← Eesti

1-10-9941/30

Obsah (5)§ 184§ 209§ 74§ 183§ 64

1-10-9941 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-9941 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liik

§ 184

lg 2 p 2 järgi Esko Lillak süüdistuses

§ 184

lg 1 - § 22 lg 3 järgi Ain Jürgens süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi Romet Targama süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi Indrek Meier süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi Janek Lind süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi Daniel Tarve süüdistuses

§ 184

lg 1; § 184 lg 2 p 2; § 183 lg 2 p 2; § 185 lg 1 järgi Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

  1. märtsi
  2. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Daniel Tarve kaitsja Mare Lust Prokurör Elle Keeman Süüdistatav Daniel Tarve 39103040339 elukoht xxxxxxxx xxxxxxxx x, ei tööta, varem karistatud
  3. juunil
  4. a Harju Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1, § 349, § 263 p 1,4, § 136 lg 2 § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aasta 3 kuu vangistusega, millest koheselt kuulus ärakandmisele 5 kuud vangistust ning 2 aastat 10 kuud jäeti

§ 74lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga, kinni peetud 1.

juunil

  1. a Kaitsja Vandeadvokaat Mare Lust RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
  2. märtsi
  3. a kohtuotsus Daniel Tarve suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  4. juunil
  5. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Pärnu Maakohtu
  7. märtsi
  8. a otsusega üldmenetluses tunnistati D. Tarve süüdi ja talle mõisteti karistuseks

§ 183

lg 2 p 2 järgi 2 aastat vangistust ja

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu

  1. juuni
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 10 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud vangistust. Apelleeritud kohtuotsusega mõisteti süüdi veel G. Grant, A. Jürgens, R. Targama, I. Meier ja J. Lind ning E. Lillak mõisteti talle esitatud süüdistuses õigeks, kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. 2.

§ 183lg 2 p 2 järgi mõisteti D.

Tarve süüdi narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus omandamises edasiandmise eesmärgil ja edasiandmises isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo alljärgnevates kuriteoepisoodides:

  1. a)D. Tarve omandas ebaseaduslikult 2010.a jaanuaris eeluurimisega tuvastamata kuupäeval edasiandmise eesmärgil Tallinnas eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult vähemalt 20 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mille andis samal ajal Tallinna linnas Õismäe piirkonnas õhtusel ajal ebaseaduslikult edasi alaealisele R. Uile. Viimane soovis nimetatud koguse maha müüa endale tulu teenimise eesmärgil ning seejärel pidi tasuma D. Tarvele kolm tuhat krooni. Kuna R. U aga ei leidnud ühtegi tuttavat, kes oleks tarvitanud amfetamiini, loobus ta mõne aja möödudes sellega tegelemast ning tagastas osa ainest D. Tarvele. Kuigi aine tagastati, nõudis D. Tarve jätkuvalt võla tasumist ning lepingu tegemist 15 000 kroonile. Nõutavat summat asus tasuma R. Ui ema, kes tegi 17.05.2010. a 3000 kroonise ülekande D. Tarve sõbranna B. M. V kontole. Seega andis D. Tarve ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet vähemalt väikeses koguses, kuna pole võimalik välja selgitada, millise kontsentratsiooniastmega ainega tegu oli ega tuvastada mitu korda selle annuse abil oleks saanud tekitada narkojoobe.
  2. b)D. Tarve omandas ebaseaduslikult 2010.a mai keskpaigas eeluurimisega tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult vähemalt ühe grammi narkootilist ainet mefedrooni, mille andis 17.05.2010.a ajavahemikul 00:00 kuni 00:23 Tabasalu alevikus Säästumarketi juures 1100 krooni eest ebaseaduslikult edasi M. Sile. D. Tarve andis ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet vähemalt väikeses koguses, kuna kogutud tõendite alusel piisas ühest grammist mefedroonist narkojoobe tekitamiseks kolmele inimesele.
  3. c)S D. Tarve omandas ebaseaduslikult 2010.a mai keskpaigas eeluurimisega tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult vähemalt 7 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mille andis 21.05.2010.a Ehitajate teel Pagariäri juures Tallinna linnas õhtusel ajal ebaseaduslikult edasi K. Vle. Viimane soovis seda ka edasi müüa, kuna ei käinud sel ajal tööl ja nägi võimalust sissetuleku teenimiseks. D. Tarve andis ebaseaduslikult edasi narkootilist ainet vähemalt 2

(5)väikeses koguses, kuna pole võimalik välja selgitada seda, millise kontsentratsiooniastmega ainega tegu oli ega tuvastada mitu korda selle annuse abil oleks saanud tekitada narkojoobe.

§ 184lg 2 p 2 järgi mõisteti D.

Tarve süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamises ja edasiandmises isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo alljärgnevalt:

  1. a)D. Tarve omandas ebaseaduslikult 2010.a mai keskpaigas eeluurimisega tuvastamata kuupäeval Tallinna linnas eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult vähemalt 6 grammi narkootilist ainet mefedrooni, millest 5 grammi viies minigripp kilekotis andis 15.05.2010. a ajavahemikul 00:14 kuni 01:00 Viimsi vallas ebaseaduslikult edasi R. Tle. Nimetatud koguse eest pidi R. T maksma 2800 krooni, millest 1000 krooni tasus koheselt narkootilise aine üleandmisel. Lisaks on tuvastatud, et enne nimetatud kohtumist sai R. T ühe grammi mefedrooni tasuta proovimiseks. Nimetatud kogusest jagus kokku kolmele isikule ning viiest grammist 15-le isikule. Seega, kuigi käesolevas asjas ei ole tuvastatud millise kontsentratsiooniastme ainega tegu oli, on kogutud tõendite pinnalt tuvastatud, et sellest piisas 18 narkojoobe tekitamiseks.
  2. b)D. Tarve omandas ebaseaduslikult eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohas vähemalt 100 grammi narkootilise aine segu, mille ta ebaseaduslikul andis 14.04.2010. a kella 22.00 ajal Tallinnas „Magistrali” kaubanduskeskuse läheduses edasi I. Mle, kes sellest kogusest 20 grammi tarvitas ära koos sõpradega ning 50.94 grammi, milles puhast ainet amfetamiini 5.73 grammi, hoidis oma elukohas, kust see 16.04.2010. a läbiotsimise käigus leiti ja politsei poolt ära võeti. Nimetatud kogusest 28.96 grammi, milles puhast ainet amfetamiini 3.72 grammi, andis I. M edasi 15.04.2010.a J. Lle, kellelt see samal päeval kahtlustatavana kinnipidamisel ära võeti. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes taotleb D. Talve suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Apellatsiooni motiivide kohaselt seisneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine selles, et kohus jättis süüdistatava D. Talve ütlused põhjendamatult kõrvale ja arvestas vaid teda süüdistatavate tõenditega. Kohtuotsuses on küll pikalt kirjeldatud isikute õigusvastast tegevust, kuid pigem on see tugevasti hinnanguline ja oletuslik seisukoht kui objektiivne ja kõikide tõendite analüüsil põhinev järeldus. Kohtu mitteobjektiivne suhtumine kõigisse hinnatavatesse tõenditesse tõstatab küsimuse süüdistatavale põhiõiguste riivest, kuivõrd igaühel peab olema tagatud õigus õiglasele kohtupidamisele. Mis puudutab

§ 184

lg 2, siis antud süüteo koosseisu objektiivseks tunnuseks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine (käsutusõiguse saavutamine), valdamine, edasiandmine (käsutusõiguse üleandmine), vahendamine (toimetamine käsutusõiguse omajalt tarbijale), vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3¹ lg 3 järgi loetakse suureks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Riigikohus on NPALS § 3¹ lg 3 sisustamisel asunud seisukohale, et lahendades küsimust, kas ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur, tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule (Riigikohtu lahend 3-1-1-121-06) p 11. Narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda üksnes NPALS § 3¹ lg 3 esimesest lausest ja võtta aluseks vaid puhta, mitte aga segatud narkootilise aine kogus, mis tähendab, et ainuüksi seguainete mass iseenesest ei saa olla aluseks rääkimaks narkootilise aine suurest kogusest

eriosa tähenduses (Riigikohtu lahendid 3-1-1-52-07, 3-1-1-101-07, 3-1-1-67-08, 3-1-1-68-09). 3

(5)Subjektiivsete tunnuste poolest nii § 183 lg 2 ja § 184 lg 2 eeldavad tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaitsja leiab, et antud juhul on D. Tarve süü jäänud tõendamata.
  1. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et kaitsja apellatsiooni väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. 5.
  3. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium on seisukohal, et kohus on hinnanud kooskõlas KrMS §-s 61 lg-s 2 sätestatuga tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava D. Tarve talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kaitsja ei viita oma apellatsioonis sellistele tõendite hindamisel tehtud vigadele, mis tingiks kohtu järelduste ümberhindamise. Apellatsioonist nähtub, et kaitsja tugineb samadele tõenditele nagu maakohus, kuid tahab anda neile maakohtust erineva tõlgenduse. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Samuti on kohus piisava põhjalikkusega motiveerinud süüdistatavale mõistetud karistust. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes esimese astme kohtuotsuse motiivide ja seisukohtadega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. 5.2 Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et kohus on olnud ebaobjektiivne, sest on süüdistatava D. Tarve ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud ja arvestanud vaid süüdistust toetavate tõenditega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-177-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Kohus on arvestanud põhjendatult tunnistaja M. Si ütlustega, sest ta ei ole neid muutnud ja need on kooskõlas teiste kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Tunnistaja M. Si ütlustest nähtub, et ta teadis D. Tarvet kui narkootiliste ainete levitajat, mistõttu ta pöördus mefedrooni hankimise eesmärgil D. Tarve poole. Narkootilist ainet ta ka sai. Jälitustegevuse käigus D. Tarve ja M. Si vahel peetud telefonivestluste salvestistest nähtub, et räägiti narkootilisest ainest, mitte kofeiinist. Seega on tunnistaja M. S ütlustega ja jälitusprotokolliga ümber lükatud D. Tarve 4
(5)ennastõigustavad väited selle kohta, et ta müüb enda teada kofeiini. Kohus jättis põhjendatult kõrvale tunnistaja K. V maakohtus antud ütlused selle kohta, et tegemist oli proteiiniga, sest need ütlused on vastuolus jälitustegevuse käigus pealt kuulatud telefonivestluse salvestisega D. Tarve ja K. V vahel. K. V ütlused on vastuolus ka süüdistatava D. Tarve ütlustega, kes müüvat enda teada kofeiini. Ka tunnistajate R. Ui, R. T, I. M ja kaassüüdistatava J. Lindi ütlustest nähtub, et D. Tarvelt saadi narkootilist ainet. 5.3 Kaitsja apellatsioonist võib aru saada, et ta ei nõustu sellega, et D. Tarve käitles narkootilist ainet suures koguses. Kohtukolleegium ei soostu ka selle kaitsja väitega ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kohtuotsuse kohaselt leidis esimene suures koguses toime pandud tehing aset
  1. aprillil
  2. a, kui D. Tarve andis I. Mle vähemalt 100 grammi amfetamiini segu. Sellest kogusest tarvitas I. M koos sõpradega ära 20 grammi ning 50,94 grammi, milles puhast ainet amfetamiini 5,73 grammi, hoidis oma elukohas, kust see
  3. aprillil
  4. a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Samast kogusest 28,96 grammi, milles puhast ainet amfetamiini 3,72 grammi, andis I. M edasi
  5. aprillil
  6. a J. Linnule, kellest see samal päeval kahtlustatavana kinnipidamisel ära võeti. Seega on edasiantud 100 grammist amfetamiini segust saadud kätte 79,90 grammi, milles puhast ainet amfetamiini oli vähemalt 9,45 grammi. Eksperdi arvamuse kohaselt kulub kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist ning seega puhta aine amfetamiini 9,45 grammist piisaks vähemalt 72-le isikule narkojoobe tekitamiseks ning see vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes. Teine tehing leidis aset
  7. mail
  8. a, mil D. Tarve andis R. Tile edasi 5 grammi mefedrooni, mis oli pakitud viide minigripp kilekotti ja mille eest tuli tasuda 2800 krooni. Enne kohtumist sai R. T ühe grammi mefedrooni tasuta proovimiseks. R. T kinnitas maakohtus, et proovikogusest piisas joobe tekitamiseks temale ja sõbrale ning teisest kogusest ehk viiest minigripp kilekotis olnud kogusest sünnipäeval viibinud 10-le isikule. Seega, kuigi käesolevas asjas ei ole tuvastatud, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, on uuritud tõendite põhjal tuvastatud, et sellest piisas enamale kui 10-le isikule narkojoobe tekitamiseks. Kohtukolleegium osundab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-68-09 väljendatud seisukohale, et ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine suurt kogust on võimalik tuvastada hinnates ja analüüsides tunnistajate ütlusi nende kogumis.
  9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Pärnu Maakohtu
  10. märtsi
  11. a otsus D. Tarve suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Malle Preimer Urmas Reinola 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.