Obsah (7)

§ 81§ 12§ 15§ 18§ 32§ 33§ 56

Ärakiri 4-10-4613 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2012 a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4613 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär

§ 81lg 3) ja ainult otsuse tegemiseks on antud tähtaeg VTM § 70.

Väärteoprotokolli koostamiseks tähtaega menetlusõigus ei anna ja tähtaegadega selles osas kohtuvälise menetleja tegevust ei ole piiratud. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2570,10.003880 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust mis on alammäära lähedases määras, 20 trahviühikut so 1200 krooni. Karistust kergendavaid ega ka raskenda asjaolusid menetluses tuvastatud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 palun jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata. Kohus edastas politsei seisukoha kaebuse esitajale, kes vastuseks esitas oma seisukoha /tl 27-28/, et õnnetuse põhjustas Volvot juhtinud juht, kes rikkus Liikluseeskirja § 129 ja § 132 p 2. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 15 väärteoprotokolli kohaselt on V.Razumov poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev: 20.08.2010 kell 12.36 Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 56,6 km, liikudes Rohuküla suunas pöörates ristmikevahelisel teel vasakule ei andnud teed temast möödasõidul olevale mootorsõidukile Volvo S 40 registreerimismärgiga * mille tulemusel toimus kokkupõrge. Liiklusõnnetusega põhjustas varalise kahju Volvo reg märgiga * deformeerunud esiosa näol T S. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 12

lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik LE § 100 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7417 lg 1 järgi (mõlemad kuni 30.06.2011 kehtinud redaktsioonis) . LE § 100 sätestas kuni 30.06.2011, et pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile. 3 Ärakiri 4-10-4613 Alates 01.07.2011 kehtiv Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule pöörates temast möödasõidul olevale juhile. Seega nii teo toimepanemise ajal kui käesoleval ajal on õigusaktides sätestatud, et vasakpöörde sooritamisel peab juht andma teed temast möödasõidul olevale juhile. Tõendamist on leidnud nii tunnistajate kui menetlusaluse isiku ütlustega, et autod liikusid ühes suunas Selles väärteoasjas on vaidlusaluseks küsimuseks see, kuidas ja kus autod enne kokkupõrget paiknesid ja milliseid manöövreid teostasid. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile /VTT tl 3-9/ osalesid liiklusõnnetuses kaks autot V.Razumov poolt juhitud Ford Mondeo ja T (S) N poolt juhitud Volvo S

1. V.Razumov poolt juhitud autos oli kaks kaasreisijat, kes kohtus ka tunnistajatena ütlusi andsid. T.N juhitud autos viibis kaasreisijana L.L, kes samuti on kohtus tunnistajana üle kuulatud. Kohus uurib järgnevalt, mida oskasid sündmuse kohta öelda autosid juhtinud ja autodes viibinud isikud. V.Razumov väidab, et oli küll hoo maha võtnud, kuid ei olnud vasakpööret alustanud ja T.S juhitud auto sõitis talle otsa tagant. Tema auto asus piki katkendlikku joont oma suunavööndis. Nägi peeglist tagant tulevat autot. Ka kaasreisijana autos viibinud Õ.R kinnitas, et nende auto aeglustas kiirust, ei jõudnud keerama hakata kui käis hirmus pauk. Samas on Õ.R kirjeldanud, et algul olid selles suunavööndis, mis Haapsalu poole tuleb, siis hakkas auto keskele minema ja see Haapsalu poole tee jäi vabaks. Ka teine kaasreisija V.R autos Ü.K kinnitas, et autojuht võttis hoo maha, tahaks hakata juba keerama vasakule, kui tagant tuli matakas, pöörata ei jõudnud, väikesel määral tunnetas pööramist. T. N, kes juhtis teist autot on sündmuse kohta andnud ütlusi, et kuna eesolev auto sõitis aeglasemalt, otsustas mööda sõita, alustas manöövrit, veendus, et tee on vaba ja samal hetkel märkas, et eesolev auto kaldus teeperve keskele ja siis teeäärsesse poolde. Arvas, et kas juht on joobes või et mingid probleemid on seal. Kergelt kaldus. Seejärel alustas möödasõitu, see auto siis oli paremal teeperve poolses servas. Pani sisse suunatule ja hakkas möödasõitu tegema. Kui oli möödasõidul, siis märkas, et eessõitva auto juht pani sisse suunatule ja alustas vasakule pööret, üritas pidurdada nii palju kui jaksas, kuid kahjuks otsasõitu vältida ei suutnud. Kui toimus kokkupõrge, siis oli vastassuuna vööndis ja teine auto alustas siis vasakule pööret /joonis tl 33/. Tunnistaja L.L, kes viibis T.S autod kaasreisijana räägib sündmusest nii - see eesolev auto suunatuld ei näidanud, aeglustas, sõitis vahepeal sinkavonka ja tekkis kahtlus, et sõidab ebakaines olekus. Nemad olid juba vastassuunavööndis kui pandi suunatuli sisse ja siis oli pidurikrigin. Ühte suunatule vilksatust nägi ja hüüdis - pea kinni, ta keerab. Hakkasid mööduma ja see auto keeras lihtsalt ette. Olid möödasõitu tegemas ja see auto võis olla umbes 2- 3 m. Siis pööras auto ette nende autole. Kui kokkupõrge toimus, siis olid mõlemad vastassuuna vööndis. Eesliikuva auto kiirust väga ei mäleta, sest kui hakkasid möödasõitu tegema, siis ta peaaegu seisis nagu. Kohus hinnanud eelkirjeldatud ütlusi, leiab, et V.Razumov ise kinnitab, et tema auto ei sooritanud kokkupõrke hetkel vasakpööret, oli oma suunareas. Tema autos viibinud kaasreisijad kinnitavad, et V.Razumov auto ei sooritanud pööret, kuid tunnistajate ütlustest on aru saada, et nad said auto liikumisest aru, et juht hakkab kohe vasakpööret sooritama – nii Õ.R kui Ü.K räägivad auto olulisest liikumisest tee keskele ja tunnistaja Ü.K ütleb, et tunnetas nagu pööret. Tagumise auto kohta ei oska nad midagi rääkida, sest kumbki neist taha ei vaadanud. V.Razumov on öelnud, et nägi peeglist lähenevat autot. Tunnistajad T.N ja L.L kirjeldavad sündmust kokkulangevalt – Volvo oli juba möödasõidul kui nende ees olev auto lülitas sisse suunatule ja neile äkki ette keeras - hakates sooritama vasakpööret. V.Razumov esitas kohtule oma sõiduki ülevaatuse akti /tl 30/, leides, et seal kirjeldatud vigastused kinnitavad, et tema autole sõitis teine auto sisse tagant. Kohus leiab, et V.Razumov poolt esitatud 4 Ärakiri 4-10-4613 tõendiga ei ole võimalik kindlaks teha, millised olid sõidukite asendid kokkupõrke hetkel. Seetõttu jätab kohus esitatud tõendi tõendite kogumist välja. Kohus leidis, et selleks, et teha kindlaks autode asukohad kokkupõrkel, on vaja mitteõiguslikke eriteadmisi ja kohus määras liiklustehnilise ekspertiisi. Ekspert on liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr 11E-LL0029 (25.05.2011) andnud arvamuse /tl 5962/: 1.Vastavalt akti uurimuslikule osale pidi sõiduauto Ford kokkupõrke hetkel liikuma vasakpöördel. 2.Saades suuremat liikumisenergiat omavalt sõiduautolt Volvo löögi, mille rakendusvektor oli raskuskeskmest suunatud mööda tagant paremalt, alustas sõiduauto Ford pöördumist ümber oma telje vastupäeva (sõiduauto Ford pöördumise vastupäeva tingis eest taha ja vasakult paremale suunatud löök). 3.:
2. Sõiduautode Ford ja Volvo vastastikuse asendi (kokkupõrke nurga) panevad paika nende avariilikud vigastused ning vastavalt akti uurimuslikule osale paiknesid sõiduautod Ford ja Volvo kokkupõrke hetkel nurga all, kus sõiduauto Ford oli sõiduauto Volvo suhtes esiosaga vasakule (vt aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crash 8.2 rekonstruktsiooni skeem asend I). Kokku on puutunud sõiduauto Volvo esiosa parema poole piirkonna detailid ja sõiduauto Ford vasakpoolse taganurga piirkonna detailid. Autode vastastikune asend kokkupõrkel ja asend teel viitavad, et enne kokkupõrget liikusid sõiduautod Ford ja Volvo paralleelsetel (kõrvutiasetsevatel) trajektooridel (sõiduauto Volvo oli alustanud möödumist sõiduautost Ford). Asjaolu, kas sõiduauto Volvo oli täies ulatuses vastassuunavööndis või liikus parempoolsete ratastega suunavööndite eraldusjoonel ei oma tehniliselt mingit tähtsust, kuivõrd sõidukid liikusid enne kokkupõrget kõrvutiasetsevatel trajektooridel (võimalik oli eesliikuvast sõidukist mööduda täielikult vastassuunavööndisse väljumata). 5.Vastavalt akti uurimuslikule osale olid sõiduautode Ford ja Volvo arvutuslikud liikumiskiirused kokkupõrke hetkel vastavalt ca 19 km/h ja ca 51 km/h. 6.Pidurdusjälgede tekkimine kuival asfaltkattel avariilikul pidurdamisel sõltub suuresti auto pidurisüsteemist. Blokeeruva piduri korral on jäljed reeglina intensiivsed, kontrastsed ja hästi märgatavad. Blokeerumatu piduri (ABS) korral võivad pidurdusjäljed olla väheintensiivsed ja mittekontrastsed, mistõttu on nad teekattel raskestimärgatavad. Kohus leiab, et tunnistajate T.N ja L.L ütlusi kinnitab ka üheselt eksperdiarvamus. Ekspert on andnud autode asukoha kohta kokkupõrke hetkel kategoorilise arvamuse – Ford pidi kokkupõrke hetkel liikuma vasakpöördel. Kui võrrelda eksperdi ja T.N poolt koostatud autode asukoha skeeme vahetult enne kokkupõrget, on ilme, et skeemid on kokkulangevad. Kohus leiab, et asjaolu, et V.Razumov autos kaasreisijatena viibinud tunnistajad ei tajunud, et auto, kus nad viibisid, oli asunud vasakpöördele, võib tulla asjaolust, et sündmus tuli neile täiesti ootamatult – nemad vaatasid ettepoole ja ilmselgelt võis selle pöörde tajumist häirida vahetult peale pöörde alustamist toimunud kokkupõrge. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et usaldusväärseks tuleb lugeda tunnistajate T.N ja L.L ütlused, mida kinnitab ekspertarvamus ning seeläbi leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et T.N poolt juhitud sõiduauto oli möödasõidul V.Razumov poolt juhitud sõiduautost, asus vastassuunavööndis, kui V.Razumov alustas vasakpööret. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et V.Razumov pöörates vasakule, ei andnud teed temast möödasõidul olevale autole, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. V.Razumov on oma kaebuses leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustas hoopis taganttulev auto, kuna T.N kontrolliva juhina oleks pidanud ja saanud kokkupõrget vältida. Kohus saab väärteoasja arutada ainult väärteoprotokolli piires ja isiku suhtes, kellele protokoll on koostatud. Kuna aga väärteoprotokollis on kirjas, et V.Razumov ei andnud teed möödasõidu olevale autole, kontrollib 5 Ärakiri 4-10-4613 kohus, kas möödasõidul oleva auto oli möödasõidu sellises faasis, kus seda saaks lugeda nn taganttulevaks kontrollivaks autoks. Kohus leiab, et väärteoasjas on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et T.N auto oli V.Razumov autost möödasõidul. Nii T.N kui L.L on kirjeldanud ka möödasõidule eelnevat olukorda. T.N – kui jõudis V. Razumovi autoni, siis algselt oli vahel veel üks auto, sõitis algselt 90- ga, siis kui eessõitev auto aeglustas, aeglustas ka tema ja teine auto sõitis mööda vasakult. Vahemaa tema autol ja tuvastamata autol oli umbes kohtusaali pikkus (10 m). Jõudis peale kurvi nendeni, siis valge auto läks möödasõidule ja siis läks tema. Kuna eesolev auto sõitis aeglasemalt, otsustas ka mööda sõita, alustas manöövrit, veendus, et tee on vaba ja samal hetkel märkas, et eesolev auto kaldus teeperve keskele ja siis teeäärsesse poolde. Arvas, et kas juht on joobes või et mingid probleemid on seal. T.N on ka lisanud, et kui oli juba möödasõidul, siis nägi, et suunatuli lülitati eesoleval autol sisse ja kohe auto ka pööras. Tunnistaja L.L on rääkinud, et enne kahe auto kokkupõrget - üks teine auto, kes nende vahel sõitis, sõitis sellest autost veel mööda, kes ees oli. Nende auto ja selle ennem möödasõitu sooritanud auto vahe oli vähemalt paari autopikkune vahe, ei sõitnud teisel autol sabas. See eesolev auto, kes sinna jäi, suunatuld ei näidanud, aeglustas, sõitis vahepeal sinkavonka ja tekkis kahtlus, et sõidab ebakaines olekus. Nemad olid juba vastassuuna vööndis kui pandi suunatuli sisse ja siis oli pidurikrigin, auto pööras lihtsalt ette. Tegelikult nii V.Razumov kui T.N ja L.L ütluste kohaselt saab tõdeda, et V.Razumov poolt juhitud auto liikus juba mõnda aega tavapärasest väiksema kiirusega, seda kinnitas ka V.Razumov ise – aeglustas juba aegsasti, et ei peaks järsku pidurdama. Kohus leiab, et T.N ja L.L ütlustega on kinnitamist leidnud, et V.Razumov lülitas oma autol sisse suunatule ja seejärel kohe asus vasakpööret sooritama. Kohus leiab, et V.Razumov enda ütlustest tuleb ka välja, et peale suunatule sisselülitamist toimus kohe kokkupõrge:“.. võttis hoo maha ja enne ristumiskohta, see oli kohe peale pidurdamist ja suunatule andmist tundis tugevat lööki vasakule lanseri alla.“ Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et taganttuleva auto juhina T.N hindas olukorda – ees liikus aeglaselt auto, mis liikus oma suunavööndis ühest äärest teise (mitte kindlalt vasakule suundudes nagu liikluseeskiri enne vasakpöörde sooritamist ette näeb), ei andnud seega ei liikumistrajektoori ega suunatulega märku kavatsetavast manöövrist. Seetõttu otsustas mööduda ja asus möödasõidule. Lähtudes eelkirjeldatus leiab kohus, et T.N oli möödasõidul jõudnud juba nii kaugele, et teda ei saa vaadelda kui taganttuleva kontrolliva auto juhti, kellel oleks olnud võimalik hetkel, kui V.Razumov alustas vasakpööret, teha valikuid erinevate käitumisviiside vahel. Samas on V.Razumov kinnitanud, et ta nägi tagant lähenevat autot. Kuna V.Razumov leidis, et tema pole vasakpööret sooritanud, siis pole ta kohtule esitanud ka motiive, miks olukorras, kus ta taganttulevat autot nägi, ikkagi alustas vasakpööret veendumata selle ohutuses. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et kokkupõrge sõidukite vahel toimus just seetõttu, et V.Razumov ei andnud vasakpööret sooritades teed temast möödasõidul olevale T.N poolt juhitavale autole. Seega rikkus V.Razumov Liikluseeskirja §
3. Seda, et kokkupõrke tagajärjel tekkis T.N juhitud autol ka vigasusi ja seeläbi varaline kahju, on tõendamist leidnud T.N ütlustega – avarii tagajärjel said viga tema auto esitiiva parem nurk ja teise auto tagatiiva vasak nurk - seal toimus kokkupõrge. Neid ütlusi ja kahju tekkimist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega /VTT tl 3-8/. Seal on kirjas, et T.N juhitud autol esiosa deformeerunud, parempoolne esilatern purunenud, radiaator lekib. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemine V.Razumov poolt. V.Razumov poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-17 lg 1 järgi. LS § 74-17 lg 1 nägi väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud varaline kahju (kehtis kuni 30.06.2011). Alates 01.07.2011 sätestab Liiklusseaduse § 223 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõidukjuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. 6 Ärakiri 4-10-4613 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V.Razumov poolt toime pandud väärtegu on õieti kvalifitseeritud ja oli väärteona karistatav nii teo toimepanemise ajal, kui ka käesoleval ajal.

§ 15lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et V.Razumov pani talle süüks arvatud väärteo toime kergemeelsusest.

§ 18

lg 2 kohaselt isik paneb toime teo kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. V.Razumov on oma ütlustes kinnitanud, et nägi tagant tulevat autot. Kohu leiab, et teo tehiolud näitavad, et V.Razumov oli liiklussituatsioonis tähelepanematu, sest ta oleks pidanud veenduma, et tagant tulev auto ei ole asunud möödasõidule, kuid ilmselt lootis ta, et jõuab pöörde sooritada. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V.Razumov on talle süüks arvatud LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et V.Razumov rikkus LS § 100 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7417 lg 1 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Liiklusseaduse § 74-17 lg 1 nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesoleval ajal kehtiv LS § 223 lg 1 näeb ette samasuguse karistuse. V.Razumov`it on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS § 74-17 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut s.o 1200 krooni (76,69 eurot).

§ 56

lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis käesoleva juhul on tuvastatud. Kohus leiab, et V.Razumov süü pole suur, väärteoga tekitatud kahjud pole suured, tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Kohus leiab, nii nagu ka kohtuväline menetleja oma otsuses on leidnud, et karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka võimaluse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – karistusregistri teatise kohaselt /VTT tl 19-20/ oli V.Razumovil üks karistus liiklusalase väärteo eest, rahatrahv oli tasutud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid, sest liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus, kuid kohus arvab, et käesoleval juhul ei tule sellest aspektist lähtuvalt mõista rangemat karistust, kuna liikluseeskirja rikkumine V.Razumov poolt ei ole toime pandud tahtlikult. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja, mõistes V.Razumov`ile karistuse alammäära lähedases määras, on järginud karistuse mõistmisel seaduses sätestatud karistuse mõistmise aluseid ja karistus vastab toimepandud teole ja V.Razumov isikule. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu PJ 29.11.2010 otsus väärteoasjas nr 2570,10,003880 tuleb jätta muutmata ja V.Razumov kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. 7 Ärakiri 4-10-4613 KrMS § 175 lg 1 p 2 loeb menetluskuluks tunnistajale makstud summad. Käesolevas väärteoasjas on kohus tunnistaja T (S) N tasunud seoses kohtusse ilmumisega tekkinud sõidukulu hüvitamiseks 43 eurot 44 senti /tl 34/. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas väärtoeasjas on teostatud kohtumääruse alusel liiklustehniline ekspertiis (akt nr 11E-LL0029 25.05.2011) ja selle maksumus on 457 eurot /tl 63/. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb tekkinud menetluskulud riigile hüvitada kaebuse esitajal V.Razumov`il, kuna kohus ei rahuldanud V.Razumov kaebust ja jättis kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 38 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 202 lg 3, 204 lg 3, 207, KrMS §§ 175 lg 1, 180 lg 1, 189 lg 2, 3, 387 lg 2. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 8