Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27. septembri 2010.a otsus lühimenetluses. Apellatsioonide esitajad Süüdistatav ja tema kaitsja adv Veera Tolli-Baskin Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav Andres Veeremaa isikukood 36511290222, XXXXXX XXXXXXX, elukoht XXXXXX XXXX XXXXXX XXXX XXXXX XXXX XXXXXXXX, töötab R., karistatud 25.08.2009.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi 1 kuu ja 10 päeva vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga Kaitsja Adv Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 27. septembri 2010.a otsus osas, millega kohaldati Andres Veeremaale
Teha uus otsus: Asendada Andres Veeremaale
lg 2 alusel mõistetud vangistus – 5 kuud ja 7 päeva –
Lugeda
lg 1 alusel karistusest kantuks 2 kuud ja 20 päeva vangistust (seisuga 07.12.2010), mis vastab 160 üldkasuliku töö tunnile. Kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 154 tundi üldkasulikku tööd.
Tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel allutada Andres Veeremaa üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusele Tallinna Vangla Harju kriminaalosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla, kohustades teda täitma
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada Andres Veeremaa viivitamatult vahi alt. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 27.09.2010.a Harju Maakohtu otsusega tunnistati Andres Veeremaa
järgi süüdi selles, et ta juhtis 22.09.2009.a Tallinnas Pärnu maantee viadukti juures mootorsõidukit VW Jetta nr XXX XXX alkoholijoobes. Kohus mõistis A. Veeremaale karistuseks 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendas ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 25.08.2009.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (1 kuu ja 7 päeva) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 17.09.2010.a. Maakohus on A. Veeremaale karistust mõistes arvestanud vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, uue kuriteo toimepanemist katseajal ning viidanud ka sellele, et süüdistatav on korduvalt väärteokorras karistatud, mõistetud trahvidest on enamus tasumata. APELLATSIOONIDE SISU Andres Veeremaa kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes karistuse mõistmise osas ning taotleb uue otsusega kergema karistuse mõistmist. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et süüdistatava õiguskuulekat käitumist ei ole võimalik tagada kergemaliigilise karistuse kohaldamisega. Kuigi A. Veeremaa oli 25.08.2009.a otsusega süüdi mõistetud ja karistatud tingimisi vangistusega, ei ole käesoleval juhul tegemist samaliigilise kuriteoga, mistõttu ei saa ka väita, et uute kuritegude toimepanemise tõenäosus oleks suur. Kohus pidas A. Veeremaa isikuandmeid – töökoht, sissetulek, elukoht – paljasõnalisteks, kuivõrd puuduvad vastavad dokumendid. Kaitsja aga märgib, et dokumentaalseid tõendeid ei olnud võimalik asja juurde lisada lühimenetluse tõttu. A. Veeremaa kuulati eelmenetluses üle rohkem kui aasta tagasi, pärast seda on ta aga tööle asunud. Seda ei saa tähelepanuta jätta, süüdistatav peab ülal oma peret. Kaitsja leiab, et kohut võis mõjutada fakt, et A. Veeremaa oli kuulutatud tagaotsitavaks. A. Veeremaa sellest teadlik ei olnud ega varjanud ka end kohtu eest, kuivõrd 17.09.2010.a kutsus ta ise politsei välja ühe baarikakluse pärast. Maakohus märgib oma otsuses ebaõigesti, et kergendavad asjaolud puuduvad, sest samas on kohus süüdistatava kahetsust arvestanud. Süüdistatav A. Veeremaa vaidlustab maakohtu otsuse samuti üksnes mõistetud karistuse osas ja taotleb vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. A. Veeremaa märgib, et tal on kindel töökoht ja sellega seotud kindlad projektid, mis tema tõttu on nüüd seisma jäänud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone ja taotlesid mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonides esitatu väärib tähelepanu.
lg 5 kohaselt võib ka juhul, kui süüdimõistetu on pannud katseajal toime uue kuriteo, asendada mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras. Kuivõrd A. Veeremaale mõistetud vangistuse kestus ei ületa kahte aastat ning ta on ise taotlenud üldkasuliku töö kohaldamist, siis on tema suhtes
Üldkasuliku töö tulemuslik rakendamine eeldab aga tingimata ka materiaalsete eelduste olemasolu, st kuriteo raskuse ja süüdlase isiku arvestamist. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole A. Veeremaa süü suurus takistuseks
Kriminaalasja materjalide kohaselt ei saa ka vastuvaidlematult väita, et A. Veeremaa puhul esineksid selliseid asjaolud, mis seaksid kahtluse alla või välistaksid üldkasuliku töö reaalse täideviidavuse. Kuigi maakohus on pidanud A. Veeremaa kahetsuse avaldamist paljasõnaliseks ja põhistanud oma seisukohta sellega, et A. Veeremaa on pannud uue kuriteo toime kuu pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, on kohtukolleegiumi hinnangul siiski arvestatav ka asjaolu, et olles käesolevaks ajaks mõistetud vangistusest rohkem kui poole reaalselt ära kandnud, on A. Veeremaa poolt ringkonnakohtu istungil avaldatud enesekriitika tõsiseltvõetavam kui seda isiku puhul, kes ei ole kogenud vangistuse kui kõige kahjulikuma karistusliigi tõsidust. Maakohus on oma otsuses toonud põhiliseks vangistuse asendamisest keeldumise aluseks A. Veeremaa varasema karistatuse. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tohiks aga üldkasuliku töö kohaldamisest loobumise aluseks olla süüdlase varasem karistatus. Samuti ei ole karistuse mõistmise, karistusest vabastamise või selle asendamise kaalumisel arvestatav süüdlase olukorda raskendavalt asjaolu, et ta on olnud kuulutatud tagaotsitavaks. Kohtukolleegium on seisukohal, et A. Veeremaale mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on otstarbekas ja sobiv.
Et A. Veeremaale on mõistetud liitkaristusena vangistus 5 kuud ja 7 päeva, siis see vastab 314 üldkasuliku töö tunnile. Käesolevaks hetkeks on A. Veeremaal mõistetud vangistusest kantud 2 kuud ja 20 päeva, kanda jääb 2 kuud ja 17 päeva, mis vastab 154-le üldkasuliku töö tunnile. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27.09.2010.a otsuse Andres Veeremaale mõistetud liitkaristuse reaalse kandmise osas ning asendab vangistuse
alusel üldkasuliku tööga, rahuldades sellega süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid. Malle Preimer Meelika Aava Julia Katškovskaja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.