KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2011.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-16828 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok, rahvakohtunikud Signe Molotova ja Helle Männik Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Valeri Kempi süüdistuses KarS § 113 järgi. Prokurör Rita Siniväli 1)nimi: 2)elu- või asukoht ja aadress: 3)isikukood või sünniaeg: 4)kodakondsus: 5)haridus: 6)emakeel: 7)töökoht või õppeasutus: 8)karistatus: Süüdistatav 9) tõkend Valeri KEMPI asub Vanglas, elukoht XXX 37002230234 Eesti kesk-eri vene keel töötu kriminaalkorras karistatud 4 korda, sh viimane kord Harju Maakohtu poolt 08.07.2009 KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 234 tundi tähtajaga 12kuud, lisakaristusena mõisteti 6 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine. kahtlustatavana kinnipeetud 28.07.2010, vahistatud 10) kvalifikatsioon 11) kaitsja määratud korras Kaitsjad 29.07.2010 KarS § 113 vandeadvokaat Talvi Vaske, tel 56642149 Talvi Vaske RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Valeri Kempi KarS § 113 järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud . KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, karistusaja alguseks lugeda 28.07.2010.a. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista Valeri Kempilt sundraha 695,05 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel välja mõista Valeri Kempilt õigusabikulud 843,71 eurot ja ekspertiisi tasud 1328,47 eurot riigi tuludesse. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-16828, Valeri Kempi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: Põhja Prefektuuri hoiuruumis H.K “Puma” püksid, saunasussid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 2 nuga – anda üle O Maritševale kohtuotsuse jõustumisel, ümbrikus CD plaadid sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde ja kõnesalvestusega häirekeskuse numbrile “112” – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
- peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa 1.Kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Valeri Kempi olles alkoholijoobes, 28.07.2010 kella 18:10 paiku Tallinnas XXXkorteris asuvas köögis tappis HK, lüües teda noaga ühel korral vasakule kaela-rangluupiirkonda ja tekitades sel viisil viimasele eluohtliku tervisekahjustuse – rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasaku rangluu kohal vasaku kopsu ülasagara vigastusega, millega kaasnes äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust, mille tagajärjel H. K suri kohapeal. Teise inimese tapmisega pani Valeri Kempi toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Valeri Kempi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendatud tunnistajate VS, AN, SN ja OT ütlustega, samuti kriminaalasja kirjalike materjalidega: Tunnistaja VS andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 28.07.2010.a. viibis tema XXX asuva maja köögis, seal olid veel V.Kempi, tulid sinna ka H. K ja A.N . V.Kempi ja A.N tarvitasid köögis alkoholi. V.Kempi oli ebakaines olekus. H. K oli ka pisut alkoholi tarvitanud. H.. K tülitses V.Kempiga. V.Kempi tungis H. K kallale ja lõi teda vasakule kaela piirkonda, selgus, et noaga. H. K kaelast kukkus maha nuga, kaelast purskas verd. H. K läks tuppa ja hoidis kaelast kinni, palus kutsuda kiirabi. Toas kukkus H. K maha. Tunnistaja AN andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta nägi V.Kempi ja H. K tülitsemas 28.07.2010a.. 28.07.2010.a. jõi ta koos V.Kempiga ja H. K viina. Tekkis tüli V.Kempi ja H. K vahel. H. K soovis, et V.Kempi lahkuks nende elukohast. Nad jõid koos V.Kempiga ära H. K õlle ära. H. K pahandas seepärast. V.Kempi lõi köögis noaga H. K kaela, kuidas täpselt lõi, seda ei näinud. Nuga oli V.Kempi paremas käes (avaldati tl 67). Milline see nuga oli, seda ei näinud. H. K viskas selle noa maha, kui kaelast välja võttis. Ta oletab , et see oli nuga. Üksikasju ei mäleta, oli ka raskes joobes. Arvab, et V.Kempi lõi noaga, kuna H. K ajas teda välja. Nägi, kuidas V.Kempi pesi veriseid käsi ja seda, et V.Kempi viskas noa aknast välja. Kiirabi kutsus H. K OT. Ütluste erinevus kohtus ja eeluurimisel on ilmselt tingitud sellest, et ta oli purjus, midagi nägi ikkagi ise ja midagi rääkisid talle ka teised. Tunnistaja OM on süüdistatav Valeri Kempi õde ja keeldus ütluste andmisest. Tunnistaja O T ütlustega on tõendatud, et V.Kempi ja H. K vahel olid pidevalt konfliktid. V.Kempi muutus alkoholi tarvitanuna ebaadekvaatseks. H. K peksis sageli OM. H. K ei olnud sellega nõus, et V.Kempi elab oma õe juures, sellelt pinnalt oli sageli tülisid ja see oli ka 28.07.2010.a. tüli põhjus. O,M rääkis temale , et V.Kempi võtab külmikust tema toitu, elab neil kaela peal, H K lubas selle asja ära korraldada. Nägi, kuidas H. K läks kööki, kus oli V.Kempi, H. K tuli tagasi ja hoidis kaelast kinni, palus kutsuda kiirabi, ütles, et Valera on ta ära tapnud ja ütles, et sureb ära. Hillar K suri tema toas. V.Kempi oli alkoholijoobes, kuid vaatamata joobele suutis rahulikult ringi kõndida. Tunnistaja SN andis ütlusi selle kohta, et ta töötab politseinikuna ja ta sai 28.07.2010.a. väljakutse XXX. Väljakutse tegi selle toa omanik, kus lamas kannatanu. Kiirabi oli maja juures, korteris toas oli kannatanu, kellega tegeles kiirabi. Köögis istus V.Kempi. Toa juures oli selle toa omanik, kus oli kannatanu. Teised isikud olid teises toas. Toa omaniku nimi oli O. Suurem naisterahvas (paksem) , ca 165 cm pikk, viibib saalis (viitab OT ). O.T ütles temale , kes lamab toas ja kes teda lõi. Tema sõnul oli kannatanu H K ja H. K oli talle öelnud, kes teda lõi ja kaotas siis teadvuse. O ütles, et lööja oli isik nimega Valeri ja et see Valeri istub köögis. Valeri oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Esialgu vastas ta politsei küsimustele, siis viisid politseinikud ta autosse ja siis ütles Valeri, et enam ei hakka midagi rääkima ja hakkas end ülal pidama agressiivselt. Valeri ütles, et see ese, millega ta lõi, on akna poole vaadatuna paremal nurgas köögis. Nuga köögist ei leitud. Politseisse võeti kaasa kannatanu elukaaslane O , kes viidi kainenema, kuna ta oli meeleheites hüpanud välja esimese korruse aknast. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub olukord sündmuskohal Tallinnas, XXX korteris. Korteris olid mitmel pool tuvastatud verekahtlased määrdumised. Toa põrandal oli meesterahva laip. Vasakul 1 cm rangluust kõrgemal on 5 cm pikkune haav. Peksmise jälgi ei olnud. Verenired on kannatanu rindkere alaosas ja kõhul, vasakul reiel, labakäed on rohke verega määrdunud, rohkem parem käsi. /tl 2-23/ Surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt oli H. K surma põhjuseks rinnaõõnde tungiv lõike-torkehaav vasaku rangluu kohal vasaku kopsu ülasagara vigastusega. Vigastusega kaasnes äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust – vasakus rinnaõõnes 1500 ml verd. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Vigastus on tekitatud ühepoolse teritatusega torkelõikevahendiga (noaga). Haavakanali suund on ülalt alla, veidi vasakult paremale. Elupuhune vigastus on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist. Peale eluohtliku haava saamist võis H. K elada mõnda aega, see aeg on mõõdetav minutites. Sellel ajaperioodil võis tal säilida iseseisva liikumise võime, millele viitab ka jalatsite tallaosade verega määrdumine. Surm saabus 28.07.2020.a. kell 18.
- H. K surnukeha verest leiti 2,48 mg/g ja uriinist 2,71 mg/g etanooli (vastab keskmisele alkoholijoobele elaval inimesel). /tl 26-34/. Kohtuistungil kinnitas ekspert antud arvamust. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 28.07.2010.a. kell 18.08 on helistatud häirekeskusse numbrile 112 telefoninumbrilt XXX.Helistajaks on naisterahvas, kes teatab, et naabrit HK löödi vist unearterisse XXX ja et naaber on suremas ja teda löödi noaga /tl 45-49 Joobeseisundi tuvastamise dokumentidest nähtub, et 28.07.2010.a. kell 19.50 esines Valeri Kempil alkoholijoove (1,56 mg/l ehk 3,36 mg/g etanoolisisaldus veres)) /tl 53-54/ Kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtub, et V.Kempi peeti kinni 28.07.2010.a. kell 18.55 /tl 81-84 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis antud arvamusest nähtub, et V.Kempil on olnud lapseeast käitumishäired. Diagnoositud on patoloogilist isiksuse arengut. Korduvalt on käinud ravil alkoholiprobleemidega Wismari Haiglas ja erakliinikus . V.Kempil esineb väljakujunenud alkoholsõltuvus koos joobes kaasneva kalduvusega agressiivsusele ja vägivallale. V.Kempi kirjeldus temal esinevast „mälulüngast“ inkrimineeritava teo ajal ei vasta kliinilisele amnestilisele seisundile (mälulüngale) alkoholijoobe ajal. V.Kempi oli talle süüks arvatud teo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes, ta on oma psüühilise seisundi poolest võimeline esinema kohtus ja kandma süüdimõistmise korral karistust. V.Kempi võime oma teo keelatusest aru saada ei olnud oluliselt piiratud. V.Kempil esineb düssotsiaalsele isiksusele omane isiksuse arenguhäire, samuti on temal välja kujunenud alkoholsõltuvus. /tl 109-113/. Lüües noaga kannatanule elutähtsate organite piirkonda, sai V.Kempi aru, et ta võib noaga kaela löömisel põhjustada kannatanule sedavõrd raske tervisekahjustuse, et kannatanu sureb. V.Kempi suhtus sellesse võimalusse ükskõikselt. Kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi.
- Tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseteks. V.Kempi andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta elas oma õe juures ühes toas koos õe, H. K ja O.M lapsega. Läks sinna elama, kuna kaotas töö. Viimati töötas 2009..a mais. Oli töötuna arvel. Alkoholiga ei ole eriti head suhted. Suhted õe O.M olid normaalsed suhted. Ta ei mäleta, et oleks noaga õde löönud varasemalt, kuna oli täiesti purjus. Juhtub, et kui joob, siis ei mäleta midagi. H. K kakles enne seda, kui H. K vangis oli. Kolm-neli aastat tagasi. H. K ajas teda välja siis, kui purjus oli. Põhjuseks ei öelnud midagi. H. K ajas lihtsalt välja , mäletab, et oli tüli, mille algatajaks oli O , miks Hillar teda välja ajas, seda ei mäleta. Õ ja K toitu ega alkoholi pole võtnud, võib-olla õlle võttis. V.Kempi ise ütleb, et ei ole tahtlust olnud kedagi tappa , kuid sündmust ta ei mäleta. Peab võimalikuks, et lõi H. K noaga, kuid sellisel juhul pidi H. K teda esimesena ründama.. 28.07.2010.a. jõi ta koos H. Ki, naaber Aleksei, O.M ja naaber J koos alkoholi. Mingi hetk oli aru saada, et O algatas mingi tüli, mõne aja pärast tuli ja karjus, et ta (V.Kempi) pussitas H . Uduselt mäletab politsei saabumist. Et politsei oleks teda küsitlenud sündmuskohal, seda ei mäleta, et oleks politseile vatsu hakanud, ka ei mäleta. Käte pesemist ei mäleta. Noa aknast välja viskamist ei mäleta. Kohus leiab, et V.Kempi oletus selle kohta, et H. K teda tõenäoliselt esimesena ründas, ei pea paika. See on ümber lükatud tunnistajate ütlustega. Samuti on kaheldav, et V.Kempi ei mäleta üldse, et oleks H. K löönud noaga, nagu on arvanud ekspert, ei vasta V.Kempi kirjeldus temal esinevast „mälulüngast“ inkrimineeritava teo toimepanemise ajal kliinilisele amnestilisele seisundile alkoholijoobe ajal. Kohus leiab, et V.Kempi ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta kui mitte usaldusväärsed. 3.Karistuse motiivid V.Kempi on toime pannud I astme isikuvastase kuriteo. Kuriteo toimepanemisel oli ta alkoholijoobes. Kuritegu on toime pandud siuliselt madalal motiiviil – V.Kempile ei meeldinud H. K sõnavõtt sel teemal, et ta elab tema ja V.Kempi õe juures. Ka varasemalt on V.Kempi muutunud alkoholijoobes olles agressiivseks ja käitunud ebaadekvaatselt. Eksperdiarvamuse kohaselt oli V.Kempi kuriteo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes ja tema võime aru saada oma teo keelatusest ei olnud oluliselt piiratud. Selge on , et V.Kempi oli teadlik sellest, et alkoholi tarvitanuna muutub tema käitumine vägivaldseks, vaatamata sellele tarvitas ta alkoholi ikka edasi ja seda suurtes kogustes. Karistusregistri väljavõttest /tl 116-119/ ja kohtuotsustest /tl 123-127/ nähtuvalt on V.Kempi korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on korduvalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest Ettekandest /tl 120-121/ nähtub, et andmebaasist MIS on kontrollitud väljakutseid. Selgub, et V.Kempi on varasemalt alkoholijoobes korduvalt skandaalitsenud (ka aadressil XXX), löönud O.M noaga jalga, peksnud elukaaslast. Teatest kriminaalhooldajalt /tl 122/ nähtub, et V.Kempi on teinud ära temale endise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunnid, seega liitkaristuse mõistmine ei ole võimalik. Kohus leiab, et V.Kempit tuleb karistada vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et V.Kempi puhul puuduvad karistust nii kergendavad kui raskendavad asjaolud. V.Kempi ei ole varasematest karistustest teinud endale mingeid järeldusi, tema poolt toime pandud kuriteod muutuvad ohtlikumaks ja raskemaks. Otsust tehes juhindus kohus KrMS § 311-
- Anne Ennok kohtunik Signe Molotova rahvakohtunik Helle Männik rahvakohtunik Anne Ennok kohtunik Signe Molotova rahvakohtunik Helle Männik rahvakohtunik