindajatest tunnistajate ütlusi, kes väitsid, et akteeriti kõik teostatud tööd, sh ka lisatööd ehk lepingus kokku leppimata tööd ja ainult nende tegelikes mahtudes. Sellised väited on ka täiesti loogilised ja põhjendatud, sest ainult tehtud ja vastuvõetud tööd olid arve esitamise ja tasustamise aluseks. Tööde, mida peatöövõtjatele/tellijatele ei ole üle antud aktides kajastamine tõendab, et dokumendid on vormistatud mitte lepinguliste suhete ja tegelikult teostatud teenuse fikseerimiseks, vaid näilike lepinguliste suhete tekitamiseks, mille alusel on võimalik raamatupidamises ja maksuarvestuses kajastada alusetuid väljamakseid ja alusetut sisendkäibemaksu. Samuti leidis kohus, et selles, kui OÜ Karelon on töid andnud üle samal päeval lepingu sõlmimisega, ei ole midagi kummalist, kuna ka peatöövõtja ja OÜ Comintec vahel sõlmitud lepingute puhul on OÜ Comintec alustanud töid varem, kui on sõlmitud kirjalik leping (näiteks AS Harju Ehitus sõlmitud leping III kd tl 106-121). Teine leping, mille kohus on välja toonud, illustreerimaks sama näidet, so Q Ehitus ja OÜ Comintec vahel sõlmitud leping (IV kd tl 234-248) ei kinnita, et OÜ Comintec alustas töid enne lepingu sõlmimist. Nimetatud juhul on p 5 kohaselt OÜ Q Ehitus teavitanud OÜ-d Comintec erinevate tööde teostamise tähtaegadest, sh ka tööde osas, mida teostasid teised äriühingud. Vilmsi 32 objektil, kus OÜ Comintec on alustanud töid varem, kui on sõlmitud kirjalik leping, on aga juba lepingus ära märgitud tööde alustamise varasem kuupäev, mida OÜ Karelon ega OÜ Ostport puhul ei ole. Lisaks eeltoodule on OÜ Ostport ja OÜ Comintec vahel sõlmitud töövõtuleping OÜ Sadamarketi, Nõmme tee ridaelamute, Miss Mary of Sweden, Võsa 15a ja 15c korterelamute objektidel tööde teostamiseks varem kui peatöövõtja ja OÜ Comintec vahel. OÜ Karelon ja OÜ Comintec vahel on sõlmitud töövõtuleping varem kui peatöövõtjaga Vilmsi 32 elu- ja büroohoone puhul. Nõmme tee ridaelamud objekti puhul sõlmisid OÜ Comintec ja OÜ TRK Ehitus lepingu 04.04.2005 (III kd tl 194-200), siis OÜ Comintec ja OÜ Ostport vahel on leping sõlmitud pool kuud varem 20.03.2005 (I kd tl 15-19); Miss Mary of Sweden objekti puhul on leping Harju Ehitus ja OÜ Comintec vahel sõlmitud 11.08.2005 (III kd tl 106-120), OÜ Ostport ja OÜ Comintec vahel kuu aega varem, s.o 05.07.05 (I kd tl 40-44); Sadamarketi objekti puhul on AS Merko ja OÜ Comintec vahel sõlmitud leping 02.09.2005 (III kd tl 39-44), kuid OÜ Ostport ja OÜ Comintec vahel peaaegu poolteist kuud varem, so 22.07.2005 (I kd tl 45-49); Võsa 15a ja 15c, Jüri objektil on OÜ Q Ehitus ja alltöövõtja OÜ Comintec vahel sõlmitud 18.10.2005 12 (IV kd tl 234-248), Ostport ja Comintec vaheline leping on jällegi sõlmitud peaaegu kuu aega varem 24.09.05 (I kd tl 50-54). OÜ Karelon ja OÜ Comintec vahel on sõlmitud töövõtuleping varem kui peatöövõtjaga Vilmsi 32 elu- ja büroohoone puhul. Nimelt AS Harju Ehitus ja OÜ Comintec on lepingu sõlminud 10.07.2006, OÜ Karelon ja OÜ Comintec alltöövõtulepingu 15.06.
7. Kohus leidis, et see on eluliselt usutav, et alltöövõtja alltöövõtjaga on leping sõlmitud varasemal ajal, kuivõrd OÜ Comintec võis olla peatöövõtjale esitanud juba hinnapakkumise ja pidada lepingulisi läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Hinnapakkumise esitamine ei taga lepingu sõlmimist. Comintec ei saanud kuu-poolteist enne peatöövõtjaga lepingu sõlmimist olla teadlik ei lepingu mahtudest, hindadest ega üleüldse sellest, et hakkab reaalselt nendel objektidel töid teostama. Seega ei olnud võimalik võtta ka siduvaid lepingulisi kohustusi. Kreeditarvete osas on kohus leidnud, et juba tööde teostamise ajal ilmnes puudusi töös, mistõttu OÜ Comintec tasus OÜ-le Karelon väiksemas summas kui oli esitatud arve. Seega tõendavad kreeditarved, et poolte vahel eksisteerisid reaalsed lepingulised suhted. Kuna kriminaalasjas uuritud tõenditega kogumis on tõendatud, et OÜ Karelon arved kajastavad näilisi tehinguid, seega ka OÜ Comintec poolt OÜ-le Karelon esitatud kreeditarved kajastavad näilisi tehinguid ja neid ei oleks tohtinud OÜ Comintec raamatupidamises kajastada. Iru Hooldekodu osas on OÜ Comintec esitanud 27.11.2006 kreeditarve nr KR-29.06.06/2 (I kd tl 241). Nimetatud objekti kohta koostatud tööde vastuvõtmise aktidest nähtuvalt on tööde maksumus olnud 144 832,02 krooni ja sellises mahus töid on OÜ Comintec ka OÜ-lt Karelon vastu võtnud. Seega ei saa rääkida tööde lõpetamata jätmisest, kuna lepinguline maht on täidetud. Vilmsi 32 kortermaja objekti kohta on esitatud 27.11.2006 kreeditarve KR-30.08.06/2 (I kd tl 240). T. Lutsu sõnul esitati kreeditarve lepinguliste kohustuste vähendamiseks. Üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtub, et lepinguline maht on 257 098,40 ja tegelikult on akteeritud 270 621,
8. Seega lepingulise mahu ja akteeritud tööde vahe on 13 522,80 krooni. Vähendatud on aga tasumisele kuuluvat summat 55 324 krooni võrra. Pealegi on OÜ Comintec teatanud OÜle Karelon, et suutmatusega töid lõpetada Merivälja korterelamu objektil teeb OÜ Comintec ettepaneku tasaarveldada summa 55 324 krooni. Tegelikult on aga kreeditarve esitatud hoopis Vilmsi 32 objekti kohta. Ranniku 47 objekti kohta on OÜ Comintec esitanud kreeditarve samal päeval kui tööd on vastu võetud, so 29.10.
9. Kuigi OÜ Karelon ja OÜ Comintec vahelise akti kohaselt on töid lepingu mahust vähem akteeritud 53 910, 66 krooni, on OÜ Comintec teinud ettepaneku tasaarveldada 127 000 krooni. Kui tööde vastuvõtmisel ilmneb, et tööd on teostatud ebakvaliteetselt või on osad tööd tegemata, siis ei võeta neid töid vastu, samuti ei tasuta selliste tööde eest. Sellele vaatamata on OÜ Comintec tasunud OÜ Karelon esitatud arvete eest pärast kreeditarve KR-2810062 (I kd tl 239) esitamist 29.10.06 vastavalt 14.11, 15.11 ja 17.11.06 kokku 197 527,04 krooni. Selline käitumine viitab sellele, et kreeditarved ei ole koostatud nende esitamise päeval, vaid tagantjärele ja mitte teatistes viidatud põhjustel. Kohus leidis ka, et ei ole välistatud, et peatöövõtjad ei ole esitanud kõiki tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ja sellest võib olla tingitud asjaolu, et OÜ Ostport ja OÜ Karelon aktides on töid, mida peatöövõtja aktides ei ole kajastatud. Samuti ei ole kõikide objektide kohta esitatud OÜ Comintec hinnapakkumisi, mistõttu ei ole kohus veendunud, et kõik OÜ Comintec poolt tegelikult üleantud tööd kajastuvad tööde üleandmise- 13 vastuvõtmise aktides. Selline kohtu järeldus on otseses vastuolus tunnistajate ütlustega. Peatöövõtjate/tellijate esindajad andsid ütlusi, et kõik tööd, sh ka lisatööd akteeriti ja tegelikult teostatud mahtudes (etteakteerimist ei toimunud). Asjaolu, et OÜ Ostport ja OÜ Karelon aktides on akteeritud töid, mida peatöövõtjate ja OÜ Comintec vahelistes aktides ei kajastu ning mahtudes, mis ei ühti peatöövõtja aktidega, kinnitab, et aktid ja nende alusel koostatud arved on koostatud mitte tegeliku tööprotsessi kajastamiseks, vaid näilise võimaluse tekitamiseks OÜ-st Comintec rahaliste vahendite väljakandmiseks. Kohus on veel leidnud, et puuduvad igasugused tõendid, et M. Purge ja M. H oleks OÜ Karelon ja Ostport arvetelt väljavõetud summad tagastanud T. Lutsule. Ka see tõendab kohtu arvates tehingute tegelikku toimumist OÜ Karelon ja Ostport ning OÜ Comintec vahel. Tõendid selle kohta, et fiktiivsete arvete alusel väljakantud summad on jõudnud kande teinud isiku valdusesse, oleksid otsesed tõendid maksupettuses osalemises. Samas kui selliseid tõendeid ei ole suudetud koguda, ei tähenda selliste tõendite puudumine, et maksupettust ei saagi olla.

§ 3891

lg 1 dispositsioon näeb ette vastutuse maksuhaldurile valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarveldati või hüvitati alusetult suurele kahjuke vastav summa või enam. Seega eelnimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmiseks on vaja tuvastada deklaratsioonides valeandmete esitamine ja valeandmete alusel maksusumma laekumata jäämine vähemalt suurele kahjule vastavas summas. Muud asjaolud ei kuulu objektiivsesse koosseisu ja nende tõendamine ei ole kohustuslik. Kriminaalasjas uuritud tõenditega kogumis on tõendatud, et OÜ Ostport nimelt väljastas valeandmetega arveid M. H ja OÜ Karelon nimelt M. Purge ning nimetatud isikud edastasid need arved T. Lutsule, kes omakorda edastas need raamatupidajale OÜ Comintec raamatupidamises ja maksuarvestuses kajastamiseks. Selliste tehingute kohta väljastatud arvete kajastamisega OÜ Comintec raamatupidamises ning maksuarvetuses rikkus T. Luts M. Purge kaasaaitamisel süüdistuses nimetatud maksuseaduse sätteid. Näilike tehingute kohta koostatud arvete väljastamine ja maksukohustuslase esindajale edastamine arvete maksukohustuslase raamatupidamises kajastamiseks kujutab endast kuriteovahendi valmistamist ja edastamist ja seega ainelise kaasabi osutamist maksukohustuslase OÜ Comintec esindajale T. Lutsule. M. Purge väljastades OÜ-le Comintec valeandmetega arveid möönis nende OÜ Comintec raamatupidamises kajastamist. Valeandmetega arvete esitamise üheks eesmärgiks oli arve saaja maksukohustuse vähendamine. Valeandmetega arve alusel ülekande teostamisel saab isik aru, et väljamakse ei ole sellisel juhul ettevõtlusega seotud. Valeandmetega arvete koostamine M. Purge poolt ja edastamine T. Lutsule oli OÜ Comintec deklaratsioonides valeandmete esitamise eelduseks. Seejuures T. Luts oli teadlik, et OÜ-te Karelon ja Ostport poolt esitatud arved kajastavad valeandmeid, kuid sellele vaatamata edastas ta need raamatupidajale nendel olevate andmete deklaratsioonides kajastamiseks. T. Lutsu eesmärk oli OÜ-te Karelon ja Ostport arvetel kajastatud käibemaksu käibedeklaratsioonides kajastamisega ja tuludeklaratsioonides kajastamata jätmisega OÜ Comintec maksukohustuse vähendamine. Seega pani T. Luts

3891 lg-s 1 sätestatud teo toime kavatsetult ja M. Purge

§ 22lg 3 – 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo otsese tahtlusega.

Enne 15.03.2007 vastas

§ 3891

lg-s 1 sätestatud 14 kuriteokoosseisule

§ 386

lg 1 sätestatud koosseis ja

§-s 22 lg 3 – 3891 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule

§ 22lg 3 – 386 lg 1 sätestatud koosseis.

Karistus: Margus Purge on käesoleva asja raames arutatava teo toime pannud ajal, mil tal oli Võru Maakohtu poolt määratud 2-aasta pikkune katseaeg. Margus Purge on ka varasemalt karistatud maksukuriteo eest. Vaatamata sellele, et ta pani teo toime katseajal ja ta on ka karistatud kuriteo täideviijana sarnase teo eest, leian, et arvestades, et ta on teo toimepannud kaasaaitajana, mis on vähem ohtlik osavõtuvorm ning maksusumma, mis tema kaasaaitava teo tulemusena jäi riigi eelarvesse laekumata ületab vähesel määral kuriteo täitmiseks vajalikku piirmäära, siis on M. Purget võimalik karistada rahalise karistusega üle sanktsiooni keskmise määra. Ka T. Lutsul oli teo toimepanemise ajal karistatus eelmise kuriteo eest kustumata. Kuivõrd tema käitumise tulemusena on riigi eelarvesse laekumata maksusumma ligi 4 korda suurem kui M. Purge puhul, siis T. Lutsu suhtes palun rakendada tingimisi vangistust. Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et kohus on T. Lutsu ja M. Purge õigeksmõistmisega kohaldanud valesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis on toonud kaasa ebaseadusliku kohtulahendi. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-dest 318 lg 1 p 5, 321, 337 lg 1 p 4; 338 p 1, 2,3 prokurör palub: 1. Tühistada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 19.09.2011.a. otsus Toomas Lutsu ja Margus Purge õigeksmõistmises. 2. KrMS § 296 lg 1 alusel avaldada IV kd tl 56-57 asuv OÜ Amador-LC vastus uurimisasutus järelepärimisele ja hinnata seda kogumis teiste tõenditega. Teha uus otsus, millega: 1. Toomas Luts süüdi tunnistada

§ 3891

lg 1 järgi ja karistada teda selle eest 7kuulise vangistusega.

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.

Luts 2aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2. M. Purge süüdi tunnistada

§ 22

lg 3 - 3891 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 400 päevamäära (1 päevamäär on 3,20 eurot), so 1280 eurot.

1. Menetluskulud jätta süüdistatavate kanda. Apellant ei soovi suulist menetlust. VASTUVÄITED APELLATSIOONILE:
2. Oma vastuväidetes T.Lutsu kaitsja vandeadvokaat S.Sillar märgib, et lihtsustatult võib öelda, et käsitletavas kriminaalasjas vaieldakse selle üle, kas OÜ Comintec poolt erinevatel ehitusobjektidel tehtud tööd teostati osaliselt alltöövõtjate poolt või tehti tööd OÜ Comintec jõududega. Kohtusse esitatud süüdistusaktis asuti versioonina seisukohale, 15 et kuigi kõik ehitustööd on reaalselt tehtud, kandis OÜ Comintec näilikult tehtud tööde eest äriühingust raha välja. Maakohus uuris asjas kõiki esitatud tõendeid ning leidis, et süüdistusversioon ei ole tõendamist leidnud. Kohus on oma vastavat seisukohta põhjendanud läbi asjas kogutud tõendite hindamise. Seejuures on kohus otsuse lugejale mõistetetavalt ja arusaadavalt selgitanud, millisest tõendist milline järeldus tuleneb. Tõendamisküsimuse osas võttis kohus kokkuvõtlikult järgmise seisukoha - prokuröri esitatud tõendid nii üksikuna, kui kogumis võetuna, ei võimalda teha tõsikindlat järeldust, et OÜ Comintec nimel tehtud töid ei teinud isikud, kelle teenuse kasutamise eest on OÜ Comintec talle esitatud arvete alusel äriühingutele raha tasunud. Tundub, et süüdistusversiooni koostamisel ei pööranud prokuratuur vajalikku tähelepanu sellele, millises kohtumenetluses riigi etteheide äriühingutele ja selle juhtidele läbi vaadatakse. Tõenduslikust küljest esitab prokurör selliseid väiteid, mis võiksid ilma väiteid tõendamata olla tähenduslikud antud vaidluse lahendamisel küll haldusmenetluses, aga mitte kriminaalmenetluses. Teatavasti kehtib haldusmenetluses põhimõte, et isik on kohustatud ise lõplikult tõendama, et temapoolt tehtud maksustatud kulu kandmine oli põhjendatud. Kui ta seda tõendada ei suuda, siis ei olnud ettevõttel õigust teha tasutud käibemaksu osas tasumisele kuuluva käibemaksuga tasaarvestust. Nii ongi Riigikohtu halduskolleegium öelnud oma 20.06.2007 lahendis 3-3-1-3407järgmist: Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Just sellisest haldusmenetluses kehtivast põhimõttest ongi sisuliselt juhindunud süüdistus, unustades samas, et kriminaalasjas on absoluutne tõendamisekoormis pandud mitte kohtualusele, vaid süüdistavale poolele. Käesoleval juhul suutis süüdistus tõendada üksnes seda, et OÜ Ostport ja OÜ Karelon ei ole tasunud riigile OÜ-le Comintec osutatud teenuselt saadud käibemaksu. Kuid, milline kriminaalõiguslik seos ja suhestumine on OÜ Ostport ja OÜ Karelon maksude tasumisest kõrvalehoidmise ja OÜ Comintec vahel, seda ei ole süüdistus tõendanud. Süüdistus on üritanud tõendada ka seda, et OÜ Karelon ja OÜ Ostport ei olnud üldse võimelised alltöövõttu teenust osutama, kuna nendes ettevõtete puudusid nõutavad töötajad. Nimetatud asjaolule on Toomas Lutsul ja tema kaitsjal iseenesest raske vastu vaielda, aga samas puudub selleks ka vähimgi vajadus. Kõnealused OÜ-ga Comintec sõlmitud alltöövõtulepingud oli sisuliste tunnustepoolest tööjõurendilepingud. Lepinguga andsid alltöövõtjad OÜ Comintec kasutusse lepingus nimetatud töö tegemiseks vajalikku 16 tööjõudu. Tööjõu kasutamise eest tasus OÜ Comintec omakorda lepingus kokkulepitud rahasumma. Arusaamatutel, ja OÜ-st Comintec mittesõltuvatel põhjustel, ei tasunud lepingupartnerid maksuametile seaduses nõutud ulatuses makse. Toomas Luts ei oska aimata, kuidas saab temale kolmandate äriühingute maksukohustust ette heita. Süüdistus ei ole tõendanud, et Toomas Luts teadnuks lepingu sõlmimisel, et alltöövõtjad ei tasu OÜ-lt Comintec laekunud rahasummadelt vajalikke makse. Samas ei ole viidatud äriühingutele arusaamatutel põhjustel vastavasisulist kahtlustust isegi esitatud ning selle asemel nõutakse teistkordse käibemaksu tasumist teenuse ostjalt. Kaitsja näeks sellises nõudes mingitki loogikat, kui kriminaalmenetluses oleks tõestatud OÜ Comintec kuritegelik kokkulepe OÜ-ga Karelon ja OÜ-ga Ostport. Sellist asja tõendatud ei ole. Apellatsioonis on ilmselgelt otsitult proovitud ületähtsustada asjassepuutumatuid vastuolusid pea- ja alltöövõtjaga sõlmitud lepingute vahel. Need vastuolud ei ole kuritegelikud, ja on ilmselt tingitud kiirustamisest ja kirja vigadest. Samas eluline loogika kinnitab, et planeeritud maksupettuse puhul vormistatakse vajalikus dokumendid hoolikalt, mitte aga vastupidi. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad kinnitasid, et reeglina sai OÜ Comintec töödega hästi hakkama ning ükski peatöövõtja ei kontrollinud, kas kõik OÜ Comintec töölõigul viibivad töötajad olid OÜ Comintec töölepingulised töötajad. Mitte ükski tunnistaja ei kinnitanud süüdistusversiooni. Mitte ükski dokumentaalne tõend ei kinnitanud süüdistusversiooni. Süüdistusversioon külvab tõesti kahtlust, kuid kahtlustel puudub tõenditele tuginev põhistus. Oletustele süüdimõistvat kohtuotsust rajada aga ei ole võimalik. Sama seisukohta jagab ka värske Riigikohtu praktika. 03.10.2011 lahendis 3-1-1-68-11 punktis 8.2 leiti järgmist: Kolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on ringkonnakohus põhjendatult sedastanud, et tõendikogum, millele süüdistusversioon rajaneb, võimaldab küll teha järeldusi üldiselt toiminud süsteemi kohta, mille raames tegutses ebaseaduslike ülevaatuste vahendajana A. Sikut, kuid selle informatsiooni pinnalt ei saa täiendavate tõenditeta sisustada R. Nukki süüdistuse aluseks olevaid fakte. Refereerides jälitusprotokollide sisu ja tehes sellest omapoolseid järeldusi, jätab kassaator ühest küljest tähelepanuta, et ringkonnakohus on kõnealustele tõenditele andnud oma siseveendumusel põhineva hinnangu, teisest küljest aga selle, et vaidlustatud otsuses on ka selgitanud, miks need tõendid võimaldavad teha vaid oletusi. Oletustele ei saa süüdimõistvat otsust rajada, sest tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvad jälgitavalt põhistused selle kohta, miks tuleb R. Nukki temale esitatud süüdistuses õigeks mõista ja miks ei loeta kriminaalasjas kogutud tõendeid piisavaks, lugemaks altkäemaksu võtmist tõendatuks. 17 Kokkuvõtvalt leian, et maakohus on põhjalikult ja arusaadavalt selgitanud, miks puudub kohtul tõsikindel veendumus selles, et Toomas Luts on toimepannud maksukuriteo. Kohtu veendumuse kujunemine ja tõendid, mille alusel kohtul vastav veendumus tekkis, on kohtuotsuse lugejale arusaadavalt otsuses lahti kirjutatud. Kaitsja ei näe seda veenvat alust, miks tuleks maakohtu otsus tühistada. Otsuse tühistamine tähendaks ju sisulist etteheidet, et maakohus on midagi nii valesti teinud, et sellele saab ringkonnakohus reageerida ainult otsuse tühistamisega. Sellist rikkumist maakohtu otsusest tuvastada ei ole võimalik. Prokuröri süüdistusaktis ja apellatsioonis esitatud süüdistusversioon ja vaidlustusversioon, rajanevad tõenduslikust küljest üksnes oletustele ning süüdistaja tõendivabale arvamusele, aga mitte ühelegi kohtukõlbulikule tõendile. Apellatsiooni rahuldamiseks puudub seega alus. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni ja vastuväidete sisuga, leiab, et maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu.

§ 3891

lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused on avanud nii maakohus oma otsuses kui ka apellant. Kolleegium ei pea vajalikuks seda korrata. Maksuhaldurile valeandmete esitamine sisustati T.Lutsu süüdistuses sellega, et käibedeklaratsioonis oli tahtlikult suurendatud kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu summat OÜ Ostport ja OÜ Karelon nimel koostatud ja väljastatud fiktiivsetel arvetel näidatud käibemaksu võrra ning sellega alusetult vähendatud OÜ Comintec käibemaksukohustust, mille tagajärjel jäi kokku laekumata käibemaksu summas 822 677 krooni. OÜ Comintec tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides jättis tahtlikult kajastamata samade äriühingute poolt koostatud ja väljastatud fiktiivsete arvete alusel tehtud väljamaksed ja nendelt arvestamisele kuuluva tulumaksu, mille tulemusena jäi laekumata ettevõtte tulumaksu riigieelarvesse kokku 1 556 853 krooni. Maakohus on OÜ-ga Ostport seonduvalt tuvastanud, et alates 17.11.1003 oli osaühingu juhatuse ainuliige M H, kellele oli esitatud ka süüdistus

§ 22lg 3- 3891 lg 1,3 järgi.

Seoses M.H surmaga lõpetas maakohus 27. jaanuaril 2011 aastal määrusega tema suhtes menetluse. Kohtuliku uurimise käigus on prokuröri taotluse alusel M. H poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused KrMS § 291 p 1 alusel avaldatud, vahetult uuritud ning nende tõendina kasutamise osas vaidlus puudub. OÜ Karelon osas on kohus nii äriregistri andmete kui süüdistatava M.Purge ja tunnistaja M.M ütlustega/ 7 kd. t.lk139-146/ tuvastanud, et kuigi äriregistrisse tehtud kande kohaselt oli M.M süüdistuses esitatud perioodil äriühingu juhatuse liige ja osanik, ei 18 tegelenud tema äriühingu juhtimisega. Volitatud isikuks oli M.Purge, kes korraldas igapäevast tööd ja kogu majandustegevust. M.Purge’le oligi esitatud süüdistus

§ 3891

lg 1,3- § 22 lg 3 järgi, kus etteheidetetavaks teoks oli T.Lutsu poolt maksualase kuriteo toimepanemisele kaasaaitamine. Apellatsioonis on esitatud asjaolud millede alusel prokurör on jõudnud järeldusele, et OÜ-d Ostport ja Karelon olid variäriühingud, kelledel reaalne majandustegevus puudus. Kohtuotsusest tuleneb, et kohtule oli apellatsioonis märgitu teada. OÜ-l Ostport töötajate, põhivara, kontoriruumide puudumisest on ütlusi andnud kohtueelsel uurimisel M.H. On kinnitanud sularahas OÜ Comintec arveldamisest ja ka OÜ Ostport poolt nn ümbrikupalkade maksmisest ja riigile maksude mittemaksmisest. OÜ Kareloni osas on oma ütlused nii tööliste kui tööruumide puudumisest kui ka kolmanda isiku poolt äriühingu juhtimisest ja kontodele kantud sularaha väljavõtmisest andnud ütlusi nii M.Purge kui ka M.M. Kuigi kohus pole eraldi andnud OÜ-te Ostport ja Karelon’i majandustegevusele hinnangut on kohus kuriteo koosseisuliste tunnuste, eelkõige objektiivse külje tuvastamisel, deklaratsioonides kajastatud arvete fiktiivsuse kontrollimisel, jõudnud järeldusele, et arved, millede alusel OÜ Comintec käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu maha arvas ja nendelt arvestamisele kuuluva tulumaksu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis kajastamata jättis, ei olnud fiktiivsed. Maakohus on oma otsuses iga ehitusobjekti osas esitatud tõendeid eraldi analüüsides tuvastanud kokkuvõtvalt, et OÜ Comintec kasutas ehitusobjektidel alltöövõttu ning arvetel ettenähtud tööd olid objektidel ka tehtud, ehitustöid alltöövõtuna teostavaid teisi äriühinguid pole tuvastatud, seega pole tõsikindlalt prokurör suutnud tõendada, et süüdistuses esitatud tehingud olid näilised. Kohtukolleegium leiab, et tõendite kogumile antud ülaltoodud kohtu siseveendumusele põhineva hinnanguga ja järeldustega tuleb nõustuda ning apellandi väited ei kummuta süüdistusversiooni osas tekkinud kahtlusi. Kolleegium, pidamata vajalikuks korrata kõiki maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid annab hinnangu mõningatele apellandi väidetele. Apellant leiab, et alltöövõtu kasutamine kõikides süüdistuses nimetatud objektidel ei vasta tunnistajate, OÜ Comintec töödejuhatajate ütlustele ning isegi kui kasutati pole õige kohtu järeldus tööde teostamisest OÜ-te Ostport ja Karelon’i poolt kuna ükski tunnistaja pole ära tundnud M.Purget ega M.Ht kui objektil töid juhtinud või teostanud isikut. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri apellatsioonis esitatud vastavasisulised väited ei ole kooskõlas tunnistajate T.P’i, J.OM ega R.Tse poolt antud ütlustega. Nimelt on T.P kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel / 7 kd. t.lk. 175- 178/ andnud ütlusi sellest, et tema majandustegevusega seotud lepinguid üldiselt ei sõlminud. Kui OÜ-l Comintec tekkis objektil tööjõupuudus, teavitas ta sellest juhtkonda, kes saatis lisatööjõudu. Millistest äriühingutest neile tööjõudu juurde tuli, ta ütelda ei osanud. Küll aga on ta kokku puutunud Margus Purgega ja seda seoses erinevatel objektidel tööde teostamisega. Millistel täpselt ei mäleta, samuti ei mäleta kordi, arvab, et 2 korda, kuid mäletab, et 19 vaatasid koos objekti üle, tema näitas M. Purgele mis töid oli vaja teostada. Tema alltöövõtuga kokku ei puutunud, tööde vastuvõtmisega ei tegelenud. Tunnistaja J.OM on kinnitanud/ 7 kd. t.lk. 204-206/, et kui töödega oma jõududega hakkama ei saadud, kasutati alltöövõttu. Millistel objektidel seda täpselt tehti, ei mäleta. Samuti ei mäleta milliste äriühingutega oli tegemist, tema nende töödejuhatajatega ei suhelnud, rääkis vaid töötajatega. T.Lutsu on näinud OÜ Comintec kontoris, M Ht ei tea, kuid Mi nimelisi töötajaid võis olla mitmeid. Alltöövõtu vastuvõtmisega, aktide allkirjastamisega tegeles T.Luts. Tunnistaja R.T on andnud istungil ütlusi / 7 kd. t.lk. 206-208/, et ehitusobjektidel tööde teostamiseks kasutas OÜ Comintec alltöövõttu. Kui seda oli vaja teha, pöördus ta T.Luts’u poole ja viimane tegeles selle küsimusega. Milliste äriühingud töötajad alltöövõtu korras ja millistel objektidel täpselt töötasid, ei oska ütelda, ei mäleta, tema ühtegi lepingut ei sõlminud. Kohtukolleegium, analüüsides tunnistajate poolt antud ütlusi kogumahus leiab, et esimese astme kohtu poolt nimetatud tõenditele antud hinnangu muutmiseks prokuröri apellatsioonis veenvad argumendid puuduvad. Kolleegium leiab, et nimetatud tunnistajate ütluste alusel pole võimalik tuvastada, et ehitusobjektidel mingil juhul ei saanud töid teostada kas M.H ise, nagu ta on oma kohtueelsel uurimisel antud ütlustes märkinud / 6 kd. t.lk. 63-70/ või siis tema või M.Purge poolt hangitud tööjõud. Seda enam, et tunnistajana ülekuulatud T.P on kinnitanud just asjaolu, et osadel objektidel oli M.Purge isikuks, kellele ta näitas ette vajaliku töölõigu, mis ka võõra tööjõu poolt tehtud sai. Prokurör on apellatsioonis, eraldi ehitusobjektide osas, esitanud oma argumendid vastuoludest pea- ja alltöövõtjaga sõlmitud dokumentatsiooni vahel, teatavatest ebakõladest nii töömahtude kui tehtud tööde osas. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud osalised vastuolud ja ebakõlad on maakohtule teada olnud ja maakohus on toetudes nii T.Lutsu ütlustele, kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud äriühingute dokumentatsioonile kui ka tunnistajate, peatööettevõtjate esindajate ütlustele, jõudnud järeldusele, et nimetatud vastuolud ei anna alust tõsikindlalt tuvastada, et arvetel esitatud töid OÜ-d Ostport ja Karelon ei teostanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et erinevates aktides esitatud tööde lahtikirjutamise põhjalikkus või viis, ei anna alust tuvastada, et selliseid töid ei ole üldse tehtud või peatöövõtja poolt vastu võetud. Nii on prokurör heitnud näiteks ette, et Tere Maja aktides on OÜ Kareloni ja OÜ Comintec vahel teostatud tööde aktis äranäidatud krohvimistööd, mida aga peatöövõtja akt ei sisalda/ 1 kd t.lk. 171/. Samas on prokurör jätnud tähelepanuta, et peatöövõtja aktis on ära toodud betoonseinte viimistlemine/2 kd. t.lk. 94/, mis võib hõlmata ka krohvimistöid. Astangu tn 21 korterelamu osa on prokurör märkinud, et OÜ Karelon ja OÜ Comintec vaheline leping kannab kuupäeva 10.06. 2006/ 1 kd. t.lk. 186/. Esimene tööde üleandmise akt on 30.08.2006 kuid seal on juba ära näidatud enne 100% akteeritud töödeks aknapalede ehitus kipsist ja kipsi ja karkassi kohalteoimetamise tööd/ 1 kd. t.lk. 175/. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et nimetatud aktis on selline märge tõepoolest olemas ja nende tööde tegemise hinnaks on 0 senti. Eelmine akt, mis sisaldab vaid neid kahte tööd kannab 20.07.2006 aasta kuupäeva, kuid objektiks on esitatud Tere Maja, kusjuures sama kuupäeva Tere Maja akt on tegelikkuses ka kriminaalasjas olemas/ 1 kd. 20 t.lk. 171/. Peatöövõtja on aktiga omakorda aknapalede kipsist ehitustööd vastu võtnud/4 kd. t.lk. 210-229/. Kohtukolleegium leiab, et aktis objekti nimetuses tehtud viga ei anna alust tuvastada, et tegelikud lepingulised suhted puudusid. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et prokuröri poolt apellatsioonis esitatud minetustele on maakohus otsuses tähelepanu pööranud ja kolleegiumi arvamuse kohaselt ei ole nende alusel üheselt tõendatud, et OÜ Karelon ja OÜ Ostport poolt väljastatud ja arvetel äranäidatud töid üldse ei teostatud, et igasugused lepingulised suhted tegelikult puudusid. Kolleegium leiab, et apellatsiooni väidetega pole kummutatud maakohtu järeldus, et süüdistuses esitatud arvete alusel OÜ Comintec nimel T.Lutsu poolt esitatud deklaratsioonides äranäidatud väljamaksed olid seotud ettevõtlusega ning sisendkäbemaks kuulus tasumisele kuuluvalt käibemaksusummalt mahaarvestamisele ning nendelt väljamaksetelt ei tule arvutada ja tasuda tulumaksu mistõttu pole tegemist maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmete esitamisega. T.Lutsu tegevuses maksualase kuriteokoosseisu ebapiisava tõendatuse ja kõrvaldamata kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise põhimõtte kohaldumise tõttu õigeksmõistva otsuse tegemine tõi seaduslikult endaga kaasa ka M.Purge õigeksmõistmise maksukuriteost osavõtus. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19.septembri 2011 aasta otsuse muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA STEN LIND 21