lg 1, § 345 lg 1 ja § 346 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.
Bürgerile mõistetud vangistus osaliselt täitmisele ning määrati, et koheselt kuulub ärakandmisele 2 kuud vangistust ja ülejäänud vangistuse osa, so 10 kuud vangistust, ei pöörata
Bürger ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p-s 1 ettenähtud kohustust, so heastada KÜ-le Tallinna mnt 36 kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 65 924,75 krooni hiljemalt 08.06.2012. Sama maakohtu otsusega mõisteti S. Bürger süüdi
lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära ulatuses, so summas 7500 krooni ja
järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 50 miinimumpäevamäära ulatuses, so summas 2500 krooni.
Bürgerile liitkaristuseks rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära ulatuses, so summas 10 000 krooni. Ühtlasi määrati rahaline karistus iseseisvalt täitmisele. S. Bürgerile esitati süüdistus
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles KÜ Tallinna mnt 36 esimees, ajavahemikus 28.03.2002 kuni 01.10.2003, kuritarvitas oma ametiseisundit, kasutades ilma üldkoosoleku ja juhatuse koosoleku otsuseta KÜ Tallinna mnt 36 vahendeid, mida käsutas ainuisikuliselt ja kontrollimatult, soetas erinevaid kaupu ja teenuseid, mis ei olnud seotud KÜ Tallinna mnt 36 tegevusega, ning seejärel pööras need enda kasuks. Samuti võttis S. Bürger KÜ Tallinna mnt 36 kassast rahalisi vahendeid nende kasutamist kinnitavaid raamatupidamisdokumente esitamata ja seejärel omastas need, omamata üldkoosoleku otsust maksis korteriühistusse tööle võetud santehniku A.K. ja oma naise V.B. telefonikõnede eest, ilma üldkoosoleku otsuseta omavoliliselt tõstis isikliku transpordi kasutamise eest makstavat hüvitist 500 kroonilt 1000 kroonile (vastavalt ARK-i andmetele sel ajal isiklikku transpordivahendit ei omanud), omastades varem korteriühistu raha eest soetatud apellatsioonides vaidlustatud järgmised esemed: - keevitustransformaator maksumusega 4000 krooni; - arvuti «PENTIUM-200» maksumusega 2200 krooni; - printer maksumusega 2699 krooni; - autokompensatsioon a 500 kooni kuus kogusummas 2500 krooni; - arvuti 1tk. maksumusega 6700 krooni; - monitor 1 tk. maksumusega 2500 krooni; - printer 1 tk. maksumusega 2700 krooni; Ühtlasi on apellatsioonides vaidlustatud S. Bürgerile esitatud süüdistust
järgi järgmistes episoodides selles, et 2 - tema, 31.08.2003 sai Tallinna mnt 36 korteriomanikelt (korterid nr 20, 21, 22, 30, 33, 36, 39, 42, 45, 52, 61, 62, 65, 69, 71, 77, 83, 94, 95, 107, 110, 113) korteriüüri sularahas 2003.a. augusti eest kogusummas 6768,85 krooni, saadud raha panka ei edastanud, raha kasutamist tõendavaid kuludokumente ei esitanud, saadud raha omastas; - tema, 30.09.2003 sai Tallinna mnt 36 korteriomanikelt (korterid nr 20, 21, 23, 30, 36, 39, 45, 52, 61, 62, 65, 69, 71, 77, 83, 95, 107, 110, 113) korteriüüri sularahas 2003.a. septembri eest kogusummas 4964 krooni, saadud raha panka ei edastanud, raha kasutamist tõendavaid kuludokumente ei esitanud, saadud raha omastas. S. Bürgerile esitati süüdistus ka
lg 1 järgi apellatsioonides vaidlustatud episoodis selles, et tema, ajavahemikus 14.05.2003 kuni 31.05.2003, viibides aadressil Narva Tallinna mnt 65, eesmärgiga saada juhatuse koosoleku poolt määratud 500 krooni suuruse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise asemel hüvitist 1000 krooni ulatuses, esitas KÜ Tallinna mnt 36 raamatupidajale I.T. teadvalt võltsitud KÜ Tallinna mnt 36 juhatuse koosoleku protokolli, kuhu oli lisatud p. 2.11., mis puudutas otsust suurendada isikliku transpordi kasutamise hüvitist 500 kroonilt 1000 kroonile kuus, protokollis oli vaid üks, juhatuse liikme L.S. allkiri, kuna tegelikkuses sellist otsust korteriühistu juhatuse koosolekul vastu ei võetud. Lisaks esitati S. Bürgerile süüdistus ka
järgi selles, et tema, ajavahemikus 23.10.2003 kuni 24.11.2003, vaatamata KÜ Tallinna mnt 36 valitud uue juhatuse liikmete korduvatele kirjalikele ja suulistele nõudmistele, hoidis kõrvale KÜ Tallinna mnt 36 asjaajamiseks vajalike majandus- ja finantsdokumentide ning korteriühistu põhikirja ja pitsati üleandmisest uuele juhatusele, hoides neid ilma seadusliku aluseta enda käes kuni 24.11.2003, mil need olid temalt ära võetud käesoleva kriminaalasja raames võetuse protokolliga. Süüdistatav S. Bürger tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt. Maakohus leidis, et S. Bürgeri tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning S. Bürgerile esitatud süüdistustest on tõendamist leidnud täies ulatuses süüdistus
346 järgi ning
Süüdistus
lg 1 järgi apellatsioonides vaidlustatud osas Maakohus leidis, et augustis ja septembris 2003 korteriüüri eest saadud raha omastamine S. Bürgeri poolt on tõendatud nii tunnistajate N.G. , I.T. i, O.S. ja L.S. ütlustega, mida kinnitavad revisjonikomisjoni akt ning dokumentaalsed tõendid, mis asuvad kohtu poolt vaadeldud asitõendite hulgas. Siinkohal analüüsib maakohus teavet, mis sisaldub kaustas „Kassa“. Keevitustransformaatori omastamine maksumusega 4000 krooni on maakohtu hinnangul tõendatud S. Bürgeri ütlustega, kes seletas kohtule, et antud vara asub käesoleva ajani tema garaažis. Maakohus asus seisukohale, et S. Bürgeri väited selle kohta, et ta ei soovinud seda transformaatorit omastada, on ümber lükatud S. Bürgeri enda käitumisega. Nii on transformaator juba 7 aastat tema valduses. Maakohus leidis, et kui S. Bürger ei oleks soovinud seda omastada, oleks ta võinud transformaatori koheselt pärast vallandamist KÜ juhatuse ruumi jätta, kuid S. Bürger vastupidiselt hõivas selle ning hoidis (ja hoiab käesoleva ajani) enda garaažis. Sellise käitumisega väljendas maakohtu arvates S. Bürger tahtlust seda hõivata. Lisaks leidis maakohus, et keevitustransformaatori maksumus on tõendatud KÜ konto väljavõttega. Maakohtu hinnangul on arvutikomplekti (arvuti maksumusega 6700 krooni, monitor maksumusega 2500 krooni, printer maksumusega 2700 krooni) omastamine S. Bürgeri poolt maksumusega üldsummas 11 900 krooni tõendatud nii S. Bürgeri enda ütlustega (seletas, et ostis arvutikomplekti Elionist KÜ arvelt. Pärast seda lepiti kokku, et ta ostab selle arvutikomplekti endale, vormistati sellekohane arve. Arvutikomplekt jäi temale, kuid arvet ei ole ta käesoleva ajani kinni maksnud, sest unustas ära), kui ka arvega nr 9, millest nähtub, et KÜ esimees S. Bürger ostis selle komplekti KÜ Tallanna mnt 36 käest ning pidi tasuma KÜ-le 11 900 krooni. Printeri omastamine S. Bürgeri poolt maksumusega 2699 krooni on maakohtu hinnangul tõendatud revisjoniaktiga. 3 Hüvitise omandamine S. Bürgeri poolt isikliku auto kasutamise eest (süüdistuses „autokompensatsioon“) üldsummas 2500 krooni on maakohtu hinnangul tõendatud tunnistaja I.T. i ütlustega ning juhatuse koosolekute protokolliga. 19.07.2002 juhatuse koosoleku protokollist (asitõendite hulgas asuv must kaust nimega „KÜ Tallinna mnt 36“) nähtub, et nimetatud päeval otsustati, et S. Bürgerile makstakse isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitisena 500 krooni kuus. Viidatud kaustas asuvast 13.05.2003 KÜ juhatuse protokollist, mis oli esitatud raamatupidajale I.T. , on allkirjastatud kõikide KÜ juhatuse liikmete poolt. Nimetatud protokollis ei ole aga kajastatud, et S. Bürgeri hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest oleks tõstetud. Sama protokolli teise variandi koopiasse (eespool viidatud kaustas), mis on allkirjastatud vaid ühe juhatuse liikme (L.S. ) poolt, on võrreldes esimese protokolli versiooniga lisatud p 2.11, mille kohaselt ülalnimetatud hüvitist suurendatakse 500 krooni võrra, st 1000 kroonini kuus. Viidatu alusel jõudis maakohus järeldusele, et KÜ juhatuse koosolek ei võtnud tegelikult vastu otsust hüvitise suurendamise kohta ja teine protokoll on võltsitud ning S. Bürger esitas selle võltsitud protokolli raamatupidajale tahtlikult, eesmärgiga suurendada KÜ poolt temale makstava hüvitist 500 krooni võrra, 1000 kroonini kuus. Maakohus märkis, et asitõendite hulgas asuva rohelise kausta „Tallinna mnt 36 Avansovõe otšetõ (avansiaruanded) Sergei Bürger“ lehekülgedest nähtub, et tegelikult sai S. Bürger suurendatud hüvitist 5 kuu jooksul, st summas 5000 krooni, millest 2500 krooni sai alusetult, võltsitud juhatuse koosoleku protokolli alusel, ning omastas selle. Maakohus asus ka seisukohale, et omastamise süüdistus on kinnitust leidnud vaid osaliselt, sest S. Bürgeri versioon selle kohta, et ülejäänud vara oli ostetud ja ära kasutatud KÜ huvides, ei ole ümber lükatud. Maakohus leidis, nagu nähtub tunnistaja I.T. i ütlustest ja mida kinnitab raamatupidamisekspertiis, et vastav arvestus oli antud korteriühistus halb või puudus üldse, mistõttu ei ole vastava arvestuse puudumise tõttu võimalik otsustada, millised tööriistad ja materjalid olid ostetud ja vajalike tööde tegemiseks kulutatud. Ühtlasi märkis maakohus, et vastava arvelduse ja kulutatud vara mahakandmise aktide puudumist võib S. Bürgerile kui KÜ esimehele küll ette heita, kuid sellist tegevust ei saa omastamisena kvalifitseerida ja vastava arvestuse ja kulutatud vara mahakandmise aktide puudumine ei anna veel alust arvata, et need tööriistad ja materjalid olid S. Bürgeri poolt omastatud. Süüdistus
lg 1 järgi apellatsioonides vaidlustatud osas Maakohus leidis, et KÜ Tallinna mnt 36 juhatuse koosoleku võltsitud protokolli esitamine S. Bürgeri poolt on tõendatud S. Bürgeri ja tunnistaja I.T. i ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega – 19.07.2002 juhatuse koosoleku protokolliga ja 13.05.2003 koosoleku protokolliga kahes versioonis, mis asuvad kohtu poolt vaadeldud asitõendite hulgas (must kaust nimega „KÜ Tallinna mnt 36“). Eeltoodu alusel jõudis maakohus järeldusele, et KÜ juhatuse koosolek ei võtnud tegelikult vastu hüvitise suurendamise otsust, teine protokoll on võltsitud ning S. Bürger esitas selle võltsitud protokolli raamatupidajale tahtlikult, eesmärgiga suurendada KÜ poolt temale makstavat hüvitist 500 krooni võrra, 1000 kroonini kuus. Süüdistus
järgi Majandus- ja finantsdokumentide, korteriühistu põhikirja ning pitsati peitmine S. Bürgeri poolt on tõendatud nii tema enda ütlustega, kui ka kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. S. Bürger ei eita, et pärast tema vallandamist KÜ esimehe töökohalt ei andnud ta ülalnimetatud dokumente ja pitsatit uuele KÜ esimehele ega juhatuse liikmetele üle, kuna ta ei soovinud seda ilma üleandmise-vastuvõtmise aktita teha. S. Bürger andis kõik dokumendid üle uurijale. pBürger, et juurdepääs sellele ruumile oli vaid temal. Maakohus asus seisukohale, et asja peitmine võib seisneda ka selles, et õigustatud isikul pole juurdepääsu sellele asjale.
ettenähtud kuriteokoosseis on täidetud ka siis, kui isik hoiab dokumente või pitsati sellises kohas, kuhu teistel isikutel teadvalt juurdepääsu ei ole. Maakohus käsitles kannatanu esindaja L. B. ja tunnistaja L.G. ütlusi. 4 Maakohtu hinnangul kinnitavad eelnimetatute ütlusi ka dokumentaalsed tõendid. Peale selle märkis maakohus, et teistest dokumentidest (S. Bürgerilt KÜ dokumentide võetuse määrus ja võetuse protokoll, äravõetud dokumentide vaatlusprotokoll ning läbiotsimise määrus ja protokoll S. Bürgeri juures) nähtub, et dokumendid ja pitsat olid S. Bürgeri poolt üle antud alles pärast politsei sekkumist. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus tuvastas, et süüdistatava puhul karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes ja kergendavaid asjaolusid
Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et süüdistatav pani tahtlikult toime kolm teise astme kuritegu, millest kahe eest karistatakse vaid rahalise karistusega (
enne 01.01.2004 ja
).
lg 1 ettenähtud kuriteo eest võib mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lisaks arvestas maakohus ka asjaolu, et S. Bürger on varem karistamata, nagu ka tema süü astet kuritegude toimepanemisel ning asjaolu, et kõik kuriteod on toimepandud juba 7-8 aastat tagasi. Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et
Bürgerile määrata karistuse alla sanktsioonide keskmist määra ning
Samuti arvestas maakohus süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist, millest kohtu arvamusel nähtus, et ta ei kahetse toimepandut, sest vaatamata sellele, et S. Bürger tunnistas ennast süüdi 33 000 krooni omastamises, ei hüvitanud ta ega hakanud 7 aasta jooksul hüvitama korteriühistule tekitatud kahju vähemalt selles summas, mida ta ise üles tunnistab. Seoses sellega kohaldas maakohus S. Bürgeri suhtes
lg 1 järgi šokivangistust
Maakohus asus seisukohale, et
kohaldades pole võimalik tagada kannatanule tekitatud materiaalse kahju kiiret hüvitamist. S. Bürgeri käitumisest nähtub, et ta ei kavatse seda vabatahtlikult teha. Samal põhjusel jättis maakohus aresti alla ka S. Bürgeri vara. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu S. Bürgeri kaitsja I. Belugini apellatsioon S. Bürgeri kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist S. Bürgeri süüdimõistmises
lg 1 järgi järgmistes episoodides – printeri maksumusega 2699 krooni omandamine, autokompensatsiooni summas 500 kooni kuus kogusummas 2500 krooni omandamine, arvuti maksumusega 6700 krooni omandamine, monitori maksumusega 2500 krooni omandamine ja printeri maksumusega 2700 krooni omandamine, 31.08.2003 ja 30.09.2003 KÜ Tallinna mnt 36 korteriomanike raha summas 6768,85 ja 4964 krooni omandamine – ning palub teha uue otsuse, millega S. Bürger nimetatud episoodides õigeks mõista. Sellest tulenevalt palub kaitsja maakohtu otsuse tühistamist S. Bürgerile
lg 1 järgi karistuse mõistmises ning uue otsusega vastavalt süüdistuse mahu vähenemisele mõista S. Bürgerile kergem karistus. Lisaks taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist S. Bürgeri süüdimõistmises
lg 1 järgi KÜ Tallinna mnt 36 juhatuse koosoleku võltsitud protokolli kasutamise episoodis ja teha uus otsus, millega S. Bürger õigeks mõista. Sellest tulenevalt palub kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ka S. Bürgerile
lg 1 järgi karistuse mõistmises ning uue otsusega vastavalt, arvestades süüdistuse mahu vähenemist ja kuriteo toimepanemise aega, mõista S. Bürgerile kergem karistus. Samuti taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist S. Bürgeri süüdimõistmises
Bürger õigeks mõista. Kaitsja taotleb S. Bürgerile lõpliku karistusena mõista rahaline karistus, kohaldades
sätteid 3-aastase katseajaga, arvestades sealjuures, et kuriteo toimepanemisest on möödunud enam kui 7 aastat. 5 Esmalt leiab kaitsja, et süüdistuses märgitud korterite nr 20, 21, 22, 23, 30, 33, 36, 39, 42, 45, 52, 61, 62, 65, 69, 71, 77, 83, 94, 95, 107, 110, 113 omanikud oli vaja kohtuistungil kannatanutena üle kuulata, kuna süüdistatav seda taotles (KrMS § 273 lg 1 p 1). Nimetatud taotluse jättis maakohus aga rahuldamata. Maakohus jõudis järeldusele süüdistatava süüst kannatanuid üle kuulamata ja veendumata selles, et süüdistuses märgitud korteriomanikud tõesti andsid oma raha kellelegi maksetena korteriühistule augustis-septembris 2003. Kaitsja hinnangul ei ole S. Bürgeri süü korterite nr 20, 21, 22, 23, 30, 33, 36, 39, 42, 45, 52, 61, 62, 65, 69, 71, 77, 83, 94, 95, 107, 110, 113 omanike raha omastamises augustis-septembris 2003 vaidlustatava kohtuotsusega põhjendatud ja uuritud dokumentidega tõendatud. Nagu nähtub vaidlustatavast kohtuotsusest, ei andnud keegi asjas ülekuulatud tunnistajatest ütlusi, mille kohaselt oleks keegi andnud S. Bürgerile üle korteriomanikelt augustis-septembris 2003 saadud raha summas 6768,85 krooni ja 4964 krooni. Arvutikomplekti osas leiab kaitsja, et nimetatud episoodis maakohtu järeldus süüdistatava süüst on vastuolus maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega (KrMS § 339 lg 1 p 8). Kohus tuvastas, et arvutikomplekt maksumusega üldsummas 11 900 krooni oli müüdud süüdistatavale. Selles episoodis kuriteokoosseisu tunnused S. Bürgeri tegudes
lg 1 järgi puuduvad, so võlgnevus korteriühistu ees summas 11 900 krooni ja kohustus tasuda VÕS-is ettenähtud viivis maksega viivitamise eest. Kaitsja märgib, et antud vaidlus lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. Printeri maksumusega 2699 krooni episoodis ei ole kaitsja arvates maakohtu järeldus S. Bürgeri süüst põhjendatud ja motiveeritud (KrMS § 339 lg 1 p 7). Kaitsja arvates ei ole ka tõendatud S. Bürgeri süü autohüvitise kogusummas 2500 krooni omastamisel. Kaitsja viitab tunnistaja I.T. i ütlustele. Kaitsja arvamusel tuvastas maakohus, et on olemas teine, lõpuni vormistamata juhatuse koosoleku protokoll. Seejuures puudub kaitsja hinnangul alus järelduseks, et juhatuse koosolekut auto kasutamistasu suurendamiseks läbi ei viidud. Süüdistatav selgitas, et koosolek toimus, kuid juhatuse koosoleku protokolli ta lõpuni ei vormistanud. Seetõttu ei ole süüdistatava väited, et juhatuse koosolek toimus, otsus oli vastu võetud ja et juhatuse koosoleku protokoll ei ole võltsitud, ei ole kohtuistungil uuritud tõenditega ümber lükatud, aga maakohtu järeldus süüdistatava süüst võltsitud juhatuse koosoleku protokolli kasutamises ja 2500 krooni omastamises ei vasta kohtu poolt tuvastatud asjaoludele (KrMS § 339 lg 1 p 8). Süüdistuse kohta
S. Bürgerile on süüdistuses ette heidetud korteriühistu asjaajamiseks vajalike majandus- ja finantsdokumentide ning korteriühistu põhikirja ja pitsati peitmine ajavahemikul 23.10.2003 kuni 24.11.2003. Kaitsja arvamusel on selline süüdistus konkretiseerimata. Selles ei ole nimetatud konkreetseid dokumente ega näidatud dokumentide koostamise aega, nagu ka tunnuseid, mille alusel lasus S. Bürgeril kohustus neid anda üle konkreetsel ajavahemikul. Seetõttu on kaitsja arvates võimatu hinnata, kas süüdistuses nimetatud dokumentide ja pitsati suhtes kehtis üleandmise kohustus või mitte. Tulenevalt eelmärgitust on kaitsja seisukohal, et maakohus on käesoleva kriminaalasja lahendamisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna S. Bürger on süüdi tunnistatud konkretiseerimata süüdistuse alusel. S. Bürgerile esitatud süüdistuses ega ka kohtuotsuses ei ole vajalikul määral konkretiseeritud, millised olid ametlikud dokumendid, mille peitmist S. Bürgerile ette heidetakse. Siinkohal viitab kaitsja Riigikohtu lahendile kriminaalasjas 3-1-1-96-06, mille kohaselt tuleb kaaluda süüdistatava õigeksmõistmist, kui süüdistus on sedavõrd puudulik, et see toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise võimatuse või kui sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus. Lisaks sellele, tuvastas maakohus, et ajavahemikul alates 23.10.2003 kuni 24.11.2003, kõik asjad, mis on kirjeldatud süüdistuse selles episoodis, asusid korteriühistu juhatuse ruumis. Süüdistatav selgitas, et selle ruumi võtmed ei olnud ainult tema käes, vaid ka teistel korteriühistu juhatuse liikmetel. Seetõttu oli uutel korteriühistu juhatuse liikmetel võimalus siseneda ruumi, kus olid hoiul süüdistuses märgitud dokumendid ja pitsat. Mingid süüdistatava teod ei takistanud uuel juhatuse koosseisul siseneda juhatuse keldriruumi ja võtta nimekirja alusel vastu kogu dokumentatsioon ja pitsat. 6 Kaitsja hinnangul on käesolevas asjas süüdistatavale karistuse määramisel vaja arvesse võtta Riigikohtu seisukohta – kriminaalasja mõistliku aja jooksul menetlemise nõuet. Siinkohal viitab kaitsja Riigikohtu lahenditele kriminaalasjades 3-1-1-118-09 ja 3-1-1-43-10 ning märgib, et käesolevas asjas kestab juba menetlemine S. Bürgeri suhtes ligikaudu 7 aastat, mida kaitsja hinnangul ei saa lugeda mõistlikuks, arvestades asja keerukust, mis ei ületa keskmist kriminaalasja. S. Bürgeri apellatsioon S. Bürger taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist tema süüdimõistmises
lg 1 järgi osas, mille kohaselt sai ta KÜ Tallinna mnt 36 elanikelt raha, printeri maksumusega 2699 krooni omastamises, arvutikomplekti omastamises, keevitustransformaatori omastamises, arvuti Pentium-200 maksumusega 2200 krooni omastamises. Lisaks taotleb S. Bürger maakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises
lg 1 järgi juhatuse koosoleku protokolli võltsimise episoodis ning temale mõistetud karistuse osas. Samuti taotleb S. Bürger maakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises
S. Bürger ei nõustu tema süüdimõistmisega KÜ Tallinna mnt 36 elanikelt raha saamises, sest mitte ükski maakohtu poolt ülekuulatud tunnistaja ei kinnitanud S. Bürgerile raha andmist ja ei esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks S. Bürgeri poolt majaelanikelt raha saamist. Lisaks märgib S. Bürger, et ühtlasi ei rahuldatud tema taotlust kutsuda tunnistajateks süüdistuses nimetatud korterite elanikud. Samuti keelduti kutsuda tunnistajateks KÜ Tallinna mnt 36 tööde läbiviijad kooskõlas esitatud arvetega. S. Bürger märgib, et komplekti arvuti-monitor-printer maksumusega 11 900 krooni omastamise asjaolus tuvastas maakohus, et tal oli õigus omandada see järelmaksuga. S. Bürger märgib, et teise printeri kohta, mis maksis 2699 krooni, ei tea ta midagi, sest arvuti Pentium II koos monitori ja printeriga said üle antud uuele juhatusele. S. Bürger peab võimalikuks, et jutt on ühest ja samast printerist, mis kuulub komplekti maksumusega 11 900 krooni. Keevitustransformaatori asjaolu kohta märgib S. Bürger, et I.T. pakkus, keeldudes müügiakti sõlmimisest, vormistada akti mõne väljamõeldud inimese nimele. 25.05.2002 andis S. Bürger üle ja tema võttis vastu sellise akti. S. Bürgeri hinnangul tekib küsimus, miks raamatupidaja vaikis selle kohta üle aasta. Ühtlasi juhib S. Bürger tähelepanu, et sama asi toimus ka arvutiga Pentium II raamatupidaja I.T. i ettepanekul. S. Bürger ei nõustu maakohtu otsusega osas, kus teda süüdistatakse KÜ-le kuuluva vara omastamises ja selle vara isiklikel eesmärkidel kasutamises, sest tema ettepaneku peale võtta temalt vastu KÜ-le kuuluv vara, ütles talle KÜ esimees ära ja see on fikseeritud kohtuistungi protokollis. KÜ asjaajamist puudutavaid dokumente S. Bürger enda juures ei hoidnud, sest kõik finantsdokumendid olid raamatupidamises I.T. i käes. Pitsat ja mõnede protokollide ning lepingute dublikaadid olid juhatuse ruumides ja nõudmisele anda dokumendid üle, vastas S. Bürger täiesti seaduslikult, et ta saab anda dokumendid üle ametlikule juriidilisele isikule või komisjoni järgi, üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Lisaks märgib S. Bürger, et juhatuse ruumi võtmed olid kõigil endise juhatuse liikmetel. Nimetatut kinnitavad tunnistajate ütlused. S. Bürger ei nõustu maakohtu järeldustega võltsitud 14.05.2003 protokolli esitamise süüdistuses, sest protokollis on protokollija originaalallkiri. I.T. i ütluste kohaselt toodi talle alguses üks 14.05.2003 protokoll, kus oli üks allkiri, ja pärast olevat S. Bürger toonud 15.05.2003 protokolli kõigi juhatuse liikmete allkirjadega. Karistuse osas leiab S. Bürger, et see on põhjendamatu ja liiga karm. Samuti märgib S. Bürger, et vara arestimine ületab summaarselt sadu kordi kahju, mida põhjustas tema süütegu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistav ja kaitsja apellatsioone nendes toodud motiividel. 7 Prokurör palus süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Ringkonnakohus ei nõustu esmalt apellatsioonides väljendatud seisukohaga, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, kuna kohtuotsus ei vastavat KrMS § 312 märgitud nõuetele. Ringkonnakohus ei tuvastanud KrMS § 339 lg 1 nimetatud ja lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Ringkonnakohtus ei nõustu ka apellatsioonides märgitud vastuväidetega maakohtu süüdimõistvale otsusele, sest otsuse põhiosas (4 kd tl 111-118) on põhjalikult avatud esmalt tõendite sisu ja seejärel kohtu järeldused S. Bürgerile esitatud süüdistuse tõendatuse osas. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega süü tõendatuse ja mõistetud karistuste osas, siis Riigikohtu lahendites (nr 3-1-1-87-09, 3-1-1-22-10) esitatud seisukohtadest juhindudes ringkonnakohus ei pea vajalikuks apellatsioonides esitatud tõendite ümberhindamise taotlustele vastates hakata kordama kõike maakohtu otsuses kajastatut. Kaitsja taotles ringkonnakohtus kaitsealuse osalist õigeksmõistmist süüdistustes
lg 1 (lisaks apellatsioonis märgitule ka keevitustransformaatori osas), samuti õigeksmõistmist süüdistustes
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu süüdimõistvale otsusele ei saa ette heita käsitletud süüdistuste ebakonkreetsust või puudulikkust, mida väidab kaitsja. Süüdistatava taotlus enda õigeksmõistmiseks talle maakohtu otsusega süüks arvatud kuritegudes on seega alusetu, sest selles esitatud väited ja põhjendused ei kummuta maakohtu otsuses esitatud süüdistatava tegevust süüstavat tõenduslikku analüüsi. Ringkonnakohtus jäi süüdistatav samade ütluste ja süüdistusele esitatud vastuväidete juurde, millised ta oli esitanud juba maakohtus. Uurinud kriminaalasjas ja maakohtu otsuses käsitletud tõendeid märgib ringkonnakohus siseveendumusele rajanevalt, et süüdistatava ja kaitsja vastuväited süüdistusele on alusetud, sest puudub mõistlikult seletatav põhjendus, miks peaks korteriühistu Narva Tallinna mnt 65 liikmed, juhatuse liikmed ja raamatupidaja kui tunnistajad oma korteriühistu endist esimeest alusetult süüdistama. Korteriühistu raamatupidaja I.T. i puhul väitis süüdistatav lihtsustatult, et I.T. annab valeütlusi, suutmata samas eluliselt usutavalt valeütluste andmise põhjusi selgitada. Küll nähtub uuritud tõenditest, et S. Bürger oli korteriühistu esimehe seisundist tulenevalt mitme aasta vältel kasutanud KÜ rahalisi vahendeid kontrollimatult oma huvides. Käesolevas kriminaalasjas tuleb esitatud süüdistuste hindamisel ja siseveendumuse kujunemisel tähele panna süüdistatava süsteemset ebaseaduslikku tegevust korteriühistu juhtimisel, selle rahaliste vahendite ja vara kasutamisel. Nii on korteriühistu hilisem esimees L.B. maakohtus kirjeldanud (4 kd tl 50-51), et 2002-2003 korteriühistus esimeheks olnud S. Bürger vahetati välja suurte korteriühistu võlgade tõttu, olukorras, kus korterite omanikud tasusid korteriühistule arved õigeaegselt, aga elektri-ja veearved jäid reaalselt tasumata. S. Bürger aga kasutas rahalisi vahendeid ebaseaduslikult oma kasuks. Detailselt on süüdistatava ebaseadusliku tegevuse osas andnud ütlusi ka tunnistaja N.G. , kes töötas raamatupidaja-spetsialistina ja viis läbi korteriühistu revisjonikontrolli (4 kd tl 51-54). 8 Tunnistaja L.G. oli alates 23.10.2003 revisjonikomisjoni liige (4 kd tl 55p-57) ja selgitas maakohtus detailselt kuidas toimus novembris 2003 varade üleandmine, kus ühistu kontoris oli ainult ilma dokumentideta vana arvuti. Revisjon tuvastas, et korteriühistu poolt ostetu oli puudu ja tegelikkuses ei eksisteerinud. Tunnistaja kirjeldas ka olukorda, kus S. Bürger, olles 23.10.2003 oma volitused KÜ esimehena lõpetanud, hoidis edaspidiselt kõrvale korteriühistule vajalike majandus-ja finantsdokumentide ning korteriühistu põhikirja ja pitsati üleandmisest uuele juhatusele. Tunnistaja I.T. , kes oli alates 25.06.2002 korteriühistu raamatupidaja kinnitas muuhulgas (4 kd tl 59-61), et 2002 aasta sügis-talvel ja 2003 aasta alguses oli näha, et korteriühistu esimees kuritarvitab oma võimu ühistu finantssfääris. Tunnistaja ütluste kohaselt avastas ta muuhulgas samuti, et dokument, mille esitas S. Bürger keevitustransformaatori ost-müügi kohta on võltsitud ja mingit tehingut pole toimunud. Samuti märkas ta võltsingut isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni dokumentatsiooni osas. Süüdistuses
järgi leidis kaitsja, et süüdistuses märgitud korterite nr 20, 21, 22, 23, 30, 33, 36, 39, 42, 45, 52, 61, 62, 65, 69, 71, 77, 83, 94, 95, 107, 110, 113 omanikud oli vaja kohtuistungil kannatanutena üle kuulata, kuna süüdistatav seda taotles (KrMS § 273 lg 1 p 1). Nimetatud taotluse jättis maakohus aga rahuldamata. Maakohus jõudis järeldusele süüdistatava süüst kannatanuid üle kuulamata ja veendumata selles, et süüdistuses märgitud korteriomanikud tõesti andsid oma raha kellelegi maksetena korteriühistule augustis-septembris
järgi kinnitab süüdistatava ilmset kuritahtlikku käitumist tema aktiivne tegevus võltsitud dokumentide kasutamisel. Nii esitas ta KÜ Tallinna mnt 36 raamatupidajale I.T. võltsitud 25.05.2002 ostu-müügilepingu 4000 krooni maksva gaasikeevitustransformaatori ostmise kohta J. B., eesmärgiga omandada korteriühistu pangakontolt rahaliste vahendite ülekande tegemise õigus. Maakohus on ümber lükanud ja motiveerinud S. Bürgeri vastuväiteid süüdistusele. Tunnistaja J.B. (4kd tl 57 p) andis maakohtus ütlusi, et ta ei müünud S. Bürgerile midagi, aga andis 3400 krooni raha võlgu ja S. Bürger tagastas talle raha pangaülekandega hiljem tema arveldusarvele. Tunnistaja kinnitas maakohtus 25.05.2002 keevitustransformaatori ostu-müügilepingut summas 4000 krooni (mis oli sõlmitud S. Bürgeri ja J. B. vahel) vaadates, et sellel ei ole tema allkiri, isikukood pole tema oma ning ka aadress mitte. Maakohus järeldas õigesti, et süüdistatav esitas võltsitud dokumendi raamatupidajale, et õigustada võlgu oleva rahasumma 3400 krooni ülekandmist KÜ kontolt J. B. kontole oma isikliku võla katteks. Samuti ajavahemikus 14.05.2003 kuni 31.05.2003, eesmärgiga saada juhatuse koosoleku poolt määratud 500 krooni asemel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 1000 krooni ulatuses, esitas raamatupidaja I.T. KÜ Tallinna mnt 36 juhatuse koosoleku teadvalt võltsitud protokolli, kuhu oli lisatud p. 2.11., mis puudutas otsust suurendada isikliku transpordi kasutamise hüvitist 500 kroonilt 1000 kroonile kuus. Protokollis oli vaid üks, juhatuse liikme L.S. allkiri, kuna tegelikkuses sellist otsust korteriühistu juhatuse koosolekul vastu ei võetud. Maakohus on põhjendatult võrrelnud 13.05.2003 korteriühistu juhatuse protokolle, seda, mis on allkirjastatud kõigi KÜ juhatuse liikmete poolt ning milles ei ole märgitud, et süüdistatava 10 isikliku sõiduki kasutamise eest oleks hüvitist tõstetud, samuti aga ka protokolli, mille on allkirjastanud ainult üks KÜ juhatuse liige L.S. , milles on hüvitist suurendatud 500 krooni võrra. Siinkohal on asjakohased tunnistaja I.T. ütlused, kes on detailselt kirjeldanud süüdistatava tegevust talle eelnimetatud protokollide esitamisel. Uuritud tõenditest järeldas maakohus õigesti, et KÜ juhatuse koosolek ei võtnud tegelikkuses vastu otsust S. Bürgeri sõiduki hüvitise suurendamise osas ning teine protokoll, mille ta esitas raamatupidajale oli tema poolt tahtlikult võltsitud, eesmärgiga saada sõiduki osas suuremat hüvitist. Seega on süüdistatava süü tuvastamiseks
Bürgeri tahtliku tegevuse tagajärjel toime pandud võltsitud dokumentide kasutamise eesmärk. Õiguskirjanduse kohaselt mõeldakse võltsitud dokumendi kasutamise all dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele ja kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu otsuses käsitletud süüdimõistva järeldusega kuriteos
järgi, so majandus-ja finantsdokumentatsiooni, korteriühistu põhikirja ning pitsati peitmises. Siinkohal on põhjendatult arvestatud süüdistatava enda, kannatanu esindaja, tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Nendest nähtub, et süüdistatav ei andnud uuele korteriühistu juhatusele pärast vallandamist üle pitsatit ega muid dokumente ning uus juhatus sai dokumentatsiooni kätte alles politsei sekkumisel. Maakohus asus tõenditest tulenevalt seisukohale, et süüdistatav hoidis tahtlikult kõrvale KÜ Tallinna mnt 36 asjaajamiseks vajalike majandus- ja finantsdokumentide ning korteriühistu põhikirja ja pitsati üleandmisest uuele juhatusele, hoides neid seejuures ilma seadusliku aluseta.
kohaselt on kaitstavaks õigushüveks dokumendi puutumatus ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäibe valdkond. Õiguskirjanduses on märgitud, et võimalus dokument pika otsimise peale üles leida ei välista peitmise koosseisu, nagu ka võimalus kasutada dokumendi kättesaamiseks jõudu. Käesolevas kriminaalasjas on maakohtus uuritud tõenditega tuvastamist leidnud, et süüdistatav, pärast uue korteriühistu juhatuse valimist ajavahemikus 23.10.2003 kuni 24.11.2003, vaatamata juhatuse liikmete korduvatele kirjalikele ja suulistele nõudmistele, hoidis tahtlikult kõrvale korteriühistu tööks vajalike majandus-ja finantsdokumentide kätteandmisest uuele juhatusele ja hoidis neid enda käes kuni politseitöötajate sekkumiseni kriminaalasjas 24.11.2003. Süüdistatava nimetatud tegevus on kindlasti seletatav asjaoluga, et ta oli teadlik oma seadusevastasest tegevusest seoses KÜ Tallinna mnt 36 rahaliste vahendite ja vara omastamisega ning soovis võimalikul kaua varjata võimaliku sellekohase tõendusmaterjali ilmsikstulekut. Süüdistatav andis KÜ juhatuse liikmetele võimaluse tutvuda korteriühistu dokumentatsiooniga alles siis kui kriminaalasjas oli alustatud menetlust. Kaitsja apellatsioonis leitakse, et süüdistuses on liialt üldsõnaliselt nimetatud dokumendid, mille peitmist S. Bürgerile ette heidetakse. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest oleks ebaratsionaalne ja mittemõistlikult koormav nimetada süüdistuses detailselt kõiki dokumente, mis käsitlevad toimiva korteriühistu mitmekülgset tööd. Kaitsja väide, et mingid süüdistatava teod ei takistanud uuel juhatuse koosseisul siseneda juhatuse keldriruumi ja võtta nimekirja alusel vastu kogu dokumentatsioon ja pitsat, on alusetu ja ümberlükatud maakohtus uuritud isikuliste tõenditega. Tunnistaja L.G. on maakohtus selgitanud (4 kd tl 55p-56), et alates 23.10.2003 kui paluti süüdistatavalt KÜ esemete ja dokumentatsiooni üleandmist esitas S. Bürger erinevaid ettekäändeid, miks ta seda teha ei saa. Kaitsja leidis apellatsioonis, et maakohtul tulnuks süüdistatavale karistuse mõistmisel arvesse võtta kriminaalasja mõistliku aja jooksul menetlemise nõuet. 11 Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et käesoleva kriminaalasja puhul on tegemist asja keerukuselt keskmise kriminaalasjaga, kuid maakohus on karistuse mõistmise põhjendustes juba arvestanud seda, et süüdistatav pani kuriteod toime 7-8 aastat tagasi. Seega ei ole menetluse pikkus süüks arvatud kuritegudes käesolevas kriminaalasjas jäänud karistuse mõistmisel tähelepanuta. Süüdistatav vaidlustas ka talle mõistetud karistuse, kuid ringkonnakohus leiab, et maakohus on motiveerinud S. Bürgerile mõistetud karistust, järgides
§-s 56 sätestatut. Siinjuures on arvestatud põhjendatult süüdistatava süüd, aga samuti kuritegude toimepanemise aega. Karistusliigi ja määra valikul on maakohus õigustatult muuhulgas arvestanud süüdistatava käitumises asjaolu, et S. Bürger pole hüvitanud korteriühistule tekitatud kahjusid ka selles ulatuses, milles ta süüd tunnistab. Põhjendatud oli maakohtu valik karistada süüdistatavat kuriteos
šokivangistusega. Ringkonnakohus ei nõustu seega apellatsioonis märgituga ja ei leia põhjust süüdistatavale maakohtu otsusega mõistetud karistuste kergendamiseks. Kaitsja väitis ringkonnakohtus, et kuna S. Bürger kandis karistust 2 kuud ja 1 päev (07.12.2010 kuni 07.02.2011) ning 1 vangistuse päev võrdub 3 rahalise karistuse määraga, siis sellest tulenevalt tuleb süüdistatavale mõistetud rahalisest karistusest maha arvata 180 päevamäära. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Asja materjalide juures oleva justiitsministeeriumi õiendi kohaselt (4 kd tl 163) viibis S. Bürger vangistuses 07.12.2010 kuni 07.02.2011 ning seda ajavahemikku tulebki lugeda õigeks, so 2 kuud vangistust. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks viidata Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-4-09 p 13, milles käsitletu kohaselt „A. V. asus Harju Maakohtu 2. aprilli 2009. a otsusega mõistetud liitkaristust kandma 30. mail 2009. Seega saabus
juulil 2009.“
Õiguskirjanduse kohaselt on karistustähtaja arvestamisel päevades arvestusühikuks üks astronoomiline päev ehk 24 tundi. Tulenevalt sellest ei saa vanglad seada isikuid, keda karistatakse kuude ja aastatega soodsamasse olukorda nendest, kellele mõistetakse karistus päevades, sest viimaste puhul ei loeta esimest päeva karistusaja hulka, vaid 1 vangistuspäev täitub järgmisel päeval. Vanglad järgivad juba aastatepikkust praktikat arvutades vangistuse tähtaega just nii nagu seda käesoleval ajal teevad (s.t et kui kohus loeb nt 2-kuulise vangistuse alguskuupäevaks 07.12.2010, siis vangistus lõppeb 07.02.2011). Tuleb nõustuda, et selline regulatsioon ja tähtaja arvutamine on kokkulepe, mida on raske mingile kõrvalisele faktorile tuginevalt vaidlustada. Seetõttu on ekslik väide, et S. Bürger oleks pidanud vangistusest vabanema 06.02.2011. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasust seoses ettevalmistusega ja osalemisega apellatsioonimenetluses ja seega on S. Bürger kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat I. Belugini poolt. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 12 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.