KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.02.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-17210 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Rait RAABI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Rait RAAP sünd. 06.02.1989, isikukood 38902060272, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 17.08.2010 ja lõpp 15.09.2012 Jätta Rait RAAP vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 05.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Rait Raabi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Rait Raap on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.01.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ning karistatud KarS §74 lg.5, §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 29 päeva alates 17.08.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuriteod ei ole muutunud raskemaks, ühisteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav osales sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetav ei allunud korraldusele asuda tööle. Vangistuses toetab kinnipeetavat vanaisa. Kuritegu on sooritatud mitte materiaalse kasusaamise eesmärgil, vaid järelemõtlematusest. Tasumata rahalisi kohustusi on kinnipeetaval 1 summas 158,05 eurot. Uue kuriteo toimepanemise risk säilib, kui kinnipeetaval puudub sissetulek ning oma majandusliku olukorra parandamiseks paneb ta taas toime uued kuriteod. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustatavad ema, isa ja õde. Peres on toetavad suhted. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad. Suhete ja elustiiliga seonduvaks riskiks on mõjutatavus, kuna sõltuvusainete tarvitamisel ja kuritegude sooritamisel on olnud kaasfaktoriks negatiivse suhtlusringkonna mõju. Vägivallakuriteod on kinnipeetav sooritanud alkoholijoobes, joobes võib kaotada kontrolli oma käitumise üle. Kinnipeetav hakkas narkootikume tarvitama 18-aastaselt, suitsetas kanepit, tarvitas kokaiini ja GHB-d. Kinnipeetaval on diagnoositud radikulopaatia, kroonilisi haigusi ta ei põe. Kinnipeetav on võimeline oma käitumist kirjeldama, osaliselt saab aru enda tehtud vigadest, kuid talle on omane teiste süüdistamine ja enda süü vähendamine. Kinnipeetaval puuduvad otseselt kuritegelikud hoiakud, talle on omane lihtsustav suhtumine käitumisnormidesse, ta on oma käitumist õigustav. Kinnipeetav väärtustab edu ja ootab kiireid tulemusi. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema, isa ja õde. Vanemad töötavad, õde õpib gümnaasiumis. Peres on toetavad suhted. Kinnipeetava ema seletas, et kinnipeetav on murelaps, iseloomult impulsiivne ja mõjutatav ning probleemid käitumisega tekkisid juba koolis. Seitsmendas klassis hakkas ta suitsetama ja tarvitama alkoholi, hiljem narkootikume. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on peamiselt kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama vanemate juurde. Tegemist on 3-toalise korteriga. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ja tõend selle kohta esitatud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, viimase kuriteo pani toime kriminaalhoolduse ajal. Väärteokorras on teda karistatud korduvalt. Kinnipeetavale on omane riskeeriv elustiil. Enne vangistust olid kinnipeetaval probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, negatiivset mõju võivad avaldada kriminaalkorras karistatud sõbrad. Maakohtu istung Kinnipeetav Rait Raap taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et on oma tegudest aru saanud, need on toime pandud rumalusest, tal on olnud aega nende üle järele mõelda. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole õigustatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, 2 süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Käesoleval ajal kannab ta karistust narkokuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav oli Harju Maakohtu 03.05.2010 otsusega süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Harju Maakohtu 07.01.2011 otsusest nähtub, et uue kuriteo pani kinnipeetav toime juba augustis 2010, s.o. 5 kuu möödumisel süüdimõistmisest. Karistusregistri väljavõttest nähtub ka, et kinnipeetavale on määratud 25 karistust väärteokorras. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et kinnipeetava näol ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetavale vangistuse ajal määratud kolm distsiplinaarkaristust, käesoleval ajal kehtib neist üks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kindla elukoha, töökoha ja perekonna olemasolu peab maakohus antud asjas positiivseteks asjaoludeks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht ja perekonna toetus oli kinnipeetaval olemas ka süüdimõistmise ajal; veel enam, elukoht, kuhu ta ka peale vabanemist soovib elama asuda, oli kinnipeetava kuriteo toimepanemise kohaks, kus ta valmistas ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d. Seega ei takista need asjaolud kinnipeetavat kuritegusid toime panemast. Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabaduses olid kinnipeetaval probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Asja materjalides puuduvad andmed ja kinnipeetav ei kinnitanud ka maakohtu istungil, et ta oleks vangistuse ajal oma sõltuvusprobleemidega tegelenud. Kuna kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 7 kuu pärast, on tal selleks võimalus. Aktiivne tegelemine sõltuvusprobleemidega võimaldab vabanemise korral vältida võimalikku tagasilangust. Arvestades ülalpoolmainitud asjaolu, et kinnipeetav jätkas kuritegude toimepanemist juba 5 kuu möödumisel peale süüdimõistmist ja asjaolu, et nii Viru Vangla iseloomustuse kui ka kinnipeetava enda sõnade kohaselt olid kuriteod toime pandud järelemõtlematusest, ei pea maakohus põhjendatuks ja võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod ja sooritas need ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele 3 õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2012 kohtumäärusega RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- veebruari 2012 määrus muutmata ja süüdistatava Rait Raabi määruskaebus rahuldamata. Ärakiri õige Nooremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 24.03.2012 Nooremreferent Liivi Õun 4